Article 67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis…: Delegeeritud volituste rakendamine

02014R0909 — ET — 17.01.2025 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 909/2014,

23. juuli 2014,

mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 257 28.8.2014, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1033, 23. juuni 2016,	L 175	1	30.6.2016
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/858, 30. mai 2022,	L 151	1	2.6.2022
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022,	L 333	1	27.12.2022
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2845, 13. detsember 2023,	L 2845	1	27.12.2023

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 019, 24.1.2015, lk 14 (909/2014)
►C2	Parandus, ELT L 349, 21.12.2016, lk 11 (909/2014)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 909/2014,

23. juuli 2014,

mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse turvalise, tõhusa ja sujuva arvelduse edendamiseks ühtsed nõuded finantsinstrumentidega arveldamisele liidus ning väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositoorium”) ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad.

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõigi finantsinstrumentide arvelduse ja keskdepositooriumide tegevuste suhtes.

Käesolev määrus ei piira teatavaid finantsinstrumente käsitleva liidu õiguse, eelkõige direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamist.

Artikleid 10–20, 22–24, 27 ja artikli 28 lõiget 6, artikli 30 lõiget 4 ning artikleid 46 ja 47, IV jaotise sätteid ning nõuet anda pädevatele asutustele või kaasatud asutustele aru või nõuet täita käesoleva määruse alusel nende asutuste korraldusi ei kohaldata EKPSi liikmete suhtes, liikmesriikide muude ametiasutuste suhtes, kes sarnaseid ülesandeid täidavad, ja liikmesriikide avaliku sektori asutuste suhtes, kelle ülesanne on liidus valitsemissektori võla haldamine või sellesse sekkumine sellise keskdepositooriumi puhul, mida eespool nimetatud asutused otseselt juhivad sama juhtorgani vastutusel, millel on juurdepääs kõnealuste asutuste vahenditele ning mis ei ole eraldiseisev üksus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„väärtpaberite keskdepositoorium” või „keskdepositoorium” – juriidiline isik, mis korraldab lisa A jao punktis 3 osutatud väärtpaberiarveldussüsteemi ja osutab vähemalt ühte lisa A jaos loetletud muudest põhiteenustest;

2)	„kolmanda riigi keskdepositoorium” – kolmandas riigis registreeritud juriidiline isik, kes osutab lisa A jao punktis 3 osutatud põhiteenusele sarnast teenust ning vähemalt ühte lisa A jaos loetletud muudest põhiteenustest;

3)	„immobiliseerimine” – paberkandjal väärtpaberite koondamine ühte keskdepositooriumisse sellisel viisil, mis võimaldab järgmised ülekanded teha registrikande alusel;

4)	„elektrooniline vorm” – asjaolu, et finantsinstrumendid eksisteerivad ainult registrikandena;

5)	„taotluse saanud keskdepositoorium” – keskdepositoorium, millele teine keskdepositoorium esitab taotluse teenustele juurdepääsu saamiseks keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu;

6)	„taotluse esitanud keskdepositoorium” – keskdepositoorium, mis taotleb juurdepääsu teise keskdepositooriumi teenustele keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu;

7)	„arveldus” – väärtpaberitehingu lõpuleviimine, sõltumata sellest, kus see sõlmiti, eesmärgiga täita kõnealuse tehingu poolte kohustused, kandes selleks üle raha või väärtpaberid või mõlemad;

8)	„finantsinstrumendid” või „väärtpaberid” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrumendid;

9)	„ülekandekorraldus” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti i teises taandes määratletud ülekandekorraldus;

10)	„väärtpaberiarveldussüsteem” – süsteem vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti a esimesele, teisele ja kolmandale taandele, mida ei korralda keskne vastaspool, ning mille tegevus kujutab endast ülekandekorralduste täitmist;

11)	„isearveldaja” – mis tahes üksus, sealhulgas selline, mis on tegevusloa saanud vastavalt direktiivile 2013/36/EL või direktiivile 2014/65/EL, ning mis täidab ülekandekorraldusi kliendi nimel või oma arvel muul moel kui väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu;

12)	„kavandatud arvelduspäev” – kuupäev, mis on väärtpaberiarveldussüsteemi kantud arvelduse toimumise päevana ning mille suhtes väärtpaberitehingu pooled on kokku leppinud;

13)	„arveldusperiood” – ajavahemik kauplemispäeva ja kavandatud arvelduspäeva vahel;

14)	„pangapäev” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis n määratletud pangapäev;

15)	„arvelduse ebaõnnestumine” – väärtpaberitehingu arvelduse mittetoimumine või osaline arveldamine kavandatud arvelduspäeval väärtpaberite või raha puudumise tõttu ning sõltumata selle taga peituvast põhjusest;

16)	„keskne vastaspool” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

17)	„pädev asutus” – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 11 määratud asutus, kui käesolevas määruses ei ole täpsustatud teisiti;

18)	„kaasatud asutus” – artiklis 12 osutatud asutus;

19)	„liige” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis f määratletud mis tahes osaleja, kes osaleb väärtpaberiarveldussüsteemis;

20)	„osalus” – osalus direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 2 esimese lause tähenduses või ettevõtjas vähemalt 20 % hääleõiguse või kapitali otsene või kaudne omamine;

21)	„kontroll” – direktiivi 2013/34/EL artiklis 22 kirjeldatud suhe kahe ettevõtja vahel;

22)	„tütarettevõtja” – tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 lõike 10 ja artikli 22 tähenduses;

23)	„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus keskdepositoorium on registreeritud;

24)	„vastuvõttev liikmesriik” – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus keskdepositooriumil on filiaal või kus ta osutab keskdepositooriumi teenuseid;

25)	„filiaal” – tegevuskoht, välja arvatud peakontor, mis on keskdepositooriumi osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis pakub keskdepositooriumi teenuseid, mille osutamiseks on keskdepositooriumile antud luba;

▼M4

26)	„liikme maksejõuetus” – olukord, kus liikme vastu on algatatud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis j määratletud maksejõuetusmenetlus, või keskdepositooriumi sisereeglites maksejõuetusena määratletud sündmus;

▼B

27)	„väärtpaberiülekanne makse vastu” – väärtpaberite arveldamise kord, mis seob omavahel väärtpaberiülekande ja rahaülekande nii, et väärtpaber antakse üle vaid juhul, kui tehakse vastav rahaülekanne ja vastupidi;

28)	„väärtpaberikonto” – konto, millel saab väärtpabereid krediteerida või debiteerida;

29)

„keskdepositooriumidevaheline ühendus” – keskdepositooriumidevaheline kokkulepe, mille alusel ühest keskdepositooriumist saab teise keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi liige, et lihtsustada teise keskdepositooriumi liikmete väärtpaberite ülekandmist esimese liikmetele, või kokkulepe, mille alusel saab üks keskdepositoorium teisele keskdepositooriumile juurdepääsu vahendaja kaudu. Keskdepositooriumidevahelised ühendused hõlmavad standardühendust, kohandatud ühendust, kaudset ühendust ja koostalitlusvõimelist ühendust;

30)

„standardühendus” – keskdepositooriumidevaheline ühendus, mille puhul ühest keskdepositooriumist saab teise keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi liige samadel tingimustel, mida kohaldatakse ka kõnealuse teise keskdepositoorium korraldatud väärtpaberiarveldussüsteemi kõigile teistele liikmetele;

31)

„kohandatud ühendus” – keskdepositooriumidevaheline ühendus, mille puhul teise keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi liikmeks saanud keskdepositooriumile osutatakse täiendavaid eriteenuseid lisaks neile teenustele, mida asjaomane keskdepositoorium tavaliselt oma väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele osutab;

32)

„kaudne ühendus” – kokkulepe keskdepositooriumi ja kolmanda isiku vahel, kes ei ole keskdepositoorium, kuid on teise keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi liige. Sellise ühenduse loob keskdepositoorium selleks, et hõlbustada väärtpaberite ülekandmist teise keskdepositooriumi liikmetelt oma liikmetele;

33)	„koostalitlusvõimeline ühendus” – keskdepositooriumidevaheline ühendus, mille puhul keskdepositooriumid lepivad kokku tehniliste lahenduste vastastikuses sisseseadmises, et arveldada oma korraldatavates väärtpaberiarveldussüsteemides;

34)	„rahvusvahelised avatud teabevahetusmenetlused ja -standardid” – rahvusvaheliselt tunnustatud standardid teabevahetusmenetlusteks, näiteks standardsed sõnumivormingud ja andmete esitusviisid, mis on õiglasel, avatud ja mittediskrimineerival alusel igale huvitatud isikule kättesaadavad;

35)	„vabalt võõrandatav väärtpaber” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatav väärtpaber;

36)	„aktsia” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis a määratletud väärtpaberid;

37)	„rahaturuinstrument” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud rahaturuinstrument;

38)	„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakud” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 3 osutatud ühisinvesteerimisettevõtjate osakud;

39)	„lubatud heitkoguste väärtpaberid” – direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 kirjeldatud lubatud heitkoguste väärtpaberid, välja arvatud lubatud heitkoguste väärtpaberitega seotud tuletisinstrumendid;

40)	„reguleeritud turg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

41)	„mitmepoolne kauplemissüsteem” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

42)	„kauplemiskoht” – direktiivi/2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskoht;

43)	„arveldusagent” – direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis d määratletud arveldusagent;

44)	„VKEde kasvuturg” – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12 määratletud VKEde kasvuturg;

45)

„juhtorgan” –

keskdepositooriumi organ või organid, mis on nimetatud ametisse kooskõlas liikmesriigi õigusega, on volitatud määrama keskdepositooriumi strateegiat, eesmärke ja üldist tegevussuunda ning kontrollib ja jälgib juhtimisotsuste tegemist ning millesse kuuluvad keskdepositooriumi äritegevust tegelikult suunavad isikud.

Kui juhtorgan koosneb vastavalt riigisisesele õigusele mitmest konkreetsete ülesannetega organist, kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid üksnes nende juhtorgani liikmete suhtes, kellele on riigisisese õigusega antud vastav vastutus;

46)	„kõrgem juhtkond” – füüsilised isikud, kellel on keskdepositooriumis tegevjuhtimise funktsioon ning kes vastutavad keskdepositooriumi igapäevase juhtimise eest ning annavad juhtorganile selle kohta aru;

▼M4

47)	„kontsern“ – kontsern direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 11 tähenduses;

48)	„märkimisväärne seos“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud märkimisväärne seos;

49)

„oluline osalus“ – keskdepositooriumis otsene või kaudne osalus, mis esindab vähemalt 10 % kapitalist või hääleõigustest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ ( 1 ) artiklites 9, 10 ja 11, või mis võimaldab avaldada märkimisväärset mõju keskdepositooriumi juhtimisele;

50)

„edasilükatud tasaarveldus“ – arveldusmehhanism, mille puhul raha või väärtpaberite ülekandmise korraldusi, mis on seotud väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete väärtpaberitehingutega, tasaarvestatakse ning liikmete netonõuete ja -kohustuste arveldamine toimub eelnevalt kindlaksmääratud arveldustsüklite lõpus pangapäeva jooksul või lõpus.

▼B

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega veelgi täpsustatakse lisa B jao punktides 1–4 loetletud pangandusväliseid kõrvalteenuseid ja lisa C jaos loetletud pangandusalaseid kõrvalteenuseid.

JAOTIS

VÄÄRTPABERIARVELDUS

PEATÜKK

Registrikanne

Artikkel 3

Registrikanne

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tagab iga liidus registreeritud emitent, kes emiteerib või on emiteerinud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mis on võetud kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohtades, selliste väärtpaberite kohta registrikande tegemise immobiliseerimise teel või väärtpaberite elektroonilises vormis emiteerimise järel.

Kui tehing vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehakse kauplemiskohas, tehakse nende väärtpaberite kohta keskdepositooriumis registrikanne kavandatud arvelduspäeval või enne seda, välja arvatud juhul, kui need on juba sel viisil registreeritud.

Kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid kantakse üle vastavalt finantstagatiskokkuleppele, nagu on määratletud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a, tehakse nende väärtpaberite kohta keskdepositooriumis registrikanne kavandatud arvelduspäeval või enne seda, välja arvatud juhul, kui need on juba sel viisil registreeritud.

Artikkel 4

Täitmise tagamine

Selle liikmesriigi ametiasutused, kus väärtpabereid emiteeriv emitent on registreeritud, tagavad artikli 3 lõike 1 kohaldamise.

Ametiasutused, mille pädevuses on teostada järelevalvet kauplemiskohtade üle, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ ( 2 ) artikli 21 lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused, tagavad käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kohaldamise, kui käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud väärtpaberitega kaubeldakse kauplemiskohtades.

Direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused tagavad, et käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse, kui käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud väärtpaberid kantakse üle vastavalt direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud finantstagatiskokkuleppele.

PEATÜKK

Arveldusperiood

Artikkel 5

Kavandatud arvelduspäev

Väärtpaberiarveldussüsteemi iga liige, kes selles süsteemis enda või kolmanda isiku nimel teeb tehinguid vabalt võõrandatavate väärtpaberite, rahaturuinstrumentide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakute ja lubatud heitkoguste väärtpaberitega, arveldab need tehingud kavandatud arvelduspäeval.

Lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute puhul, mis tehakse kauplemiskohtades, on kavandatud arvelduspäev hiljemalt teine pangapäev pärast kauplemise toimumist. Seda nõuet ei kohaldata kauplemiskohtades tehtavate määratud vastaspoolega tehingute suhtes, kahepoolselt tehtavate tehingute suhtes, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta, ja esimese tehingu suhtes, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane registrikanne artikli 3 lõike 2 kohaselt.

Pädevad asutused tagavad lõike 1 kohaldamise.

Ametisutused, mille pädevuses on teostada järelevalvet kauplemiskohtade üle, tagavad lõike 2 kohaldamise.

III

PEATÜKK

Arveldusdistsipliin

Artikkel 6

Meetmed arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks

Kauplemiskohad seavad sisse protseduurid, mis võimaldavad kinnitada artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide tehingute olulised üksikasjad nende tehingute tegemise kuupäeval.

Olenemata lõikes 1 sätestatud nõudest, võtavad direktiivi 2014/65/EL artikli 5 alusel tegevusloa saanud investeerimisühingud asjakohasel juhul meetmeid arvelduste ebaõnnestumise piiramiseks.

Sellised meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi 2014/65/EL II lisas osutatud investeerimisühingu ja selle professionaalsete klientide vahelist kokkulepet, mis tagab, et teatatakse väärtpaberite eraldamisest tehingu tegemiseks, kinnitatakse eraldamine ning tingimuste vastuvõtmine või tagasilükkamine aegsasti enne kavandatud arvelduspäeva.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab tihedas koostöös EKPSi liikmetega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 välja suunised kasutatavate standardprotseduuride ja sõnumivahetuse protokollide kohta käesoleva lõike teises lõigus osutatud nõuete järgimiseks.

Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida keskdepositoorium korraldab, seab ta sisse protseduurid, mis hõlbustavad artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentidega tehtavate tehingute arveldamist kavandatud arvelduspäeval, tagades oma liikmetele minimaalse vastaspoole riski ja likviidsusriski ning arvelduste ebaõnnestumise madala määra. Keskdepositoorium soodustab varajast arveldamist kavandatud arvelduspäeval asjakohasel viisil.

Keskdepositoorium võtab iga oma korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi puhul meetmeid, et ergutada ja stimuleerida tehingute õigeaegset arveldamist oma liikmete poolt. Keskdepositoorium nõuab oma liikmetelt tehingute arveldamist kavandatud arvelduspäeval.

▼M4

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks meetmed arvelduse ebaõnnestumiste vältimiseks, eesmärgiga suurendada arvelduse tõhusust, ning eelkõige:

meetmed, mida investeerimisühingud peavad lõike 2 esimese lõigu kohaselt võtma;

üksikasjad lõikes 3 osutatud arveldamist hõlbustavate menetluste kohta, mis võivad hõlmata tehingumahtude kohandamist, ebaõnnestuvate tehingute osalist arveldamist ning teatavate keskdepositooriumide pakutavate automaatse laenuandmise/-võtmise programmide kasutamist; ning

üksikasjad lõikes 4 osutatud tehingute õigeaegse arveldamise soodustamiseks ja stimuleerimiseks võetavate meetmete kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. juuliks 2025.

▼B

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼M4

Artikkel 7

Meetmed arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks

Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida keskdepositoorium korraldab, loob ta süsteemi, mis jälgib artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide arveldamise ebaõnnestumist. Keskdepositoorium esitab pädevale asutusele ja kaasatud asutustele korrapäraselt aruandeid arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja üksikasjade kohta ning mis tahes muu asjakohase teabe, sealhulgas meetmed, mida keskdepositoorium ja selle liikmed kavatsevad võtta arvelduse õnnestumise parandamiseks. Keskdepositoorium avalikustab igal aastal kokkuvõtlikul ja anonüümsel kujul kõnealused aruanded. Pädevad asutused jagavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega asjakohast teavet arvelduse ebaõnnestumise juhtude kohta.

Keskdepositoorium seab iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida ta korraldab, sisse protseduuri, mis soodustaks artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide selliste tehingute arveldamist, mida ei ole arveldatud kavandatud arvelduspäeval. Kõnealuse protseduuriga nähakse ette karistussüsteem, mis on arvelduse ebaõnnestumisi põhjustavatele liikmetele mõjus hoiatus.

Enne esimeses lõigus osutatud protseduuride sisseseadmist konsulteerib keskdepositoorium asjaomaste kauplemiskohtade ja kesksete vastaspooltega, millele ta pakub arveldusteenuseid.

Esimeses lõigus osutatud karistussüsteem hõlmab rahatrahve arvelduse ebaõnnestumist põhjustavatele liikmetele (edaspidi „kohustusi mittetäitvad liikmed“). Rahatrahvid arvutatakse iga pangapäeva kohta, mil tehingut pärast selle kavandatud arvelduspäeva teha ei õnnestu, kuni tehingu arveldamiseni või kahepoolse tühistamiseni. Rahatrahvid ei tohi kujuneda keskdepositooriumi tuluallikaks.

Lõikes 2 osutatud karistussüsteem ei kehti järgmisele:

tehingud, kus kohustusi mittetäitvaks liikmeks on keskne vastaspool, välja arvatud keskse vastaspoole selliste tehingute puhul, kus ta ei asu vastaspoolte vahel; või

tehingud, mille puhul kohustusi mittetäitva liikme suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus.

Keskne vastaspool võib oma reeglites kehtestada mehhanismi, et katta kahju, mida ta võib lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisest tulenevalt kanda.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, määrates kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud rahatrahvide hoiatava ja proportsionaalse taseme arvutamise parameetrid, tuginedes kõigele järgmisele:

vara liik;

finantsinstrumendi likviidsus;

tehingu liik;

arvelduse ebaõnnestumise kestus.

Esimeses lõigus osutatud parameetrite kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse arvelduse ebaõnnestumise taset finantsinstrumentide liikide kaupa ning mõju, mida madalad või negatiivsed intressimäärad võivad vastaspooli motiveerivatele stiimulitele ja arvelduse ebaõnnestumisele avaldada. Rahatrahvide arvutamiseks kasutatavad parameetrid peavad tagama kõrgetasemelise arveldusdistsipliini ning asjaomaste finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise.

Komisjon vaatab rahatrahvide taseme arvutamise parameetrid korrapäraselt ja vähemalt iga nelja aasta järel läbi, et hinnata uuesti rahatrahvide asjakohasust ja tõhusust arvelduse ebaõnnestumise sellise taseme saavutamisel liidus, mida peetakse vastuvõetavaks, võttes arvesse mõju liidu finantsstabiilsusele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab hiljemalt 17. jaanuariks 2026 oma veebisaidil loetelu artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentidest, mis on võetud kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohas või mida kliirib keskne vastaspool, ning ajakohastab seda loetelu.

Keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled ja kauplemiskohad seavad sisse protseduurid, mis võimaldavad neil oma vastavate pädevate asutustega konsulteerides peatada iga liikme tegevus, kellel pidevalt ja süstemaatiliselt ei õnnestu üle anda artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumente kavandatud arvelduspäeval, ning avalikustada tema isik üksnes pärast seda, kui kõnealusele liikmele on antud võimalus esitada oma märkused ning tingimusel, et keskdepositooriumide, kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade ning asjaomase liikme pädevaid asutusi on nõuetekohaselt teavitatud. Lisaks vastavate pädevate asutustega konsulteerimisele enne liikme tegevuse peatamist teatavad keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled ja kauplemiskohad neile asutustele viivitamata liikme tegevuse peatamisest. Pädev asutus teavitab kaasatud asutusi viivitamata liikme tegevuse peatamisest.

Tegevuse peatamise avalikustamisel ei avaldata isikuandmeid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ( 3 ) artikli 4 punktis 1.

Käesolevat lõiget ei kohaldata kohustusi mittetäitvate liikmete suhtes, kes on kesksed vastaspooled, või juhtudel, kui kohustusi mittetäitva liikme suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus.

Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui aktsiate peamine kauplemiskoht asub kolmandas riigis. Aktsiate peamise kauplemiskoha asukoht määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 236/2012 artikliga 16.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks:

arvelduse ebaõnnestumise põhjused, mida ei saa käesoleva artikli lõike 3 punkti a alusel omistada tehingu osalistele, ning

asjaolud, mille korral tehinguid ei käsitata kauplemisena käesoleva artikli lõike 3 punkti b alusel.

10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:

üksikasjad seoses lõikes 1 osutatud arvelduse ebaõnnestumist jälgiva süsteemi ning arvelduse ebaõnnestumist käsitlevate aruannetega;

lõikes 2 osutatud rahatrahvide ja sellistest trahvidest tuleneda võiva mis tahes muu tulu sissenõudmise ja ümberjaotamise protsessid;

tingimused, mille korral leitakse, et asjaomasel liikmel ei õnnestu pidevalt ja süstemaatiliselt finantsinstrumente üle anda, nagu on osutatud lõikes 7;

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 7a

Kohustusliku asendusostu protsess

Ilma et see piiraks artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamist ja õigust tehing kahepoolselt tühistada, võib komisjon pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 74 lõike 4 kohaselt esitatud kulude-tulude analüüsi põhjal rakendusaktiga otsustada, milliste artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide või nende finantsinstrumentidega tehtavate tehingute liikide suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 4–10 osutatud kohustusliku asendusostu protsessi, kui komisjon leiab, et kohustuslikud asendusostud on vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed vahendid arvelduse ebaõnnestumise tasemega tegelemiseks liidus.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti vastu võtta ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamine ei ole liidus kaasa toonud arvelduse ebaõnnestumise pikaajalist püsivat vähenemist või vähendatud taseme säilitamist, isegi pärast rahatrahvide taseme läbivaatamist vastavalt artikli 7 lõike 5 teisele lõigule;

liidus arvelduse ebaõnnestumise tasemel on või tõenäoliselt saab olema negatiivne mõju liidu finantsstabiilsusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse kõike järgmist:

kohustusliku asendusostu protsessi võimalik mõju finantsturgudele liidus;

arvelduse ebaõnnestumiste arv, maht ja kestus, sealhulgas nende arvelduse ebaõnnestumiste arv ja maht, mis on lõikes 4 osutatud pikendusperioodi lõpus lahendamata;

kas konkreetse finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga tehtavate tehingute kategooria suhtes kohaldatakse juba asjakohaseid lepingusätteid, mis näevad saajaliikmetele ette õiguse algatada asendusost.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Selles määratakse kindlaks kohaldamise kuupäev, mis ei ole varasem kui üks aasta pärast selle jõustumist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõikes 1 osutatud rakendusaktiga kindlaks määratud finantsinstrumentide loetelu ja ajakohastab seda.

Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist komisjon:

hindab artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi tulemuslikkust ja proportsionaalsust ning vajaduse korral muudab karistussüsteemi struktuuri või karmust, et suurendada arvelduse tõhusust liidus;

kaalub, kas lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, hoolimata artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi eelnevast kohaldamisest, ning konkreetsete finantsinstrumentide ja tehingukategooriate suhtes kohustusliku asendusostu kohaldamise põhjendusi ja selle võimalikke kulusid.

Ilma et see piiraks õigust tehing kahepoolselt tühistada, kui komisjon on vastu võtnud lõike 1 kohase rakendusakti ja kui kohustusi mittetäitev liige ei ole edastanud kõnealuse rakendusaktiga hõlmatud finantsinstrumente saajaliikmele viie pangapäeva pikkuse ajavahemiku jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva (edaspidi „pikendusperiood“), algatatakse kohustusliku asendusostu protsess.

Erandina esimesest lõigust võib vara liigi ja asjaomaste finantsinstrumentide likviidsuse põhjal pikendada pikendusperioodi kõige rohkem seitsme pangapäevani, kui lühem pikendusperiood mõjutaks asjaomaste turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist.

Erandina esimesest ja teisest lõigust, kui tehing on seotud finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse VKEde kasvuturul, on pikendusperiood 15 pangapäeva, välja arvatud juhul, kui VKEde kasvuturg otsustab kohaldada lühemat perioodi.

Instrumendid, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku asendusostu protsessi, peavad olema sobiva aja jooksul arveldamiseks kättesaadavad ja saajaliikmele üle antud.

Kui tehingute ahelas on arvelduse ebaõnnestumine, mis toob kaasa järgmiste tehingute arvelduse ebaõnnestumise ahelas, on igal liikmel õigus anda kohustusliku asendusostu algatamise kohustus edasi järgmisele liikmele ahelas.

Vahepealset saajaliiget käsitatakse kohustusliku asendusostu tegemise kohustuse täitjana kohustusi mittetäitva liikme suhtes, kui ta annab oma kohustuse edasi kooskõlas esimese lõiguga. Samuti võib vahepealne saajaliige vastavalt lõigetele 8, 9 ja 10 anda kohustusi mittetäitvale liikmele edasi oma kohustused lõpliku saajaliikme ees.

Asjaomast keskdepositooriumi teavitatakse sellest, kuidas ebaõnnestunud tehing lahendati kogu tehinguahela ulatuses.

Lõikes 4 osutatud kohustuslikku asendusostu protsessi ei kohaldata järgmise suhtes:

artikli 7 lõikes 3 loetletud arvelduse ebaõnnestumised ja tehingud;

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

muud liiki tehingud, mis muudavad asendusostu protsessi tarbetuks;

tehingud, mis kuuluvad määruse (EL) nr 236/2012 artikli 15 kohaldamisalasse.

Ilma et see piiraks artikli 7 lõikes 2 osutatud karistussüsteemi kohaldamist, kui kauplemise ajal kokku lepitud finantsinstrumentide hind erineb asendusostu tegemisel makstavast hinnast, maksab hinnaerinevusest kasu saav liige teisele liikmele sellise erinevuse summa hiljemalt teisel pangapäeval pärast seda, kui finantsinstrumendid on asendusostu järel üle kantud.

Kui asendusost ebaõnnestub või ei osutu võimalikuks, võib saajaliige valida rahalise kompensatsiooni või lükata asendusostu sooritamise edasi asjakohasele hilisemale kuupäevale (edaspidi „edasilükkamise periood“). Kui asjaomaseid finantsinstrumente ei edastata saajaliikmele edasilükkamise perioodi lõpuks, makstakse saajaliikmele rahalist kompensatsiooni.

Rahalist kompensatsiooni makstakse hiljemalt teisel pangapäeval pärast lõikes 4 osutatud kohustusliku asendusostu protsessi või, juhul kui saajaliige otsustab asendusostu sooritamise edasi lükata, siis edasilükkamise perioodi lõppu.

10.

Kohustusi mittetäitev liige hüvitab asendusostu sooritavale üksusele kõik summad, mis on makstud seoses lõike 4 esimese lõigu alusel algatatud kohustusliku asendusostu protsessiga, sealhulgas asendusostu sooritamisest tulenevad mis tahes tasud. Sellised tasud avaldatakse liikmetele selges vormis.

11.

Lõikeid 4–10 kohaldatakse kõigi selliste artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele, mis on võetud kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohtades või mida kliirib keskne vastaspool, järgmisel viisil:

keskse vastaspoole kliiritavate tehingute puhul on keskne vastaspool see üksus, kes sooritab asendusostu kooskõlas lõigetega 4–10;

tehingute puhul, mida ei kliiri keskne vastaspool, kuid mida tehakse kauplemiskohas, lisab kauplemiskoht oma sise-eeskirjadesse kohustuse oma liikmetele ja osalistele kohaldada lõigetes 4–10 osutatud meetmeid;

kõikide muude tehingute puhul kui need, millele on osutatud käesoleva lõigu punktides a ja b, lisavad keskdepositooriumid oma sise-eeskirjadesse kohustuse oma liikmetele kohaldada lõigetes 4–10 osutatud meetmeid.

Keskdepositoorium esitab kesksetele vastaspooltele ja kauplemiskohtadele vajaliku arveldusteabe, et need saaksid täita oma käesolevas lõikes sätestatud kohustusi.

Ilma et see piiraks esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamist, võivad keskdepositooriumid jälgida nimetatud punktides osutatud asendusostude sooritamist samu finantsinstrumente käsitlevate ja sama pikendusperioodi lõpukuupäevaga arveldusjuhiste kogumi puhul, et minimeerida sooritatavate asendusostude arvu ning seega mõju asjaomaste finantsinstrumentide hindadele.

12.

13.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada, et komisjon peataks proportsionaalsel viisil lõigetes 4–10 osutatud asendusostumehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul, kui see on vajalik selleks, et hoida ära või kõrvaldada tõsine oht finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus. Sellisele soovitusele lisatakse täielikult põhjendatud hinnang selle vajalikkuse kohta ning seda ei avalikustata.

Enne esimeses lõigus osutatud soovituse tegemist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

Komisjon peatab pärast soovituse saamist põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjenduste ja tõendite alusel rakendusaktiga lõigetes 4–10 osutatud kohustusliku asendusostu mehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul või lükkab soovitatud peatamise tagasi. Kui komisjon lükkab soovitatud peatamise tagasi, põhjendab ta seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Kolmandas lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Kohustusliku asendusostu mehhanismi peatamisest teatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning see teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

Kohustusliku asendusostu mehhanismi peatamine kehtib esialgu kuni kuus kuud alates peatamise kohaldamise kuupäevast.

Kui peatamise põhjused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada peatamist täiendavate ajavahemike võrra, millest igaühe kestus ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Teave peatamise pikendamise kohta avaldatakse kooskõlas viienda lõiguga.

Seitsmendas lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 3 osutatud menetlusega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne kuuendas lõigus osutatud peatamise või seitsmendas lõigus osutatud pikendamise lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise põhjused on jätkuvalt kohaldatavad.

14.

Kui komisjon on lõike 1 kohaselt vastu võtnud rakendusakti, vaatab ta selle otsuse korrapäraselt ja vähemalt iga nelja aasta järel läbi, et hinnata, kas nimetatud lõikes sätestatud tingimused on endiselt täidetud.

Komisjon võtab viivitamata vastu rakendusakti, millega muudetakse lõikes 1 osutatud rakendusakti või tunnistatakse see kehtetuks, kui ta leiab, et kohustuslik asendusost ei ole enam põhjendatud või ei käsitle arvelduse ebaõnnestumisi liidus ning ei ole enam vajalik, asjakohane või proportsionaalne.

Teises lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada komisjonil lõikes 1 osutatud rakendusakti muuta või see kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et kohustuslik asendusost ei ole enam põhjendatud või ei käsitle arvelduse ebaõnnestumisi liidus ning ei ole enam vajalik, asjakohane või proportsionaalne. Lõike 13 esimest kuni neljandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

15.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada järgmist:

lõigetes 4–10 osutatud asjaomase asendusostu protsessi toimimise üksikasjad, sealhulgas asjakohased vara liiki ja finantsinstrumentide likviidsust arvestades kohandatud ajavahemikud finantsinstrumendi üle andmiseks pärast asendusostu protsessi;

asjaolud, mille korral võiks pikendusperioodi vastavalt vara liigile ja finantsinstrumentide likviidsusele pikendada, kooskõlas lõike 4 teises lõigus osutatud tingimustega ning võttes arvesse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 kohaseid likviidsuse hindamise kriteeriume;

lõike 6 kohase edasiandmise mehhanismi üksikasjad;

muud liiki tehingud, mis muudavad asendusostu protsessi tarbetuks, nagu on osutatud lõike 7 punktis c, näiteks finantstagatiskokkulepped või tehingud, mis sisaldavad tasaarveldust käsitlevaid sätteid;

lõikes 9 osutatud rahalise kompensatsiooni arvutamise meetodid;

lõike 11 teises lõigus osutatud vajalik arveldusteave ning

üksikasjad selle kohta, kuidas keskdepositooriumide liikmed, kesksed vastaspooled ja kauplemiskoha liikmed peavad lõike 11 kohaselt kohustuslikku asendusostu sooritades arvesse võtma jaeinvestorite eripära.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼B

Artikkel 8

Õigusnormide täitmise tagamine

►C1 Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldava keskdepositooriumi pädev asutus, kaasatud asutus, kes vastutab konkreetse väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamise eest, ning kauplemiskohtade, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte üle teostatava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused on pädevad tagama, et nende järelevalve all olevad üksused kohaldaksid artikleid 6 ja 7, ning jälgima kehtestatud karistusi ◄ Asjaomased pädevad asutused teevad vajaduse korral tihedat koostööd. Liikmesriigid teatavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, millised on määratud pädevad asutused, mis kuuluvad liikmesriigi tasandil järelevalve struktuuri.

Selleks et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine seoses käesoleva määruse artiklitega 6 ja 7, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve anda tihedas koostöös EKPSi liikmetega suuniseid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.

Käesoleva jaotise sätete rikkumine ei mõjuta börsiväliste finantsinstrumentide kehtivust ega poolte võimalust panna maksma finantsinstrumente käsitlevat eraõiguslikku lepingut.

PEATÜKK

Isearveldus

Artikkel 9

Isearveldajad

Isearveldajad teatavad kord kvartalis registreerimiskohajärgsetele pädevatele asutustele kõigi väljaspool väärtpaberiarveldussüsteemi arveldatud väärtpaberitehingute koondmahu ja koguväärtuse.

Pädevad asutused edastavad esimese lõigu kohaselt saadud teabe viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet mis tahes võimalikust riskist, mis sellisest arveldustegevusest tuleneb.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada sellise aruandluse sisu.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused seoses lõikes 1 osutatud aruandluse ja teabe edastamisega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

III

JAOTIS

VÄÄRTPABERITE KESKDEPOSITOORIUMID

PEATÜKK

Keskdepositooriumidele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve teostamine

jagu

Keskdepositooriumidele tegevuslubade andmise ja nende üle järelevalve teostamise eest vastutavad asutused

Artikkel 10

Pädev asutus

▼C1

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud järelevaatamist EKPSi liikmete poolt, annab keskdepositooriumile tegevusloa ja teostab selle üle järelevalvet päritoluliikmesriigi pädev asutus.

▼B

Artikkel 11

Pädeva asutuse määramine

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses tema territooriumil registreeritud keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamisega ning teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta kindlaks nende vastavad ülesanded ja määrab ühe asutuse, kes vastutab koostöö eest teiste liikmesriikide pädevate asutuste, kaasatud asutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalvega, kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste loetelu.

Pädevatele asutustele antakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisalased õigused.

Artikkel 12

Kaasatud asutused

Kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud, kaasatakse keskdepositooriumidele tegevusloa andmisse ja nende üle järelevalve teostamisse järgmised asutused:

▼C1

asutus, kes vastutab keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamise eest selles liikmesriigis, mille õigust kohaldatakse kõnealuse väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes;

▼M4

liidus asuvad keskpangad, mis emiteerivad kõige olulisemaid arveldusvaluutasid;

kui see on asjakohane, siis liidus asuv keskpank, mille juures arveldatakse keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi rahamaksed.

▼B

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõikes 1 osutatud kaasatud asutuste loetelu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, millistel tingimustel käsitatakse lõike 1 punktis b osutatud arveldusvaluutasid kõige olulisemana liidus, ning kehtestada kõnealuse lõike punktides b ja c osutatud pädevate asutustega konsulteerimise tõhus menetlus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 13

Teabevahetus

Pädevad asutused, kaasatud asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annavad taotluse korral ja viivitamata üksteisele teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused, kaasatud asutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja teised organid või füüsilised ja juriidilised isikud kasutavad seda teavet üksnes oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 14

Asutustevaheline koostöö

Pädevad asutused, kaasatud asutused ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaldamisel tihedat koostööd, muu hulgas vahetades igasugust asjakohast teavet. Kui see on vajalik ja asjakohane, hõlmab selline koostöö muid ametiasutusi ja organeid, eelkõige neid, mis on asutatud või määratud direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt.

Et tagada liidus ühtsete, tõhusate ja toimivate järelevalvetavade rakendamine käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike erinevate hindamiste läbiviimisel, sealhulgas koostöö pädevate asutuste ja kaasatud asutuste vahel, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, anda pädevatele asutustele suuniseid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16.

Pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel kättesaadavale teabele tuginedes hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti artiklis 15 osutatud hädaolukordade puhul.

Artikkel 15

Hädaolukorrad

Ilma et see piiraks direktiivi 98/26/EÜ artikli 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise korra kohaldamist, teavitavad pädevad asutused ja kaasatud asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 ( 4 ) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja üksteist viivitamata keskdepositooriumiga seotud mis tahes hädaolukorrast, sealhulgas mis tahes muutustest finantsturgudel, millel võib olla negatiivne mõju turulikviidsusele, arveldusvaluuta stabiilsusele, rahapoliitika usaldusväärsusele või mis tahes liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsusele, kus keskdepositoorium või mõni tema liikmetest on asutatud.

jagu

Keskdepositooriumidele tegevusloa andmise tingimused ja menetlus

Artikkel 16

Keskdepositooriumidele tegevusloa andmine

Iga juriidiline isik, kellele laieneb keskdepositooriumi mõiste, peab enne oma tegevuse alustamist saama tegevusloa selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta on registreeritud.

Tegevusloas täpsustatakse lisa A jaos loetletud põhiteenused ja lisa B jao kohaselt lubatud pangandusvälised kõrvalteenused, mida asjaomasel keskdepositooriumil on lubatud osutada.

Keskdepositoorium peab kogu aeg vastama tegevusloa saamise tingimustele.

Keskdepositoorium ja selle sõltumatud audiitorid teatavad pädevale asutusele viivitamata kõigist olulistest muudatustest, mis mõjutavad vastavust tegevusloa saamise tingimustele.

Artikkel 17

Tegevusloa andmise menetlus

Tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitab taotluse oma pädevale asutusele.

Tegevusloa taotlusele lisab keskdepositoorium kogu vajaliku teabe, et pädev asutus saaks veenduda selles, et asjaomane keskdepositoorium on tegevusloa saamise ajaks võtnud kõik vajalikud meetmed oma käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks. Tegevusloa taotlus sisaldab tegevuskava, milles esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja keskdepositooriumi organisatsiooniline struktuur.

▼M4

Erandina esimesest lõigust võib pädev asutus juhul, kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium ei täida kõiki käesoleva määruse nõudeid, kuid kui võib põhjendatult eeldada, et ta teeb seda siis, kui ta alustab oma tegevust, anda tegevusloa tingimusel, et tegevusluba taotleval keskdepositooriumil on olemas kogu vajalik kord käesoleva määruse nõuete täitmiseks, kui ta oma tegevust alustab.

▼B

30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab pädev asutus taotluse nõuetekohasust. Kui taotlus ei ole täielik, määrab pädev asutus ajavahemiku, mille jooksul tegevusluba taotlev keskdepositoorium peab esitama lisateavet. Kui taotlus on täielik, teatab pädev asutus sellest tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile.

▼M4

Pärast taotluse täielikuna käsitlemist edastab pädev asutus kogu taotluses sisalduva teabe kaasatud asutustele ja konsulteerib nendega seoses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi poolt korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi näitajatega.

Iga kaasatud asutus võib oma pädevusvaldkondades esitada pädevale asutusele kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teabe saamist põhjendatud arvamuse. Kui kaasatud asutus ei esita arvamust kõnealuse ajavahemiku jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.

Kui vähemalt üks kaasatud asutustest esitab negatiivse põhjendatud arvamuse ja pädev asutus kavatseb siiski tegevusloa anda, esitab kõnealune pädev asutus ühe kuu jooksul alates negatiivse arvamuse saamisest kaasatud asutustele põhjendused, miks ta kavatseb negatiivsest arvamusest hoolimata anda tegevusloa.

Iga kaasatud asutus, kes esitab kolmandas lõigus osutatud negatiivse arvamuse, võib edastada küsimuse määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punkti c kohase abi saamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui küsimust ei lahendata ühe kuu jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole pöördumist, teeb tegevusluba anda kavatsev pädev asutus lõpliku otsuse ja esitab kaasatud asutustele selle kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse.

Kui pädev asutus kavatseb tegevusloa andmisest keelduda, siis küsimust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ei edastata.

Kolmandas lõigus osutatud negatiivses arvamuses esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks käesoleva määruse või liidu muude õigusaktide nõuded ei ole täidetud.

▼B

Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb osutada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 osutatud teenuseid lisaks lisa B jaos selgesõnaliselt loetletud pangandusvälistele kõrvalteenustele, edastab pädev asutus kogu taotluses sisalduva teabe direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutusele ning konsulteerib selle asutusega tegevusluba taotleva keskdepositooriumi suutlikkuse osas vastata direktiivis 2014/65/EL ja määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud nõuetele.

Pädev asutus konsulteerib enne taotluse esitanud keskdepositooriumile tegevusloa andmist teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega järgmistel juhtudel:

keskdepositoorium on teises liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumi tütarettevõtja;

keskdepositoorium on teises liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumi emaettevõtja tütarettevõtja;

keskdepositooriumi kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumi.

Lõikes 6 osutatud konsulteerimine hõlmab järgmist:

artikli 27 lõikes 6 osutatud aktsionäride ja isikute sobivus ning artikli 27 lõigetes 1 ja 4 osutatud keskdepositooriumi tegevust tegelikult juhtivate isikute maine ja kogemused, kui kõnealused aktsionärid ja isikud on samad asjaomase keskdepositooriumi ja teises liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumi puhul;

kas lõike 6 punktides a, b ja c osutatud suhted teises liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumi ja tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vahel ei mõjuta viimase võimet täita käesoleva määruse nõudeid.

▼M4

7a.

Lisaks lõikes 6 osutatud pädevate asutustega konsulteerimisele võib pädev asutus enne tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile tegevusloa andmist konsulteerida lõikes 7 osutatud küsimustes teiste asutustega, kes teostavad järelevalvet üksuse üle, kellel on tegevusluba taotlevas keskdepositooriumis oluline osalus.

▼B

Pädev asutus teatab taotluse esitanud keskdepositooriumile kirjalikult kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest ammendavalt põhjendatud otsusega, kas tegevusluba on antud või on sellest keeldutud.

▼M4

8a.

Pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta asutusi, kellega konsulteeriti lõigete 4–7a kohaselt, tegevusloa andmise menetluse tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest.

▼B

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium peab tegevusloa taotluses pädevale asutusele esitama.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada tegevusloa andmise standardvormid ja -ankeedid ning menetlused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015,

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 18

Tegevusloa õiguslik mõju

Tegevusloa saanud keskdepositooriumi tegevus peab piirduma teenuste osutamisega, mis on hõlmatud tegevusloaga või millest on teatatud artikli 19 lõike 8 kohaselt.

Väärtpaberiarveldussüsteeme võivad korraldada ainult tegevusloa saanud keskdepositooriumid, sealhulgas keskdepositooriumina tegutsevad keskpangad.

Tegevusloa saanud keskdepositooriumil võib olla osalus ainult juriidilises isikus, kelle tegevus piirdub lisa A ja B jaos loetletud teenuste osutamisega, välja arvatud juhul, kui keskdepositooriumi pädev asutus on sellise osaluse heaks kiitnud sellel alusel, et osalus ei suurenda oluliselt asjaomase keskdepositooriumi riskiprofiili.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kriteeriumid, mida pädevad asutused peavad arvesse võtma, et kiita heaks keskdepositooriumide osalused muudes juriidilistes isikutes kui need, kes osutavad lisa A ja B jaos loetletud teenuseid. Need kriteeriumid võivad hõlmata seda, kas sellise juriidilise isiku poolt osutatavad teenused täiendavad keskdepositooriumi osutatavaid teenuseid, ning seda, mil määral on keskdepositoorium vastutav sellest osalusest tulenevate kohustuste ees.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 19

Tegevuse ja teenuste laiendamine ja edasiandmine

Tegevusloa saanud keskdepositoorium esitab loa saamiseks taotluse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kui ta soovib artikli 30 kohaselt põhiteenuse osutamise edasi anda kolmandale isikule või laiendada oma tegevust ühel või mitmel järgmisel viisil:

lisa A jaos loetletud täiendavate põhiteenuste osutamine, mida algne tegevusluba ei hõlma;

lisa B jao kohaselt lubatud, kuid selles sõnaselgelt loetlemata kõrvalteenuste osutamine, mida algne tegevusluba ei hõlma;

teise väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine;

oma väärtpaberiarveldussüsteemi raha poole või selle osa arveldamine teise arveldusagendi juures;

koostalitlusvõimelise ühenduse loomine, sealhulgas kolmandate riikide keskdepositooriumidega.

▼M4

Tegevusloa andmisel lõike 1 kohaseks põhiteenuse osutamise edasiandmiseks kolmandale isikule või lõike 1 punktide a, c ja d kohaseks tegevuse laiendamiseks järgitakse artiklis 17 sätestatud menetlust.

Lõike 1 punkti b kohasel tegevusloa andmisel järgitakse artikli 17 lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 8a sätestatud menetlust.

Lõike 1 punkti e kohasel tegevusloa andmisel järgitakse artikli 17 lõigetes 1, 2, 3 sätestatud menetlust.

Pädev asutus teatab tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile kolme kuu jooksul pärast täieliku taotluse esitamist, kas tegevusluba on antud või on sellest keeldutud.

▼B

Liidus registreeritud keskdepositooriumid, mis kavatsevad luua koostalitlusvõimelise ühenduse, esitavad lõike 1 punkti e kohaselt tegevusloa taotluse oma vastavatele pädevatele asutustele. Need asutused konsulteerivad üksteisega keskdepositooriumidevahelise ühenduse heakskiitmise osas. Lahknevate otsuste korral ning kui mõlemad pädevad asutused on sellega nõus, võib küsimuse esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, mis võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Lõikes 3 osutatud asutused keelduvad ühendusele loa andmisest ainult siis, kui selline keskdepositooriumidevaheline ühendus ohustaks finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist või põhjustaks süsteemset riski.

Selliste keskdepositooriumidevaheliste koostalitlusvõimeliste ühenduste suhtes, mis annavad osa oma kõnealuste ühendustega seotud teenuseid kooskõlas artikli 30 lõikega 5 edasi avaliku sektori asutusele, ning keskdepositooriumidevaheliste ühenduste suhtes, millele ei ole osutatud lõike 1 punktis e, ei kohaldata kõnealuse lõike kohast tegevusloa andmist, kuid neist ühendustest teatatakse keskdepositooriumide pädevatele asutustele ja kaasatud asutustele enne nende rakendamist, esitades kogu asjakohase teabe, mis võimaldab kõnealustel asutustel hinnata vastavust artikli 48 nõuetele.

Liidus registreeritud ja tegevusloa saanud keskdepositoorium võib säilitada ühenduse kolmanda riigi keskdepositooriumiga või selle luua vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja protseduuridele. Kui ühendused on loodud kolmanda riigi keskdepositooriumiga, peab taotluse esitanud keskdepositooriumi esitatav teave võimaldama pädeval asutusel hinnata, kas sellised ühendused vastavad artiklis 48 sätestatud nõuetele või nende nõuetega samaväärsetele nõuetele.

Taotluse esitanud keskdepositooriumi pädev asutus nõuab, et keskdepositoorium katkestaks keskdepositooriumidevahelise ühenduse, millest on teatatud, kui selline ühendus ei vasta artiklis 48 sätestatud nõuetele ning seetõttu ohustaks finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist või põhjustaks süsteemset riski. Kui pädev asutus nõuab, et keskdepositoorium katkestaks keskdepositooriumidevahelise ühenduse, järgib ta artikli 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlust.

Lisa B jaos sõnaselgelt loetletud täiendavate kõrvalteenuste suhtes ei kohaldata tegevusloa andmist, kuid neist tuleb enne nende teenuste osutamist pädevale asutusele teatada.

Artikkel 20

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks V jaotise kohaste parandusmeetmete või meetmete kohaldamist, tunnistab päritoluliikmesriigi pädev asutus tegevusloa kehtetuks ükskõik milliste järgmiste asjaolude esinemisel:

keskdepositoorium ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelmise kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega äritegevusega tegelenud;

keskdepositoorium on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil;

keskdepositoorium ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, ning ta ei ole kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul võtnud pädeva asutuse nõutud parandusmeetmeid;

keskdepositoorium on tõsiselt või süstemaatiliselt rikkunud käesoleva määruse nõudeid ning asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 nõudeid.

Kui pädev asutus saab teada mõnest lõikes 1 osutatud asjaolust, konsulteerib ta viivitamata kaasatud asutustega ja asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutusega tegevusloa kehtetuks tunnistamise vajaduse osas.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kaasatud asutus ning asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutus võib igal ajal nõuda, et keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas keskdepositoorium vastab endiselt tegevusloa andmise aluseks olevatele tingimustele.

Pädev asutus võib tegevusloa kehtetuks tunnistamisel piirduda teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendiga.

▼M4

Keskdepositoorium seab sisse asjakohased protseduurid, mis tagavad õigeaegse ja nõuetekohase klientide ja liikmete varaga arveldamise või selle ülekandmise teisele keskdepositooriumile lõikes 1 osutatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja hoiab neid töökorras. Sellised protseduurid hõlmavad emissioonikontode või sarnaste väärtpaberite emissioone tõendavate kirjete ning lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuste osutamisega seotud kirjete ülekandmist.

▼B

Artikkel 21

Keskdepositooriumide register

Pädevate asutuste poolt artiklite 16, 19 ja 20 kohaselt tehtud otsused edastatakse viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Keskpangad teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata igast väärtpaberiarveldussüsteemist, mida nad korraldavad.

Iga sellise keskdepositooriumi nimi, kes tegutseb vastavalt käesolevale määrusele ja kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud vastavalt artiklitele 16, 19 või 25, kantakse registrisse, milles täpsustatakse teenused ja asjakohasel juhul finantsinstrumentide liigid, mille kohta keskdepositooriumile on tegevusluba antud. See register hõlmab keskdepositooriumi teistes liikmesriikides tegutsevaid filiaale, keskdepositooriumidevahelisi ühendusi ja artikli 31 alusel nõutavat teavet, kui liikmesriigid on kasutanud selles artiklis ette nähtud võimalust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb registri asjaomasel veebisaidil kättesaadavaks ja ajakohastab seda.

jagu

Keskdepositooriumide üle teostatav järelevalve

Artikkel 22

Läbivaatamine ja hindamine

▼M4

Pädev asutus vaatab läbi keskdepositooriumi rakendatavate eeskirjade, strateegiate, protseduuride ja mehhanismide, sealhulgas artiklis 22a osutatud kavade vastavuse käesolevale määrusele, ning hindab riske, millele keskdepositoorium on või võib olla avatud, või riske, mida ta tekitab väärtpaberiturgude sujuvale toimimisele või finantsturgude stabiilsusele.

Pädev asutus määrab kindlaks esimeses lõigus osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomase keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, riskiprofiili, laadi, ulatust ja keerukust.

Läbivaatamine ja hindamine toimuvad vähemalt iga kolme aasta järel.

▼M4 —————

▼B

Pädev asutus kontrollib keskdepositooriumi kohapeal.

▼M4

Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus edastab pädev asutus varakult vajaliku teabe kaasatud asutustele ja asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutusele ning konsulteerib nendega selles osas, kas käesoleva määruse nõuded või liidu muude õigusaktide nõuded on keskdepositooriumi poolt seoses tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide toimimisega täidetud.

Asutused, kellega konsulteeriti, võivad esitada oma pädevusvaldkondades kolme kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt teabe saamist põhjendatud arvamuse.

Kui konsulteeritud asutus ei esita arvamust kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.

Kui konsulteeritud asutus esitab põhjendatud negatiivse arvamuse ja pädev asutus sellega ei nõustu, esitab kõnealune pädev asutus ühe kuu jooksul pärast negatiivse arvamuse saamist konsulteeritud asutusele kõnealust negatiivset arvamust käsitleva põhjendatud otsuse.

Negatiivse arvamuse esitanud konsulteeritud asutus võib edastada küsimuse määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punkti c kohase abi saamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui küsimust ei lahendata ühe kuu jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole pöördumist, teeb pädev asutus läbivaatamise ja hindamise kohta lõpliku otsuse ning esitab kaasatud asutustele selle kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse.

Neljandas lõigus osutatud negatiivsetes arvamustes esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks käesoleva määruse või liidu muude õigusaktide nõuded ei ole täidetud.

Pädev asutus teavitab kaasatud asutusi, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artiklis 24a osutatud kolleegiumi ja direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemustest, sealhulgas parandusmeetmetest või karistustest.

▼B

Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus varustavad pädevad asutused, kes vastutavad nende keskdepositooriumide järelevalve eest, kes on seotud artikli 17 lõike 6 punktides a, b ja c osutatud viisil, üksteist kogu asjakohase teabega, mis võib nende tööd lihtsustada.

Pädev asutus nõuab, et käesoleva määruse nõuetele mittevastav keskdepositoorium võtaks varakult vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:

teave, mille keskdepositoorium esitab pädevale asutusele lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise eesmärgil;

▼M4

teave, mille pädev asutus peab esitama kooskõlas lõikega 7;

▼B

teave, mille lõikes 8 osutatud pädevad asutused esitavad üksteisele.

▼M4

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

▼B

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

11.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab, tihedas koostöös EKPSi liikmetega, välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõike 10 esimeses lõigus osutatud teabe esitamise standardvormid ja -ankeedid ning menetlused.

▼M4

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

▼B

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▼M4

Artikkel 22a

Finantsseisundi taastamise ja nõuetekohase lõpetamise kavad

Keskdepositoorium teeb kindlaks stsenaariumid, mis võivad takistada tal täitmast kriitilisi funktsioone ja osutamast kriitilisi teenuseid tegevuse jätkuvuse põhimõttel, ning hindab kõigi finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise võimaluste tõhusust. Nendes stsenaariumides võetakse arvesse erinevaid sõltumatuid ja seotud riske, millele keskdepositoorium on avatud. Seda analüüsi kasutades koostab ja esitab keskdepositoorium pädevale asutusele asjakohased kavad finantsseisundi taastamiseks või nõuetekohaseks lõpetamiseks.

Lõikes 1 osutatud kavades võetakse arvesse asjaomase keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning need sisaldavad vähemalt järgmist:

peamiste finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise strateegiate sisuline kokkuvõte;

teave keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide ja teenuste kohta;

asjakohased protseduurid, millega tagatakse lisakapitali hankimine juhul, kui keskdepositooriumi omakapital täidab vaevu artikli 47 lõikes 1 sätestatud nõudeid või ei vasta enam neile nõuetele;

asjakohased protseduurid, millega tagatakse keskdepositooriumi tegevuse ja teenuste nõuetekohane lõpetamine või restruktureerimine, kui keskdepositoorium ei suuda uut kapitali hankida;

asjakohased protseduurid, millega tagatakse klientide ja liikmete varade õigeaegne ja nõuetekohane arveldamine ja ülekandmine teisele keskdepositooriumile juhul, kui keskdepositooriumil ei ole püsivalt võimalik taastada oma kriitilisi funktsioone ja teenuseid;

peamiste strateegiate rakendamiseks vajalike meetmete kirjeldus.

Keskdepositoorium suudab teha kindlaks ja esitada seotud üksustele teabe, mida on vaja kavade õigeaegseks rakendamiseks stressistsenaariumide ajal.

Kavad kiidab heaks juhtorgan või juhtorgani asjakohane komitee.

Keskdepositoorium vaatab kavad korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi ja ajakohastab neid. Kõik ajakohastatud kavad edastatakse pädevale asutusele.

Kui pädev asutus leiab, et keskdepositooriumi kavad ei ole piisavad, võib ta nõuda, et keskdepositoorium võtaks täiendavaid meetmeid või töötaks välja alternatiivsed meetmed.

Kui keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL ja kõnealuse direktiivi kohaselt on koostatud finantsseisundi taastamise kava, esitab keskdepositoorium selle kava pädevale asutusele.

Kui keskdepositooriumi jaoks on koostatud direktiivi 2014/59/EL kohane kriisilahenduse kava või liikmesriigi õiguse kohane sarnane kava, mille eesmärk on tagada keskdepositooriumi põhiteenuste järjepidevus, ning hallatakse seda kava, teavitab kriisilahendusasutus või sellise asutuse puudumisel pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellise kava olemasolust.

Kui direktiivi 2014/59/EL kohane finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduse kava või mis tahes sarnane siseriikliku õiguse kohane kava sisaldab kõiki lõikes 2 loetletud elemente, ei nõuta keskdepositooriumilt lõike 1 kohaste kavade koostamist.

▼B

jagu

Teenuste osutamine teises liikmesriigis

Artikkel 23

Teises liikmesriigis teenuste osutamise vabadus

Tegevusloa saanud keskdepositoorium võib liidu territooriumil osutada lisas osutatud teenuseid, sealhulgas filiaali rajamise kaudu, tingimusel et asjaomased tegevused on tegevusloaga hõlmatud.

▼M4

Tegevusloa saanud keskdepositooriumi või artikli 17 kohaselt tegevusluba taotleva keskdepositooriumi suhtes, kes kavatseb osutada lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud finantsinstrumentidega, mis on loodud teise liikmesriigi õiguse alusel, või asutada filiaali teises liikmesriigis, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 3–9 osutatud menetlust. Keskdepositoorium võib selliseid teenuseid osutada üksnes pärast seda, kui ta on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17, kuid mitte enne käesoleva artikli lõike 8 kohaselt kohaldatavat kuupäeva.

Iga keskdepositoorium, kes kavatseb esmakordselt osutada lõikes 2 osutatud teenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud finantsinstrumentidega, mis on loodud teise liikmesriigi õiguse alusel, või neid teenuseid muuta, edastab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

vastuvõttev liikmesriik;

tegevuskava, milles on eelkõige märgitud teenused, mida keskdepositoorium kavatseb osutada, sealhulgas vastuvõtva liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentide liik, mille puhul keskdepositoorium kavatseb selliseid teenuseid osutada;

valuuta või valuutad, mida keskdepositoorium kavatseb käidelda;

hinnang meetmete kohta, mida keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et tema kasutajad saaksid aktsiatega seoses järgida artikli 49 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud vastuvõtva liikmesriigi õigust.

Keskdepositoorium, kes kavatseb esmakordselt asutada filiaali teises liikmesriigis või filiaali kaudu osutatavaid lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenuseid muuta, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

lõike 3 punktides a, b ja c osutatud teave;

filiaali organisatsiooniline struktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed;

Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab vastavalt lõike 3 punktis d või lõike 4 punktis c osutatud hinnangu põhjendamatu viivituseta vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib esitada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kõnealuse hinnangu kohta mittesiduva arvamuse ühe kuu jooksul alates selle hinnangu saamisest.

Kahe kuu jooksul alates vastavalt lõike 3 punktides a, b ja c või lõike 4 punktides a ja b osutatud täieliku teabe saamisest edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui tal on kavandatud teenuste osutamist arvesse võttes põhjust kahelda vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutada kavatseva keskdepositooriumi haldusstruktuuri või finantsseisundi sobivuses või nende meetmete piisavuses, mida keskdepositoorium kavatseb võtta kooskõlas lõike 3 punktiga d või lõike 4 punktiga c. Nimetatud ajavahemiku jooksul, kui keskdepositoorium juba osutab teenuseid teistele vastuvõtvatele liikmesriikidele, sealhulgas filiaali kaudu, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus ka artiklis 24a osutatud kolleegiumi.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab viivitamata oma liikmesriigi kaasatud asutusi igast esimese lõigu kohaselt saadud teatest.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata keskdepositooriumile esimeses lõigus osutatud teate edastamise kuupäeva.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab kooskõlas lõikega 6 mitte edastada vastavalt lõikes 3 või lõikes 4 osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta asjaomasele keskdepositooriumile oma keeldumist kahe kuu jooksul alates selle teabe saamisest ning teavitab oma otsusest vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust ja artiklis 24a osutatud kolleegiumi.

Keskdepositoorium võib alustada teenuste osutamist või asutada filiaali, nagu on osutatud lõikes 2, kõige varem 15 kalendripäeva möödumisel kuupäevast, mil päritoluliikmesriigi pädev asutus edastas lõike 6 esimeses lõigus osutatud teate vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Vastavalt lõike 3 või lõike 4 kohaselt esitatud dokumentides sisalduva teabe muutuse korral saadab keskdepositoorium kõnealuse muutuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muutusest viivitamata ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja artiklis 24a osutatud kolleegiumile.

10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 anda välja suunised, et täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punkti d ja lõike 4 punkti c kohaselt keskdepositooriumilt nõutava hindamise ulatust.

▼B

Artikkel 24

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi asutuste koostöö ja vastastikune hindamine

Kui ühes liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositoorium on rajanud filiaali teises liikmesriigis, teevad päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused omavahel tihedat koostööd oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, eelkõige kohapealsete kontrollide teostamisel. Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad oma ülesannete täitmisel teha selles filiaalis kohapealseid kontrolle, olles sellest eelnevalt teavitanud vastavalt kas vastuvõtva liikmesriigi või päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

▼M4

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kutsuda kohapealsetes kontrollides osalema vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja artiklis 24a osutatud kolleegiumile kohapealsete kontrollide tulemused ning teabe kõnealuse pädeva asutuse määratud parandusmeetmete või karistuste kohta.

▼B

Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et vastavalt artiklile 23 teenuseid osutav keskdepositoorium esitaks talle korrapäraselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis, sealhulgas statistiliste andmete kogumise eesmärgil. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus edastab päritoluliikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral need regulaarsed aruanded päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

▼M4

Keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel viivitamata vastuvõtvas liikmesriigis asutatud emitentide ja nende liikmete nimed, kes hoiavad vastuvõtva liikmesriigi õiguse alusel emiteeritud finantsinstrumente väärtpaberiarveldussüsteemides, mida korraldab keskdepositoorium, kes osutab lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses vastuvõtva liikmesriigi õiguse alusel emiteeritud finantsinstrumentidega, ning mis tahes muu olulise teabe vastuvõtvas liikmesriigis filiaali kaudu põhiteenuseid osutava keskdepositooriumi tegevuse kohta.

▼M4 —————

▼M4

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selged ja tõendatavad põhjused uskuda, et vastavalt artiklile 23 tema territooriumil teenuseid osutav keskdepositoorium ei täida käesoleva määruse sätetest tulenevaid kohustusi, teavitab ta nendest järeldustest päritoluliikmesriigi pädevat asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja artiklis 24a osutatud kolleegiumi.

Kui vaatamata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele jätkab keskdepositoorium käesoleva määruse sätetest tulenevate kohustuste rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab sellistest meetmetest põhjendamatu viivituseta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja artiklis 24a osutatud kolleegiumi.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus või päritoluliikmesriigi pädev asutus võib esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib võtta meetmeid kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustega.

▼B

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist vähemalt kord iga kolme aasta tagant läbi vastastikuse eksperdihindamise seoses nende keskdepositooriumide üle järelevalve teostamisega, kes kasutavad vabadust osutada teenuseid teises liikmesriigis kooskõlas artikliga 23 või vabadust osaleda koostalitlusvõimelises ühenduses.

Esimeses lõigus osutatud vastastikuse eksperdihindamise raames küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohasel juhul arvamusi või nõuandeid ka määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

▼M4 —————

▼B

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -ankeedid ja menetlused lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud koostöö jaoks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

▼M4

Artikkel 24a

Järelevalveasutuste kolleegium

Päritoluliikmesriigi pädev asutus asutab järelevalveasutuste kolleegiumi, et täita lõikes 8 osutatud ülesandeid seoses keskdepositooriumiga, kelle tegevust käsitatakse väärtpaberiturgude toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega tegevusena vähemalt kahes vastuvõtvas liikmesriigis.

Kolleegium asutatakse ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil:

päritoluliikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et selle keskdepositooriumi tegevus on olulise tähtsusega vähemalt kahes vastuvõtvas liikmesriigis; või

üks lõikes 4 loetletud üksustest teatab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et selle keskdepositooriumi tegevus on olulise tähtsusega vähemalt kahes vastuvõtvas liikmesriigis.

Kolleegiumi juhib ja juhatab päritoluliikmesriigi pädev asutus.

Kolleegiumisse kuuluvad:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

päritoluliikmesriigi pädev asutus;

artiklis 12 osutatud kaasatud asutused;

nende vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused, kus keskdepositooriumi tegevus on olulise tähtsusega;

Euroopa Pangandusjärelevalve, kui keskdepositooriumile on antud tegevusluba vastavalt artikli 54 lõikele 3.

Kui keskdepositooriumi tegevus, mille jaoks on asutatud kolleegium, ei ole olulise tähtsusega liikmesriigis, kus on asutatud keskdepositooriumiga samasse kontserni kuuluv tütarettevõtja või selle emaettevõtja, või kui keskdepositooriumil, mille jaoks on asutatud kolleegium, on õigus osutada teenuseid teises liikmesriigis kooskõlas artikli 23 lõikega 2, on kõnealuse liikmesriigi pädeval asutusel ja kaasatud asutustel võimalik taotluse alusel kolleegiumis osaleda.

Eesistuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kolleegiumi koosseisust ühe kuu jooksul pärast kolleegiumi asutamist ja igast muudatusest selle koosseisus ühe kuu jooksul pärast asjaomast muudatust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja päritoluliikmesriigi pädev asutus avaldavad oma veebisaitidel põhjendamatu viivituseta kolleegiumi liikmete nimekirja ja ajakohastavad seda.

Pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, võib taotleda kolleegiumilt mis tahes teavet, mis on selle asutuse järelevalveülesannete täitmiseks vajalik.

Ilma et see piiraks pädevate asutuste käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tagab kolleegium:

teabevahetuse, sealhulgas artiklite 13, 14 ja 15 kohased teabenõuded ning teave artiklile 22 kohase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohta;

tõhusa järelevalve, vältides tarbetuid dubleerivaid järelevalvemeetmeid, näiteks teabenõudeid;

kokkuleppe liikmete vahel ülesannete vabatahtliku delegeerimise kohta;

teabevahetuse tegevuse lubatud edasiandmise või tegevuse ja teenuste laiendamise kohta artikli 19 alusel;

päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi asutuste koostöö vastavalt artiklile 24 seoses artikli 23 lõike 3 punktis d osutatud meetmetega ja mis tahes probleemidega, mis on tekkinud teenuste osutamisel teistes liikmesriikides;

teabevahetuse kontserni struktuuri, kõrgema juhtkonna, juhtorgani ja aktsionäride kohta artikli 27 alusel;

teabevahetuse protsesside või kokkulepete kohta, millel on märkimisväärne mõju kontserni kuuluvate keskdepositooriumide üld- või riskijuhtimisele.

Eesistuja kutsub kolleegiumi koosoleku kokku vähemalt kord aastas või kolleegiumi liikme taotlusel.

Selleks et hõlbustada kolleegiumile lõike 8 alusel määratud ülesannete täitmist, võivad kolleegiumi liikmed lisada koosoleku päevakorda punkte.

Eesistuja võib kutsuda kolleegiumi aruteludele täiendavaid osalejaid sihtotstarbeliselt konkreetsete teemade puhul.

Kolleegiumi liikmed, välja arvatud eesistuja, võivad otsustada kolleegiumi koosolekul osalemata jätta.

10.

Mis tahes oma liikme taotlusel võtab kolleegium kooskõlas lõikega 11 vastu mittesiduvad arvamused järgmise kohta:

artikli 22 või 60 kohase läbivaatamise ja hindamise käigus tuvastatud probleemid;

artikli 19 kohase tegevuse edasiandmise või tegevuse ja teenuste laiendamisega seotud küsimused; või

küsimused seoses käesoleva määruse võimaliku rikkumisega, mis on tingitud teenuste osutamisest vastuvõtvas liikmesriigis, nagu on osutatud artikli 24 lõikes 5.

11.

Kolleegium võtab mittesiduvad arvamused vastu lihthääleenamusega. Lõike 4 punktides b, c ja d osutatud liikmetel on hääleõigus. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõiguslikel liikmetel, kes tegutsevad rohkem kui ühes rollis, sealhulgas pädeva asutusena ja kaasatud asutusena, on üks hääl iga rolli kohta, milles nad tegutsevad. Euroopa Pangandusjärelevalvel ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel ei ole hääleõigust.

12.

Kolleegiumi töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord, ja võidakse kindlaks määrata ülesanded, mis tuleb delegeerida kolleegiumi liikmetele.

13.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille kohaselt keskdepositooriumi tegevust vastuvõtvas liikmesriigis võiks käsitada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsusega tegevusena.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼B

jagu

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 25

Kolmandad riigid

Kolmanda riigi keskdepositoorium võib osutada lisas osutatud teenuseid liidu territooriumil, sealhulgas filiaali rajamise kaudu.

Olenemata lõikest 1, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 4–11 osutatud menetlust kolmanda riigi keskdepositooriumi suhtes, kes kavatseb osutada lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud finantsinstrumentidega, mida reguleeritakse mõne liikmesriigi õiguse alusel, või rajada filiaali mõnes liikmesriigis.

Liidus registreeritud ja tegevusloa saanud keskdepositoorium võib säilitada ühenduse kolmanda riigi keskdepositooriumiga või selle luua kooskõlas artikliga 48.

Pärast lõikes 5 osutatud asutustega konsulteerimist võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustada kolmanda riigi keskdepositooriumi, mis on taotlenud tunnustamist lõikes 2 osutatud teenuste osutamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

komisjon on võtnud vastu otsuse vastavalt lõikele 9;

▼C1

kolmanda riigi keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse tõhusat tegevuslubade andmise menetlust, järelevalvet ja järelevaatamist või, juhul kui väärtpaberiarveldussüsteemi korraldab keskpank, järelevaatamist, mis tagab täieliku vastavuse kolmandas riigis kohaldatavatele usaldatavusnõuetele;

▼B

koostöökord Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõnealuse kolmanda riigi vastutavate asutuste („kolmanda riigi vastutavad asutused”) vahel on kehtestatud lõike 10 kohaselt;

kui see on asjakohane, võtab kolmanda riigi keskdepositoorium vajalikud meetmed, et võimaldada oma kasutajatel järgida selle liikmesriigi asjaomast õigust, kus kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb keskdepositooriumi teenuseid osutada, sealhulgas artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud õigust, ning nende meetmete piisavust on kinnitanud selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb keskdepositoorium teenuseid osutada;

▼M4

kolmanda riigi keskdepositoorium on asutatud või tegevusloa saanud kolmandas riigis, mida ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 5 ) artikli 9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides tuvastatud suure riskiga kolmanda riigina.

▼B

Lõikes 4 osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmiste asutustega:

nende liikmesriikide pädevad asutused, kus kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb keskdepositoorium teenuseid osutada, eelkõige küsimuses, kuidas kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb saavutada lõike 4 punktis d osutatud õigusaktide järgimise;

kaasatud asutused;

▼C1

kolmanda riigi vastutavad asutused, millele on tehtud ülesandeks keskdepositooriumidele tegevuslubade andmine ning nende järelevalve ja järelevaatamine.

▼B

Lõikes 2 osutatud kolmanda riigi keskdepositoorium esitab tunnustuse saamiseks taotluse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Taotluse esitanud keskdepositoorium annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu vajaliku teabe, mis on tunnustamiseks vajalik. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist, kas taotlus on nõuetekohane. Juhul kui taotlus ei sisalda kõiki vajalikke andmeid, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlevale keskdepositooriumile tähtaja lisateabe esitamiseks.

Nende liikmesriikide pädevad asutused, kus kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb keskdepositooriumi teenuseid osutada, hindavad kolmanda riigi keskdepositooriumi vastavust lõike 4 punktis d osutatud õigusaktidele ning teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kolme kuu jooksul pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt kogu vajaliku teabe saamist igakülgselt põhjendatud otsusega sellest, kas asjaomane keskdepositoorium vastab kõnealuste õigusaktide nõuetele.

Tunnustamise otsus põhineb lõikes 4 sätestatud kriteeriumidel.

▼M4

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab taotluse esitanud keskdepositooriumile kirjalikult kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest või komisjoni poolt lõike 9 kohaselt samaväärsust kinnitava otsuse vastu võtmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, igakülgselt põhjendatud otsusega, kas tunnustus on antud või on sellest keeldutud.

▼B

Nende liikmesriikide pädevad asutused, kus lõike 4 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi keskdepositoorium osutab keskdepositooriumi teenuseid, võivad tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega nõuda, et kolmanda riigi vastutavad asutused:

esitaksid neile korrapäraselt aruandeid kolmanda riigi keskdepositooriumi tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis, sealhulgas statistiliste andmete kogumise eesmärgil;

edastaksid ettenähtud aja jooksul emitentide ja kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutava kolmanda riigi keskdepositooriumi korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete nimed ning mis tahes muu olulise teabe selle kolmanda riigi keskdepositooriumi tegevuse kohta vastuvõtvas liikmesriigis.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab pärast lõikes 5 osutatud asutustega konsulteerimist läbi kolmanda riigi keskdepositooriumi tunnustamise, kui kõnealune keskdepositoorium laiendab liidus oma teenuseid vastavalt lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud menetlusele.

Kui lõike 4 kohased tingimused ei ole enam täidetud või kui esinevad artiklis 20 osutatud asjaolud, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse keskdepositooriumi tunnustamise kehtetuks.

►C1 Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud keskdepositoorium täidab juriidiliselt siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega, et nende keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse pidevalt tõhusat järelevalvet, järelevaatamist ja õigusnormide täitmise tagamist, ning et kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikuga on ette nähtud samaväärne tõhus kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud keskdepositooriumide tunnustamise süsteem. ◄ Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega

Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramise käigus võib komisjon ka kaaluda, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord võtab arvesse ka rahvusvaheliselt kokkulepitud CPSS-IOSCO standardeid ulatuses, mis ei lähe vastuollu käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

10.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 33 lõikega 1 kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selliste kolmandate riikide vastutavate asutustega koostöö tegemise korra, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 9 käesoleva määrusega samaväärseks. Kõnealuse korraga täpsustatakse vähemalt järgmist:

teabevahetuse kord Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ja kolmanda riigi vastutavate asutuste vahel, sealhulgas juurdepääs kogu teabele, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib kolmandates riikides tegevusloa saanud keskdepositooriumide kohta, ning eelkõige juurdepääs teabele lõikes 7 osutatud juhtudel;

mehhanism Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koheseks teavitamiseks, kui kolmanda riigi vastutav asutus leiab, et tema järelevalve alla kuuluv keskdepositoorium ei täida tegevusloa saamise tingimusi või ei järgi muud kohaldatavat õigust;

järelevalvetegevuse koordineerimise menetlused, sealhulgas vajaduse korral kohapealsed kontrollid.

Kui koostöökorraga on ette nähtud, et isikuandmeid edastavad liikmesriigid, peab edastamine olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ sätetega ning kui koostöökorraga on ette nähtud, et isikuandmeid edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, peab edastamine olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 sätetega.

11.

Kui kolmanda riigi keskdepositooriumi on tunnustatud kooskõlas lõigetega 4–8, võib ta osutada lisas osutatud teenuseid liidu territooriumil, sealhulgas filiaali rajamise kaudu.

12.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium peab lõike 6 kohaselt oma tegevusloa taotluses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitama.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼M4

13.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille kolmanda riigi keskdepositoorium peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lõikes 2a osutatud teates esitama. Selline teave piirdub rangelt vajalikuga, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kättesaadav:

selliste liidus asuvate liikmete arv, kellele kolmanda riigi keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada lõikes 2a osutatud teenuseid;

liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega eelmisel aastal arveldatud tehingute arv ja maht;

liidu liikmete poolt eelmisel aastal arveldatud tehingute arv ja maht.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼B

PEATÜKK

Keskdepositooriumidele esitatavad nõuded

jagu

Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 26

Üldsätted

Keskdepositooriumil peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selgelt määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusat menetlust riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, sobivat tasustamispoliitikat ning sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset haldus- ja arvestuskorda.

Keskdepositoorium võtab vastu piisavalt tõhusad põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse käesoleva määruse järgimine, sealhulgas see, et tema juhid ja töötajad täidavad kõiki käesoleva määruse sätteid.

▼M4

Kui keskdepositoorium kavatseb osutada panganduskõrvalteenuseid teistele keskdepositooriumidele artikli 54 lõike 2a esimese lõigu punkti b alusel, on ta kehtestanud selged reeglid ja protseduurid, mis käsitlevad võimalikke huvide konflikte ja leevendavad kõnealuste teiste keskdepositooriumide ja nende liikmete diskrimineeriva kohtlemise ohtu.

▼M4

Keskdepositooriumil peavad olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid oma liikmete või nende klientide ja keskdepositooriumi enda vahel, mis hõlmab järgmiseid isikuid:

keskdepositooriumi juhid;

keskdepositooriumi töötajad;

keskdepositooriumi juhtorgani liikmed;

iga isik, kellel on keskdepositooriumi üle otsene või kaudne kontroll;

iga isik, kellel on märkimisväärne seos punktides a, b ja c loetletud isikutega; ning

iga isik, kellel on märkimisväärses seos keskdepositooriumi endaga.

Keskdepositoorium haldab ja rakendab võimalike huvide konfliktide korral nõuetekohast konfliktide lahendamise menetlust.

▼B

Keskdepositoorium avalikustab oma juhtimiskorra ja tegevuse eeskirjad.

Keskdepositooriumil on oma töötajate jaoks asjakohased menetlused, et asutusesisese erikanali kaudu käesoleva määruse võimalikest rikkumistest teatada.

Keskdepositooriumi auditeeritakse korrapäraselt ja sõltumatult. Nende auditite tulemused edastatakse juhtorganile ja tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele ning, kui see on kasutajate komitee liikmete ja keskdepositooriumi vahelist võimalikku huvide konflikti arvesse võttes asjakohane, siis ka kasutajate komiteele.

Kui keskdepositoorium kuulub kontserni, millesse kuuluvad teised keskdepositooriumid või IV jaotises osutatud krediidiasutused, võtab ta vastu üksikasjalikud põhimõtted ja menetlused, milles täpsustatakse, kuidas käesolevas artiklis sätestatud nõudeid kohaldatakse kontserni ja kontserni eri üksuste suhtes.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada nii keskdepositooriumi kui ka lõikes 7 osutatud kontserni tasandil:

lõikes 1 osutatud keskdepositooriumi riskide jälgimise vahendeid;

lõikes 1 osutatud keskdepositooriumi riskidega seotud võtmetöötajate vastutusvaldkondi;

lõikes 3 osutatud võimalikke huvide konflikte;

lõikes 6 osutatud auditeerimismeetodeid; ning

neid asjaolusid, mille korral oleks asjakohane, võttes arvesse kasutajate komitee liikmete ja keskdepositooriumi vahelist võimalikku huvide konflikti, teha kooskõlas lõikega 6 auditite tulemused kättesaadavaks kasutajate komiteele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼M4

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 2 teises lõigus osutatud reeglite ja protseduuride üksikasju.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼B

Artikkel 27

Kõrgem juhtkond, juhtorgan ja aktsionärid

Keskdepositooriumi kõrgem juhtkond peab olema piisavalt hea mainega ja kogenud, et tagada keskdepositooriumi kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Keskdepositooriumil on ka juhtorgan, mille liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed.

▼M4

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab juhtorgani sõltumatu liige juhtorgani liiget, kellel puudub äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti seoses asjaomase keskdepositooriumi, kontrolli omavate aktsionäride või juhtkonna või selle liikmetega, ning kellel ei ole olnud sellist suhet viie aasta jooksul enne juhtorgani liikmeks saamist.

▼B

Sõltumatute ja muude tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete tasustamist ei seota keskdepositooriumi majandustulemustega.

Juhtorgan moodustatakse sobivatest piisavalt hea mainega liikmetest, nii et üksuse ja turu eri oskused, kogemused ja teadmised on asjakohaselt esindatud. Juhtorgani tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed otsustavad, milline on juhtorganis alaesindatud soo esindatuse soovitav sihtmärk, ja valmistavad ette strateegia selle kohta, kuidas suurendada alaesindatud soo osakaalu juhtorganis, et seda sihtmärki täita. Kõnealune sihtmärk, selle püstitamise põhimõtted ja rakendamine avalikustatakse.

Keskdepositoorium määrab kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega selgesõnaliselt kindlaks juhtorgani ülesanded ja vastutuse. Keskdepositoorium koostab juhtorgani koosolekute kohta protokollid, mis on pädevale asutusele ja audiitorile taotluse korral kättesaadavad.

▼M4

Pädev asutus ei anna keskdepositooriumile tegevusluba enne, kui talle on teatatud selles keskdepositooriumis olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud ning nende osaluse suurus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud.

Pädev asutus keeldub keskdepositooriumile tegevusloa andmisest, kui tema arvates ei ole selles keskdepositooriumis olulise osalusega aktsionärid ja liikmed piisavalt usaldusväärsed, arvestades vajadust tagada keskdepositooriumi kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Kui keskdepositooriumi ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista pädeval asutusel teostamast tõhusat järelevalvet.

Kui lõikes 6 osutatud isikute mõju on tõenäoliselt vastuolus keskdepositooriumi kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus asjakohased meetmed sellise olukorra lõpetamiseks, mis võib muu hulgas tähendada keskdepositooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

10.

Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui keskdepositooriumiga märkimisväärses seoses oleva ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või nende õigus- või haldusnormide täitmise tagamisega seotud raskused takistavad pädeval asutusel tõhusa järelevalve teostamist.

11.

Keskdepositoorium teeb viivitamata järgmist:

esitab pädevale asutusele teabe enda omandisuhete kohta ning eelkõige keskdepositooriumis olulist osalust omavate isikute nimed ja huvide ulatuse;

avalikustab:

pädevale asutusele punkti a kohaselt esitatud teabe; ning

ii)

omandiõiguse üleandmise, mille tulemusena kontroll keskdepositooriumi üle muutub.

▼M4

Artikkel 27a

Pädevatele asutustele esitatav teave

Keskdepositoorium teavitab oma pädevat asutust kõigist tema juhatuses tehtud muudatustest ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata tema vastavust artikli 27 lõigetele 1–5.

Kui juhtorgani liikme käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskdepositooriumi kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus kõik asjakohased meetmed, sealhulgas võib ta kõnealuse liikme juhtorgani tööst kõrvaldada.

Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandav omandaja“), kes on otsustanud omandada olulise osaluse keskdepositooriumis kas otseselt või kaudselt või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid või see oleks selline, et kõnealune keskdepositoorium muutuks nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine“), teavitavad kirjalikult kõigepealt sellise keskdepositooriumi pädevat asutust, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, märkides kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe, nagu on osutatud artikli 27b lõikes 4.

Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse keskdepositooriumis kas otseselt või kaudselt võõrandada (edaspidi „kavandav müüja“), teatab kõigepealt pädevale asutusele kirjalikult niisuguse osaluse suuruse. Samuti teavitab selline isik pädevat asutust juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et keskdepositoorium lakkaks olemast tema tütarettevõtja.

Pädev asutus edastab viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 2 osutatud teate ja lõikes 4 osutatud teabe kättesaamisest kavandavale omandajale või kavandavale müüjale kirjaliku kinnituse selle kättesaamise kohta.

Pädeval asutusel on pärast teate ja kõikide artikli 27b lõikes 4 osutatud nimekirja alusel teatele lisatavate dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäeva kuni 60 tööpäeva aega (edaspidi „hindamisaeg“) artikli 27b lõikes 1 ette nähtud hindamise (edaspidi „hindamine“) teostamiseks.

Kättesaamist tõendava kinnituse andmisel teatab pädev asutus kavandavale omandajale või kavandavale müüjale hindamisaja lõppkuupäeva.

Pädev asutus võib hindamisaja jooksul, kuid hiljemalt hindamisaja viiekümnendal tööpäeval nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Selline teabenõue esitatakse kirjalikult ja selles täpsustatakse, millist lisateavet on vaja.

Pädeva asutuse esitatud teabenõude esitamise kuupäeva ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise kuupäeva vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatatakse. Hindamisaega ei peatata kauemaks kui 20 tööpäevaks. Pädev asutus esitab edaspidiseid täiendava või selgitava teabe nõudeid omal äranägemisel, kuid nende puhul hindamisaja arvestust ei peatata.

Pädev asutus võib pikendada lõike 4 teises lõigus osutatud peatamist kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja asub või tema tegevust reguleeritakse väljaspool liitu või kui ta on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes ei kohaldata järelevalvet käesoleva määruse või määruse (EL) nr 648/2012 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ ( 6 ), 2009/138/EÜ ( 7 ) või 2011/61/EL ( 8 ) või direktiivide 2013/36/EL või 2014/65/EL alusel.

Kui pädev asutus otsustab hinnangu valmimise järel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatab ta sellest tähtaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitab oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotluse korral võib otsuse resolutiivosa siseriikliku õiguse kohaselt teha üldsusele kättesaadavaks. Ent pädev asutus võib sellise avalikustamise teha ka ilma kavandava omandaja taotluseta, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud.

Kui pädev asutus ei esita hindamisaja jooksul kavandatava omandamise suhtes vastuväidet, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.

Pädev asutus võib kindlaks määrata kavandatava omandamise lõpuleviimise maksimaalse ajavahemiku ning seda vajaduse korral pikendada.

Liikmesriigid ei kehtesta käesolevas määruses sätestatust rangemaid nõudeid selliste teadete suhtes, mis käsitlevad pädeva asutuse teavitamist hääleõiguste või kapitali otsesest või kaudsest omandamisest, ning kõnealuste teadete heakskiitmise suhtes.

Artikkel 27b

Hindamine

Selleks, et tagada omandatava keskdepositooriumi kindel ja usaldusväärne juhtimine, ning arvestades kavandava omandaja tõenäolist mõju keskdepositooriumile, hindab pädev asutus artikli 27a lõikega 2 ette nähtud teate ja artikli 27a lõikes 4 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise finantseerimise usaldusväärsust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

kavandava omandaja reputatsioon ja rahanduslik usaldusväärsus;

kavandatava omandamise tulemusel keskdepositooriumi äritegevust juhtima hakkava isiku reputatsioon, teadmised, oskused ja kogemused;

kas keskdepositoorium on suuteline käesolevat määrust järjepidevalt täitma;

kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 tähenduses rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või et kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse riski.

Kavandatava omandaja rahandusliku usaldusväärsuse hindamisel pöörab pädev asutus eelkõige tähelepanu omandatava keskdepositooriumi praeguse ja kavandatava äritegevuse laadile.

Kui pädev asutus hindab keskdepositooriumi suutlikkust täita käesoleva määruse nõudeid, pöörab ta eelkõige tähelepanu sellele, kas kontsernil, kuhu keskdepositoorium hakkab kuuluma, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada pädevate asutuste vahel tõhusalt teavet ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel.

Pädevad asutused võivad esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele tuginedes või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi seoses omandamise kohustusliku suurusega ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks loetelu teabest, mis on hindamiseks vajalik ja mis tuleb esitada pädevatele asutustele artikli 27a lõikes 2 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole usaldatavushindamise seisukohalt oluline.

Kui pädevale asutusele on teatatud kahest või enamast ettepanekust olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas keskdepositooriumis, tagab ta, olenemata artikli 27a lõigetest 2–5, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.

Pädevad asutused esitavad põhjendamatu viivituseta üksteisele mis tahes teabe, mis on hindamiseks vajalik või asjakohane. Pädevad asutused edastavad üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu vajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale keskdepositooriumile tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses näidatakse ära kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 suunised, mis käsitlevad keskdepositooriumi tegevust juhtivate isikute sobivuse hindamist ning menetluseeskirju ja hindamiskriteeriume keskdepositooriumides osaluse otsese või kaudse omandamise ja osaluse suurendamise usaldatavushindamiseks.

Artikkel 27

Panganduskõrvalteenuseid osutavaid keskdepositooriume käsitlev erand1

Artikleid 27a ja 27b ei kohaldata keskdepositooriumi suhtes, kellele on antud tegevusluba artikli 54 lõike 3 alusel ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL.

▼B

Artikkel 28

Kasutajate komitee

Keskdepositoorium loob iga tema korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks kasutajate komitee, millesse kuuluvad emitentide ja selliste väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete esindajad. Keskdepositooriumi juhtkond ei tohi otseselt mõjutada kasutajate komitee sõltumatuid seisukohti.

Keskdepositoorium määrab mittediskrimineerival viisil kindlaks iga loodud kasutajate komitee pädevuse, kehtestab selle sõltumatuse tagamiseks vajaliku juhtimis- ja tegevuskorra ning kasutajate komitee liikmete vastuvõtukriteeriumid ja valimise korra. Juhtimiskord on avalikkusele kättesaadav ning sellega tagatakse, et kasutajate komitee annab otse aru juhtorganile ja peab korrapäraselt koosolekuid.

▼M4

Kasutajate komitee nõustab juhtorganit peamistes selle liikmeid puudutavates küsimustes, sealhulgas seoses kriteeriumidega, mille alusel lubatakse emitente või liikmeid vastavatesse väärtpaberiarveldussüsteemidesse, ja teenuse tasemega. Teenuse tase hõlmab kliiringu- ja arvelduskorra, keskdepositooriumi tegevusstruktuuri, arveldatud või registreeritud toodete ulatuse ning keskdepositooriumi tegevuse ja asjaomaste protseduuride jaoks tehnoloogia kasutamise valikut.

▼B

Kasutajate komitee võib esitada juhtorganile mittesiduva arvamuse, mis sisaldab üksikasjalikke põhjendusi keskdepositooriumi hinnapoliitika kohta.

Ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust olla nõuetekohaselt teavitatud, kehtib kasutajate komitee liikmete suhtes konfidentsiaalsusnõue. Kui kasutajate komitee eesistuja otsustab, et teatavas küsimuses on ühel liikmel tegelik või potentsiaalne huvide konflikt, ei lubata sellel liikmel asjaomase küsimuse üle hääletada.

Keskdepositoorium teavitab pädevat asutust ja kasutajate komiteed kohe mis tahes küsimusest, mille puhul juhtorgan otsustab, et ta ei järgi kasutajate komitee nõuannet. Kasutajate komitee võib teavitada pädevat asutust mis tahes valdkondadest, milles tema hinnangul ei ole kasutajate komitee nõuannet järgitud.

Artikkel 29

Andmete säilitamine

Keskdepositoorium säilitab vähemalt kümme aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud toimingute kohta, sealhulgas lisa B ja C jaos osutatud kõrvalteenuste kohta, et pädeval asutusel oleks võimalik teostada järelevalvet käesoleva määruse nõuete täitmise üle.

▼M4

1a.

Keskdepositoorium nõuab emitentidelt, et nad hangiksid kehtiva juriidilise isiku tunnuse (LEI) ja edastaksid selle keskdepositooriumile.

▼B

Keskdepositoorium teeb lõikes 1 osutatud dokumendid taotluse korral pädevale asutusele ja kaasatud asutustele, samuti mis tahes muule ametiasutusele, kellel liidu õiguse või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on õigus nõuda sellistele dokumentidele juurdepääsu, nende ülesannete täitmiseks kättesaadavaks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada üksikasju seoses lõikes 1 osutatud dokumentidega, mida tuleb säilitada järelevalve teostamiseks keskdepositooriumide vastavuse üle käesoleva määruse sätetele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 1 osutatud dokumentide vorming, mida tuleb säilitada järelevalve teostamiseks keskdepositooriumide vastavuse üle käesoleva määruse sätetele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 30

Tegevuse edasiandmine

Kui keskdepositoorium annab teenuste osutamise või toimingute sooritamise edasi kolmandale isikule, on ta jätkuvalt täielikult vastutav kõikide käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest ning peab igal ajal vastama järgmistele tingimustele:

tegevuse edasiandmisega ei kaasne vastutuse delegeerimist;

keskdepositooriumi suhted oma liikmete või emitentidega ning keskdepositooriumi kohustused nende ees ei muutu;

keskdepositooriumile tegevusloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud;

▼C1

tegevuse edasiandmine ei takista järelevalve ja järelevaatamise ülesannete teostamist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, saamaks kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

▼B

tegevuse edasiandmise tulemusel ei jäeta keskdepositooriumi kõrvale tema riskide juhtimiseks vajalikest süsteemidest ja kontrollidest;

keskdepositoorium säilitab oskused ja vajalikud vahendid osutatud teenuste kvaliteedi ning teenuse osutaja organisatsiooni ja kapitali adekvaatsuse hindamiseks, et teostada edasiantud teenuste üle tõhusat järelevalvet ja juhtida pidevalt tegevuse edasiandmisega seotud riske;

keskdepositooriumil on vahetu juurdepääs edasiantud teenuseid käsitlevale asjakohasele teabele;

teenuse osutaja teeb edasiantud tegevuste osas pädeva asutuse ja kaasatud asutustega koostööd;

keskdepositoorium tagab, et teenuse osutaja järgib asjaomaste andmekaitset käsitlevate õigusaktidega kehtestatud standardeid, mida kohaldataks juhul, kui teenuse osutaja oleks registreeritud liidus. Keskdepositoorium peab tagama, et need standardid kehtestatakse pooltevahelise lepinguga ning et neist standarditest peetakse kinni.

Keskdepositoorium määratleb kirjalikus lepingus enda ja teenuse osutaja õigused ja kohustused. Tegevuse edasiandmise leping võimaldab keskdepositooriumil lepingu lõpetada.

Keskdepositoorium ja teenuse osutaja teevad taotluse korral pädevale asutusele ja kaasatud asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mida nad vajavad hindamaks edasiantud tegevuste vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Põhiteenuse edasiandmiseks on vaja artikli 19 kohast pädeva asutuse tegevusluba.

Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui keskdepositoorium annab osa oma teenuseid või tegevusi edasi avaliku sektori asutusele ning kui tegevuse edasiandmise suhtes kohaldatakse vastavat õigus-, regulatiivset ja tegevusraamistikku, mille avaliku sektori asutus ja asjaomane keskdepositoorium on ühiselt kokku leppinud ja allkirjastanud ning mille pädevad asutused on heaks kiitnud käesoleva määruse nõuete kohaselt.

Artikkel 31

Muude isikute kui keskdepositooriumide osutatavad teenused

Olenemata artiklist 30 ja kui see on riigisisese õiguse kohaselt nõutav, võib muu isik kui keskdepositoorium olla vastutav registrikannete sisestamise eest keskdepositooriumide hoitavatele väärtpaberikontodele.

Liikmesriigid, kes lubavad muudel isikutel kui keskdepositooriumidel kooskõlas lõikega 1 osutada teatavaid lisa A jaos osutatud põhiteenuseid, täpsustavad oma riigisiseses õiguses sellisel juhul kohaldatavad nõuded. Kõnealused nõuded peavad hõlmama käesoleva määruse sätteid, mida kohaldatakse keskdepositooriumile ja asjakohasel juhul asjaomasele muule isikule.

Liikmesriigid, kes lubavad muudel isikutel kui keskdepositooriumidel kooskõlas lõikega 1 osutada teatavaid lisa A jaos osutatud põhiteenuseid, edastavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu selliste teenuste osutamisega seonduva teabe, sealhulgas oma asjaomased riigisisesed õigusnormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab sellise teabe artiklis 21 osutatud keskdepositooriumide registrisse.

jagu

Äritegevuse eeskirjad

Artikkel 32

Üldsätted

Keskdepositooriumil on selgelt määratletud sihid ja eesmärgid, mis on saavutatavad, nt teenuse miinimumtasemete, riskijuhtimise väljavaadete ja äritegevuse prioriteetide valdkonnas.

Keskdepositooriumil on läbipaistvad eeskirjad kaebuste käsitlemise kohta.

Artikkel 33

Osalemisele esitatavad nõuded

Keskdepositoorium on iga oma korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta avalikustanud osalemise kriteeriumid, mis võimaldavad kõigile liikmeks saada soovivatele juriidilistele isikutele õiglast ja avatud juurdepääsu. Need kriteeriumid on läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad, et tagada keskdepositooriumile õiglane ja avatud juurdepääs, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse riske finantsstabiilsusele ja turgude tõrgeteta toimimist. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on põhjendatult kontrollida keskdepositooriumi konkreetset riski.

Keskdepositoorium käsitleb juurdepääsutaotlusi kiiresti, vastates sellistele taotlustele hiljemalt ühe kuu jooksul, ning teeb juurdepääsutaotluste käsitlemise menetluse avalikkusele kättesaadavaks.

Keskdepositoorium võib keelduda lõikes 1 osutatud kriteeriumidele vastavale liikmele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda põhjalikust riskihinnangust lähtudes kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab.

Keeldumise korral on taotleval liikmel õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva keskdepositooriumi pädevale asutusele kaebus.

Kõnealune pädev asutus vaatab kaebuse keeldumise põhjuseid hinnates nõuetekohaselt läbi ning esitab taotluse esitanud liikmele põhjendatud vastuse.

Kõnealune pädev asutus konsulteerib kaebuse hindamisel taotleva liikme registreerimiskohajärgse pädeva asutusega. Kui taotluse esitanud liikme pädev asutus ei nõustu esitatud hinnanguga, võib üks kahest pädevast asutusest suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et keskdepositooriumi keeldumine taotluse esitanud liikmele juurdepääsu andmisest ei ole põhjendatud, teeb juurdepääsu andmisest keelduva keskdepositooriumi pädev asutus ettekirjutuse, millega nõuab, et keskdepositoorium annaks taotlevale liikmele juurdepääsu.

Keskdepositooriumil on objektiivsed ja läbipaistvad menetlused nende liikmete osalemise peatamiseks ja nõuetekohaseks lõpetamiseks, kes enam ei vasta lõikes 1 osutatud osalemise kriteeriumidele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse riskid, mida keskdepositooriumid peavad põhjaliku riskihinnangu koostamisel ja pädevad asutused juurdepääsu andmisest keeldumise põhjuste hindamisel vastavalt lõikele 3 arvesse võtma, ning lõikes 3 osutatud menetluse elemendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 3 osutatud menetluse standardvormid ja -ankeedid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 34

Läbipaistvus

Keskdepositoorium teeb iga oma korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi ja iga muu tema poolt osutatava põhiteenuse kohta avalikkusele kättesaadavaks lisa A jaos loetletud põhiteenustega seotud hinnad ja tasud. Ta avalikustab iga osutatava teenuse ja täidetava ülesande hinnad ja tasud eraldi, sealhulgas hinna alandamise või vähendamise ning sellise hinnaalanduse või hinna vähendamise tingimused. Keskdepositoorium võimaldab oma klientidele eraldi juurdepääsu osutatavatele eriomastele teenustele.

Keskdepositoorium avaldab oma hinnakirja, et lihtsustada pakkumiste võrdlemist ja võimaldada klientidel eelnevalt saada teada hinna, mida nad peavad teenuste kasutamise eest maksma.

Keskdepositoorium on oma põhiteenuste puhul kohustatud järgima avaldatud hinnapoliitikat.

Keskdepositoorium esitab oma klientidele teabe, mis võimaldab neil avaldatud hinnakirja alusel arveid kontrollida.

Keskdepositoorium avalikustab kõikidele oma klientidele teabe, mis võimaldab neil hinnata osutatavate teenustega seotud riske.

Keskdepositoorium peab eraldi arvet osutatud põhiteenuste kulude ja tulude kohta ning avaldab kõnealuse teabe pädevale asutusele.

Keskdepositoorium peab arvet osutatud kõrvalteenuste kulude ja tulude kohta tervikuna ning avaldab kõnealuse teabe pädevale asutusele.

Selleks et tagada liidu konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine ja võimaldada muu hulgas kindlaks teha kõrvalteenuste ristsubsideerimist põhiteenuste abil, kasutab keskdepositoorium oma tegevuse kajastamiseks analüütilist raamatupidamisarvestust. Sellises analüütilises raamatupidamisarvestuses eristatakse vähemalt keskdepositooriumi iga põhiteenuse kulud ja tulud kõrvalteenustega seotud kuludest ja tuludest.

Artikkel 35

Teabevahetus liikmete ja teiste turuinfrastruktuuridega

Keskdepositooriumid kasutavad nende korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete ja seotud turuinfrastruktuuridega toimuvas teabevahetuses rahvusvaheliselt avatud teabevahetuskorda ning sõnumi- ja võrdlusandmete standardeid, et hõlbustada tõhusat andmete säilitamist, maksete sooritamist ja arveldamist.

jagu

Keskdepositooriumi teenustele esitatavad nõuded

▼M4

Artikkel 36

Üldsätted

Keskdepositooriumil on iga oma korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta nõuetekohased eeskirjad ja menetlused, sealhulgas kindlad arvestustavad ja -kontrollid, et aidata tagada väärtpaberiemissioonide terviklikkus ning minimeerida ja juhtida riske, mis on seotud väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberitehingute arveldamisega.

▼B

Artikkel 37

Emissiooni terviklikkus

Keskdepositoorium võtab vajalikud kontode võrdlemise meetmed, et kontrollida, et väärtpaberiemissiooni või selle osa moodustavate väärtpaberite arv, mis on esitatud keskdepositooriumile, on võrdne nende väärtpaberite summaga, mis on keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete väärtpaberikontodel ja asjakohasel juhul keskdepositooriumi hallatavatel omanikukontodel. Kõnealuseid võrdlemismeetmeid kasutatakse vähemalt kord päevas.

Kui see on asjakohane ja kui kontode võrdlemisse on teatavate väärtpaberite emiteerimisel kaasatud teised üksused, nt emitent, registripidaja, emissiooniagendid, arveldusagendid, ühised depositooriumid, teised keskdepositooriumid või muud üksused, lepivad keskdepositoorium ja mis tahes sellised üksused kokku sobivates koostöö- ja teabevahetusmeetmetes, nii et emissiooni terviklikkus oleks tagatud.

Väärtpaberite kreeditjääk, deebetjääk või väärtpaberite loomine ei ole keskdepositooriumi korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis lubatud.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kontode võrdlemise meetmeid, mida keskdepositoorium lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt võtab.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 38

Liikmete väärtpaberite ja nende klientide väärtpaberite kaitse

Iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta säilitab keskdepositoorium andmed ja peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eristada keskdepositooriumi kontodel ühe liikme väärtpaberid mis tahes teise liikme väärtpaberitest ning asjakohasel juhul keskdepositooriumi enda varadest.

Keskdepositoorium säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab igal liikmel eristada kõnealuse liikme väärtpaberid selle liikme klientide väärtpaberitest.

Keskdepositoorium säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab igal liikmel hoida ühel väärtpaberikontol väärtpabereid, mis kuuluvad selle liikme erinevatele klientidele („klientide koonderistamine”).

Keskdepositoorium säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab liikmel eristada oma mis tahes kliendi väärtpabereid, nagu ja kui kõnealune liige seda nõuab („üksikklientide eristamine”).

Liige võimaldab oma klientidel valida vähemalt klientide koonderistamise ja üksikklientide eristamise vahel ning teavitab neid mõlema valikuga seonduvatest kuludest ja riskidest.

Siiski pakuvad keskdepositoorium ja selle liikmed üksikklientide eristamist liikmesriikide kodanikele ja elanikele ning liikmesriigis asutatud juriidilistele isikutele, kui see on nõutav väärtpaberite emiteerimise aluseks oleva riigi õigusega, nii nagu see kehtis 17. septembril 2014. Kõnealune kohustus kehtib seni, kuni riigisisest õigust ei muudeta või ei tunnistata kehtetuks ning selle eesmärgid on endiselt kehtivad.

Keskdepositoorium ja selle liikmed avalikustavad enda poolt pakutava eristamise kaitstuse tasemed ja eristamise eri tasemetega seotud kulud ning osutavad neid teenuseid mõistlikel äritingimustel. Eristamise eri tasemete üksikasjades kirjeldatakse muu hulgas iga vastava taseme peamist õiguslikku mõju, sealhulgas antakse teavet vastavates jurisdiktsioonides kohaldatava maksejõuetusõiguse kohta.

Keskdepositoorium ei kasuta talle mittekuuluvaid väärtpabereid ühelgi eesmärgil. Keskdepositoorium võib siiski kasutada liikme väärtpabereid, kui ta on saanud selleks asjaomase liikme eelneva selgesõnalise nõusoleku. Keskdepositoorium nõuab, et liikmed saaksid vajaliku eelneva nõusoleku oma klientidelt.

Artikkel 39

Arvelduse lõplikkus

Keskdepositoorium tagab, et tema korraldatav väärtpaberiarveldussüsteem pakub liikmetele piisavat kaitset. Liikmesriigid määravad keskdepositooriumi korraldatavad väärtpaberiarveldussüsteemid ja teatavad nendest vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 esimese lõigu punktis a osutatud menetlustele.

Keskdepositoorium tagab, et igas tema korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis määratletakse ülekandekorralduste asjaomasesse süsteemi sisestamise ja tagasivõetamatuks muutumise aeg kooskõlas direktiivi 98/26/EÜ artiklitega 3 ja 5.

Keskdepositoorium avalikustab väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberite ja raha ülekannete lõplikkust reguleerivad eeskirjad.

Lõigete 2 ja 3 kohaldamine ei piira selliste sätete kohaldamist, mida kohaldatakse keskdepositooriumidevaheliste ühenduste suhtes, ega artikli 48 lõike 8 kohaldamist.

Kooskõlas lõikes 3 osutatud eeskirjadega võtab keskdepositoorium kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et lõikes 3 osutatud väärtpaberite ja raha ülekannete lõplikkus saavutatakse kas reaalaajas või päevasiseselt ning igal juhul hiljemalt tegeliku arvelduspäeva kui pangapäeva lõpuks.

Kui keskdepositoorium osutab artikli 40 lõikes 2 nimetatud teenuseid, siis peab ta tagama, et väärtpaberiarvelduse rahalaekumised on saajale kasutamiseks kättesaadavad hiljemalt kavandatud arvelduspäeva kui pangapäeva lõpuks.

Kõik keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi otseste liikmete vahel raha vastu tehtavad väärtpaberitehingud, mis arveldatakse kõnealuses väärtpaberiarveldussüsteemis, arveldatakse põhimõttel väärtpaberiülekanne makse vastu.

Artikkel 40

Rahaarveldus

Tehingute puhul, mis on nomineeritud arvelduse toimumise riigi valuutas, arveldab keskdepositoorium oma väärtpaberiarveldussüsteemi rahamaksed läbi kontode, mis on avatud asjaomast valuutat emiteeriva keskpanga juures, kui see on praktiline ja võimalik.

▼M4

Kui lõike 1 kohane arveldamine keskpanga kontodel ei ole praktiline ega võimalik, võib keskdepositoorium pakkuda rahamaksete arveldamist kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide puhul mõnes krediidiasutuses avatud kontode kaudu, keskdepositooriumi kaudu, kellel on lubatud osutada lisa C jaos loetletud teenuseid, olenemata sellest, kas see keskdepositoorium kuulub samasse ettevõtjate kontserni, mis on sama emaettevõtja lõpliku kontrolli all või mitte, või enda kontode kaudu. Kui keskdepositoorium pakub rahamaksete arveldamist krediidiasutuses avatud kontode, enda kontode või teise keskdepositooriumi kontode kaudu, teeb ta seda vastavalt IV jaotise sätetele.

▼B

Keskdepositoorium tagab, et turuosalistele krediidiasutuse juures avatud kontode või keskdepositooriumi enda kontode kaudu toimuva arveldamisega seotud riskide ja kulude kohta antav teave on selge, tõene ja mitteeksitav. Keskdepositoorium teeb klientidele ja potentsiaalsetele klientidele kättesaadavaks piisava teabe, mis võimaldab neil tuvastada ja hinnata riske ja kulusid, mis seonduvad krediidiasutuse juures avatud kontode või keskdepositooriumi enda kontode kaudu toimuva arveldamisega, ning esitab sellise teabe taotluse korral.

Artikkel 41

Eeskirjad ja menetlused liikme maksejõuetuse korral

Keskdepositooriumil on iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks tõhusad ja selgelt määratletud eeskirjad ja menetlused ühe või mitme liikme maksejõuetusega toimetulekuks, mis tagavad, et keskdepositoorium suudab õigeaegselt võtta meetmeid, et ohjata kahju ja likviidsussurvet ning jätkata oma kohustuste täitmist.

Keskdepositoorium teeb maksejõuetust käsitlevad eeskirjad ja asjaomased menetlused üldsusele kättesaadavaks.

Koos liikmete ja muude asjaomaste sidusrühmadega testib keskdepositoorium korrapäraselt mõne liikme maksejõuetuse korral rakendatavaid menetlusi ja vaatab need läbi, et tagada nende praktilisus ja tõhusus.

Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSi liikmetega anda suuniseid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16.

jagu

Usaldatavusnõuded

Artikkel 42

Üldnõuded

Keskdepositoorium võtab vastu nõuetekohase riskijuhtimise raamistiku õiguslike, äri-, tegevus- ja muude otseste või kaudsete riskide kõikehõlmavaks juhtimiseks, kaasa arvatud meetmed pettuse ja hooletuse juhtumite ärahoidmiseks.

Artikkel 43

Õiguslikud riskid

Tegevusloa taotlemise ja järelevalve eesmärgil, samuti klientide teavitamiseks on keskdepositooriumil selged ja arusaadavad eeskirjad, menetlused ja lepingud kõigi tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide ja kõigi muude tema poolt osutatavate teenuste kohta.

Keskdepositoorium koostab eeskirjad ning kujundab menetlused ja lepingud nii, et neid saab maksma panna kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas liikme maksejõuetuse korral.

Eri jurisdiktsioonides tegutsev keskdepositoorium võtab kõik vajalikud meetmed, et tuvastada ja maandada riskid, mis tulenevad eri jurisdiktsioonides kehtivate õigusaktide võimalikest vastuoludest.

Artikkel 44

Üldine äririsk

Keskdepositooriumil peavad olema tugevad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning IT-vahendid, et tuvastada, jälgida ja juhtida üldisi äririske, sealhulgas äristrateegia halvast rakendamisest tulenevat kahjumit, rahavoogusid ja tegevuskulusid.

Artikkel 45

Operatsiooniriskid

▼M3

Keskdepositoorium tuvastab operatsiooniriski nii sisemised kui ka välised allikad ning minimeerib nende mõju asjakohaste IT-vahendite, -protsesside ja -põhimõtete rakendamise kaudu, mis on kehtestatud ja mida hallatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2554 ( 9 ), ning kõigi muud liiki operatsiooniriskide seisukohast asjakohaste vahendite, kontrollide ja menetluste kaudu, sealhulgas kõigi tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul.

▼M3 —————

▼M3

Keskdepositoorium kehtestab osutatavate teenuste ja iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks sobivad talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaaste kava (sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 koostatud IKT talitluspidevuse põhimõtted ning IKT reageerimis- ja taastekavad) ning rakendab ja hoiab neid jõus, et tagada teenuste jätkuv osutamine, tegevuse kiire taastamine ja keskdepositooriumi kohustuste täitmine sündmuste korral, mille puhul on märkimisväärne tegevuse katkemise oht.

Lõikes 3 osutatud kava võimaldab katkestuse korral taastada kõik tehingud ja liikmete positsioonid, et võimaldada keskdepositooriumi liikmetel jätkata kindlalt tegevust ja viia arveldus lõpule kavandatud kuupäeval, sealhulgas tagades, et kriitilise tähtsusega IT-süsteemid saaksid katkestuse korral kiiresti uuesti tööle hakata, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/2554artikli 12 lõigetes 5 ja 7.

▼B

Keskdepositoorium kavandab ja rakendab lõigetes 1–4 osutatud korra testikava.

▼M3

Keskdepositoorium tuvastab, jälgib ja juhib riske, mille võivad tema tegevusele kaasa tuua tema korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide peamised liikmed, samuti teenuste pakkujad ning muud keskdepositooriumid või muud turuinfrastruktuurid. Pädeva asutuse ja asjaomaste asutuste taotluse korral esitab ta neile teabe tuvastatud riskide kohta. Samuti teavitab ta pädevat asutust ja asjaomaseid asutusi viivitamata kõigist tegevusega seotud intsidentidest (välja arvatud IKT-riskiga seotud intsidendid), mis tulenesid kõnealustest riskidest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõigetes 1 ja 6 osutatud operatsiooniriske (välja arvatud IKT-risk), kõnealuste riskide testimise, kõrvaldamise või minimeerimise meetodeid, sealhulgas lõigetes 3 ja 4 osutatud talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava ning nende hindamise meetodeid.

▼B

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 46

Investeerimispoliitika

Keskdepositoorium hoiab oma finantsvara keskpankades, tegevusloa saanud krediidiasutustes või tegevusloa saanud keskdepositooriumides.

Keskdepositooriumil on vajaduse korral kohene juurdepääs oma varale.

Keskdepositoorium investeerib oma finantsvahendeid ainult rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne. Kõnealuseid investeeringuid peab olema võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti realiseerida.

Keskdepositooriumi kapitali koos jaotamata kasumi ja reservidega, mida ei ole investeeritud lõike 3 kohaselt, artikli 47 lõike 1 tähenduses arvesse ei võeta.

Keskdepositoorium tagab, et tema üldine riskipositsioon mis tahes üksiku tegevusloa saanud krediidiasutuse või tegevusloa saanud keskdepositooriumi suhtes, kus ta oma finantsvara hoiab, jääb kontsentratsiooniriski vastuvõetavatesse piirmääradesse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse finantsinstrumendid, mida võib pidada lõikes 3 osutatud väga likviidseteks, minimaalse turu- ja krediidiriskiga instrumentideks, lõikes 2 osutatud asjakohane ajavahemik varale juurdepääsuks ning lõikes 5 osutatud kontsentratsiooniriski piirmäärad. Kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu viiakse vajaduse korral kooskõlla määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõike 8 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 47

Kapitalinõuded

Keskdepositooriumi kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega peab olema proportsionaalne keskdepositooriumi tegevusega kaasnevate riskidega. See on kogu aeg piisav, et:

tagada keskdepositooriumi asjakohane kaitstus operatsiooni-, õiguslike, hoidmis-, investeerimis- ja äririskide eest, nii et keskdepositoorium saaks jätkata teenuste osutamist;

tagada keskdepositooriumi nõuetekohane likvideerimine või restruktureerimine ettenähtud aja jooksul, mis eri stressistsenaariumide korral on vähemalt kuus kuud.

▼M4 —————

▼B

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud keskdepositooriumi kapitalile, jaotamata kasumile ja reservidele esitatavad nõuded.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M4

Artikkel 47a

Edasilükatud tasaarveldus

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks keskdepositooriumide poolse krediidi- ja likviidsusriskide mõõtmise, jälgimise ja juhtimise ning neist teatamise üksikasjad seoses edasilükatud tasaarveldusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

▼B

jagu

Nõuded keskdepositooriumidevahelistele ühendustele

Artikkel 48

Keskdepositooriumidevahelised ühendused

Enne keskdepositooriumidevahelise ühenduse loomist ja jooksvalt pärast seda tuvastavad, hindavad, jälgivad ja juhivad kõik asjaomased keskdepositooriumid kõiki oma ja oma liikmete potentsiaalseid riskiallikaid, mis tulenevad keskdepositooriumidevahelisest ühendusest, ning võtavad asjakohaseid meetmeid nende riskide leevendamiseks.

Ühendusi luua kavatsevad keskdepositooriumid esitavad tegevusloa taotluse esitanud keskdepositooriumi pädevale asutusele, nagu on sätestatud artikli 19 lõike 1 punktis e, või teavitavad taotluse esitanud keskdepositooriumi pädevaid ja kaasatud asutusi artikli 19 lõike 5 kohaselt.

Ühendus peab pakkuma piisavat kaitset ühendatud keskdepositooriumidele ja nende liikmetele, eelkõige seoses keskdepositooriumide võetud võimalike laenudega ning ühendust käsitlevast kokkuleppest tulenevate kontsentratsiooni- ja likviidsusriskidega.

Ühendus peab tuginema asjakohasele lepingulisele kokkuleppele, millega kehtestatakse ühendatud keskdepositooriumide ja vajaduse korral keskdepositooriumide liikmete vastavad õigused ja kohustused. Jurisdiktsiooniülese mõjuga lepingus nähakse ühenduse toimimise iga aspekti käsitlevas lepingusättes sõnaselgelt ette kohaldatav õigus.

Väärtpaberite ajutise ülekandmise korral ühendatud keskdepositooriumide vahel on keelatud kanda neid edasi enne, kui esimene ülekanne on muutunud lõplikuks.

Keskdepositoorium, mis kasutab teise keskdepositooriumiga ühenduse korraldamiseks kaudset ühendust või vahendajat, mõõdab, jälgib ja juhib selle kaudse ühenduse või vahendaja kasutamisest tulenevaid lisariske ning võtab asjakohaseid meetmeid nende riskide leevendamiseks.

Ühendatud keskdepositooriumidel on kindlad kontode võrdlemise menetlused, et tagada oma vastavate andmete õigsus.

Keskdepositooriumidevahelised ühendused peavad võimaldama ühendatud keskdepositooriumide liikmete vahel tehinguid arveldada meetodil väärtpaberiülekanne makse vastu, kui see on praktiline ja võimalik. Kui keskdepositooriumidevaheline ühendus ei võimalda arveldada meetodil väärtpaberiülekanne makse vastu, teatatakse selle üksikasjalikud põhjused pädevatele ja kaasatud asutustele.

Koostalitlevad väärtpaberiarveldussüsteemid ja ühtset arvelduse infrastruktuuri kasutavad keskdepositooriumid kehtestavad identsed ajahetked järgmise kohta:

ülekandekorralduste süsteemi kandmine;

ülekandekorralduste tagasivõetamatuks muutumine.

Esimeses lõigus osutatud väärtpaberiarveldussüsteemid ja keskdepositooriumid kasutavad ühesuguseid eeskirju väärtpaberite ja raha ülekandmise lõplikkuse aja kindlakstegemiseks.

Hiljemalt 18. septembriks 2019 peavad kõik liikmesriikides tegutsevate keskdepositooriumide vahel toimivad koostalitlusvõimelised ühendused asjakohasel juhul võimaldama arveldada meetodil väärtpaberiülekanne makse vastu.

10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist: lõikes 3 sätestatud tingimused, mille kohaselt igat tüüpi ühenduse kokkulepe tagab ühendatud keskdepositooriumide ja nende liikmete piisava kaitse, eriti kui keskdepositoorium kavatseb osaleda teise keskdepositoorium korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis; vahendajate kasutamisest tulenevate lõikes 5 osutatud lisariskide jälgimine ja juhtimine; lõikes 6 osutatud kontode võrdlemise meetodid; lõikes 7 osutatud juhud, mil arveldamine meetodil väärtpaberiülekanne makse vastu keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kaudu on praktiline ja võimalik, ning nende hindamise meetodid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

III

PEATÜKK

Juurdepääs keskdepositooriumidele

jagu

Emitentide juurdepääs keskdepositooriumidele

Artikkel 49

Õigus emiteerida liidus tegevusloa saanud keskdepositooriumides

Emitendil on õigus korraldada oma selliste väärtpaberite registreerimine liikmesriigis registreeritud keskdepositooriumis, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või millega kaubeldakse kauplemiskohtades, kui asjaomane keskdepositoorium vastab artiklis 23 osutatud tingimustele.

▼M4

Ilma et see piiraks emitendi esimeses lõigus osutatud õigust, kohaldatakse jätkuvalt selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel on väärtpaberid loodud. Liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õigusena, mille alusel on väärtpaberid loodud, käsitatakse järgmist:

selle liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, kus emitent on asutatud; ning

selle liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel on väärtpaberid emiteeritud.

Liikmesriigid koostavad loetelu teises lõigus osutatud oma äriühinguõiguse või sarnase õiguse peamiste sätete kohta. Pädevad asutused edastavad selle loetelu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele 17. jaanuariks 2025. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kõnealuse loetelu 17. veebruaris 2025. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealust loetelu korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel. Nad edastavad ajakohastatud loetelu nimetatud korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab ajakohastatud loetelu.

▼B

Keskdepositoorium võib võtta emitentidelt oma teenuste eest mõistlikku kulupõhist teenustasu, kui mõlemad pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui emitent esitab taotluse oma väärtpaberite registreerimiseks keskdepositooriumis, käsitleb viimane seda taotlust kiiresti ja mittediskrimineerival viisil ning annab taotluse esitanud emitendile vastuse kolme kuu jooksul.

Keskdepositoorium võib keelduda emitendile teenuste osutamisest. Sellise keeldumise aluseks võib olla ainult põhjalik riskihinnang või see, et asjaomane keskdepositoorium ei osuta seoses kõnealuse liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õiguse alusel emiteeritud väärtpaberitega lisa A jao punktis 1 osutatud teenuseid.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ ( 10 ) ja komisjoni direktiivi 2006/70/EÜ ( 11 ) kohaldamist, esitab teenuste osutamisest keelduv keskdepositoorium taotluse esitanud emitendile keeldumise kohta kirjalikult üksikasjaliku põhjenduse.

Keeldumise korral on taotleval emitendil õigus esitada teenuste osutamisest keelduva keskdepositooriumi pädevale asutusele kaebus.

Asjaomase keskdepositooriumi pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keskdepositooriumi esitatud keeldumise põhjuseid, ning esitab emitendile põhjendatud vastuse.

Emitendi kaebuse hindamisel konsulteerib keskdepositooriumi pädev asutus taotluse esitanud emitendi registreerimiskohajärgse pädeva asutusega. Kui taotluse esitanud emitendi registreerimiskohajärgne pädev asutus ei nõustu esitatud hinnanguga, võib üks kahest pädevast asutusest suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et keskdepositoorium keeldub oma teenuseid emitendile osutamast põhjendamatult, teeb vastutav pädev asutus ettekirjutuse, millega nõuab, et keskdepositoorium osutaks oma teenuseid taotluse esitanud emitendile.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse riskid, mida keskdepositooriumis peavad põhjaliku riskihinnangu koostamisel ja pädevad asutused juurdepääsu andmisest keeldumise põhjuste hindamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4 arvesse võtma, ning lõikes 4 osutatud menetluse elemendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõikes 4 osutatud menetluse standardvormid ja -ankeedid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

jagu

Keskdepositooriumidevaheline ühendus

Artikkel 50

Standardühendus

Keskdepositooriumil on õigus saada teise keskdepositooriumi liikmeks ja luua selle keskdepositooriumiga standardühendus kooskõlas artikliga 33 ning tingimusel, et sellest keskdepositooriumidevahelisest ühendusest on artikli 19 lõike 5 kohaselt eelnevalt teatatud.

Artikkel 51

Kohandatud ühendus

Kui keskdepositoorium taotleb teiselt keskdepositooriumilt viimasele juurdepääsu saamiseks kohandatud ühenduse loomist, lükkab taotluse saanud keskdepositoorium sellise taotluse tagasi ainult riskiga seotud kaalutlustel. Ta ei lükka taotlust tagasi turuosa kaotamise põhjendusel.

Taotluse saanud keskdepositoorium võib taotluse esitanud keskdepositooriumilt võtta mõistlikku kulupõhist teenustasu kohandatud ühenduse kättesaadavaks tegemise eest, kui mõlemad pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 52

Keskdepositooriumidevahelise ühenduse loomise menetlus

▼M4

Kui keskdepositoorium esitab artiklite 50 ja 51 kohase taotluse juurdepääsu saamiseks teisele keskdepositooriumile, käsitleb taotluse saanud keskdepositoorium taotlust kiiresti ja annab taotluse esitanud keskdepositooriumile vastuse kolme kuu jooksul. Kui taotluse saanud keskdepositoorium nõustub taotlusega, luuakse keskdepositooriumidevaheline ühendus mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud.

▼B

Keskdepositoorium keeldub taotluse esitanud keskdepositooriumile juurdepääsu andmisest ainult juhul, kui selline juurdepääs ohustaks finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist või põhjustaks süsteemset riski. Selline keeldumine peab põhinema põhjalikul riskihinnangul.

Kui keskdepositoorium keeldub juurdepääsu andmisest, esitab ta taotluse esitanud keskdepositooriumile oma keeldumise kohta üksikasjaliku põhjenduse.

Keeldumise korral on taotluse esitanud keskdepositooriumil õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva keskdepositooriumi pädevale asutusele kaebus.

Taotluse saanud keskdepositooriumi pädev asutus vaatab kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keeldumise põhjuseid, ning esitab taotluse esitanud keskdepositooriumile põhjendatud vastuse.

Kaebust hinnates konsulteerib taotluse saanud keskdepositooriumi pädev asutus taotluse esitanud keskdepositooriumi pädeva asutuse ja taotluse esitanud keskdepositooriumi artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutusega. Kui üks taotluse esitanud keskdepositooriumi asutustest ei nõustu esitatud hinnanguga, võib kumbki neist suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et keskdepositoorium keeldub taotluse esitanud keskdepositooriumile juurdepääsu andmisest põhjendamatult, annab taotluse saanud keskdepositooriumi pädev asutus välja korralduse, millega nõuab ajaomaselt keskdepositooriumilt taotluse esitanud keskdepositooriumile juurdepääsu andmist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse riskid, mida keskdepositoorium peab põhjaliku riskihinnangu koostamisel ja pädev asutus juurdepääsu andmisest keeldumise põhjuste hindamisel vastavalt lõikele 2 arvesse võtma, ning lõikes 2 osutatud menetluse elemendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlustes kasutatavad standardvormid ja -ankeedid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

jagu

Keskdepositooriumi ja mõne teise turuinfrastruktuuri vaheline ühendus

Artikkel 53

Keskdepositooriumi ja mõne teise turuinfrastruktuuri vaheline ühendus

Keskne vastaspool ja kauplemiskoht teevad keskdepositooriumile tema taotluse korral tehinguvood kättesaadavaks mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning võivad taotluse esitanud keskdepositooriumilt võtta selliste tehinguvoogude eest mõistlikku kulupõhist teenustasu, kui mõlemad pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Keskdepositoorium tagab kesksele vastaspoolele või kauplemiskohale mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil juurdepääsu oma väärtpaberiarveldussüsteemidele ning võib sellise ühenduse eest võtta mõistlikku kulupõhist teenustasu, kui mõlemad pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui üks pool esitab teisele poolele juurdepääsu taotluse kooskõlas lõikega 1, käsitletakse sellist taotlust kiiresti ning taotluse esitanud poolele antakse vastus kolme kuu jooksul.

Taotluse saanud pool võib keelduda juurdepääsu andmisest ainult juhul, kui selline juurdepääs mõjutaks finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist või põhjustaks süsteemset riski. Ta ei või taotlust tagasi lükata turuosa kaotamise põhjendusel.

Juurdepääsu andmisest keelduv pool põhjendab taotluse esitanud poolele kirjalikult, tuginedes põhjalikule riskihinnangule, oma keeldumist. Keeldumise korral on taotleval poolel õigus esitada juurdepääsu andmisest keelduva poole pädevale asutusele kaebus.

Taotluse saanud poole pädev asutus ja artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutus vaatavad kaebuse nõuetekohaselt läbi, hinnates keeldumise põhjuseid, ning esitavad taotluse esitanud poolele põhjendatud vastuse.

Taotluse saanud poole pädev asutus konsulteerib kaebust hinnates taotluse esitanud poole pädeva asutuse ja artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutusega. Kui üks taotluse esitanud poole asutustest ei nõustu esitatud hinnanguga, võib kumbki neist suunata küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele.

Kui leitakse, et poole keeldumine juurdepääsu andmisest ei ole põhjendatud, teeb vastutav pädev asutus ettekirjutuse, milles nõuab poolelt juurdepääsu andmist oma teenustele kolme kuu jooksul.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse riskid, mida keskdepositoorium peab põhjaliku riskihinnangu koostamisel ja pädev asutus juurdepääsu andmisest keeldumise põhjuste hindamisel vastavalt lõikele 3 arvesse võtma, ning lõikes 3 osutatud menetluse elemendid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada lõigetes 2 ja 3 osutatud menetluses kasutatavad standardvormid ja -ankeedid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

JAOTIS

KESKDEPOSITOORIUMI LIIKMETELE PANGANDUSKÕRVALTEENUSTE OSUTAMINE

Artikkel 54

Panganduskõrvalteenuste osutamiseks tegevusloa andmine ja neid teenuseid osutama määramine

Keskdepositoorium ei osuta ise ühtegi lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenust, välja arvatud juhul, kui ta on saanud vastavalt käesolevale artiklile selliste teenuste osutamiseks täiendava tegevusloa.

▼M4

Keskdepositooriumile, kes kavatseb arveldada kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksed enda kontode kaudu kooskõlas artikli 40 lõikega 2 või kes muul viisil kavatseb osutada lõikes 1 osutatud mis tahes panganduskõrvalteenuseid, antakse tegevusluba käesoleva artikli lõigetes 3, 6, 7, 8 ja 9a sätestatud tingimustel.

▼M4

2a.

Keskdepositooriumile, kes kavatseb arveldada kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksed kontodel, mis on avatud mõnes krediidiasutuses või keskdepositooriumis kooskõlas artikli 40 lõikega 2, antakse käesoleva artikli lõigetes 3–9a sätestatud tingimustel õigus määrata selleks üks või mitu:

krediidiasutust, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 8; või

keskdepositooriumi, kellele on antud luba osutada panganduskõrvalteenuseid käesoleva artikli lõike 3 alusel.

Luba määrata krediidiasutusi või keskdepositooriume kooskõlas esimese lõiguga kasutatakse üksnes seoses lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenusetega neid teenuseid kasutada sooviva keskdepositooriumi kõigi või osade väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksete arveldamiseks ning mitte muuks tegevuseks.

Esimese lõigu kohaselt määratud krediidiasutusi ja keskdepositooriume, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, käsitatakse arveldusagentidena.

▼B

Kui keskdepositoorium soovib osutada panganduskõrvalteenuseid sama juriidilise isiku kaudu, kes korraldab väärtpaberiarveldussüsteemi, antakse lõikes 2 osutatud tegevusluba ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:

keskdepositooriumil on krediidiasutuse tegevusluba, nagu on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 8;

keskdepositoorium vastab artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud usaldatavusnõuetele ning artiklis 60 sätestatud järelevalvenõuetele;

käesoleva lõigu punktis a osutatud tegevusluba kasutatakse üksnes lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenuste osutamiseks ning mitte muuks tegevuseks;

keskdepositooriumi suhtes kehtestatakse täiendavad kapitalinõuded, mis kajastavad riske, sealhulgas krediidi- ja likviidsusriske, mis tulenevad päevasisese krediidi võimaldamisest muu hulgas väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või teistele keskdepositooriumi teenuste kasutajatele;

keskdepositoorium esitab vähemalt korra kuus pädevale asutusele ja korra aastas määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa nõuete kohase avalikustamise raames oma päevasisese likviidsusriskide ulatuse ja nende juhtimise aruande kooskõlas käesoleva määruse artikli 59 lõike 4 punktiga j; ning

keskdepositoorium on esitanud pädevale asutusele asjakohase finantsseisundi taastamise kava, millega tagatakse kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus, sealhulgas olukordades, kus likviidsus- või krediidirisk realiseerub panganduskõrvalteenuste osutamise tulemusel.

Käesoleva määruse ning määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätete vastuolu korral järgib esimese lõigu punktis a osutatud keskdepositoorium usaldatavusnõuete täitmise järelevalve rangemaid nõudeid. Käesoleva määruse artiklites 47 ja 59 osutatud regulatiivsetes tehnilistes standardites selgitatakse sätete vastuolu juhtumeid.

▼M4

Keskdepositooriumile võib anda loa määrata lõike 2a punkti a alusel krediidiasutus osutama panganduskõrvalteenuseid kõnealuse keskdepositooriumi kõigi või osade väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksete arveldamiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

krediidiasutus vastab artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud usaldatavusnõuetele ning artiklis 60 sätestatud järelevalvenõuetele;

krediidiasutus ei osuta ise ühtegi lisa A jaos osutatud põhiteenust;

direktiivi 2013/36/EL artikli 8 aluselt antud tegevusluba kasutatakse üksnes selleks, et osutada lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenuseid neid teenuseid kasutada sooviva keskdepositooriumi kõigi või osade väärtpaberiarveldussüsteemide rahamaksete arveldamiseks ning mitte muuks tegevuseks;

krediidiasutuse suhtes kehtestatakse täiendavad kapitalinõuded, mis kajastavad riske, sealhulgas krediidi- ja likviidsusriske, mis tulenevad päevasisese krediidi võimaldamisest muu hulgas väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või teistele keskdepositooriumi teenuste kasutajatele;

krediidiasutus esitab vähemalt korra kuus pädevale asutusele ja avalikustab korra aastas määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa nõuete kohase avalikustamise raames oma päevasiseste likviidsusriskide ulatuse ja nende juhtimise aruande kooskõlas käesoleva määruse artikli 59 lõike 4 punktiga j; ning

krediidiasutus on esitanud pädevale asutusele asjakohase finantsseisu taastamise kava, et tagada oma kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus, sealhulgas olukordades, kus likviidsus- või krediidirisk realiseerub eraldiseisva juriidilise isiku kaudu panganduskõrvalteenuste osutamise tulemusel.

▼M4

4a.

Kui keskdepositoorium soovib kooskõlas lõikega 2a määrata krediidiasutuse või keskdepositooriumi arveldama kõigi või osade oma väärtpaberiarveldussüsteemide rahamakseid, ei tohi sellised rahamaksed olla selle riigi valuutas, kus määrav keskdepositoorium on asutatud.

▼B

Lõiget 4 ei kohaldata lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutuste suhtes, kes pakuvad osa keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi rahamaksete arveldamist, kui krediidiasutuste juures avatud kontode kaudu arveldatava raha koguväärtus ühe aasta kohta arvutatuna on väiksem kui üks protsent asjaomase keskdepositooriumi juures raha vastu arveldatud väärtpaberitehingute koguväärtusest ega ületa maksimaalselt 2,5 miljardit eurot aastas.

Pädev asutus teostab vähemalt korra aastas järelevalvet selle üle, et esimeses lõigus määratletud künnist ei ületataks, ning annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele selle kohta aru. Kui pädev asutus tuvastab kõnealuse künnise ületamise, nõuab ta, et asjaomane keskdepositoorium taotleks selleks tegevusluba kooskõlas lõikega 4. Asjaomane keskdepositoorium esitab tegevusloa saamise taotluse kuue kuu jooksul.

Pädev asutus võib keskdepositooriumilt nõuda rohkem kui ühe krediidiasutuse määramist või seda, et keskdepositoorium lisaks sellele, et ta osutab teenuseid käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaselt ise, määraks ühe krediidiasutuse, kui asjaomane pädev asutus on seisukohal, et ühe krediidiasutuse avatus artikli 59 lõigete 3 ja 4 kohaste riskide kontsentratsioonile ei ole piisavalt maandatud. Määratud krediidiasutusi käsitatakse arveldusagentidena.

Keskdepositoorium, kellel on luba osutada mis tahes liiki panganduskõrvalteenuseid, ja lõike 2 punkti b kohaselt määratud krediidiasutus peavad igal ajal vastama käesoleva määruse kohaselt tegevusloa saamise tingimustele ning teatavad pädevatele asutustele viivitamata kõigist olulistest muudatustest, mis tegevusloa saamise tingimuste täitmist mõjutavad.

▼M4

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõike 3 punktis d ja lõike 4 punktis d osutatud riskipõhine täiendav kapitalinõue.

▼B

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

▼C2

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M4

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmete ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 5 osutatud künnis ning kaasnevad asjakohased riskijuhtimis- ja usaldatavusnõuded riskide maandamiseks seoses krediidiasutuste määramisega kooskõlas lõikega 2a. Kõnealuste standardite väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse järgmist:

turu stabiilsusele avalduv mõju, mis võib tuleneda keskdepositooriumide ja nende liikmete riskiprofiili muutumisest, sealhulgas keskdepositooriumide süsteemne tähtsus väärtpaberiturgude toimimise jaoks;

keskdepositooriumide, asjaomaste määratud krediidiasutuste ja keskdepositooriumide liikmete krediidi- ja likviidsusriskidele avalduv mõju, mis tuleneb rahamaksete arveldamisest nendes krediidiasutustes avatud kontode kaudu, kelle suhtes lõiget 4 ei kohaldata;

keskdepositooriumide võimalus arveldada sularahamakseid mitmes valuutas;

vajadus vältida nii soovimatut üleminekut keskpangarahas arveldamiselt kommertspangarahas arveldamisele kui ka takistavad asjaolud, mis pärsivad keskdepositooriumide püüdlusi arveldada keskpangarahas; ning

vajadus tagada liidus keskdepositooriumidele võrdsed tingimused.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼B

Artikkel 55

Panganduskõrvalteenuste osutamiseks tegevusloa andmise ja sellest keeldumise menetlus

▼M4

Keskdepositoorium esitab taotluse, et saada tegevusluba sellise krediidiasutuse või keskdepositooriumi määramiseks, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, või ise mis tahes panganduskõrvalteenuste osutamiseks, nagu on artikli 54 kohaselt nõutud, oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Taotlus sisaldab kogu teavet, mida pädev asutus vajab veendumaks, et keskdepositoorium ja kohaldataval juhul määratud krediidiasutus või keskdepositoorium, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, on tegevusloa andmise ajaks võtnud kõik meetmed, mida on vaja käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmiseks. Taotlus sisaldab tegevuskava, milles esitatakse kavandatavad panganduskõrvalteenused, suhete organisatsiooniline struktuur keskdepositooriumi ja kohaldataval juhul selle määratud krediidiasutuse või keskdepositooriumi vahel, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, ning see, kuidas asjaomane keskdepositoorium ja kohaldataval juhul määratud krediidiasutus või keskdepositoorium, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, kavatsevad täita artikli 59 lõigetes 1, 3, 4 ja 4a sätestatud usaldatavusnõudeid ning artiklis 54 sätestatud muid tingimusi.

▼B

Pädev asutus kohaldab artikli 17 lõigete 3 ja 8 kohast menetlust.

Pärast taotluse nõuetekohaseks lugemist edastab pädev asutus kogu taotluses sisalduva teabe järgmistele asutustele:

kaasatud asutused;

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 osutatud pädev asutus;

selle liikmesriigi (nende liikmesriikide) pädevad asutused, kus keskdepositoorium on loonud teise keskdepositooriumiga koostalitlusvõimelisi ühendusi, välja arvatud juhul, kui keskdepositoorium on loonud artikli 19 lõikes 5 osutatud koostalitlusvõimelisi ühendusi;

selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus keskdepositooriumi tegevus on olulise tähtsusega väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast artikli 24 lõike 4 tähenduses;

keskdepositooriumi nende liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on asutatud keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi kolmes suurima arveldusmahuga liikmesriigis ühe aasta koondandmete põhjal;

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve; ja

Euroopa Pangandusjärelevalve.

▼M4

Lõike 4 punktides a–e osutatud asutused esitavad tegevusloa andmise kohta põhjendatud arvamuse kahe kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud teabe kättesaamisest. Kui asutus ei esita arvamust kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.

Kui lõike 4 punktides a–e osutatud asutus esitab negatiivse põhjendatud arvamuse, esitab tegevusluba anda kavatsev pädev asutus ühe kuu jooksul pärast negatiivse arvamuse saamist lõike 4 punktides a–e osutatud asutusele kõnealust negatiivset arvamust käsitleva põhjendatud otsuse.

Kui ühe kuu jooksul pärast kõnealuse põhjendatud otsuse esitamist esitab mis tahes lõike 4 punktides a–e osutatud asutus negatiivse arvamuse ning pädev asutus kavatseb siiski tegevusloa anda, võib iga negatiivse arvamuse esitanud asutus edastada küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 1 punkti c kohase abi saamiseks.

▼B

Kui 30 päeva pärast küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist ei ole küsimust lahendatud, võtab tegevusluba anda sooviv pädev asutus vastu lõpliku otsuse ja esitab selle kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse lõike 4 punktides a–e osutatud asutustele.

Kui pädev asutus soovib tegevusloa andmisest keelduda, siis küsimust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ei edastata.

Negatiivses arvamuses esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks käesoleva määruse või liidu muude õigusaktide nõuded ei ole täidetud.

▼M4

Pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta lõike 4 punktides a–e osutatud asutusi tegevusloa andmise menetluse tulemustest, sealhulgas kõigist parandusmeetmetest.

▼B

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et pädev asutus on andnud tegevusloa, mis ei pruugi olla vastavuses liidu õigusega, toimib ta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, millist teavet peab keskdepositoorium pädevale asutusele esitama, et saada asjaomane tegevusluba arvelduse kõrval pangateenuste osutamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada enne tegevusloa andmist lõikes 4 osutatud asutustega konsulteerimise standardvormid ja -ankeedid ning menetlused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 56

Panganduskõrvalteenuste laiendamine

Kui keskdepositoorium kavatseb laiendada panganduskõrvalteenuseid, mille jaoks ta määrab krediidiasutuse või mida ta soovib kooskõlas artikliga 54 ise osutada, esitab ta laiendamise taotluse oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Laiendamise taotluse suhtes kohaldatakse artikli 55 kohast menetlust.

Artikkel 57

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks V jaotise kohaste parandusmeetmete või meetmete kohaldamist, tunnistab keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus artiklis 54 osutatud tegevusloa kehtetuks mis tahes järgmise asjaolu korral:

kui keskdepositoorium ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või kui määratud krediidiasutus ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;

kui keskdepositoorium on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil;

kui keskdepositoorium või määratud krediidiasutus ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, ning nad ei ole kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pädeva asutuse nõutud parandusmeetmeid võtnud;

kui keskdepositoorium või määratud krediidiasutus on tõsiselt või süstemaatiliselt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

Pärast seda, kui pädev asutus saab teada mõnest lõikes 1 osutatud asjaolust, konsulteerib ta viivitamata artikli 55 lõikes 4 osutatud asutustega tegevusloa kehtetuks tunnistamise vajaduse suhtes.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutus ja artikli 60 lõikes 1 osutatud asutus või vastavalt artikli 55 lõikes 4 osutatud asutused võivad igal ajal nõuda, et keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrolliks, kas keskdepositoorium ja asjakohasel juhul määratud krediidiasutus vastavad endiselt tegevusloa andmise aluseks olevatele tingimustele.

Pädev asutus võib tegevusloa kehtetuks tunnistamisel piirduda teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendiga.

Keskdepositoorium ja määratud krediidiasutus kehtestavad asjakohase menetluse, mis tagab õigeaegse ja nõuetekohase klientide ja liikmete varaga arveldamise ning selle ülekandmise teisele arveldusagendile lõikes 1 osutatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja järgib seda menetlust.

Artikkel 58

Keskdepositooriumide register

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet teavitatakse pädevate asutuste artiklite 54, 56 ja 57 kohaselt tehtud otsustest.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kannab artikli 21 lõike 3 nõuete kohaselt asjaomasel veebisaidil kättesaadavaks tehtud registrisse järgmise teabe:

iga keskdepositoorium nimi, kelle suhtes on tehtud artikli 54, 56 või 57 kohane otsus;

iga määratud krediidiasutuse nimi;

loetelu panganduskõrvalteenustest, mida määratud krediidiasutusel või artikli 54 kohaselt loa saanud keskdepositooriumil on lubatud keskdepositooriumi liikmetele osutada.

Pädevad asutused teavitavad hiljemalt 16. detsembriks 2014 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet neist üksustest, kes kooskõlas siseriikliku õiguse nõuetega osutavad panganduskõrvalteenuseid.

Artikkel 59

Usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse krediidiasutuste või keskdepositooriumide suhtes, millel on lubatud osutada panganduskõrvalteenuseid

Krediidiasutus, mis on artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, või keskdepositoorium, millel on artikli 54 lõike 2 punkti a kohaselt lubatud kõnealuseid teenuseid osutada, osutab ainult neid lisa C jaos sätestatud teenuseid, mille jaoks talle on tegevusluba antud.

Krediidiasutus, mis on artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, või keskdepositoorium, millel on artikli 54 lõike 2 punkti a kohaselt lubatud kõnealuseid teenuseid osutada, peab järgima kõiki krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid praeguseid ja tulevasi õigusakte.

Krediidiasutus, mis on artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, või keskdepositoorium, millel on artikli 54 lõike 2 punkti a kohaselt lubatud kõnealuseid teenuseid osutada, täidab seoses iga väärtpaberiarveldussüsteemiga järgmisi konkreetseid usaldatavusnõudeid kõnealuste teenustega seotud krediidiriskide puhul:

ta kehtestab kindla raamistiku vastavate krediidiriskide juhtimiseks;

ta teeb sageli ja korrapäraselt kindlaks sellise krediidiriski allikad, mõõdab ja jälgib vastavaid krediidiriski positsioone ning kasutab nende riskide kontrollimiseks asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid;

ta katab täielikult vastavad krediidiriski positsioonid üksikute laenuvõtvate liikmete suhtes, kasutades tagatist ja muid samaväärseid finantsvahendeid;

kui ta kasutab tagatist oma vastava krediidiriski juhtimiseks, aktsepteerib ta minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidseid tagatisi; ta võib kasutada muid liiki tagatisi konkreetsetes olukordades, kui kohaldatakse asjakohaseid väärtuskärpeid;

ta kehtestab punktis c osutatud krediidiriski positsioonide katmiseks võetud tagatiste väärtuste suhtes piisavalt konservatiivsed väärtuskärped ja kontsentratsiooniriski piirmäärad ning kohaldab neid, võttes arvesse eesmärki, et asjaomast tagatist peab saama kiiresti realiseerida ilma märkimisväärse ebasoodsa hinnaefektita;

ta kehtestab oma vastavate krediidiriski positsioonide suhtes piirmäärad;

ta analüüsib ja kavandab seda, kuidas käsitleda mis tahes võimalikku järelejäänud krediidiriski positsiooni, ning võtab vastu eeskirjad ja menetlused selliste kavade rakendamiseks;

ta annab laenu ainult nendele liikmetele, kellel on tema juures sularahakonto;

ta kehtestab päevasisese laenu tagasimaksmise tõhusad menetlused ning pärsib üleöölaenu, kohaldades karistusmäärasid, mis toimivad tõhusa hoiatusena.

Krediidiasutus, mis on artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratud osutama panganduskõrvalteenuseid, või keskdepositoorium, millel on artikli 54 lõike 2 punkti a kohaselt lubatud kõnealuseid teenuseid osutada, täidab seoses iga väärtpaberiarveldussüsteemiga järgmisi konkreetseid usaldatavusnõudeid kõnealuste teenustega seotud likviidsusriskide puhul:

tal on kindel raamistik ja vahendid sellise väärtpaberiarveldussüsteemi iga valuutaga seotud likviidsusriskide, sealhulgas päevasiseste likviidsusriskide mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks, mille puhul ta tegutseb arveldusagendina;

ta mõõdab ja jälgib pidevalt ja õigeaegselt ning vähemalt kord päevas oma likviidsusvajadust ja enda hoitavate likviidse vara taset ning määrab seejuures kindlaks oma kasutada oleva likviidse vara väärtuse, võttes arvesse kõnealuse vara asjakohaseid väärtuskärpeid;

tal on piisavalt likviidseid vahendeid kõigis asjaomastes valuutades arveldusteenuste õigeaegseks osutamiseks väga mitmesuguste stressistsenaariumide korral, sealhulgas, kuid mitte ainult, vähemalt ühe liikme, sealhulgas nende emaettevõtjate ja tütarettevõtjate maksejõuetusest tuleneva likviidsusriski korral, kelle vastu tal on suurimad nõuded;

ta leevendab vastavaid likviidsusriske igas valuutas kvalifitseeruvate likviidsete vahenditega, näiteks emiteerivas keskpangas ja muudes krediidivõimelistes finantseerimisasutustes hoitava rahaga, kokkulepitud krediidiliinide või muu sarnase korraga ning väga likviidse tagatise või investeeringutega, mis on eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra kohaselt koheselt kättesaadavad ja rahaks konverteeritavad isegi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes; ta tuvastab, mõõdab ja jälgib oma likviidsusriski, mis tuleneb mitmesugustest finantseerimisasutustest, mida ta oma likviidsusriskide juhtimiseks kasutab;

eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kasutamisel valib ta likviidsuse pakkujateks ainult krediidivõimelisi finantseerimisasutusi; ta kehtestab asjakohased kontsentratsiooniriski piirmäärad iga vastava likviidsuse pakkuja suhtes, sealhulgas oma emaettevõtja ja tütarettevõtjate suhtes, ning kohaldab neid;

ta määrab kindlaks ja testib vastavate vahendite piisavust korrapärase ja range stressitestimisega;

ta analüüsib ja kavandab seda, kuidas käsitleda likviidsuse ettenägematuid ja potentsiaalselt katmata puudujääke, ning võtab vastu eeskirjad ja menetlused selliste kavade rakendamiseks;

kui see on praktiline ja teostatav ning ilma et see piiraks keskpanga kõlblikkuseeskirju, on tal juurdepääs keskpanga kontodele ja muudele keskpanga teenustele, et tõhustada oma likviidsusriskide juhtimist, ning liidu krediidiasutused hoiustavad vastavad sularahasaldod selleks ette nähtud kontodel liidu emiteerivate keskpankade juures;

tal on eelnevalt kokkulepitud ja väga usaldusväärne kord, mis tagab, et ta saab õigeaegselt realiseerida maksejõuetu kliendi antud tagatise;

ta esitab artikli 60 lõikes 1 osutatud asutustele korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas ta mõõdab, jälgib ja juhib likviidsusriske, seahulgas päevasiseseid likviidsusriske, ning avalikustab need.

▼M4

4a.

Kui keskdepositoorium kavatseb osutada artikli 54 lõike 2a esimese lõigu punkti b alusel panganduskõrvalteenuseid teistele keskdepositooriumidele, kehtestab ta selged reeglid ja protseduurid, mis käsitlevad nende teenuste osutamisest tulenevaid võimalikke krediidi-, likviidsus- ja kontsentratsiooniriske.

▼M4

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täiendavalt täpsustada lõigetes 3 ja 4 osutatud krediidi- ja likviidsusriskide, sealhulgas päevasiseselt esinevate riskide jälgimise, mõõtmise, juhtimise, neist teatamise ja nende avalikustamise raamistike ja vahendite üksikasju ning lõikes 4a osutatud reegleid ja protseduure. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu viiakse vajaduse korral kooskõlla määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

▼B

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 60

Panganduskõrvalteenuseid osutama määratud krediidiasutuste ja panganduskõrvalteenuste osutamiseks tegevusloa saanud keskdepositooriumide üle teostatav järelevalve

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 17 ja 22 kohaldamist, vastutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädevad asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL tingimustele krediidiasutuse tegevusloa andmise eest panganduskõrvalteenuseid osutama määratud krediidiasutustele ja panganduskõrvalteenuste osutamist taotlevatele keskdepositooriumidele, ning nende kui krediidiasutuste üle järelevalve teostamise eest.

Esimeses lõigus osutatud pädevad asutused vastutavad ka nimetatud lõigus osutatud määratud krediidiasutuste ja keskdepositooriumide järelevalve eest seoses käesoleva määruse artiklis 59 osutatud usaldatavusnõuete täitmisega.

▼M4

Esimeses lõigus osutatud pädevad asutused hindavad regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta tagant, kas määratud krediidiasutus või keskdepositoorium, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, järgib artiklis 59 sätestatud nõudeid, ning teavitab käesoleva lõike kohase järelevalve tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest, keskdepositooriumi pädevat asutust, kes seejärel teavitab artikli 55 lõikes 4 osutatud asutusi ja asjakohasel juhul artiklis 24a osutatud kolleegiumi.

▼B

►M4 Pärast lõikes 1 osutatud pädevate asutustega ning kaasatud asutustega konsulteerimist kontrollib ja hindab keskdepositooriumi pädev asutus vähemalt iga kahe aasta tagant järgmist: ◄

artikli 54 lõike 2 punktis b osutatud juhul seda, kas kõik vajalikud kokkulepped määratud krediidiasutuste ja keskdepositooriumi vahel võimaldavad neil täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi;

artikli 54 lõike 2 punktis a osutatud juhul seda, kas panganduskõrvalteenuste osutamise tegevusloaga seotud kokkulepped võimaldavad keskdepositooriumil täita käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

▼M4

Keskdepositooriumi pädev asutus teavitab artikli 55 lõikes 4 osutatud asutusi ja asjakohasel juhul artiklis 24a osutatud kolleegiumi korrapäraselt ning vähemalt iga kahe aasta tagant käesoleva lõike kohase kontrolli ja hindamise tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest.

▼B

Kui keskdepositoorium määrab kooskõlas artikliga 54 tegevusloa saanud krediidiasutuse, tagab keskdepositoorium oma korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmete kaitsmiseks, et tal on tema poolt määratava krediidiasutuse kaudu juurdepääs kogu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikule teabele, ning ta teavitab määruse nõuete mis tahes rikkumistest keskdepositooriumi pädevat asutust ja lõikes 1 osutatud pädevaid asutusi.

Liidus järjepideva, tõhusa ja tulemusliku järelevalve tagamiseks panganduskõrvalteenuseid osutama määratud krediidiasutuste ja nende osutamiseks tegevusloa saanud keskdepositooriumide üle võib Euroopa Pangandusjärelevalve tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja EKPSi liikmetega anda pädevatele asutustele suuniseid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16.

JAOTIS

KARISTUSED

Artikkel 61

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad eeskirjad ja tagavad, et nende pädevad asutused võivad määrata halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid, mida kohaldatakse artiklis 63 määratletud olukordades käesoleva määruse rikkumise eest vastutavate isikute suhtes, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sellised karistused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte sätestada esimeses lõigus osutatud halduskaristusi käsitlevaid eeskirju nende kõnealuses lõigus osutatud õigusrikkumiste puhul, mille puhul riigisiseses õiguses juba kohaldatakse kriminaalkaristusi hiljemalt 18. septembriks 2016. Kui liikmesriigid on nii otsustanud, siis edastavad nad komisjonile ja ESMA-le asjakohased kriminaalõiguse normid.

Liikmesriigid teevad esimeses lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teatavaks hiljemalt 18. septembriks 2016. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet põhjendamatu viivituseta kõigist eeskirjade hilisematest muudatustest.

Pädevad asutused peavad olema suutelised kohaldama halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid keskdepositooriumidele, määratud krediidiasutustele ning, kui käesoleva määrusega ühtlustamata valdkondi reguleerivas riigisiseses õiguses sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, nende juhtorganite liikmetele ja muudele isikutele, kes tegelikult kontrollivad nende äritegevust, samuti muudele juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes on riigisisese õiguse kohaselt õigusrikkumise eest vastutavad.

Pädevad asutused teevad karistuste kohaldamise pädevuse kasutamisel artiklis 63 sätestatud olukordades tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused ja muud haldusmeetmed annaksid käesoleva määrusega soovitud tulemuse, ning kooskõlastavad oma tegevuse artikli 14 kohaselt, et vältida mis tahes dubleerimist või kattumist halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Kui liikmesriigid on otsustanud lõike 1 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused artiklis 63 osutatud sätete rikkumise eest, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise tõttu algatatud kriminaaluurimise või -menetluse kohta, ning edastada seda teavet muudele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

Pädevad asutused võivad teha koostööd ka teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada rahaliste karistuste täitmisele pööramist.

Liikmesriigid esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide lõike 1 kohaselt kehtestatud karistuste ja muude meetmete kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on kooskõlas lõikega 1 otsustanud kehtestada artiklis 63 osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja mõistetud kriminaalkaristuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

Kui pädev asutus on halduskaristuse või muu haldusmeetme või kriminaalkaristuse avalikustanud, edastab ta selle teabe samal ajal ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Pädevad asutused täidavad oma ülesandeid ja teostavad oma õigusi kooskõlas riigisisese õigusega:

vahetult;

koostöös teiste asutustega;

omal vastutusel delegeerimise teel üksustele, kellele on ülesanded delegeeritud vastavalt käesolevale määrusele; või

suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

Artikkel 62

Otsuste avaldamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad otsuse käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatud halduskaristuse või muu haldusmeetme kohta oma ametlikul veebisaidil põhjendamatu viivituseta pärast karistatud isiku vastavast otsusest teavitamist. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja iseloomu kohta ning karistatud füüsilise või juriidilise isiku andmed.

Kui halduskaristuse mõistmise või muu haldusmeetme võtmise otsuse peale on esitatud kaebus asjakohasele õigusasutusele või muule asjakohasele asutusele, avaldavad pädevad asutused põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil ka teabe kaebuse menetlemise seisu ja tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

Kui pädev asutus peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku isikuandmete avaldamist iga üksikjuhtumi puhul eraldi läbiviidava selliste andmete avaldamise proportsionaalsuse hindamise põhjal ebaproportsionaalseks või kui nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused toimivad ühel järgmistest viisidest:

viivitavad karistuse mõistmise või muu meetme võtmise otsuse avaldamisega kuni hetkeni, mil vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused kaovad;

avaldavad karistuse mõistmise või muu meetme võtmise otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas riigisisese õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab isikuandmete tõhusa kaitse;

jätab karistuse mõistmise või muu meetme võtmise otsuse avaldamata, kui eespool punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;

ii)

sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.

Kui otsustatakse avaldada karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse kohta anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad.

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest mõistetud, kuid kolmanda lõigu punkti c kohaselt mitteavaldatud halduskaristustest, sh nendega seotud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõppotsustest ning et nad esitavad selle teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed jäävad nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks alates nende avaldamisest. Avaldatud andmete hulgas esinevad isikuandmed esitatakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on kohaldatavate andmekaitse eeskirjade kohaselt vajalik.

Artikkel 63

Karistused õigusrikkumiste eest

Käesolevat artiklit kohaldatakse käesoleva määruse järgmiste sätete suhtes:

lisa A, B ja C jaos sätestatud teenuste osutamine, rikkudes artikleid 16, 25 ja 54;

artiklites 16 ja 54 nõutud tegevusloa saamine valeandmeid esitades või mõnel muul ebaseaduslikul viisil, nagu on sätestatud artikli 20 lõike 1 punktis b ja artikli 57 lõike 1 punktis b;

keskdepositoorium ei oma nõutud kapitali, rikkudes seega artikli 47 lõiget 1;

keskdepositoorium ei järgi organisatsioonilisi nõudeid, rikkudes seega artikleid 26–30;

keskdepositoorium ei järgi äritegevuse eeskirju, rikkudes seega artikleid 32–35;

keskdepositoorium ei järgi keskdepositooriumi teenustele esitatud nõudeid, rikkudes seega artikleid 37–41;

keskdepositoorium ei järgi usaldatavusnõudeid, rikkudes seega artikleid 43–47;

keskdepositoorium ei järgi nõudeid keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kohta, rikkudes seega artiklit 48;

keskdepositoorium keeldub oma õigust kuritarvitades eri liiki juurdepääsu andmisest, rikkudes seega artikleid 49–53;

määratud krediidiasutus ei järgi konkreetseid krediidiriskidega seotud usaldatavusnõudeid, rikkudes seega artikli 59 lõiget 3;

määratud krediidiasutus ei järgi konkreetseid likviidsusriskidega seotud usaldatavusnõudeid, rikkudes seega artikli 59 lõiget 4.

Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvealaseid õigusi, on pädevatel asutustel käesolevas artiklis osutatud õigusrikkumiste korral õigus kohaldada kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

artikli 62 kohane avalik teadaanne, milles on märgitud õigusrikkumise eest vastutav isik ja õigusrikkumise laad;

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

artikli 16 või 54 alusel antud tegevuslubade kehtetuks tunnistamine vastavalt artiklile 20 või 57;

asjaomase juriidilise isiku juhtorgani liikme või mõne muu vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatav ajutine või korduvate tõsiste õigusrikkumiste korral alaline keeld täita selles juriidilises isikus juhtimisülesandeid;

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise õigusrikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu on võimalik kindlaks määrata;

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 miljonit eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva seisuga;

juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 20 miljonit eurot või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

Pädevatel asutustel võib olla lisaks lõikes 2 osutatud õigustele ka muude karistuste mõistmise pädevus ja nad võivad näha ette suuremad rahalised halduskaristused, kui need, mis on nimetatud lõikes sätestatud.

Artikkel 64

Karistuste tõhus kohaldamine

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuste või muude haldusmeetmete liigi ja taseme kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

õigusrikkumise raskusaste ja kestus;

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab näiteks vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise tulemusena saadud kasu, ära hoitud kahjumi või kolmandale isikule tekitatud kahju olulisus, kui neid saab kindlaks määrata;

õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahjumi tagastamist;

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad õigusrikkumised.

Artikkel 65

Õigusrikkumistest teatamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mille abil on võimalik pädevatele asutustele käesoleva määruse võimalikest või tegelikest rikkumistest teada anda.

Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

võimalike või tegelike õigusrikkumiste ja nende järelkontrolli puudutavate teadete vastuvõtmise erimenetlused, sealhulgas turvaliste sidekanalite loomine nende teadaannete esitamiseks;

asjaomase juriidilise isiku nende töötajate sobiv kaitse, kes teatavad juriidilises isikus toime pandud võimalikest või tegelikest õigusrikkumistest, vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;

selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii võimalikest või tegelikest õigusrikkumisest teatavat isikut, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav õigusrikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

nii õigusrikkumisest teatanud isiku kui ka väidetavalt õigusrikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku isikuandmete kaitse kõigis menetluse etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avaldamine on liikmesriigi õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva haldus- või kohtumenetluse raames.

Liikmesriigid nõuavad, et asjaomastel juriidilistel isikutel oleks olemas sobiv kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad õigusrikkumistest ettevõttesiseselt sõltumatu ja autonoomse erikanali kaudu.

Sellise kanali võib luua ka sotsiaalpartnerite poolt sõlmitavate kokkulepetega. Kohaldatakse samasugust kaitset, nagu on osutatud lõike 2 punktides b, c ja d.

Artikkel 66

Kaebeõigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused ja meetmed on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Kohtule võib kaebuse esitada ka juhul, kui tegevusloa taotluse kohta, mis sisaldab kogu kehtivate õigusaktide alusel nõutavat teavet, ei ole kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest otsust vastu võetud.

JAOTIS

VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDAMISVOLITUSED, ÜLEMINEKU-, MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 67

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M4

Artikli 2 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. septembrist 2014.

▼M4

2a.

Artikli 7 lõigetes 5 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 16. jaanuarist 2024.

▼M4

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2 ning artikli 7 lõigetes 5 ja 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

▼B

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M4

Artikli 2 lõike 2 ning artikli 7 lõigete 5 ja 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

▼B

Artikkel 68

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 12 ). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M4

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

▼B

Artikkel 69

Üleminekusätted

Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet keskdepositooriumidena tegutsevatest juriidilistest isikutest hiljemalt 16. detsembriks 2014.

Keskdepositooriumid taotlevad kõik tegevusload, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks, ja teatavad asjaomased keskdepositooriumidevahelised ühendused kuue kuu jooksul alates kõigi artiklite 17, 26, 45, 47, 48 kohaselt ning asjakohasel juhul artiklite 55 ja 59 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.

Kuue kuu jooksul alates artiklite 12, 17, 25, 26, 45, 47, 48 kohaselt ja asjakohasel juhul artiklite 55 ja 59 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite ning artikli 25 lõikes 9 osutatud rakendusotsuse viimasest jõustumiskuupäevast taotleb kolmanda riigi keskdepositoorium Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tunnustamist, kui ta kavatseb hakata oma teenuseid osutama artikli 25 alusel.

▼M4

Keskdepositooriumidele tegevusloa andmist käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse jätkuvalt kuni kuupäevani, mil käesoleva määruse alusel tehakse otsus keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ja nende tegevuse, sealhulgas keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kohta, või kuni 17. jaanuarini 2025, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

▼M4

4a.

Kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse jätkuvalt kuni kuupäevani, mil käesoleva määruse alusel tehakse otsus kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamise ja nende tegevuse kohta, või kuni 17. jaanuarini 2027, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Kolmanda riigi keskdepositoorium, kes osutab lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega vastavalt kohaldatavatele kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamist käsitlevatele siseriiklikele õigusnormidele, teatab nendest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kahe aasta jooksul alates 16. jaanuarist 2024.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille kolmanda riigi keskdepositoorium peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teises lõigus osutatud teates esitama. Selline teave piirdub rangelt vajalikuga, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kättesaadav:

nende liikmete arv, kellele kolmanda riigi keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada teises lõigus osutatud teenuseid;

nende finantsinstrumentide liigid, mille puhul kolmanda riigi keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab, ning

selliste finantsinstrumentide kogumaht ja väärtus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4b.

Kolmanda riigi keskdepositoorium, kes osutas lisa A jao punktis 3 osutatud põhiteenust seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega enne 17. jaanuari 2026, esitab artikli 25 lõikes 2a osutatud teate hiljemalt 17. jaanuariks 2026.

4c.

Kui keskdepositoorium on esitanud täieliku taotluse tunnustamiseks kooskõlas artikli 25 lõigetega 4, 5 ja 6 enne 16. jaanuari 2024, kuid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole selleks kuupäevaks teinud artikli 25 lõike 6 kohast otsust, kohaldatakse kuni sellise otsuse tegemiseni keskdepositooriumide tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme.

▼B

Artikli 1 lõikes 4 osutatud üksuste poolt hallatavad keskdepositooriumid peavad vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele hiljemalt üks aasta pärast lõikes 2 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.

▼M4

Artikli 7 lõike 14, nagu see on kohaldatav enne 16. jaanuari 2024, kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldatakse jätkuvalt kuni artikli 7 lõike 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

Artikli 7 lõike 15 punktide a, b ja g, nagu need on kohaldatavad enne 16. jaanuari 2024, kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldatakse jätkuvalt kuni artikli 7 lõike 10 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevani.

Pädevad asutused loovad artikli 24a alusel kolleegiumid ühe kuu jooksul alates artikli 24a lõike 13 alusel vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.

Keskdepositooriumi suhtes, kes teises liikmesriigis osutas lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid või asutas filiaali kooskõlas artikliga 23, nagu see on kohaldatav enne 16. jaanuari 2024, kohaldatakse artikli 23 lõigetes 3–6 sätestatud menetlust üksnes seoses järgmisega:

uue filiaali asutamine;

kõnealuste teenuste valiku muutmine.

▼B

Artikkel 70

Direktiivi 98/26/EÜ muudatused

Direktiivi 98/26/EÜ muudetakse järgmiselt:

Artikli 2 punkti a esimese lõigu kolmas taane asendatakse järgmisega:

—

„—

mille on süsteemiks määranud ja sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist.”

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3.

Liikmesriigid võtavad hiljemalt 18. märtsiks 2015 vastu ja avaldavad meetmed, mis on vajalikud artikli 2 punkti a esimese lõigu kolmanda taande järgimiseks, ning teatavad nendest meetmetest komisjonile.”

Artikkel 71

Direktiivi 2014/65/EL muudatused

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt:

Artikli 2 lõike 1 punkt o asendatakse järgmisega:

„o)

väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 73 sätestatud juhul ( 13 ).

Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„64)	„väärtpaberite keskdepositoorium või „keskdepositoorium” ” – määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;”.

I lisa B jao punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) Kliendi arvel finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine, sealhulgas deponeerimine ja sellega seotud teenused, nagu raha/tagatiste haldamine, ning välja arvatud määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 2 osutatud väärtpaberikontode kõige kõrgemal tasandil pakkumine ja hoidmine („keskne hoidmisteenus”);”.

▼M4 —————

▼B

Artikkel 73

Direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamine

Käesoleva määruse artikli 16 kohaselt tegevusloa saanud keskdepositooriumidelt ei nõuta direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba teenuste osutamiseks, mis on selgesõnaliselt loetletud käesoleva määruse lisa A ja B jaos.

Kui käesoleva määruse artikli 16 kohaselt tegevusloa saanud keskdepositoorium osutab üht või mitut investeerimisteenust või tegeleb ühe või mitme investeerimistegevusega lisaks käesoleva määruse lisa A ja B jaos selgesõnaliselt loetletud teenuste osutamisele, kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL, välja arvatud selle artiklid 5–8, artikli 9 lõiked 1, 2, 4, 5 ning 6 ja artiklid 10–13, ning määrust (EL) nr 600/2014.

Artikkel 74

Aruandlus

►M4 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ning pädevate asutuste ja kaasatud asutustega komisjonile aruanded, milles hinnatakse suundumusi, võimalikke riske ja haavatavust ning esitatakse vajaduse korral soovitused ennetus- või parandusmeetmete kohta käesoleva määrusega hõlmatud teenuste turgude jaoks. Need aruanded sisaldavad hinnangut järgmise kohta: ◄

▼M4

arvelduse tõhusus riigisiseste ja piiriüleste toimingute puhul igas liikmesriigis, võttes arvesse vähemalt järgmist:

arvelduse ebaõnnestumiste arv ja maht ning nende muutumine;

ii)

rahaliste karistuste mõju arvelduse ebaõnnestumistele instrumentide lõikes;

iii)

arvelduse ebaõnnestumiste kestus ja peamised põhjused;

iv)

nende finantsinstrumentide ja -turgude kategooriad, kus arvelduse ebaõnnestumise määrad on kõrgeimad;

arvelduse ebaõnnestumise määrade rahvusvaheline võrdlus;

vi)

artiklis 7 osutatud rahatrahvide suurus;

vii)

kui see on kohaldatav, artiklis 7a osutatud kohustuslike asendusostude arv ja maht;

viii)

pädevate asutuste võetud meetmed selliste olukordade käsitlemiseks, kus keskdepositooriumi arveldustõhusus on kuue kuu jooksul olnud oluliselt madalam liidu turul registreeritud keskmisest arveldustõhususe tasemest;

aa)

arveldustõhususe tase võrreldes olukorraga peamistel kolmandate riikide kapitaliturgudel, samuti sellistel turgudel kaubeldavate instrumentide ja tehtud tehingute liikide osas;

arvelduse ebaõnnestumise korral rakendatavate rahatrahvide asjakohasus, eelkõige täiendava paindlikkuse vajadus seoses arvelduse ebaõnnestumise korral rakendatavate rahatrahvidega mittelikviidsete finantsinstrumentide puhul;

väljaspool keskdepositooriumide poolt korraldatavaid väärtpaberiarveldussüsteeme arveldatud tehingute arv ja maht ning nende muutumine aja jooksul, sealhulgas võrdlus keskdepositooriumide poolt korraldatavates väärtpaberiarveldussüsteemides arveldatud tehingute arvu ja mahuga, tuginedes artikli 9 alusel saadud teabele ja mis tahes muule asjakohasele teabele, samuti sellise muutumise mõju konkurentsile arveldusturul ning isearveldusest tulenevad võimalikud riskid finantsstabiilsusele;

▼B

käesoleva määrusega hõlmatud teenuste piiriülene osutamine, võttes aluseks keskdepositooriumidevaheliste ühenduste arvu ja liigi, keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide välismaiste liikmete arvu, selliseid liikmeid hõlmavate tehingute arvu ja mahu, nende välismaiste emitentide arvu, kes registreerivad oma väärtpaberid keskdepositooriumis vastavalt artiklile 49, ning mis tahes muud asjakohased kriteeriumid;

artiklite 49, 52 ja 53 kohaste juurdepääsutaotluste käsitlemine, et teha kindlaks põhjused, miks keskdepositoorium, keskne vastaspool või kauplemiskoht on juurdepääsu andmisest keeldunud, keeldumiste suundumused ja viisid tuvastatud riskide leevendamiseks tulevikus, et võimaldada juurdepääsu andmist, ning mis tahes muud olulised konkurentsitõkked kauplemisjärgsete finantsteenuste turul;

artikli 23 lõigetes 3–7 ja artikli 25 lõigetes 4–10 osutatud menetluste kohaselt esitatud taotluste käsitlemine;

vajaduse korral vastastikuse hindamise tulemused seoses artikli 24 lõike 6 kohase piiriülese järelevalvega ning kas sellise hindamise sagedust saaks tulevikus vähendada, sealhulgas märkides ära, kas hindamise tulemused viitavad vajadusele ametlikumate järelevalveasutuste kolleegiumide järele;

keskdepositooriumide tekitatud kahjumiga seotud tsiviilvastutust käsitlevate liikmesriikide eeskirjade kohaldamine;

menetlused ja tingimused, mille kohaselt keskdepositooriumidel on kooskõlas artiklitega 54 ja 55 õigus määrata krediidiasutus panganduskõrvalteenuseid osutama või osutada selliseid teenuseid ise, sealhulgas mõju, mida selline teenuste osutamine võib avaldada finantsstabiilsusele ning arvelduse ja panganduskõrvalteenuste konkurentsile liidus;

artiklis 38, eelkõige selle lõikes 5, osutatud eeskirjade kohaldamine liikmete väärtpaberite ja nende klientide väärtpaberite kaitse suhtes;

karistuste kohaldamine ning eelkõige käesoleva määruse nõuete rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste täiendava ühtlustamise vajadus;

▼M4

artikli 25 lõike 2a kohaselt esitatud teadete käsitlemine;

▼M4

Lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse komisjonile järgmiselt:

lõike 1 punktides a, aa, b, c, i ja l osutatud aruannete puhul iga kahe aasta tagant;

lõike 1 punktides d ja f osutatud aruannete puhul iga kolme aasta tagant;

lõike 1 punktis g osutatud aruannete puhul vähemalt iga kolme aasta tagant, ent igal juhul kuue kuu jooksul alates artikli 24 kohaselt vastastikuse hindamise läbiviimisest;

lõike 1 punktides e, h, j ja k osutatud aruannete puhul komisjoni taotluse alusel.

Lõikes 1 osutatud aruanded edastatakse komisjonile asjaomase aasta 30. aprilliks, nagu on kindlaks määratud vastavalt käesoleva lõikes esimeses lõigus sätestatud sagedusele.

▼M4

Hiljemalt 17. jaanuariks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSi liikmetega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 5 lõike 2 esimeses lauses osutatud ajavahemiku („arveldustsükkel“) võimaliku lühendamise hindamise kohta. Aruanne peab sisaldama kõike järgmist:

hinnang arveldustsükli lühendamise asjakohasuse ja sellise lühendamise võimaliku mõju kohta keskdepositooriumidele, kauplemiskohtadele ja teistele turuosalistele;

hinnang kulude ja tulude kohta, mis kaasnevad arveldustsükli lühendamisega liidus, eristades asjakohasel juhul erinevaid finantsinstrumente ja tehingute kategooriaid;

üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas minna üle lühemale arveldustsüklile, eristades asjakohasel juhul erinevaid finantsinstrumente ja tehingute kategooriaid;

ülevaade arveldustsüklite rahvusvahelistest arengutest ja nende mõjust liidu kapitaliturgudele.

Komisjoni taotlusel esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohustusliku asendusostu protsessi kehtestamise kulude-tulude analüüsi. Selline kulude-tulude analüüs koosneb järgmistest elementidest:

arvelduse ebaõnnestumiste keskmine kestus selliste finantsinstrumentide või nende finantsinstrumentidega tehtavate tehingute kategooriate puhul, mille suhtes võiks kohaldada kohustuslikku asendusostu;

kohustusliku asendusostu protsessi kehtestamise mõju liidu turule, sealhulgas hinnang nende arvelduse ebaõnnestumiste algpõhjuste kohta, mille suhtes võiks kohaldada kohustuslikku asendusostu, ning konkreetsete finantsinstrumentide ja tehingukategooriate suhtes kohustusliku asendusostu kohaldamise mõju analüüs;

sarnase asendusostu protsessi kohaldamine võrreldavatel kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu turu konkurentsivõimele;

mis tahes selge mõju finantsstabiilsusele liidus, mis tuleneb arvelduse ebaõnnestumistest;

mis tahes selge mõju liidu kapitaliturgude killustumisele, mis tuleneb erinevatest arveldustõhususe määradest, sealhulgas sellise lahknevuse põhjused ja asjakohased meetmed selle piiramiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab koostöös EKPSi liikmetega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega aastaaruande nende keskdepositooriumide kohta, kes määravad panganduskõrvalteenuseid osutama teisi keskdepositooriume või krediidiasutusi. Selles aruandes võetakse arvesse järeldusi, mis on seotud artikli 54 lõikes 5 osutatud pädevate asutuste poolt tehtava järelevalvega künnise üle, ning krediidi ja likviidsuse alast mõju keskdepositooriumide jaoks, kes osutavad panganduskõrvalteenuseid allpool kõnealust künnist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist komisjonile hiljemalt 17. jaanuariks 2025 aruande täiendavate regulatiivsete vahendite kohaldamise asjakohasuse kohta arvelduse tõhususe parandamiseks liidus.

Kõnealune aruanne hõlmab vähemalt tehingumahtude kohandamist, ebaõnnestuvate tehingute osalist arveldamist ning automaatse laenuandmise/-võtmise programmide kasutamist.

Seejärel annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist iga kolme aasta tagant aru võimalikest täiendavatest vahenditest arvelduse tõhususe parandamiseks liidus. Kui uusi vahendeid ei ole kindlaks tehtud, teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellest komisjoni ega pea aruannet esitama.

Hiljemalt 17. jaanuariks 2026 esitab Euroopa Pangandusjärelevalve tihedas koostöös EKPSi liikmete ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse järelejäänud krediidiriski positsioonidega seotud järelejäänud krediidikahju hindamist, nagu on osutatud artikli 59 lõike 3 punktis g, ja selle käsitlemise viise. Nimetatud aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

▼M4

Artikkel 75

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt 17. jaanuariks 2029. Eelkõige komisjon:

hindab artikli 74 lõike 1 punktides a–l osutatud asjaolusid, teeb kindlaks, kas käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenustega seoses esineb olulisi konkurentsitõkkeid, mida ei ole piisavalt käsitletud, ning kaalub vajadust kohaldada täiendavaid meetmeid, et:

parandada arvelduse tõhusust;

ii)

piirata keskdepositooriumide maksejõuetuse mõju maksumaksjatele;

iii)

käsitleda isearveldusega seonduvaid kõiki tuvastatud konkurentsi või finantsstabiilsuse probleeme;

iv)

minimeerida piiriülese arvelduse takistused;

tagada ametiasutustele piisavad volitused ja teave riskide jälgimiseks;

hindab liidu keskdepositooriumide, eelkõige nende keskdepositooriumide, kelle tegevus on väärtpaberiturgude toimimise ja investorite kaitse seisukohast liidus olulise tähtsusega, õigus- ja järelevalveraamistiku toimimist vähemalt kahes vastuvõtvas liikmesriigis, keskendudes eelkõige teenuste piiriülesele osutamisele, võimalikele riskidele keskdepositooriumide klientide ja liikmete jaoks, investorite kaitsele ja finantsstabiilsusele liidus;

hindab liidu õigus- ja järelevalveraamistiku toimimist ja ulatust kolmanda riigi keskdepositooriumide jaoks, eelkõige selliste keskdepositooriumide üle teostatavat järelevalvet teenuste osutamisel liidus, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli.

Komisjon esitab kõnealuse aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼B

Artikkel 76

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 pärast seda kuupäeva emiteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite suhtes ja alates 1. jaanuarist 2025 kõigi vabalt võõrandatavate väärtpaberite suhtes.

Artikli 5 lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Erinevalt käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse kauplemiskoha puhul, millel on juurdepääs artikli 30 lõikes 5 osutatud keskdepositooriumile, artikli 5 lõiget 2 vähemalt kuus kuud enne seda, kui selline keskdepositoorium annab oma tegevuse edasi asjaomasele avaliku sektori asutusele, ent igal juhul alates 1. jaanuarist 2016.

Artikli 6 lõigetes 1 kuni 4 osutatud arveldusdistsipliini meetmeid kohaldatakse alates komisjoni poolt artikli 6 lõike 5 kohaselt vastu võetavate delegeeritud aktide jõustumise kuupäevast.

►M2 Iga artikli 7 lõigetes 1–13 osutatud arveldusdistsipliini meedet kohaldatakse alates kuupäevast, mis on iga arveldusdistsipliini meetme kohaldamiseks ette nähtud delegeeritud õigusaktis, mille komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 7 lõikega 15. ◄

Mitmepoolsele kauplemissüsteemile, mis vastab direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 teist lõiku kuni:

mitmepoolse kauplemissüsteemi esitatud registreerimise taotluse lõpliku lahendamiseni direktiivi 2014/65/EL artikli 33 alusel; või

►M1 13. juunini 2018 ◄ , kui mitmepoolne kauplemissüsteem ei ole registreerimise taotlust direktiivi 2014/65/EL artikli 33 alusel esitanud..

Artikli 9 lõikes 1 osutatud aruandluse meetmeid kohaldatakse alates komisjoni poolt artikli 9 lõike 3 kohaselt vastu võetava rakendusakti jõustumise kuupäevast.

Käesoleva määruse viiteid direktiivile 2014/65/EL ja määrusele (EL) nr 600/2014 käsitatakse enne ►M1 3. jaanuari 2018 ◄ viidetena direktiivile 2004/39/EÜ kooskõlas direktiivi 2014/65/EL IV lisas sätestatud vastavustabeliga, niivõrd kui vastavustabel sisaldab sätteid, mis viitavad direktiivile 2004/39/EÜ.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

LISA

TEENUSTE LOETELU

A JAGU

Väärtpaberite keskdepositooriumide põhiteenused

1. Esmane väärtpaberite registreerimine registreeritud väärtpaberite süsteemis („notariteenus”).

2. Väärtpaberikontode pakkumine ja hoidmine kõige kõrgemal tasandil („keskne hoidmisteenus”).

3. Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamine („arveldusteenus”).

B JAGU

Keskdepositooriumide osutatavad pangandusvälised kõrvalteenused, millega ei kaasne krediidi- ega likviidsusriske

Keskdepositooriumide osutatavad teenused, mis aitavad parandada väärtpaberiturgude turvalisust, tõhusust ja läbipaistvust, mis muu hulgas võivad hõlmata järgmisi teenuseid.

Arveldusteenusega seotud teenused, näiteks:

väärtpaberite laenuks andmise korraldamine, tegutsedes agendina väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete hulgas;

tagatise haldamise teenuste osutamine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete agendina;

arvelduse sobitamine, juhiste marsruutimine, kauplemise kinnitamine, tehingu kinnitamine.

Notariteenuste ja kesksete hoidmisteenustega seotud teenused, näiteks:

aktsionäride registriga seotud teenused;

korporatiivsete sündmuste käsitlemise toetamine, sealhulgas maksu-, üldkoosolekutega seotud ja teabeteenused;

uue emissiooni teenused, sealhulgas ISIN-koodide ja sarnaste koodide jaotamine ja haldamine;

juhiste marsruutimine ja töötlemine, tasude sissenõudmine ja töötlemine ning seotud aruandlus.

Keskdepositooriumidevaheliste ühenduste loomine, väärtpaberikontode pakkumine, hoidmine või haldamine seoses arveldusteenuse, tagatise haldamise ja muude kõrvalteenustega.

Mis tahes muud teenused, näiteks:

üldiste tagatise haldamise teenuste osutamine agendina;

nõutava aruandluse esitamine;

teabe, andmete ja statistika esitamine turu-/statistikaametitele või muudele valitsus- või valitsustevahelistele asutustele;

infotehnoloogiateenuste osutamine.

C JAGU

Panganduskõrvalteenused

Pangandusteenused, mis on otseselt seotud A ja B jaos loetletud põhi- või kõrvalteenustega, näiteks:

sularahakonto pakkumine ja hoiuste vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 1 tähenduses;

rahakrediidi pakkumine tagasimaksetähtajaga hiljemalt järgmisel pangapäeval, rahalaenude andmine korporatiivsete sündmuste eelrahastamiseks ning väärtpaberikontode omanikele väärtpaberite laenuks andmine direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 2 tähenduses;

makseteenused, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemine, direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 4 tähenduses;

väärtpaberite laenuks andmise ja võtmisega seotud tagatised ja kohustused direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 6 tähenduses;

liikmete pikaajaliste jääkide haldamisega seotud varahaldustegevus, mis hõlmab välisvaluutat ja vabalt võõrandatavaid väärtpabereid direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 7 alapunktide b ja e tähenduses.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

( 11 ) Komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 29).

( 12 ) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).”.