on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 ( 3 ) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on arvatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33;

on toime pannud ÜKP õigusnormide tõsise rikkumise, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muudes seadusandlikes aktides, või

on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ ( 4 ) artiklites 3 ja 4 sätestatud õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse käesoleva määruse V jaotise II peatüki kohaselt.

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku kindlaksmääramine, mille pikkus on proportsionaalne raske õigusrikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning mis on vähemalt üks aasta;

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku algus- või lõpukuupäevad.

6 450 000 eurot Assooride ja Madeira puhul;

8 700 000 eurot Kanaari saarte puhul;

12 350 000 eurot ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud Prantsuse äärepoolseimate piirkondade puhul.

V jaotise puhul, välja arvatud artiklid 76 ja 77:

artiklite 76 ja 77 puhul:

kõigi meetmete puhul võetakse arvesse rahaliste vahendite varasemat jaotust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1198/2006 ja varasemat kasutust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 861/2006.

olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning kavaga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine.

Analüüsi ülesehitus lähtub käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud liidu asjaomastest prioriteetidest ning on vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 34 osutatud vesiviljelust käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga ning edusammudega hea keskkonnaseisundi saavutamisel direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 5 osutatud merestrateegia väljatöötamise ja rakendamise abil. Töökohtade, keskkonna, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning innovatsiooni edendamisega seotud erivajadusi hinnatakse seoses liidu prioriteetidega, et määrata kindlaks kõige asjakohasemad lahendused nende valdkondadega seotud iga prioriteedi tasandil;

strateegia kirjeldus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 tähenduses, milles näidatakse, et:

vajaduse korral nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ ( 7 ) loodud Natura 2000 alade erivajadused ja programmi panus kalavarude taastamise alade ühtse võrgustiku rajamisse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 8;

käesoleva määruse artiklis 9 ja IV lisas osutatud konkreetsete eeltingimuste hinnang ning vajaduse korral määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud meetmed;

tulemusraamistiku kirjeldus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 ja II lisa tähenduses;

liidu prioriteetide kohaselt valitud ja korraldatud meetmete loetelu;

V jaotise III peatüki kohaste kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade valiku kriteeriumide loetelu;

kogukondlikult juhitavate kohalike arengustrateegiate valikukriteeriumide loetelu kooskõlas V jaotise III peatükiga;

väikesemahulise rannapüügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tegevuskava liikmesriikide puhul, kus väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate kalalaevade arv ulatub üle 1 000 ;

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 56 osutatud hindamisnõuded ja hindamiskava ning kindlakstehtud vajaduste käsitlemiseks võetavad meetmed;

rahastamiskava, mis tuleb koostada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 20 arvesse võttes ning kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 viidatud komisjoni rakendusaktiga ning mis sisaldab järgmist:

teave vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise kohta Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja muude asjakohaste liidu ja riiklike rahastamisvahenditega;

rakendamiskava rakendamiskord, sealhulgas:

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerite loetelu ja partneritega konsulteerimise tulemused;

seoses eesmärgiga suurendada eeskirjadele vastavust artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud kontrollide kaudu ning kooskõlas tegelike prioriteetidega, mis komisjon on kinnitanud vastavalt artikli 17 lõikele 3:

seoses kalavarude säästva majandamise kohta andmete kogumise eesmärgiga, millele on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud liidu mitmeaastase programmiga:

rakenduskavade heakskiitmine;

rakenduskavade muutmiseks esitatud ettepanekute esitamine ja heakskiitmine, sealhulgas nende jõustumine ning ettepanekute esitamise sagedus programmitöö perioodi jooksul;

artikli 20 lõikes 3 viidatud muudatusettepanekute esitamine ja heakskiitmine;

andmekogumise töökavade esitamine.

rakenduskavade muutmine rahaliste vahendite ülekandmiseks, tingimusel et üle kantud rahalised vahendid ei ületa 10 % asjaomasele liidu prioriteedile eraldatud summast;

rakenduskavade muutmine meetmete või asjakohaste toiminguliikide ning seonduva teabe ja näitajate kasutuselevõtmise või tühistamise osas;

rakenduskavade muutmine meetmete kirjelduse, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse tingimuste osas;

artikli 20 lõikes 3 osutatud muudatused, samuti artikli 18 lõike 1 punktis o osutatud töökava osa edasine muutmine;

rakenduskavade muutmine artikli 33 lõike 1 punktis d, artiklis 35, artikli 44 lõikes 4a, artikli 55 lõike 1 punktis b, artiklites 57, 66 ja 67, artikli 68 lõikes 3 ning artikli 69 lõikes 3 osutatud toetuse, sealhulgas nende rahaliste vahendite ümberpaigutamise osas, mis on ette nähtud, et tulla toime COVID-19 puhangu tagajärgedega või leevendada Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja tagajärgi püügitegevusele ning kõnealuse agressioonisõja põhjustatud turuhäirete mõju kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.

rahastatavate tegevuste kirjeldus ja kõikide tegevuste taotletavad eesmärgid kooskõlas artiklis 82 ja 85 sätestatud eesmärkidega. Samuti sisaldab see märget igale tegevusele eraldatud summa kohta, rakendamise soovituslikku ajakava ning teavet rakendamise kohta;

toetuste ja seonduvate meetmete peamised hindamiskriteeriumid, mis kehtestatakse selliselt, et tagada töökavas esitatud eesmärkide parim saavutamine, ning kaasrahastamise ülemmäär.

6 000 000 eurot või

15 % liikmesriigi poolt artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud liidu prioriteetidele eraldatud liidu rahalisest toetusest.

teostatavusuuringuid ja nõuandeteenuseid, milles hinnatakse käesoleva peatüki alusel potentsiaalselt rahastamiskõlblike toimingute elujõulisust;

keskkonnasäästlikkust käsitlevat kutsealast nõustamist, keskendudes püügitegevuse tõttu mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele avalduva negatiivse mõju piiramisele ja võimaluse korral kaotamisele;

äri- ja turustamisstrateegiaid käsitlevat kutsealast nõustamist.

võrgustikke, partnerluslepinguid ja ühinguid ühe või mitme sõltumatu teadusasutuse ja kalurite või ühe või mitme kaluriorganisatsiooni vahel, milles võivad osaleda tehnikaasutused;

punktis a osutatud võrgustike, partnerluslepingute või ühingute raames toimuvat tegevust.

kutsealast koolitust, elukestvat õpet, ühisprojekte, majandus-, tehnika-, õigus- või teadusalaste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute kutseoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide säästva majandamise, hügieeni, tervishoiu, ohutuse, merendussektori tegevuste, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

suhtlusvõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid võimalusi, naiste rolli kalurikogukondades ning väikesemahulise rannapüügi või jalgsi püügiga seotud alaesindatud rühmi edendavate organisatsioonide vahel;

kalureid, sotsiaalpartnereid ja muid asjaomaseid sidusrühmi hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist liidu, riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

omavad piisavaid kutseoskusi, mida võib omandada artikli 29 lõike 1 punkti a alusel rahastatavate toimingute abil.

mille üldpikkus on alla 24 meetri;

mis on seadmestatud kalapüügiks merel;

mille vanus jääb vahemikku 5–30 aastat, ning

mis kuulub laevastiku osasse, mille kohta on ilmnenud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle laevastiku osa püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega.

määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 12 ja 13 vastavalt osutatud komisjoni meetmete või liikmesriigi erakorraliste meetmete või nimetatud määruse artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete (sealhulgas keeluaegade) rakendamise korral;

säästva kalapüügi partnerluslepingute või nende protokollide pikendamata jätmise korral;

kui püügitegevuse ajutine peatamine on ette nähtud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1967/2006 ( 9 ) vastu võetud majandamiskavas või vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 vastu võetud mitmeaastases kavas ning kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormust vaja vähendada selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 2 lõike 5 punktile a osutatud eesmärgid;

kui püügitegevuse ajutine peatamine toimub COVID-19 puhangu tagajärjel ajavahemikus 1. veebruar kuni 31. detsember 2020, sealhulgas laevade puhul, mis tegutsevad säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel, või kui see toimub alates 24. veebruarist 2022 Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja tagajärjel, mis ohustab kalapüügi turvalisust või vähendab kalapüügi majanduslikku elujõulisust.

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, või

kaluritele, kes on merel püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 120 päeva.

erandina lõike 3 punktist a võivad liikmesriigid juhul, kui kalalaev on toetustaotluse esitamise kuupäeval olnud liidu kalalaevastiku registris registreeritud vähem kui kaks aastat, arvutada sellelt laevalt nõutavad minimaalsed püügitegevuse päevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul;

erandina lõike 3 punktist b võivad liikmesriigid juhul, kui kalur on enne toetustaotluse esitamise kuupäeva liidu kalalaeva pardal töötanud vähem kui kaks aastat, arvutada kõnealuselt kalurilt nõutavad minimaalsed tööpäevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul;

erandina lõikest 3 antakse toetust ka jalgsi püüdvatele kaluritele, kes on töötanud vähemalt 120 päeva toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul. Kui jalgsi püüdev kalur on enne toetustaotluse esitamise kuupäeva töötanud vähem kui kaks aastat, võivad liikmesriigid arvutada sellelt jalgsi püüdvalt kalurilt nõutavad minimaalsed tööpäevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul.

see sisaldub rakenduskavas, nagu on osutatud artiklis 18, ja

püügitegevuse püsiv lõpetamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas, mille kohaselt asjaomane laevastiku osa ei ole tegelikult tasakaalus selle osa jaoks kättesaadavate püügivõimalustega.

aktiivsena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul merel kalapüügiga tegelenud vähemalt 90 päeva aastas, või

kaluritele, kes on merel püügitegevuse püsiva lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 90 päeva aastas.

Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude kaitse ja säästva kasutamise mitmeaastane kava, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 ( 11 );

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2016/1139 seoses laevadega, mis on tegelenud Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa või Läänemere lääneosa räime sihtpüügiga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1139 artiklis 8a.

olema liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse ning

kasutama selgeid reegleid tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

kaitsemeetmete ja piirkondadeks jaotamise meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kavandamist, arendamist ja seiret;

sidusrühmade osalemist ja liikmesriikidevahelist koostööd kaitsemeetmete ja piirkondadeks jaotamise meetmete kavandamises ja rakendamises.

varustusse, millega parandatakse püügivahendite silmasuuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

laevadesse või varustusse, millega likvideeritakse tagasiheidet, vältides või vähendades töönduslike kalavarude soovimatut püüki, või millega tagatakse soovimatu püügi lossimine kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15;

varustusse, millega piiratakse ja võimaluse korral kaotatakse kalapüügi füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale;

varustusse, millega kaitstakse püügivahendeid ja saaki imetajate ja lindude eest, kes on kaitstud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜvõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, ( 12 ) tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust ning et on võetud kõik asjakohased meetmed, et vältida röövliikide füüsilist kahjustamist.

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal vähemalt 60 päeva;

liikmesriigi poolt tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

merest jäätmete kogumine kalurite poolt, näiteks kaotatud püügivahendite ja mereprahi eemaldamine;

mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine;

panuse andmine mere bioloogiliste ressursside paremasse haldamisse või kaitsmisse;

natura 2000 alade, direktiivis 2008/56/EÜ osutatud ruumiliste kaitsemeetmete ning muude konkreetsete elupaikadega seotud kalapüügialaste tegevuste jaoks kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine, sealhulgas uuringud, koostamine, seire ja ajakohastamine;

Natura 2000 alade haldamine, taastamine ja seire kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ ja kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

merekaitsealade haldamine, taastamine ja seire eesmärgiga rakendada direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 viidatud ruumilisi kaitsemeetmeid;

keskkonnateadlikkuse (k.a kalurite teadlikkuse) parandamine merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise kohta;

kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ;

osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid, näiteks jätkusuutlike kalavarude toetamiseks konkreetsete mere- ja rannikuelupaikade taastamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine.

varustusse või kalalaevadesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade energiatõhusust. Püügivahenditesse tehtavad investeeringud on samuti rahastamiskõlblikud, kui need ei vähenda püügivahendite selektiivsust;

energiatõhususe auditeid ja kavasid;

uuringuid, millega hinnatakse alternatiivsete jõuallikate ja laevakere konstruktsiooni panust kalalaevade energiatõhususse.

kuni 12-meetrise kogupikkusega laevadele, kui uuel või ajakohastatud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril;

laevadele kogupikkusega 12–18 meetrit, kui uue või ajakohastatud mootori võimsus kilovattides on senisest mootorist vähemalt 20 % väiksem;

laevadele kogupikkusega 18–24 meetrit, kui uue või ajakohastatud mootori võimsus kilovattides on senisest mootorist vähemalt 30 % väiksem.

1 500 000 eurot või

3 % liikmesriigi poolt artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud liidu prioriteedile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

investeeringuid kalapüügitoodete lisandväärtuse loomisesse, eelkõige võimaldades kaluritel oma saaki töödelda, turustada ja otse müüa;

laevadesse tehtavaid innovaatilisi investeeringuid, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti.

inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine, millele on osutatud artiklis 29 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalvarustusse, millele on osutatud artiklis 32 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

investeeringud varustusse ja toiminguliikidesse, millele on osutatud artiklites 38 ja 39 ja kooskõlas kõnealustes artiklites sätestatud tingimustega;

energiatõhususe parandamine ja kliimamuutuste leevendamine, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

püütud kala väärtuse või kvaliteedi tõstmine, millele on osutatud artiklis 42 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

investeeringud kalasadamatesse, varjualustesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 43 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

artiklite 30, 32, 33, 38, 39, 41 ja 42 viiteid kalalaevadele viidetena ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

artikli 38 viiteid merekeskkonnale viidetena keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad kalalaevad.

püügitegevusest mõjutatud Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret ning sisevete taastamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ, ( 14 ) sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 40 lõike 1 punkti e kohaldamist ja vajaduse korral siseveekalurite osalusel;

veeloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamist, ajakohastamist või paigaldamist, sealhulgas nende teaduslikku ettevalmistamist, seiret ja hindamist.

arendada vesiviljelusettevõtetes tehnilisi, teaduslikke või organisatsioonilisi teadmisi, mis eelkõige vähendavad mõju keskkonnale, vähendavad sõltuvust kalajahust ja -õlist, soodustavad ressursside säästvat kasutamist vesiviljeluses, parandavad loomade heaolu või hõlbustavad uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu;

arendada välja või lasta turule uusi heade turuväljavaadetega vesiviljelusliike, uusi või oluliselt parendatud tooteid, uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme;

uurida uuenduslike toodete või protsesside tehnilist või majanduslikku teostatavust.

tootmisega seotud investeeringuid vesiviljelusse;

tootmise ja kasvatavate liikide mitmekesistamist vesiviljelussektoris;

vesiviljeluse üksuste ajakohastamist, sealhulgas vesiviljelussektori töötajate töötingimuste ja ohutuse parandamist;

loomatervise ja loomade heaoluga seotud parendusi ja ajakohastamist, sealhulgas nende seadmete ostmist, mille eesmärk on kaitsta vesiviljelusettevõtteid röövliikide eest;

investeeringuid keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse või positiivse mõju suurendamisse ning ressursitõhususe suurendamisse;

investeeringuid vesiviljelustoodete kvaliteedi või lisandväärtuse parandamisse;

olemasolevate vesiviljelustiikide või -laguunide taastamist muda eemaldamise teel või investeeringuid, mille eesmärk on ennetada muda ladestumist;

vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamist lisategevuste arendamise teel;

investeeringuid, mille abil vähendada oluliselt vesiviljelusettevõtete mõju vee kasutamisele ja kvaliteedile, eelkõige kasutatava vee või kasutatavate kemikaalide, antibiootikumide ja muude ravimite koguse vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;

sellise suletud vesiviljelussüsteemi edendamist, mille puhul vesiviljelustooteid kasvatatakse vee taaskasutusega suletud süsteemis, mille puhul vee tarbimine on minimaalne;

investeeringuid energiatõhususe suurendamisse ja vesiviljelusettevõtete taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamisse.

vesiviljelusettevõtetele mõeldud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste sisseseadmine;

ettevõttele tehnilist, teaduslikku, juriidilist, keskkonnaalast või majanduslikku laadi nõuandeteenuste ostmine.

vesiviljelusettevõtjate haldusvajadused, et võimaldada kooskõla liidu ja siseriikliku keskkonnaõigusega ning mereruumi planeerimise nõuetega;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL ( 15 ) ja direktiivis 92/43/EMÜ osutatud keskkonnamõju hindamine;

vesiviljelusettevõtjate haldusvajadused, et võimaldada kooskõla liidu ja siseriikliku õigusega veeloomade tervise ja heaolu või rahvatervise kohta;

liidu ja siseriiklikul õigusel põhinevad tervise- ja ohutusstandardid;

turu- ja äristrateegiad.

kutsealast koolitust, elukestvat õpet, teaduslike ja tehniliste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist, uute kutseoskuste omandamist vesiviljeluses, tööohutuse edendamist ning vesiviljelusalaste toimingute keskkonnamõju vähendamist;

töötingimuste parandamist ja tööohutuse edendamist;

suhtlusvõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist vesiviljelusettevõtete või kutseorganisatsioonide ja muude sidusrühmade seas, sealhulgas teadus- ja tehnikaasutuste ning asutuste seas, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid võimalusi.

vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemist ja kaardistamist, võttes vajaduse korral arvesse mereruumi planeerimise protsesse, ning selliste alade kindakstegemist ja kaardistamist, kus vesiviljelustegevus peaks olema välistatud, et säiliks nende osa ökosüsteemi toimimises;

vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks ning vesiviljeluse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks vajalike abirajatiste ja infrastruktuuride parendamist ja arendamist, sealhulgas maakorraldusse, energiavarustusse või veemajandusse tehtavaid investeeringuid;

pädevate asutuste poolt kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõikega 1 või direktiivi 92/43/EMÜ artikli 16 lõikega 1 võetud ja elluviidud meetmeid eesmärgiga ennetada ränka kahju vesiviljelusele;

pädevate asutuste poolt pärast nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ ( 16 ) artiklis 10 ettenähtud suurenenud suremuse ja haiguste tuvastamist võetud ja elluviidud meetmeid. Kõnealused meetmed võivad hõlmata karpide tegevuskava vastuvõtmist, mille eesmärgiks on kaitsmine, taastamine ja majandamine, sealhulgas karpide tootjate toetamine karpide looduslike elupaikade ja püügipiirkondade hooldamisel.

omavad piisavas ulatuses kutseoskusi ja -pädevusi;

rajavad esimest korda mikro- või väikese vesiviljelusettevõtte ja on selle juhiks ning

esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.

üleminek tavapärastelt vesiviljeluse tootmismeetoditelt mahepõllumajanduslikule vesiviljelustootmisele nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 ( 17 ) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 710/2009 ( 18 ) tähenduses;

osalemine liidu keskkonnajuhtimise ja keskkonnauditeerimise süsteemides (EMAS), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 ( 19 ).

saamata jäänud tulu või lisakulud üleminekul tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele toimingute osas, mis on lõike 1 punkti a kohaselt rahastamiskõlblikud, või

lisakulud, mis tulenevad EMASile taotluse esitamisest ja selles osalemiseks valmistumisest toimingute osas, mis on lõike 1 punkti b kohaselt rahastamiskõlblikud.

vesiviljeluse meetodid, mis on kooskõlas eriomaste keskkonnavajadustega, võttes arvesse konkreetseid haldusnõudeid, mis tulenevad NATURA 2000 alade piiritlemisest direktiivide 92/43/EMÜ ning 2009/147/EÜ kohaselt;

kulud, mis on otseselt seotud osalemisega ex situ veeloomade kaitses ja reproduktsioonis riiklike asutuste välja töötatud või nende järelevalve all olevate kaitse- ja bioloogilise mitmekesisuse taastamise programmide raamistikus;

vesiviljeluse toimingud, sealhulgas keskkonnakaitse ja parandamine, bioloogiline mitmekesisus ning maastiku ja vesiviljelustsoonide traditsiooniliste tunnuste hooldus.

hüvitis molluskikasvatajatele nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise eest, kui selline peatamine on rangelt rahvatervise huvides;

käibekapitali andmine ja hüvitis vesiviljelusettevõtjatele.

saastus kestab järjest üle nelja kuu või

kogumise peatamise kahjud on üle 25 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna selle ettevõtte nende kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb aastale, kui kogumine peatati.

vesiviljelussektoris haiguste ohjeldamise ja likvideerimisega seotud kulusid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 ( 20 ) tingimustega, sealhulgas tauditõrjeprogrammis sätestatud kohustuste täitmisega seotud kulusid;

üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või bioloogilist turvalisust või loomade heaolu vesiviljeluses käsitlevate käitumisjuhendite väljatöötamist;

algatusi, mille eesmärk on vähendada vesiviljeluse sõltuvust veterinaarravimitest;

veterinaar- või farmatseutilisi uuringuid ja teabe levitamist ja vahetamist ning parimaid tavasid vesiviljeluses esinevate veterinaarhaiguste valdkonnas, eesmärgiga edendada veterinaarravimite nõuetekohast kasutamist;

liikmesriigi tunnustatud tervisekaitseühenduste moodustamist ja tegutsemist vesiviljelussektoris;

molluskikasvatajaid nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise kompenseerimiseks, mis tuleneb erandlikust massilisest suremusest, kui suremus ületab 20 % või kui peatamise kahjud on üle 35 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb aastale, millal tegevus peatati.

loodusõnnetused;

ebasoodsad ilmastikutingimused;

ootamatud muutused vee kvaliteedis või kvantiteedis, mille eest käitaja ei ole vastutav;

vesiviljelusega seotud haigused, tootmisrajatiste rike või hävimine, mille eest käitaja ei ole vastutav;

rahvatervise kriis.

maksimaalselt suurendama kalandus- ja vesiviljelussektori osalust ranniku- ja sisevete kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästvas arengus;

tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad täielikult ära ja saavad kasu mere-, ranniku- ja sisevete arengu pakutavatest võimalustest ning aitavad eelkõige väikestel ja üha halvemasse seisu jäävatel kalasadamatel maksimeerida merenduse potentsiaali mitmekesise infrastruktuuri arendamise abil.

kajastavad üldiselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tasakaalustatud esindatuse kaudu;

tagavad kalandus- ja/või vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

ettevalmistav toetus;

kogukondlikult juhitavate kohaliku arengu strateegiate rakendamine;

koostöö;

jooksevkulud ja elavdamine.

suurendada kalanduse ja vesiviljeluse tarneahela kõikides etappides lisandväärtust, luua töökohti, kaasata noori ja edendada innovatsiooni;

toetada tööndus- ja harrastuspüügi mitmekesistamist, elukestvat õpet ja töökohtade loomist kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades;

tõhustada ja kasutada kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade keskkonnaressursse, sealhulgas kliimamuutuste leevendamisele suunatud meetmed;

edendada kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades sotsiaalset heaolu ja kultuuripärandit, sealhulgas kalanduse, vesiviljeluse ja merendusega seotud kultuuripärandit;

tugevdada kalanduskogukondade rolli kohalikus arengus ja kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimist.

territooriumide- või riikidevahelistele koostööprojektidele;

territooriumide või riikidevaheliste koostööprojektide ettevalmistavale tehnilisele toele, tingimusel et kalanduse kohalikud algatusrühmad suudavad tõestada, et nad valmistavad ette projekti rakendamist.

ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike toimingute tehnilisi ja finantskulusid;

ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 25 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks pakutavate asjaomaste toodete kogusest aastas;

aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 20 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud toodangu keskmisest väärtusest aastas ajavahemikus 2017–2019.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmel ei olnud ajavahemikus 2017–2019 turule lastud toodangut, võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud toodangu keskmist väärtust aastas.

tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevustega seotud otsekulude põhjal;

finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast.

luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tootmisharudevahelisi organisatsioone, mida tunnustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 II peatüki II jaoga;

leida uusi turge ning parandada kalandus- ja vesiviljelustoodete turulelaskmise tingimusi, sealhulgas:

edendada kvaliteeti ja lisandväärtust, hõlbustades:

suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid ja uuringuid liidu impordisõltuvuse kohta;

anda panus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamisse ning töötada vajaduse korral välja liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgis, nagu viidatud määruses (EL) nr 1379/2013;

koostada VKEde jaoks liidu õigusega kooskõlas olevad vormikohased lepingud;

viia ellu piirkondlikke, riiklikke või rahvusvahelisi teavitus- ja tutvustuskampaaniaid, et suurendada üldsuse teadlikkust säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest.

mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale, sealhulgas investeeringud jäätmete töötlemisse;

mis parandavad ohutust, hügieeni, tervishoidu ja töötingimusi;

mis toetavad inimtoiduks kõlbmatu töönduskala töötlemist;

põhiliste töötlemistoimingutega kaasnevate kõrvaltoodete töötlemiseks;

mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklitele 6 ja 7;

mille tulemuseks on uued või parendatud tooted, uued või parendatud protsessid või uued või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemid.

mis on püütud kolmanda riigi laeva poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes;

mis on püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;

mis on sisse toodud kolmandatest riikidest.

füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad tootmisvahendeid kalapüügi- või vesiviljelustoodete hankimiseks eesmärgiga need turule lasta;

lõikes 1 osutatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või käitajad, kes nimetatud piirkondades tegutsevad, ning selliste omanike või käitajate liidud;

käitajad töötlemis- ja turustussektoris või selliste käitajate liidud.

tehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara, laevade kaugseire süsteemide (VDS), CCTV-süsteemide ja IT-võrgustike ostmine, paigaldamine ja/või väljatöötamine, mis võimaldab kalandusega seotud andmeid koguda, hallata, valideerida, analüüsida, esitada (veebisaitidega seotud kontroll) ja vahetada, teha riskijuhtimist ja töötada välja proovivõtumeetodeid, ning mis võimaldab ka seotust sektorivaheliste andmevahetussüsteemidega;

nende komponentide, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamine, ostmine ja paigaldamine, mis on vajalikud andmete ülekandmise tagamiseks kalapüügiga ja kalapüügitoodete turustamisega seotud osalejatelt asjaomasesse liikmesriiki ja liidu ametiasutustele, sealhulgas kontrollimiseks kasutatavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevaseiresüsteemide (VMS) ja automaatse tuvastamise süsteemide (AIS) komponendid;

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide, sh arvuti riist- ja tarkvara väljatöötamine, ostmine ja paigaldamine, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58;

liikmesriikide vahel andmete vahetamist ja analüüsimist käsitlevate programmide rakendamine;

patrull-laevade, lennukite ja helikopterite moderniseerimine ja ostmine, tingimusel et neid kasutatakse kalapüügi kontrollimiseks vähemalt 60 % nende kogu aastasest kasutusajast;

muude kontrollivahendite, sealhulgas mootori võimsuse mõõtmist võimaldavate ja kaalumisseadmete hankimine;

innovaatiliste kontrolli- ja seiresüsteemide väljatöötamine ning kalanduse kontrollimisega seotud pilootprojektide elluviimine, sealhulgas kalade DNA analüüs või kontrolliga seotud veebisaitide väljatöötamine;

kalandustegevuse seire, kontrolli ja seire eest vastutavate isikute koolitus- ja vahetusprogrammid, sealhulgas liikmesriikide vahel;

pädevate asutuste teostatud seire, kontrolli ja seirega seotud kulude hindamine, kulude ja tulude analüüs ning teostatud auditite hindamine;

algatused, sealhulgas seminarid ja meediavahendid, mis on suuantud nii kalurite kui ka teiste asjaosaliste (nt inspektorite, riigiprokuröride ja kohtunike ning avalikkuse) teadlikkuse suurendamisele vajadusest võidelda ebaseadusliku, registreerimata ja reguleerimata kalapüügiga ning rakendada ÜKPd;

tegevuskulud, mis on seotud tugevdatud kontrolli teostamisega nende varude üle, mille suhtes kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme, ning koordineerimise kontrolliga kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 ( 22 ) artikliga 15;

programmid, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel kehtestatud tegevuskava rakendamisega, sh mis tahes tegevuskulud.

andmete kogumine, haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ÜKP rakendamiseks;

riiklikud, riikidevahelised ja piirkondlikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid, tingimusel et nendes käsitletakse ÜKPga hõlmatud varusid;

tööndus- ja harrastuspüügi mereseire, sealhulgas selliste mereorganismide nagu mereimetajate ja -lindude kaaspüügi seire;

mereuuringud;

liikmesriikide ja piirkondlike asutuste esindajate osalemine piirkondlikel kooskõlastamisnõupidamistel, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide nõupidamistel, mille lepinguosaline või vaatleja liit on, ja/või teaduslike nõuandeid andvate rahvusvaheliste asutuste nõupidamistel;

andmete kogumise ja haldamise süsteemide parendamine ning prooviuuringute elluviimine, mille eesmärk on muuta olemasolevad andmete kogumise ja haldamise süsteemid tõhusamaks.

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 lõikes 1 osutatud tehnilise abi meetmed;

riiklike võrgustike loomine teabe levitamiseks, suutlikkuse suurendamiseks, parimate tavade vahetamiseks ning kalanduse kohalike algatusrühmade vahelise koostöö toetamiseks liikmesriigi territooriumil.

integreeritud mereseiret, eelkõige ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) liidu merendusvaldkonna seireks;

merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt Natura 2000 alade) kaitse edendamist, piiramata käesoleva määruse artiklis 37 sätestatust, ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ning merekeskkonda mõjutava inimtegevuse säästlikkuse piiride täiendavat kindlaksmääramist, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ raames.

mis võimaldavad kaasa aidata integreeritud mereseire, eelkõige CISE eesmärkide saavutamisele;

merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt Natura 2000 alade) kaitse kooskõlas direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatud kohustustega;

teadmiste parandamine merekeskkonna seisundi kohta, eesmärgiga kehtestada direktiivis 2008/56/EÜ ette nähtud seireprogrammid ja meetmeprogrammid kooskõlas nimetatud direktiivis sätestatud kohustustega.

uuringud;

projektid, sh katse- ja koostööprojektid;

avalik teave ja parimate tavade jagamine, teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja sellega seotud teabevahetus ning teabe levitamine, nt reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebisaitide ja sidusrühmadele mõeldud suhtlusplatvormide arendamine ja haldamine;

konverentsid, seminarid, foorumid ja õpikojad;

kooskõlastustegevused, sh merebasseinistrateegiaid käsitlevad teabevahetusvõrgustikud ja arengu toetamine;

selliste IT-süsteemide ja võrgustike arendamine ja haldamine, mis võimaldavad koguda, hallata, kontrollida, analüüsida ja vahetada andmeid ning välja töötada selleks vajalikud valimi koostamise meetodid, ning nende vastastikune sidumine valdkonnaüleste andmevahetussüsteemidega;

koolitusprojektid teadmiste suurendamiseks, kutsekvalifikatsiooni ja meetmete arendamiseks, et edendada kutsealast arengut merendussektoris.

integreeritud mereseire tehniliste vahendite arendamist ja rakendamist, eelkõige selleks, et toetada detsentraliseeritud teabevahetussüsteemide kasutuselevõttu, toimimist ja haldust merendusvaldkonnas, eesmärgiga edendada valdkonnaülest ja piiriülest seireteabe vahetamist kõikide kasutajaskondade vahel, võttes arvesse sektoripoliitikate seirealast arengut ning aidates vajaduse korral nende arengule kaasa;

liikmesriikide või piirkondade vahelisi kooskõlastus- ja koostöötegevusi, et arendada mereruumi planeerimist ja rannikuala tervikmajandamist, sealhulgas süsteemidega seotud kulud ning andmevahetus ja seire, hindamine, eksperdivõrgustike loomine ja haldamine ning programmi loomine liikmesriikide ettevalmistamiseks mereruumi planeerimise rakendamiseks;

merevaatlussüsteemi kaasrahastamise, ostmise ja haldamise algatusi ning tehnilisi vahendeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu süsteemi väljatöötamiseks, loomiseks ning haldamiseks, et hõlbustada süsteemi kuuluvate liikmesriikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö kaudu merealaste andmete ja teadmiste kogumist, omandamist, koondamist, töötlemist, kvaliteedikontrolli, taaskasutamist ja levitamist.

uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ÜKP rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamise tehnikad, sh nõuandekomisjonides;

teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;

ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevates töörühmades nagu STECF, samuti rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandus- ja vesiviljelusekspertide teadmisi;

määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 12 lõikes 2 osutatud teadusuuringud merel piirkondades, kus liidu laevad tegutsevad mitme liigi püüki hõlmavate säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 31;

komisjoni kantud kulud teenuste eest, mis on seotud andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega, kalandusekspertide kohtumiste korraldamise ja juhtimisega ning kalanduse teadusliku ja tehnilise pädevusega seonduvate iga-aastaste tööprogrammide juhtimisega, andmekõnede ja andmestike töötlemisega, teaduslike arvamuste ja soovituste esitamiseks tehtava ettevalmistustööga;

liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, mis hõlmab mitmesuguseid piirkondlikke sidusrühmi, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalavarude majandamist.

patrull-laevade, õhusõidukite ja helikopterite ühine ostmine ja/või prahtimine sama geograafilise piirkonna mitme liikmesriigi poolt, tingimusel et neid kasutatakse vähemalt 60 % iga-aastasest kasutusoleku ajast;

kulutused, mis seonduvad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamisega ning andmevahetusprotsessidega;

kõik tegevuskulud, mis on seotud ÜKP rakendamise kontrollimise ja hindamisega komisjoni poolt, eelkõige kontrolli, inspekteerimise ja auditeerimisega seotud lähetused, komisjoni ametnike seadmed ja koolitus, koosolekute korraldamine ja neil osalemine, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel, uuringud, IT-teenused ja teenuseosutajad, ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1224/2009 IX ja X jaotise kohaselt.

rahvusvahelised koolitusprogrammid kalapüügitegevuse seire, kontrolli ja seire eest vastutavatele isikutele;

algatused, sealhulgas seminarid ja meedia töövahendid, mis on suunatud liidu määruste tõlgendamise ja sellega seotud kontrolli ühtlustamisele.

100 % artiklis 67 osutatud ladustamisabiga seotud rahastamiskõlblikest kuludest;

100 % artiklis 70 osutatud hüvitamise korraga seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

50 % artikli 33 lõike 1 punktides a, b ja c, artiklis 34 ning artikli 41 lõikes 2 osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

70 % artikli 76 lõike 2 punktis e osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

90 % artikli 76 lõike 2 punktides a–d ja f–l osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

80 % artiklis 77 osutatud toetusega seotud rahastamiskõlblikest kuludest.

toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks;

toiming on seotud artiklis 67 osutatud ladustamisabiga;

toiming on seotud artiklis 70 osutatud hüvitamise korraga;

toiming on seotud artiklis 77 osutatud andmekogumisega;

toiming on seotud artikli 33 või 34 kohase toetuse või artikli 54, 55 või 56 või artikli 68 lõike 3 või artikli 69 lõike 3 kohase hüvitisega;

toiming on seotud artiklis 80 osutatud IMP meetmetega.

toiming viiakse ellu vastavalt V jaotise I, II või IV peatükile ning see vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

toiming viiakse ellu vastavalt V jaotise III peatükile ning see vastab ühele punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud kriteeriumile ning toimingu tulemused on üldsusele kättesaadavad.

esitab komisjonile kord aastas iga aasta 31. märtsiks asjakohased kumulatiivsed andmed rahastamiseks valitud toimingute kohta kuni eelneva kalendriaasta lõpuni, sealhulgas toetusesaaja ja toimingu põhinäitajate kohta;

tagab rakenduskava avalikustamise, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud asutusi ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone (sh keskkonnaorganisatsioonid) rakenduskava pakutavatest võimalustest ning rakenduskavade raames toetuse saamise reeglitest;

tagab rakenduskava avalikustamise, teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.

maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud toetusesaajapoolse käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

liikmesriigipoolne ÜKP eeskirjade raske rikkumine mõjutab maksetaotluses sisalduvaid kulusid, kusjuures kõnealuse õigusrikkumise tulemusena on maksed käesoleva määruse artikli 101 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

teave iga meetme finantskohustuste ja kulutuste kohta;

hindamiskavaga võetud meetmete kokkuvõte;

teave käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud raskete õigusrikkumiste puhul võetud meetmete kohta ning teave käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste eiramise ja võetud parandusmeetmete kohta;

teave käesoleva määruse artikli 41 lõike 8 järgimiseks võetud meetmete kohta;

teave meetmete kohta, mis on võetud toetusesaajate nimede avaldamiseks kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ning füüsiliste isikute puhul kooskõlas siseriikliku õigusega, sealhulgas mis tahes kohaldatavad piirmäärad.

asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

liidu kodanike teavitamine EMKFi rollist ja saavutustest partnerluslepingute, rakenduskavade ning toimingute tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu;

selle tagamine, et avalikustataks ülevaade meetmetest, millega tagatakse ÜKP eeskirjade täitmine, sh eeskirjade eiramise juhtumid liikmesriikide või toetusesaajate poolt ning võetud parandusmeetmed, nt finantskorrektsioonid.