Article 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2594, 18. september 2024…: Rasked rikkumised

Euroopa Liidu
Teataja

L-seeria

2024/2594

8.10.2024

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/2594,

18. september 2024,

millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatavad kaitse-, majandamis- ja kontrollimeetmed, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1236/2010 ja nõukogu määrused (EMÜ) nr 1899/85 ja (EMÜ) nr 1638/87

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkidest on tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine sellisel viisil, mis toob kestvat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Lisaks peab liit selle määruse artikli 28 kohaselt tagama, et tema püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel ühise kalanduspoliitika valdkonnas, edendades liidu ja kolmandate riikide käitajate võrdseid võimalusi.

(2)

Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni. Liit kiitis nõukogu otsusega 98/414/EÜ (5) heaks nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ning majandamise põhimõtted ja normid. Liit osaleb oma üldisemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka jõupingutustes, mida tehakse avamere kalavarude kaitseks.

(3)

Euroopa Majandusühendus kiitis nõukogu otsusega 81/608/EMÜ (6) heaks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni (edaspidi „NEAFC konventsioon“), millega loodi Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC). NEAFC konventsiooni 2004. ja 2006. aasta muudatused kiideti heaks nõukogu otsusega 2009/550/EÜ (7). Nimetatud muudatused jõustusid ametlikult 29. oktoobril 2013, kuigi kooskõlas 2005. aasta deklaratsiooniga Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni tõlgendamise ja rakendamise kohta (Londoni deklaratsioon) lepiti kokku, et muudatusi kohaldatakse alates nende vastuvõtmise päevast kuni nende jõustumiseni ajutiselt.

(4)

NEAFC konventsiooni eesmärk on tagada selle kohaldamisalas (edaspidi „konventsiooni ala“) kalavarude pikaajaline kaitse ja optimaalne kasutamine, tuues kestvat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Selleks on NEAFC-l õigus võtta vastu õiguslikult siduvaid otsuseid (edaspidi „soovitused“) tema pädevusse kuuluvate kalavarude kaitse, majandamise ja kontrolli kohta. Need soovitused on üldjuhul adresseeritud NEAFC konventsiooni osalistele (edaspidi „konventsiooniosalised“), kuid sisaldavad kohustusi ka käitajatele, näiteks laeva kaptenitele. Sellised meetmed võivad muutuda liidu jaoks siduvaks ja liidu puhul tuleb neid rakendada liidu õiguses selles ulatuses, mis ei ole juba hõlmatud liidu õigusega.

(5)

NEAFC soovituses 19:2014 kehtestatakse meetmed ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks, määrates kindlaks põhjapüügi keelualad, olemasolevad põhjapüügi piirkonnad ja nõuded uurimusliku kalapüügi kohta. Kõnealuse soovituse teatavad osad on liidu õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1241 (8). Seepärast on asjakohane, et käesoleva määrusega tagatakse kõnealuse soovituse täielik rakendamine liidu õiguses, märkides, et soovituse 19:2014 kohaselt saab liit teha NEAFC-le ettepaneku teatavaid alasid jätta välja või muuta, kui Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) annab nõu, et nende alade puhul ei peeta olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele tõenäoliseks.

(6)	NEAFC on vastu võtnud ka soovitused 01:2023 ja 04:2023, millega kehtestatakse Irmingeri mere meriahvena ja Rockalli kilttursa püügi keelualad. Need soovitused tuleks rakendada liidu õiguses.

(7)	Teatavate varude püügi puhul ei ole NEAFC asjakohaseid soovitusi vastu võtnud. Kaitsemeetmed tuleks siiski kooskõlas NEAFCs väljendatud liidu seisukohtadega vastu võtta, et tagada neile kalavarudele kaitsest tulenev kasu.

(8)

NEAFC poolt vastu võetud kontrollimeetmed võeti viimati üle liidu õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1236/2010 (9) ja seda muudeti mitu korda. Sellest ajast alates on NEAFC muutnud mõningaid juba kehtivaid meetmeid ja võtnud vastu uusi meetmeid, mida ei ole veel liidu õigusesse üle võetud. See puudutab eelkõige NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemi (edaspidi „NEAFC-süsteem“) kohaseid kontrollimeetmeid.

(9)

NEAFC-süsteem on soovitus, millega kehtestatakse konventsiooniosaliste lipu all sõitvate ja konventsiooni ala nendes vetes, mis on konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool (edaspidi „reguleeritav piirkond“), tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad kontrolli- ja rakendusmeetmed, reguleeritavas piirkonnas merel toimuva inspekteerimis- ja järelevalvemenetluste kord ning rikkumiste korral rakendatavad menetlused, mida konventsiooniosalised peavad rakendama. See hõlmab teatavaid konventsiooni alal, st konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kohaldatavaid kontrollimeetmeid (nt nõuded külmutatud kala märgistamise kohta). NEAFC-süsteemiga nähakse ette ka sadamariigi kontrollisüsteem, mida kohaldatakse konventsiooniosaliste kalalaevade suhtes, mille pardal on konventsiooni alal püütud kalavarusid ja mis kavatsevad külastada teise konventsiooniosalise sadamaid. Selle süsteemiga nõutakse, et enne kui sadamariik annab loa lossimiseks, ümberlaadimiseks või muude sadamateenuste kasutamiseks, peab laeva käitaja sellest eelnevalt teavitama, mida peab kinnitama lipuriigiks olev konventsiooniosaline.

(10)

NEAFC soovitusega 19:2019 võeti kasutusele FLUX UN/CEFACTi kalavarude kestlikku majandamist käsitleval standardil põhinev elektrooniline laevaettekannete süsteem andmete edastamiseks konventsiooniosaliste ja NEAFC sekretariaadi vahel. Selle standardi kasutuselevõtmine on seotud NEAFC uue kontrolli- ja rakendussüsteemi jõustumisega. Kõnealune soovitus on vaja liidu õigusesse üle võtta.

(11)

2022. aastal pidasid liit, Fääri saared, Gröönimaa, Island, Norra ja Ühendkuningriik konsultatsioone teatavate pelaagiliste liikide püügi kontrollimeetmete üle Kirde-Atlandil. Konsultatsioonid lõppesid 2022. aasta novembris, tuginedes liidu seisukohale, mille nõukogu kiitis heaks 14. oktoobril 2022. Nende konsultatsioonide käigus kokku lepitud meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. Kõnealuste kalandusalaste konsultatsioonide osaliste kokkuleppe kohaselt tuleks teatavate meetmete kohaldamist edasi lükata, et anda nende rakendamiseks piisavalt aega. Nende meetmete eesmärgid saavutatakse täies ulatuses vaid siis, kui kõik asjaomaste kalandusalaste konsultatsioonide osalised pühenduvad täielikult kalavarude kestliku majandamise ja vastastikuse koostöö põhimõtetele ning hoiduvad ühepoolsete kalandusmeetmete vastuvõtmisest.

(12)

Nendes lossimis- ja töötlemisrajatistes, kus igal kalendriaastal kaalutakse rohkem kui 3 000 tonni teatavaid pelaagilisi liike ning kus lossitakse rohkem kui 10 tonni nende varudest, jättes seega välja väikesemahulise rannapüügi ja käsitööndusliku püügi, tuleks kaamera- ja sensortehnoloogia abil jälgida üksnes neid lossimisi ja lossitud koguste kaalumisi, mis ületavad 10 tonni. 3 000 tonnise piirmäära kindlaksmääramiseks tuleks arvestada kõiki lossimisi. Liikmesriigid peaksid tegema avalikult kättesaadavaks loetelu sadamatest, mis neile tingimustele vastavad. Komisjonile tuleks anda volitused nende piirmäärade ning nende arvutamise meetodite kohandamiseks, kui nende aspektide puhul tehakse kohandusi või täpsustusi tulevastes kokkulepetes, mis saavutatakse rannikuriikide vahel või NEAFC raames.

(13)	Lossimiste kaugseire rakendamiseks võib saada toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 (10) loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist.

(14)

Käesoleva määruse raames töödeldavaid isikuandmeid tuleks käsitleda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (11) ja (EL) 2018/1725 (12) kohaldatavatele sätetele. Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine, ei tohiks isikuandmeid säilitada kauem kui viis aastat pärast asjaomaste andmete saamist. Kui kõnealuseid isikuandmeid on vaja kaebuste, rikkumiste, kohtu- või haldusmenetluste järelmeetmete võtmiseks, peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik säilitada teatavaid andmeid kuni asjaomaste haldus- või kohtumenetluste lõpuni või ajani, mis on vajalik karistuste kohaldamiseks. Lisaks tuleks kehtestada kaitsemeetmed eelkõige väärkasutuse, sealhulgas juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu vastu kooskõlas määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud nõuetega.

(15)

Selleks et kiiresti rakendada liidu õiguses NEAFC soovitusi, millega muudetakse või täiendatakse käesolevas määruses osutatud soovitusi, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta sätteid, mis käsitlevad järgmist: kontaktpunktidest teavitamise, kalalaevade teadete ja lubade edastamise, ümberlaadimistest teavitamise, NEAFC sekretariaadile edastatavate teadete, saagi ja püügikoormuse ülemaailmse aruandluse, inspekteerimislaevade ja õhusõidukite lähetamisest teatamise, rikkumistest teatamise, järelevalve ja rikkumistest teatamise korda; lastiplaanide nõudeid, reguleeritud ressursside loetelu, ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide loetelu, olemasolevate põhjapüügi piirkondade koordinaate, reguleeritavas piirkonnas kohaldatavaid tehnilisi meetmeid; sõnumite, toodangupäeviku, elektroonilise püügipäeviku ja lossimissadama aruannete andmeelemente; andmeedastusvorminguid, kalapüügi seirekeskuste menetlusi sõnumite käsitsi valideerimiseks; andmeelemente inspektoritest ja inspekteerimisalustest, järelevalvetegevusest ning järelevalve- ja vaatlusaruannetest teavitamiseks; inspekteerimisaruande vorme, laevatrepi ehitamise ja kasutamise norme, sadamate määramise teate andmeelemente ja sadamariigi kontrollivormide malle.

(16)

Selleks et kiiresti rakendada liidu õiguses liidu ja teiste Kirde-Atlandi rannikuriikide poolt teatavate pelaagiliste liikide püügi kontrolli käsitlevate konsultatsioonide käigus heaks kiidetud tulevasi meetmeid, tuleks komisjonile delegeerida ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta sätteid, mis käsitlevad pelaagilise püügi laevadele kehtestatud piiranguid saagi käitlemisel ja vette tagasi pumpamisel, erandeid automaatsete sortimisseadmete kasutamise keelust ja edasiliikumist käsitlevaid sätteid.

(17)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises (13) parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad NEAFC kaitse- ja majandamismeetmed võeti viimati liidu õigusesse üle nõukogu määrustega (EMÜ) nr 1899/85 (14) ja (EMÜ) nr 1638/87, (15) samuti määruse (EL) 2019/1241 XII lisaga. Selguse, lihtsustamise ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EMÜ) nr 1899/85 ja (EMÜ) nr 1638/87 ning määruse (EL) 2019/1241 artikli 5 punkt h, VI peatükk ja XII lisa välja jätta ning asendada käesoleva määruse sätetega.

(19)	Samadel põhjustel tuleks välja jätta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (16) artiklid 54b ja 54c, mis sisaldavad teatavaid pelaagilise kalapüügi kontrollimeetmeid, ning asendada need käesoleva määruse sätetega.

(20)	NEAFC kontrollimeetmed võeti viimati liidu õigusesse üle määrusega (EL) nr 1236/2010. Seepärast tuleks see määrus kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(21)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas määruses:

a)	sätestatakse kaitse- ja majandamismeetmed ning sellega võetakse liidu õigusesse üle Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt vastu võetud kontrolli- ja rakendussüsteemi (edaspidi „NEAFC-süsteem“) muudatused;

b)	kehtestatakse meetmed teatavate pelaagiliste liikide püügiks konventsiooni alal ning liidu vete selles piirkonnas, mis kuulub Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) kontrolli alla ning mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (17) II lisas, ning

c)	muudetakse määruste (EÜ) nr 1224/2009 ja (EL) 2019/1241 teatavaid sätteid.

2. Käesolev määrus on kohaldatav olenemata kohustustest, mis on sätestatud kehtivates kalandussektorit käsitlevates määrustes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403, (18) nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 (19) ja määruses (EÜ) nr 1224/2009.

II JAOTIS

NEAFC MEETMED

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesoleva määruse II jaotist kohaldatakse:

a)	liidu kalalaevade suhtes, mis tegutsevad NEAFC egiidi all olevas reguleeritavas piirkonnas;

b)	liidu laevade suhtes, mille pardal on konventsiooni alalt püütud saak, kui määruses on nii konkreetselt osutatud, ning

c)	kolmandate riikide laevade suhtes, mis asuvad liidu vetes või sadamates ning mille pardal on konventsiooni alalt püütud saak, kui sellele on konkreetselt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„NEAFC“ – Kirde-Atlandi kalanduskomisjon;

2)	„konventsioon“ – Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon; (20)

„konventsiooni ala“ – tähistab järgmisi piirkondi:

Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere ning nendega ühenduses olevate merede nendes osades, mis asuvad põhja pool 36o põhjalaiust ning 42o läänepikkuse ja 51o idapikkuse vahel, välja arvatud:

i)	Läänemeri ning Suur- ja Väike-Belt, mis asuvad lõuna ja ida pool mõttelist joont, mis on tõmmatud Hasenøre neemest Gnibeni neemeni, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjergi neemest Kullenini ning

ii)	Vahemeri ja sellega ühenduses olevad mered kuni paralleeli 36o põhjalaiust ja meridiaani 5o 36′ läänepikkust lõikumispunktini;

b)	Atlandi ookeani selles osas, mis on põhja pool 59o põhjalaiust ning 44o ja 42o läänepikkuse vahel;

4)	„reguleeritav piirkond“ – konventsiooni ala veed, mis on konventsiooniosaliste kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool;

5)	„konventsiooniosalised“ – konventsiooni osalised;

6)	„ohualtid mereökosüsteemid“ – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 42 ja 43 esitatud kriteeriumide alusel määratletud mereökosüsteemid;

7)	„reguleeritavad kalavarud“ – kalavarud, mille suhtes kehtivad konventsiooni kohaselt ette nähtud soovitused ja mis on loetletud I lisas;

8)	„ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigid“ – II lisas nimetatud liigid, mis annavad märku ohualdiste mereökosüsteemide esinemisest;

9)	„põhjapüük“ – selliste püügivahendite kasutamine, mis tavapärase püügitegevuse käigus puutuvad tõenäoliselt kokku merepõhjaga;

10)	„olemasolevad põhjapüügi piirkonnad“ – reguleeritava piirkonna see osa, kus põhjapüük toimus ajavahemikul 1987–2007 ning mille koordinaadid on esitatud III lisas;

11)	„uurimuslik põhjapüük“ – igasugune kaubanduslikul eesmärgil tehtav põhjapüük põhjapüügi piirangutega piirkondades või, kui põhjapüügi viis ja tehnoloogia on oluliselt muutunud, olemasolevates põhjapüügi piirkondades;

12)	„püügitegevus“ – kalapüük, sh mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük, kalatöötlemine, kalavarude või kalandustoodete ümberlaadimine või lossimine ning muu kalapüüki ettevalmistav või sellega seotud kaubanduslik tegevus, sealhulgas pakendamine, transportimine, tankimine või varude täiendamine;

13)	„kalalaev“ – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada kalavarude kaubanduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimises osalevad laevad;

14)

„indikaatorliikide signaaltase“ – ohualti mereökosüsteemi indikaatorliikide saak, mis ületab järgmisi künniseid:

a)	traali ja muu püügivahendi puhul, mis ei ole õngejada: rohkem kui 30 kg eluskoralli ja/või 400 kg eluskäsna esinemine, ning

b)	õngejada puhul: ohualti mereökosüsteemi indikaatorliigi esinemine kümnel konksul 1 000-konksulises segmendis või 1 200 m pikkusel segmendil õngejadast, olenevalt sellest, kumb on lühem;

15)	„laevaseiresüsteem“ – kalalaevade seire süsteem, mis annab pädevatele asutustele korrapäraste ajavahemike järel andmeid kalalaeva asukoha, kursi ja kiiruse kohta;

16)	„aruanne“ – elektrooniliselt registreeritud standardne teave püügitegevuse kohta;

17)	„NEAFC sekretariaat“ – NEAFC sekretär ja teised töötajad, kelle NEAFC on määranud vastavalt konventsiooni artikli 3 lõikele 7;

18)	„märkimisväärne kahjulik mõju“ – FAO avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 17–20 kirjeldatud märkimisväärne kahjulik mõju;

19)

„kalavarud“ – kalade, molluskite, koorikloomade varud, sealhulgas sessiilsed liigid, kuid välja arvatud muudes rahvusvahelistes lepingutes käsitletud pika rändega liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni I lisas, ning anadroomsete liikide varud;

20)	„sõnum“ – ühtsustatud vorm aruannete vahetamiseks konventsiooniosaliste ja NEAFC sekretariaadi vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel;

21)	„IMO number“ – seitsmekohaline number, mille annab laevale laeva ehitamise ajal või laeva kandmisel IMO laevaregistrisse Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) või mõni muu asutus, kellele see õigus on antud;

22)	„elektrooniline püügipäevik“ – kalalaeva kapteni poolt elektrooniliselt registreeritud teave püügitegevuse kohta, mida edastatakse lipuriigile alates eelteatest reguleeritavasse piirkonda sisenemise kohta kuni reguleeritavast piirkonnast lahkumiseni;

23)	„kalapüügi seirekeskus“ – maismaal asuv lipuriigi kalapüügi seirekeskus;

24)	„eelteade“ – teade kavatsusest teha tulevikus mingit tegevust;

25)	„püügireis“ – seoses püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas kalalaeva mis tahes reis, mille jooksul toimub püügitegevus alates sisenemisest reguleeritavasse piirkonda kuni reguleeritavast piirkonnast lahkumiseni;

26)	„deklaratsioon“ – aruanne püügitegevuse kohta, mis toimub või on toimunud aruande registreerimise ja edastamise ajal;

27)	„ümberlaadimine“ – pardal hoitavate kalavarude või kalandustoodete mis tahes koguse otsene ülekandmine ühelt kalalaevalt teisele;

28)	„EFCA“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (21) moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet;

29)	„sadam“ – koht kaldal, mida kasutatakse lossimiseks või püügitegevusega seotud või seda toetavate teenuste osutamiseks, või kaldal või selle lähedal asuv koht, mille konventsiooniosaline on määranud kalavarude ümberlaadimiseks;

30)	„mitme laeva koostööd hõlmav kalapüük“ – kahte või enamat kalalaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe kalalaeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele laevale;

31)	„elektroonilised andmed“ – kõik dokumendid, aruanded, sõnumid ja vormid, mis edastatakse ja saadakse elektrooniliselt NEAFC-süsteemi sätete kohaselt;

32)	„põhjapüügi keelualad“ – piirkonnad, kus põhjapüük on reguleeritavas piirkonnas ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks keelatud ja mis on nimetatud IV lisa punktis 8;

33)	„konventsiooniga ühinemata riigi laev“ – kalapüügiga tegelev laev, mis ei sõida ei konventsiooniosalise lipu all ega ole aktiivset koostööd tegeva, kuid NEAFC konventsiooniga ühinemata riigi laev või mis tahes kalalaev, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et sellel puudub riikkondsus;

34)	„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“ – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktides 1–4;

35)	„CFR-number“ – liidu kalalaevastikus oleva laeva kordumatu identifitseerimisnumber, mis ei sõltu liikmesriigi kalalaevastiku numbritest ning millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (22) artiklis 8.

II PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 4

Meetmed ohualdiste mereökosüsteemide kaitseks

1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud väljaspool III lisas loetletud olemasolevaid põhjapüügi piirkondi. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 5 sätestatud uurimusliku põhjapüügi suhtes.

2. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud IV lisa punktis 8 loetletud piirkondades.

3. Põhjapüügiga tegeleva liidu kalalaeva kapten määrab kindlaks ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide saagi koguse. Kui ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus ületab signaaltaseme, teeb kapten järgmist:

kui signaaltase ületatakse traalpüügiga, lõpetab püügi ja liigub välja alast, mis ulatub kahe meremiili kaugusele mõlemale poole loomuse võtmise teekonda, mille käigus signaaltase ületati; teekond määratletakse joonena, mis ühendab laevaseiresüsteemiga kindlakstehtud järjestikuseid asukohti, lisades määratlusse kõige täpsema kättesaadava positsioneerimisteabe traalimise algus- ja lõpp-punkti vahel, ning seda pikendatakse kahe meremiili võrra mõlemast otsast;

b)	kui indikaatorliikide signaaltase ületatakse muude põhjapüügi vahenditega, lõpetab püügi ja liigub vähemalt kaks meremiili eemale kohast, mis on tõendite põhjal kõige lähemal indikaatorliikide signaaltaseme ületamise täpsele kohale.

4. Kapten kasutab kõiki kättesaadavaid teabeallikaid ja teavitab viivitamata lipuliikmesriiki juhtumi üksikasjadest, sealhulgas teekonnast või asukohast, mis on kindlaks määratud vastavalt lõike 3 punktidele a ja b.

5. Lipuliikmesriigile esitatud teabe täpsuse eest vastutab kapten.

6. Lipuliikmesriik saadab juhtumi üksikasjad viivitamata komisjonile, kes edastab selle teabe NEAFC sekretariaadile.

7. Liidu kalalaevade kaptenid järgivad ajutisi püügikeelde neis piirkondades, mis NEAFC on kindlaks määranud ja teatanud pärast võimalike ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamist käsitlevat teabe saamist, kuni NEAFC sekretariaat teatab kõnealuste piirkondade taasavamisest.

Artikkel 5

Uurimuslik põhjapüük

1. Uurimusliku põhjapüügi puhul peavad NEAFC alaline majandamis- ja teaduskomitee (PECMAS) ja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) andma eelnevalt oma hinnangu.

2. Liikmesriigid, kelle laevad soovivad tegeleda uurimusliku põhjapüügiga, koguvad PECMASi ja ICESi tehtavaks eelnevaks hindamiseks vajalikud andmed ning esitavad komisjonile uurimusliku püügi taotluste hindamiseks elektrooniliselt järgmise teabe:

a)	püügikava, milles on ära näidatud sihtliigid, kavandatud kuupäevad ja piirkonnad ning kasutatavate põhjapüügi vahendite liik; võetakse arvesse piirkondade ja püügikoormuse piiranguid, et tagada järkjärguline püük piiratud geograafilistes piirkondades;

b)	leevenduskava, sealhulgas meetmed, et hoida ära oluline kahju ohualdistele mereökosüsteemidele, mille indikaatorliikide signaaltase võib püügitegevuse käigus ületatud saada;

c)	saagi järelevalvekava, sealhulgas kõigi püütud liikide registreerimine ja nende kohta aruande esitamine;

d)	saagi registreerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab tegevust piisavalt üksikasjalikult hinnata;

e)	täpsem andmekogumiskava kavandatud traalimiste ja loomuse võtmiste jaotumise kohta, niivõrd kui see on teostatav traalimiste ja loomuse võtmiste kaupa;

f)	andmekogumiskava, mis hõlbustab ohualdiste mereökosüsteemide kindlakstegemist piirkonnas, kus püügitegevus toimus;

g)	põhjapüügi seire kavad, kasutades võimaluse korral püügivahendite seire tehnoloogiat, sealhulgas kaameraid;

h)	merepõhja kaardistamise programmidest, kajaloodidelt ja võimaluse korral lehviksonaritelt saadud andmed ning muud andmed, mis on olulised ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahju riski esialgseks hindamiseks, ning

kavandatava põhjapüügi teadaoleva ja eeldatava mõju esialgne hinnang, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

i)	püügikava, milles on esitatud teostatud või kavatsetud püügi liigid, sealhulgas laev ja püügivahendite liigid, püügipiirkonnad, sihtliigid ja võimalikud kaaspüügiliigid, püügikoormuse tasemed ja püügi kestus;

ii)	parim kättesaadav teaduslik ja tehniline teave kalavarude hetkeseisundi kohta ning lähteteave püügipiirkonna ökosüsteemide, elupaikade ja koosluste kohta, millega võrreldakse tulevasi muutusi;

iii)	püügipiirkonnas teadaolevalt või tõenäoliselt esinevate ohualdiste mereökosüsteemide identifitseerimine, kirjeldus ja kaardistamine (geograafiline asukoht ja ulatus);

iv)	kavandatava kalapüügi puhul püügipiirkonnas ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva tõenäolise mõju, sealhulgas kumulatiivse mõju olemasolu, laadi, ulatuse ja kestuse kindlakstegemine, kirjeldamine ja hindamine;

v)	andmed ja meetodid, mida kasutatakse, et teha kindlaks, kirjeldada ja hinnata püügitegevuse mõjusid, lünkade leidmine teadmistes ning hinnangus esitatud teabe puudulikkuse hinnang;

vi)	püügitegevusest tulenevate tõenäoliste mõjude riskianalüüs, et määrata kindlaks, millised mõjud ohualdistele mereökosüsteemidele võivad tõenäoliselt olla kahjulikud või tuua kaasa kahju, ning

vii)	leevenduskavas sisalduv teave leevendus- ja majandamismeetmete kohta, mida kasutatakse ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ning meetmed püügitegevuse mõju jälgimiseks.

3. Lipuliikmesriik:

a)	saadab komisjonile taotluse uurimusliku põhjapüügi eelnevaks hindamiseks ja sellega kaasneva teabe vähemalt seitse kuud enne kavandatavat püügi algust;

tagab, et uurimuslikus põhjapüügis osalevate kalalaevade pardal on teadusvaatleja, kes:

i)	jälgib kõiki loomuseid, et leida tõendeid ohualdiste mereökosüsteemide esinemise kohta ning teeb kindlaks korallid, käsnad ja muud organismid võimalikult madala taksonoomilise tasemeni;

ii)	kannab andmelehtedele järgmise teabe ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamiseks: laeva nimi, püügivahendi liik, kuupäev, asukoht (pikkus-/laiuskraad), sügavus, liigi kood, püügireisi number, loomuse number ja vaatleja nimi, ning

iii)	kogub vajaduse korral kogu saagist esinduslikke proove ja esitab need lipuliikmesriigi asjaomasele teadusasutusele;

c)	annab loa uurimuslikku põhjapüügi alustamiseks alles pärast seda, kui NEAFC on need tegevused heaks kiitnud, ning

d)	esitab aruande, sealhulgas asjaomased teadusandmed, uurimusliku põhjapüügi tulemuste kohta ICESile ning komisjonile, kes edastab selle NEAFC sekretariaadile.

4. Komisjon edastab taotluse ja sellele lisatud teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

5. Liidu kalalaevade kaptenid:

a)	alustavad uurimuslikku põhjapüüki alles pärast seda, kui NEAFC on selle heaks kiitnud ja lipuliikmesriik on selleks loa andnud, ning

b)	võtavad uurimusliku põhjapüügi ajal pardale teadusvaatleja.

Artikkel 6

Muud tehnilised ja kaitsemeetmed reguleeritavas piirkonnas

Reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad tehnilised meetmed ja muud kaitsemeetmed on sätestatud IV lisa punktides 1–7.

III PEATÜKK

KONTROLLI- JA RAKENDUSMEETMED

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 7

Kontaktpunktide määramine

1. Liikmesriigid määravad kontaktpunktid järelevalve- ja inspekteerimisaruannete ning andmete vastuvõtmiseks vastavalt artiklitele 17, 22, 23, artikli 33 lõikele 4 ja artikli 35 lõikele 1 ning kontaktpunkti teadete vastuvõtmiseks ja lubade väljaandmiseks vastavalt artiklitele 28 ja 29.

2. Kontaktpunktide määramisel esitatakse telefoninumber, e-posti aadress ja faksinumber, kui need on olemas, ning juhul kui NEAFC-süsteem näeb ette elektroonilise taotluse esitamise NEAFC veebisaidil, esitatakse nimi, organisatsioon, ametinimetus, roll organisatsioonis ja individuaalne e-posti aadress.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud määratud kontaktpunktidest ja kõigist hilisematest muudatustest lõikes 2 osutatud teabes hiljemalt 15 päeva enne nende muudatuste kohaldamist. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

4. Liikmesriigid tagavad, et artiklite 28 ja 29 kohaste teadete vastuvõtmiseks ja lubade väljastamiseks määratud kontaktpunktid on kättesaadavad ööpäev läbi seitse päeva nädalas.

2. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 8

Teatatud ja püügiloaga liidu laevade kontrollimine

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile elektrooniliselt teabe kõigi nende lipu all sõitvate ja liidus registreeritud kalalaevade kohta, millele nad kavatsevad anda loa püügitegevuse jaoks reguleeritavas piirkonnas. See teave saadetakse iga aasta 15. detsembriks järgmise aasta kohta või igal juhul enne laeva sisenemist reguleeritavasse piirkonda.

2. Lõikes 1 osutatud teave ja kõik sellega seotud muudatused sisaldavad asjakohaseid andmeid V lisas sätestatud teavitus-, loa andmise, kehtetuks tunnistamise, piirangu- või peatamissõnumite jaoks.

3. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile.

4. Liidu kalalaevad ei tegele kalapüügiga konventsiooni pädevusse kuuluvas reguleeritavas piirkonnas, välja arvatud juhul, kui nad on loetletud NEAFC teatatud laevadena ning reguleeritud kalavarude püügi korral laevadena, millel on luba kõnealuseid reguleeritud kalavarusid püüda.

5. Iga lipuliikmesriik:

a)	annab tema lipu all sõitvatele kalalaevadele loa püügitegevuseks ainult siis, kui riik suudab tulemuslikult täita oma lipuriigi kohustusi selliste laevade suhtes;

b)	tagab, et reguleeritud kalavarude püügiga tegelevad üksnes tema lipu all sõitvad püügiloaga kalalaevad;

c)	tagab, et tema lipu all sõitvad teatatud ja püügiloaga kalalaevad järgivad NEAFC poolt vastu võetud kohaldatavaid soovitusi ja käesolevat määrust, ning

d)	kohustub haldama püügiloaga kalalaevade arvu ja nende püügikoormust vastavalt sellele liikmesriigile kättesaadavatele kalapüügivõimalustele.

6. NEAFC veebisaidil võib teatatud ja reguleeritava piirkonna jaoks püügiluba omavate kalalaevade loetelus teha üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

a)	laeva nimi;

b)	IMO number, või kui see ei ole kohaldatav, muu kordumatu laevatunnus;

lipuriik;

d)	pardanumber (kui on teada);

e)	rahvusvaheline raadiokutsung;

f)	laeva tüüp (kui on teada);

g)	laeva tonnaaž;

h)	laeva pikkus

i)	laeva mootori võimsus ning

j)	lubatud reguleeritud ressursid, samuti loa algus- ja lõppkuupäev.

7. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole reguleeritavas piirkonnas kalapüügi suhtes kohaldatavad kaitse- ja kontrollimeetmed siduvad reguleeritavas piirkonnas kalavarude teadusuuringuid tegevate liidu uurimislaevadele.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata selliste uurimislaevade suhtes, mis kogu reguleeritavas piirkonnas teadusuuringute käigus saadud saagi või osa sellest turustavad. Sellistest uurimislaevadest teavitatakse vastavalt lõikele 1 ning nad täidavad liidu kalalaevade suhtes kohaldatavaid registreerimis- ja aruandlusnõudeid.

Artikkel 9

Nõuded laevadele

1. Liidu kalalaevad märgistatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (23) artiklile 6 nii, et neid on võimalik hõlpsasti tuvastada.

2. Lisaks rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele hoiavad liidu kalalaevad pardal dokumente, mille on välja andnud laeva registreerinud lipuliikmesriigi asjakohane sertifitseerimisasutus ja millel on vähemalt järgmised andmed:

a)	laeva nimi;

b)	registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud,

c)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung;

d)	IMO number, kui selle suhtes kohaldatakse IMO resolutsiooni A.1078(28), või kui see ei ole kohaldatav, laeva muu kordumatu tunnus;

e)	omaniku ja vajaduse korral prahtija nimed ja aadressid;

f)	laeva pikkus ning

g)	mootori võimsus kilovattides/hobujõududes.

3. Lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib korrapäraselt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumente.

Artikkel 10

Püügivahendite märgistamine

1. Reguleeritavas piirkonnas asuvate liidu kalalaevade kasutatavad püügivahendid märgistatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklitele 8–17 ja üldtunnustatud rahvusvahelistele standarditele, eelkõige 1. juunil 1967 Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi kalapüügikonventsioonile.

2. Keelatud on kasutada püügivahendeid, mida ei ole märgistatud, kui märgistus on nõutav, või mille märgistus ei vasta lõikes 1 osutatud nõuetele. NEAFC kalandusinspektorid võivad eemaldada ja kõrvaldada nõuetele mittevastava märgistusega püügivahendi ning sellisest püügivahendist leitud kalad.

Artikkel 11

Kalalaevadelt pärit reostus ja kaotatud püügivahendite tagasitoomine

1. Liidu kalalaevade kaptenitel on kooskõlas MARPOLi konventsiooni V lisaga („Laevade põhjustatava prügireostuse vältimise reeglid“) keelatud püügivahendeid tahtlikult maha jätta või kõrvale heita ning heita merre Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/883 (24) määratletud laevajäätmeid.

2. Mis tahes püügivahendite tahtliku maha jätmise või kõrvale heitmise ning mis tahes laevajäätmete merre heitmise eest, nagu on osutatud lõikes 1, vastutab kapten.

3. Kui kaotatud püügivahendeid ei ole võimalik tagasi tuua, esitavad liidu kalalaevad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele selle kohta 24 tunni jooksul määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 7 ja artiklis 48 osutatud nõutava teabe:

a)	laeva kutsungsignaal;

b)	kaotatud püügivahendite kogus ning

c)	kas laev on proovinud püügivahendit tagasi saada või mitte.

4. Liikmesriik edastab käesoleva artikli lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 48 osutatud teabe viivitamata komisjonile, kes edastab selle NEAFC sekretariaadile.

5. Liikmesriigid tegelevad korrapäraselt nende lipu all sõitvatele laevadele kuuluvate kaotatud fikseeritud püügivahendite tagasitoomisega. Kui tõmmatakse välja püünis, mille kadumisest ei ole teatatud, võib püünise välja tõmmanud liikmesriik või muu konventsiooniosaline nõuda kulude katmist püünise kaotanud laeva kaptenilt.

Artikkel 12

Külmutatud kala märgistamine

Kui konventsiooni alal püütud kala külmutatakse, tuleb see varustada selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgis või pitser kantakse lasti paigutamisel igale külmutatud kala kastile või pakile ning sellel esitatakse järgmised andmed: kalaliigi kolmetäheline FAO kood, toote valmistamise kuupäev numbritega, ICESi alapiirkond ja rajoon, kus saak saadi, ja kala püüdnud laeva nimi.

3. JAGU

Kalapüügi seire

Artikkel 13

Saagi ja püügikoormuse registreerimine

1. Reguleeritavas piirkonnas kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade kaptenid peavad elektroonilist püügipäevikut.

2. Kapteni edastatud elektroonilise püügipäeviku andmeid, mida säilitatakse kalapüügi seirekeskuses, käsitatakse ametlike andmetena. Kalapüügi seirekeskus edastab need andmed ja nende muudatused viivitamata NEAFC sekretariaadile.

3. Püütud saaki töötlevate või külmutavate liidu kalalaevade kaptenid teevad lisaks järgmist:

a)	registreerivad toodangupäevikus kumulatiivselt kogu toodangu liikide ja toodete kaupa kooskõlas VI lisaga ning

paigutavad kogu töödeldud saagi lastiruumidesse nii, et iga kalaliigi asukohta on võimalik kindlaks teha lastiplaani järgi, mida hoitakse laeva pardal, järgides seejuures järgmisi nõudeid:

i)	töödeldud saak ladustatakse ja märgistatakse nii, et samu liike, tootekategooriaid ja koguseid oleks võimalik kindlaks teha ka siis, kui need on paigutatud lastiruumi eri osadesse;

ii)	lastiplaanis näidatakse toodete asukoht lastiruumides ja pardal olevate toodete kogus kilogrammides ning lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), ning

iii)	toote esitusviiside, pakendiliigi, konteineriliigi ja töötlemisviisi koodide loetelu on kooskõlas VII lisaga.

4. Liidu kalalaevad, mille pardal on külmutatud saak kalavarudest, mis on konventsiooni alal püütud rohkem kui ühe kalalaeva poolt, võivad paigutada igalt laevalt saadud kala lastiruumis rohkem kui ühte osasse, tingimusel et iga doonorlaeva kalad on selgelt eraldatud teiste kalalaevade püütud kalast (näiteks plasti, vineeri, võrguga jne). Konventsiooni alal püütud kogu saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist.

5. Elektroonilise püügipäeviku kanded on kalalaevade pardal olevatele inspektoritele kättesaadavad vähemalt 12 kuu jooksul.

6. Kõik registreeritud kuupäevad ja kellaajad märgitakse koordineeritud maailmaaja järgi. Koordinaadid esitatakse kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani, kasutades rahvusvahelise geodeetilise süsteemi (WGS84) koordinaatide referentssüsteemi.

7. Kalalaeva kapten vastutab selle eest, et käesoleva artikli kohaselt registreeritud kogused vastavad täpselt pardal hoitavatele kogustele.

Artikkel 14

Püügitegevuse andmete edastamine

1. Liidu kalalaeva kapten teeb järgmist:

a)	edastab elektroonilise püügipäeviku andmed oma kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt, sealhulgas vähemalt VIII lisas sätestatud andmed, milles on esitatud kogu saak, kui laev tegeleb kalavarude püügiga;

b)	saadab mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui kaks tundi enne iga sisenemist reguleeritavasse piirkonda sisenemise eelteate, milles on ära märgitud püügireisi algusaeg ja lisatud teave pardal hoitava saagi kohta enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist;

juhul kui kalalaev on pärast sisenemise eelteate saatmist ja enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist püügiga tegelenud, edastab kapten enne reguleeritavasse piirkonda sisenemist sisenemise eelteate parandusaruande, milles on ajakohastatud teave pardal hoitava saagi kohta ning märgitud kuupäev, kellaaeg ja asukoht edastamise ajal;

registreerib elektroonilises püügipäevikus iga päev kõik andmed kõigi püügitoimingute kohta ja esitab kalapüügi seirekeskusele püügideklaratsiooni vähemalt kord päevas ja hiljemalt kell 23.59 (koordineeritud maailmaaja järgi); päevadel, mil püügitoiminguid ei ole tehtud või saaki ei ole saadud, edastatakse nullaruanne; andmed püügitoimingute kohta võib esitada loomuse kohta või igapäevase teabena; elektroonilise püügipäeviku igal edastamisel esitatakse teave saagi kohta, mis on reguleeritavas piirkonnas püütud pärast eelmist püügiteatist;

e)	registreerib ja edastab eraldi aruande iga püügivahendi kohta, kui kalalaev kasutas samal päeval rohkem kui üht liiki püügivahendeid;

f)	kannab kõik reguleeritavas piirkonnas toimunud püügitoimingud elektroonilisse püügipäevikusse ja edastab need andmed kalapüügi seirekeskusele enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist või inspekteerimisteate saamisel reguleeritavas piirkonnas viibides;

g)	edastab kalapüügi seirekeskusele mitte varem kui kaheksa tundi ja mitte hiljem kui kaks tundi enne iga lahkumist reguleeritavast piirkonnast lahkumise eelteate, milles on märgitud kogu pardal oleva saagi kogus liikide kaupa, ning

juhul kui kalalaev on pärast lahkumise eelteate saatmist ja enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist püügiga tegelenud, edastab kapten enne reguleeritavast piirkonnast lahkumist lahkumise eelteate parandusaruande, milles on ajakohastatud teave pardal hoitava saagi kohta ning märgitud kuupäev, kellaaeg ja lahkumise asukoht; lisaks registreerib kapten kõnealuse püügitegevuse elektroonilises püügipäevikus ja edastab selle teabe kalapüügi seirekeskusele enne laeva lahkumise eelteate paranduse esitamist.

2. Liidu kalalaevade kaptenid:

a)	ei tühista sisenemise eelteadet pärast reguleeritavasse piirkonda sisenemist;

b)	ei tühista lahkumise eelteadet pärast reguleeritavast piirkonnast lahkumist;

c)	ei tühista eelteadet rohkem kui üks kord;

d)	ei saada uut eelteadet ajal, mis jääb välja lõike 1 punktides b ja g sätestatud ajapiiridest, ning

e)	ei paranda elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmeid pärast kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi) järgneval päeval pärast aruandes teatatud püügitoimingute lõpetamist või pärast reguleeritavast piirkonnast lahkumist.

3. Kalapüügi seirekeskus võib lubada parandusi väljaspool ettenähtud ajapiire kooskõlas artikli 17 lõikega 7.

4. Kalapüügi seirekeskus tagab, et:

a)	elektroonilisse püügipäevikusse kantud andmeid parandatakse ainult käesoleva määrusega lubatud juhtudel ning

b)	kõik parandused ja tühistamised registreeritakse ja need on inspekteerimise eesmärgil nähtavad.

5. Käesolevas artiklis osutatud teave saagi kohta esitatakse eluskaalu kilogrammides.

Artikkel 15

Merel toimuvast ümberlaadimisest teavitamine ja selle reguleerimine

1. Reguleeritavas piirkonnas püütud kalavarusid merel ümberlaadiva liidu kalalaeva kapten täidab olenemata piirkonnast, kus ümberlaadimine merel toimub, ning väljaspool reguleeritavat piirkonda püütud kalavarude ümberlaadimiste puhul, mis toimuvad reguleeritavas piirkonnas, järgmisi tingimusi:

edastab oma kalapüügi seirekeskusele vastavalt VIII lisas sätestatud kirjeldusele ja vormingule ning elektroonilisel kujul ümberlaadimisaruanded, mis sisaldavad iga ümberlaadimisega seoses peale ja maha laaditud koguseid; liidu doonorlaeva kapten edastab ümberlaadimise teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust; liidu vastuvõtva kalalaeva kapten esitab vastuvõtmise deklaratsiooni hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimise lõppu; ning neis aruannetes on märgitud kuupäev, kellaaeg, kavandatava ümberlaadimise geograafiline asukoht ning mahalaaditava või pealelaaditud saagi kogumass kilogrammides liikide kaupa ning peale- ja mahalaadiva laeva tunnusandmed;

b)	ümberlaadimine võib alata alles pärast seda, kui vastuvõtva laeva lipuliikmesriik või konventsiooniosaline on andnud selleks loa, ning liidu vastuvõtvate laevade puhul edastab lipuliikmesriik ümberlaadimisloa viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le, ning

ilma et see piiraks 5. jao kohaldamist, saadab liidu vastuvõtva kalalaeva kapten pärast reguleeritavas piirkonnas püütud kalavarude ümberlaadimist merel või pärast väljaspool reguleeritavat piirkonda püütud kalavarude ümberlaadimist, mis toimus reguleeritavas piirkonnas, lossimissadama teate VIII lisas kehtestatud vormingus vähemalt 24 tundi enne lossimise algust, olenemata sellest, kas lossimine toimub konventsiooni alas või väljaspool seda asuvas sadamas; teatele märgitakse pardal olev kogusaak, lossitav kogukaal, sadama nimi ning lossimise kuupäev ja kellaaeg.

2. Doonorlaeva ümberlaadimisteadet ei või parandada, kuid selle võib tühistada enne ümberlaadimise algust. Kui doonorlaeva ümberlaadimisteade tühistatakse ja saadetakse uus teade, kohaldatakse lõike 1 punktis a sätestatud ajapiiranguid.

3. Lossimissadama teadet ei või parandada, kuid selle võib tühistada. Kui lossimissadama teade tühistatakse ja saadetakse uus teade, kohaldatakse lõike 1 punktis c sätestatud ajapiiranguid.

4. Lõikes 1 osutatud aruannetes olev teave esitatakse eluskaalu kilogrammides.

5. Liidu kalalaevade kaptenid ei osale ümberlaadimises ega ühistes püügitoimingutes konventsiooniga ühinemata riigi laevadega, kellele ei ole antud aktiivset koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikide staatust.

6. Liidu sellise kalalaeva kapten, mis osaleb ümberlaadimises ja mille pardale saaki laaditakse, ei osale sama püügiretke ajal muus püügitegevuses, sh ühistes püügitoimingutes.

Artikkel 16

Laevaseiresüsteem

1. Liikmesriigid teevad järgmist:

a)	asutavad kalapüügi seirekeskuse ja haldavad seda kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitega 9 ja 9a ning teevad varundus- ja taasteprotseduure juhuks, kui süsteemis peaks tekkima tõrge;

b)	rakendavad laevaseiresüsteemi oma kalalaevade suhtes, mis tegelevad kalapüügiga või kavandavad kalapüüki reguleeritavas piirkonnas;

c)	nõuavad, et nende kalalaevad, mis tegelevad kalapüügiga reguleeritavas piirkonnas, oleksid varustatud autonoomse süsteemiga, mis suudab edastada automaatselt kalapüügi seirekeskusele sõnumeid, mis võimaldavad kalalaeva asukohta pidevalt jälgida;

tagavad, et autonoomne süsteem võimaldab kalalaeval satelliidi kaudu edastada kalapüügi seirekeskusele aruandeid, mis sisaldavad järgmist teavet:

i)	laeva tunnusandmeid;

ii)	laeva kõige viimane määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %;

iii)	punktis ii osutatud laeva asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg ning

iv)	punktis ii osutatud laeva kiirus ja kurss kõnealuse asukoha määramise ajal;

e)	edastavad NEAFC sekretariaadile oma lipu all sõitvate laevade asukohaaruanded, niipea kui need on saadud, reguleeritavasse piirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel ning vähemalt kord tunnis reguleeritavas piirkonnas tegutsemise ajal;

teevad koostööd komisjoni, EFCA ja NEAFC sekretariaadiga, et hallata reguleeritavat piirkonda piiritlevat andmebaasi, mis on sobilik koordinaatide importimiseks otse geoinfosüsteemi. Kõnealuste koordinaatide muudatustest teatatakse viivitamata NEAFC sekretariaadile elektroonilisel kujul IX lisas kirjeldatud korras ning koopia saadetakse komisjonile ja EFCA-le. Koordinaadid ei piira ühegi liikmesriigi seisukohta nende suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade piiritlemise kohta;

g)	tagavad, et laevaseiresüsteemi andmed, mis saadakse liikmesriigi kalalaevadelt, salvestatakse elektrooniliselt ja neid säilitatakse vähemalt kolm aastat, ning

h)	põhjapüügi puhul reguleeritavas piirkonnas:

i)	võtavad kasutusele automaatse süsteemi, mis suudab jälgida ja avastada võimalikku põhjapüüki, mis toimub väljaspool põhjapüügiks ettenähtud piirkondi, ning võimalikku põhjapüüki keelualadel, ning

ii)	tagavad, et nende laevaseiresüsteemi on paigaldatud põhjapüügi keelualade piirid ja need on ajakohastatud.

2. Liidu kalalaevade kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed on alati täielikult töökorras ja et lõikes 1 osutatud teave edastatakse kalapüügi seirekeskusele. Kalalaevale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral tuleb seade parandada või asendada ühe kuu jooksul pärast rikkiminekut. Selle aja möödudes on keelatud alustada püügireisi defektse satelliitseireseadmega. Kui seade lõpetab toimimise ja püügireis kestab kauem kui üks kuu, tuleb seade parandada või asendada niipea, kui laev siseneb sadamasse, ning kalalaeval ei lubata püügireisi jätkata ega alustada ilma parandatud või asendatud satelliitseireseadmeta.

3. Rikkis laevaseiresüsteemiga kalalaeva kapten edastab vähemalt iga nelja tunni järel kalapüügi seirekeskusele lõike 1 punktis d loetletud teavet sisaldavad aruanded X lisas sätestatud vormingus.

Artikkel 17

Andmete edastamine NEAFC sekretariaadile

1. Liikmesriigid kasutavad elektroonilist aruandlussüsteemi, et edastada aruanded ja teave viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le, kasutades:

standardil UN/FLUX P1000-3 põhinevat püügitegevust käsitlevat XML-skeemi definitsiooni, mis vastab NEAFC poolt vastu võetud ja komisjoni poolt teatatud rakendusdokumendile „FLUX Fishing Activity Implementation Document“, et vahetada artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäeviku andmeid, eelteate andmeid, ümberlaadimisdeklaratsiooni andmeid ja lossimisdeklaratsiooni andmeid;

b)	standardil UN/FLUX P1000-7 põhinevat laevade asukoha määramist käsitlevat XML-skeemi definitsiooni, mis vastab NEAFC poolt vastu võetud ja komisjoni poolt teatatud rakendusdokumendile „FLUX Vessel Position Implementation Document“, et vahetada artiklis 16 osutatud laevaseiresüsteemi andmeid, ning

c)	andmevahetusvorminguid ja andmesidesüsteeme, mis vastavad XI lisas sätestatud normidele.

2. Tehnilise rikke korral edastatakse aruanded NEAFC sekretariaadile 24 tunni jooksul alates nende kättesaamisest või nii nagu NEAFC sekretariaadiga on kokku lepitud ning kooskõlas NEAFC infoturbe halduse süsteemi talitluspidevuse suunistes esitatud tehniliste kirjeldustega.

3. Liidu kalalaevade kaptenid täidavad artiklites 14 ja 15 ning artikli 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruandlusnõudeid. Artiklites 14 ja 15 osutatud püügitegevuse aruandeid võib lugeda vastuvõetuks üksnes siis, kui NEAFC sekretariaat on andnud kinnituse aruande vastuvõtmise kohta. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus teavitab viivitamata kalalaeva kaptenit NEAFC sekretariaadile esitatud aruande staatusest.

4. Liidu kalalaeva kapten, kes ei ole saanud NEAFC sekretariaadilt kinnitust püügitegevuse aruande vastuvõtmise kohta, teeb viivitamata asjakohased muudatused ja esitab püügitegevuse aruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele uuesti. Kui kapten ei saa endiselt kinnitust või kui püügitegevuse aruandeid ei ole ajaliste piirangute tõttu enam võimalik muuta või uuesti esitada, võtab kapten ühendust lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusega, et saada vajalikud juhised järgnevateks tegevusteks, et tagada artiklites 14 ja 15 osutatud andmete esitamine.

5. Seadmete rikete või edastusvigade korral, mis takistavad püügitegevuse aruannete nõuetekohast esitamist, teavitab liidu kalalaeva kapten viivitamata lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust andmevahetust mõjutavatest probleemidest ning, kui see on asjakohane, teavitab lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust kõigist rikete kõrvaldamiseks võetud meetmetest. Kalapüügi seirekeskus edastab kaptenile vajalikud juhised järgnevateks tegevusteks, et tagada artiklites 14 ja 15 osutatud andmete esitamine vajaduse korral muude vahendite abil.

6. Liidu kalalaevadel on elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid, mis on pidevalt täielikult töökorras. Liidu kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke korral:

a)	süsteem parandatakse või asendatakse ühe kuu jooksul ja niipea, kui kalalaev siseneb sadamasse, olenevalt sellest, kumb on varasem, ning

b)	kalalaeval ei ole lubatud kalapüügi alustamiseks sadamast lahkuda, kui süsteem ei ole parandatud või asendatud.

7. Kalapüügi seirekeskus võib varutoiminguna ning pärast aruannete ühekaupa hindamist ja valideerimist need vastu võtta pärast tähtaja möödumist, neid parandada või käsitsi koostada. Kõigil neil juhtudel kasutab kalapüügi seirekeskus aruannete ja teabe edastamisel NEAFC sekretariaadile XII lisas sätestatud kalapüügi seirekeskuse märgistust. Kalapüügi seirekeskuse märgistus on osa kokkulepitud varutoimingutest ja seda kasutatakse olukordades, kus laeva kapten ei saa täita aruandlusnõudeid kas laeva pardal esinevate tehniliste probleemide või laeva ja selle kalapüügi seirekeskuse vaheliste sideprobleemide tõttu. Kalapüügi seirekeskuse märgistust võib kasutada ka olukordades, kui sideprobleemid kalapüügi seirekeskuse ja NEAFC sekretariaadi vahel põhjustavad andmevahetuse hilinemist. Kalapüügi seirekeskuse märgistus näitab, et kalapüügi seirekeskus on pärast raporti individuaalset hindamist ja kinnitamist aidanud kapteni nimel kalalaeval aruannet esitada.

8. Iga kord, kui on edastatud elektrooniline aruanne või sõnum, võivad liikmesriigid, EFCA ja komisjon nõuda NEAFC sekretariaadilt tagasiside sõnumit XI lisas kehtestatud vormingus.

9. Kõiki artiklite 14, 15 ja 16 kohaselt edastatud teateid ja sõnumeid käsitletakse konfidentsiaalselt.

Artikkel 18

Üldine saagi- ja püügikoormusaruandlus

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 lõikele 2 teatab iga liikmesriik komisjonile elektrooniliselt enne iga kuu 15. kuupäeva oma lipu all sõitvate laevade poolt eelmisel kuul reguleeritavas piirkonnas, samuti kolmandate riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades ja konventsiooni alal liidu vetes püütud kalavarude kogused.

2. Komisjon kogub lõikes 1 osutatud andmed kõigi liikmesriikide kohta ja edastab NEAFC sekretariaadile NEAFC poolt heaks kiidetud nõuete kohaselt igakuise statistika liidu esialgsete püügiandmete kohta.

4. JAGU

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

Artikkel 19

Inspekteerimise ja järelevalve üldsätted

1. EFCA koordineerib NEAFC-süsteemi raames liidu inspekteerimis- ja järelevalvetegevust, sealhulgas tegevusi, mis tehakse 5. jaos osutatud sadamariigi kontrollimeetmete raames. Ta võib asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides koostada määruse (EL) 2019/473 artiklis 2 osutatud ühiskasutuskava liidu osalemiseks NEAFC-süsteemis järgnevaks aastaks.

2. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas, võtavad NEAFC-süsteemi hõlpsamaks rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige seoses vajalike inim- ja materiaalsete ressurssidega ning seoses nende ressursside kasutamise perioodide ja vöönditega.

3. Kui mingil ajal osaleb reguleeritavas piirkonnas reguleeritud kalavarude püügitegevuses rohkem kui kümme liidu kalalaeva, tagavad EFCA ja asjaomased liikmesriigid, et sel ajal viibib reguleeritavas piirkonnas inspekteerimislaev või et mõne teise konventsiooniosalisega on sõlmitud kokkulepe koostööks ja inspekteerimislaeva ühiseks kasutamiseks.

4. Liikmesriigid ja EFCA tagavad, et inspekteerimine viiakse läbi mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas NEAFC-süsteemiga. Inspekteerimiste arv oleneb laevastiku suurusest ja seejuures võetakse arvesse reguleeritavas piirkonnas veedetud aega. Inspekteerimisel tagatakse nende kõigi lepinguosaliste võrdne kohtlemine, kelle kalalaevad tegutsevad reguleeritavas piirkonnas.

Artikkel 20

NEAFC inspektorid

1. Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on luba kalastada reguleeritavas piirkonnas, määravad inspekteerimise ja järelevalve teostamiseks NEAFC-süsteemi juurde inspektorid (edaspidi „NEAFC inspektorid“).

2. Liikmesriik annab igale NEAFC inspektorile isikut tõendava eridokumendi XIII lisas sätestatud vormingus.

3. NEAFC inspektor kannab isikut tõendavat eridokumenti kaasas ja esitab selle kalalaeva pardale minnes.

4. NEAFC inspektorid väldivad jõu kasutamist, välja arvatud juhul, kui on tegu õigustatud enesekaitsega. Kalalaeva pardal inspekteerides ei kanna NEAFC inspektorid tulirelvi.

5. NEAFC inspektorid püüavad nii vähe kui võimalik häirida kalalaeva või selle tegevust ja tööd seoses pardal oleva saagiga, välja arvatud siis ja sel määral, kui seda on vaja nende kohustuste täitmiseks.

6. Liikmesriik tagab, et teiste konventsiooniosaliste NEAFC inspektoritel võimaldatakse inspekteerimine tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal.

Artikkel 21

Kontrolli- ja inspekteerimisvahendid

1. Liikmesriigid annavad oma NEAFC inspektorite käsutusse piisavad vahendid järelevalve- ja inspekteerimisülesannete täitmiseks ning määravad NEAFC-süsteemi jaoks inspekteerimislaevad ja õhusõidukid.

2. Iga aasta 1. detsembriks esitavad liikmesriigid EFCA-le järgmise teabe:

a)	NEAFC inspektorite nimed ja kordumatud numbrid, sealhulgas nende e-posti aadress, ning

b)	kõnealusel aastal NEAFC-süsteemile määratud inspekteerimislaevad ning õhusõidukite tüübid ja nende identifitseerimisandmed (registreerimisnumber, nimi, raadiokutsung ja e-posti aadressid).

3. EFCA kogub iga aasta 1. jaanuariks kokku lõikes 2 osutatud teabe ja saadab selle NEAFC sekretariaadile ning koopia komisjonile.

4. Liikmesriigid teatavad kõigist muudatustest lõikes 2 osutatud teabes EFCA-le, kes omakorda teatab sellest NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile.

5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud teave esitatakse elektrooniliselt XIV lisas sätestatud vormingus.

6. NEAFC-süsteemi juurde määratud inspekteerimislaevadel, mille pardal on NEAFC inspektorid, samuti selle laeva poolt kasutataval pardaleminekuks kasutataval laeval on XV lisas esitatud NEAFC inspekteerimissignaal. NEAFC-süsteemi juurde määratud õhusõidukitele on selgelt märgitud nende rahvusvaheline raadiokutsung.

7. Liikmesriigid ja EFCA teavitavad NEAFC sekretariaati NEAFC-süsteemi juurde määratud inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kasutuselevõtust NEAFC veebisaidi turvalise osa kaudu või XVI lisas sätestatud viisil.

8. Liikmesriigid esitavad oma inspekteerimislaevade ja õhusõidukite, mis on NEAFC-süsteemi juurde määratud, kasutuselevõttu käsitleva teabe EFCA-le, kes koordineerib kõiki selliseid kasutuselevõtmisi liidus ning peab arvestust nende inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kohustuste alguse ja lõpetamise kuupäeva ja kellaaja kohta.

Artikkel 22

Järelevalvemenetlus

1. Järelevalve põhineb NEAFC inspektorite visuaalsel vaatlusel või NEAFC-süsteemi juurde määratud laevalt või õhusõidukilt muul viisil tehtud järelevalvel.

2. NEAFC inspektorid täidavad järelevalvearuande ja esitavad selle koopia EFCA-le.

3. Inspekteeriv liikmesriik või EFCA edastab viivitamata kõigi järelevalvearuannete andmed elektroonilises vaatlusaruandes XVII lisa kohases vormingus lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele, kellele asjaomane kalalaev kuulub, ja NEAFC sekretariaadile. Liikmesriik saadab need andmed koopiana edasi EFCA-le. Kõik järelevalve käigus salvestatud kujutised edastatakse taotluse korral lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele, kellele asjaomane kalalaev kuulub.

Artikkel 23

Merel toimuv inspekteerimismenetlus

1. NEAFC inspektorid ei lähe laeva pardale enne sellest laevale raadio teel ette teatamata või laevale rahvusvahelises signaalkoodis asjakohast signaali andmata; nad edastavad ka inspekteerimisaluse identifitseerimisandmed. Sellise teate kättesaamise kohta ei ole vaja saada kinnitust.

2. NEAFC inspektoritel on õigus läbi vaadata kalalaeva kõik olulised osad, tekid ja ruumid, saak (töödeldud või töötlemata), võrgud või muud püügivahendid, varustus ja kõik asjakohased dokumendid, mida nad peavad vajalikuks selleks, et kontrollida NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete täitmist, samuti on neil õigus küsitleda kaptenit või tema määratud isikut.

3. Kalalaevalt, mille pardale minnakse, ei nõuta peatumist või manööverdamist kalastamise, püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise ajal. NEAFC inspektorid võivad nõuda püügivahendite pardalehiivamise peatamist või edasilükkamist seni, kuni nad on jõudnud laeva pardale, kui selline korraldus on antud 30 minuti jooksul alates sellest, kui kalalaev on saanud lõikes 1 osutatud eelteate.

4. NEAFC inspektorid võivad anda kalalaevale korralduse lükata edasi oma sisenemine reguleeritavasse piirkonda või sealt väljumine kuni kuueks tunniks alates ajast, mil kalalaev edastas artikli 14 lõike 1 punktides b ja g osutatud aruanded.

5. Inspekteerimine kestab maksimaalselt neli tundi või seni, kuni võrk on välja tõmmatud ning võrk ja saak on üle vaadatud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Juhul aga, kui NEAFC inspektorid teatavad rikkumisest, võivad nad jääda pardale ajaks, mis on vajalik artikli 34 lõike 1 punktis b osutatud meetmete lõpuleviimiseks.

6. Erijuhtudel, olenevalt kalalaeva suurusest ja pardal olevast kalakogusest, võib inspekteerimine kesta lõikes 5 sätestatust kauem. Sellisel juhul ei jää NEAFC inspektorid laeva pardale mingil juhul kauemaks, kui on vaja inspekteerimise lõpuleviimiseks. Lõikes 5 sätestatud ajalise piirangu ületamise põhjused märgitakse inspekteerimisaruandesse.

7. Teise konventsiooniosalise kalalaeva pardale ei lähe korraga rohkem kui neli NEAFC inspektorit.

8. Inspekteerimise läbiviimisel võivad NEAFC inspektorid nõuda kaptenilt vajaliku abi osutamist.

9. NEAFC inspektorid ei takista pardale tulekul ega inspekteerimise ajal kaptenil sidepidamist oma lipuriigi asutustega.

10. Inspekteerimisalused manööverdavad kalalaevast turvalises kauguses kooskõlas hea merepraktikaga.

11. NEAFC inspektorid dokumenteerivad iga inspekteerimise, täites inspekteerimisaruande XVIII lisas kehtestatud vormingus. Kapten võib teha märkusi inspekteerimisaruande kohta ning NEAFC inspektorid kirjutavad sellele inspekteerimise lõpetamisel alla. NEAFC inspektorid annavad kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

12. NEAFC inspektorid edastavad EFCA-le viivitamata iga inspekteerimisaruande koopia ja laadivad inspekteerimisaruandes esitatud teabe viivitamata üles NEAFC veebisaidi turvalisse ossa. Iga inspekteerimisaruande originaal või kinnitatud koopia saadetakse taotluse korral lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele, kellele inspekteeritud kalalaev kuulub.

Artikkel 24

Liidu kalalaeva kapteni kohustused merel toimuva inspekteerimise ajal

Liidu kalalaeva kapten teeb järgmist:

a)	lubab nõuetekohaselt teavitatud NEAFC inspektoritel inspekteerida olenemata sellest, milline konventsiooniosaline inspektoritest teavitas;

b)	hõlbustab NEAFC inspektorite kohest ja ohutut pardaleminekut ja pardalt lahkumist, võimaldades neil kasutada XIX lisas kirjeldatud viisil ehitatud ja kasutatavat laevatreppi;

tagab mehhaanilise tõstuki kasutamise korral, et tõstukit teenindavad seadmed kuuluvad tüüpi, mis on saanud pädevate asutuste tüübikinnituse; need peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on tagatud inspektorite ohutu pardaleminek ja sealt lahkumine, sealhulgas ohutu pääs tõstukilt laevatekile ja tagasi; tõstuki juures tekil hoitakse XIX lisale vastavat laevatreppi, et seda saaks vajaduse korral kiiresti kasutada;

d)	teeb koostööd ja aitab kaasa kalalaeva inspekteerimisele, mida viiakse läbi vastavalt käesolevale määrusele, ei takista, ähvarda ega sega NEAFC inspektoreid nende ülesannete täitmisel ning tagab nende turvalisuse;

e)	võimaldab NEAFC inspektoritel pidada sidet lipuriigi ja inspekteeriva konventsiooniosalise ametiasutustega;

f)	võimaldab juurdepääsu kõigile kalalaeva osadele, tekkidele ja ruumidesse, saagile (töödeldud või töötlemata), võrkudele või muudele püügivahenditele, varustusele ning kogu asjakohasele teabele või kõigile dokumentidele, mida inspektor peab vajalikuks üle vaadata kooskõlas artikli 23 lõikega 2;

g)	esitab NEAFC inspektorite nõudmisel dokumentide koopiad ning

h)	võimaldab NEAFC inspektoritele sobivad tingimused, sealhulgas vajaduse korral toidu ja majutuse, kui inspektorid jäävad laeva pardale vastavalt artikli 37 lõikele 3.

5. JAGU

Konventsiooniosalistele kuuluvate kolmandate riikide kalalaevade kontroll sadamariigis

Artikkel 25

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse liikmesriikide sadamate kasutamise suhtes selliste kalalaevade poolt, mille pardal on teise konventsiooniosalise lipu all sõitvate kalalaevade poolt konventsiooni alal püütud kalavarud, mida ei ole eelnevalt üheski sadamas lossitud või ümber laaditud. Seda kohaldatakse ka liidu kalalaevade kaptenite või nende esindaja suhtes, kes kavatsevad külastada teise konventsiooniosalise sadamat, kui laeva pardal on konventsiooni alal püütud kalavarud, mida ei ole varem sadamas lossitud ega ümber laaditud.

Artikkel 26

Sadamariigi meetmeid käsitleva FAO kokkuleppe kohaldamine

1. Ilma et see piiraks käesolevas jaos sisalduvate muude sätete kohaldamist, kohaldatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sadamariigi poolt võetavate meetmete kokkuleppe (25) (FAO PSMA) sätteid mutatis mutandis sadamariigi kontrolli miinimumstandardina artiklis 25 osutatud kalalaevade suhtes.

2. Liikmesriigid teevad koostööd FAO PSMA tulemuslikul rakendamisel ja NEAFC-süsteemi rakendamisega seotud teabe vahetamisel.

Artikkel 27

Määratud sadamad

1. Liikmesriigid määravad sadamad, kus laevad, mille pardal on teise konventsiooniosalise lipu all sõitvate kalalaevade poolt konventsiooni alal püütud kalavarud, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, võivad tegeleda lossimise ja ümberlaadimisega või kasutada sadamateenuseid. Nad esitavad komisjonile nende sadamate loetelu. Loetelu sisaldab XX lisas nimetatud teavet ja see saadetakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne selle jõustumist.

2. Liikmesriigid saadavad kõik loetelu muudatused komisjonile vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist.

3. Komisjon teavitab NEAFC sekretariaati viivitamata neist sadamatest ja loetelu mis tahes muudatustest.

4. Artiklis 25 osutatud kalalaevadel on lubatud tegeleda lossimise ja ümberlaadimisega ning kasutada sadamateenuseid ainult määratud sadamates.

Artikkel 28

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1. Kalalaevade kaptenid, kelle laeva pardal on artiklis 25 osutatud kala ja kes kavatsevad liidu sadamasse siseneda, või nende esindajad ja liidu kalalaevade kaptenid, kelle laevade pardal on konventsiooni alal püütud kalavarud ja kes kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise sadamasse, või nende esindajad teatavad sellest sadamariigi pädevatele asutustele hiljemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega. Sadamaliikmesriik võib kehtestada muu etteteatamisaja, võttes eelkõige arvesse püütud kala töötlemise viisi või vahemaad püügikohtade ja oma sadamate vahel. Sellisel juhul teavitab asjaomane sadamaliikmesriik sellest viivitamata komisjoni, kes teavitab sellest kohe NEAFC sekretariaati.

2. Lõikes 1 osutatud eelteade tehakse NEAFC veebisaidi kaudu, täites XXI lisas esitatud sadamariigi kontrolli (PSC) vormi, mille A osa on nõuetekohaselt täidetud järgmiselt:

a)	vormi PSC 1 kasutatakse juhul, kui laeva pardal on oma püütud saak;

b)	vormi PSC 2 kasutatakse juhul, kui laev on osalenud ümberlaadimistoimingutes, esitades eraldi teabe iga kalalaeva kohta, millelt saak ümber laaditi.

3. Kui NEAFC veebisaidil ei ole võrguühendust, saadetakse lõikes 1 osutatud eelteade e-posti või faksi teel.

4. Lõikes 1 osutatud eelteate saatja võib selle tühistada, teavitades selle sadama pädevaid asutusi, mida laeva kapten kavatses kasutada, hiljemalt 24 tundi enne teatatud eeldatavat sadamasse saabumise aega. Sadamaliikmesriigid võivad tühistamiseks kehtestada muu teavitamisperioodi. Sellisel juhul teavitab asjaomane sadamaliikmesriik sellest viivitamata komisjoni, kes teavitab sellest kohe NEAFC sekretariaati.

5. Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab lõigetes 1 ja 4 osutatud teadete koopia viivitamata NEAFC sekretariaadile, asjaomase kalalaeva lipuriigile, või kui kalalaev on osalenud ümberlaadimistoimingutes, doonorlaevade lipuriigile või lipuriikidele, millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 29

Luba lossida, ümberlaadida ja kasutada sadamat muul viisil

1. Sadamaliikmesriigid tagavad, et pärast seda, kui neile on edastatud artikli 28 kohane teade, täidab/täidavad lossimist või ümberlaadimist kavatseva kalalaeva lipuriik, või kui kalalaev on väljaspool sadamat ümberlaadimistoimingutes osalenud, doonorlaevade lipuriik/lipuriigid, sadamariigi kontrolli vormi B osa, et kinnitada või jätta kinnitamata järgmist:

a)	kalalaevadel, kes deklareerisid kalapüügi, oli piisavalt kvoote deklareeritud kalaliikide püüdmiseks;

b)	pardal olevatest kalakogustest on nõuetekohaselt aru antud ja need on arvesse võetud kõigi püügi piirnormide või püügikoormuse piirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

c)	kalalaevadel, kes deklareerisid kalapüügi, oli luba püüda kala deklareeritud piirkondades;

d)	kalalaeva asumine deklareeritud püügipiirkonnas on kontrollitud laevaseiresüsteemi andmete alusel.

2. Kalalaeva kapten ei alusta lossimis- või ümberlaadimistoiminguid ega kasuta sadamateenuseid enne, kui sadamaliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa, täites NEAFC veebisaidi kaudu nõuetekohaselt PSC-vormi C osa, ning eelteates (PSC 1 või PSC 2) teatatud eeldatav saabumisaeg on möödunud. Selline luba antakse alles pärast seda, kui lipuriigilt on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Sadamaliikmesriigi pädeva asutuse loal võib lossimis- või ümberlaadimistoiminguid ja muude sadamateenuste kasutamist alustada siiski enne eeldatava saabumisaja möödumist.

3. Erandina lõikest 2 võib sadamaliikmesriik anda loa kogu saagi või selle osa lossimiseks, ehkki lõikes 1 nimetatud lipuriigilt ei ole kinnitust saadud, järgmistel tingimustel:

a)	asjaomast kala hoitakse pädeva asutuse kontrolli all olevas laos;

b)	asjaomane kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus, ning

c)	kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma riigi normide kohaselt.

4. Lossimiseks, ümberlaadimiseks ja muude sadamateenuste kasutamiseks ei anta luba juhul, kui sadamaliikmesriik saab selgeid tõendeid, et pardal olev saak on püütud vastuolus nõuetega, mida konventsiooniosaline kohaldab oma riigi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas.

5. Sadamaliikmesriigi pädevad asutused teatavad laeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile viivitamata oma otsusest selle kohta, kas laeva kaptenile või tema esindajale anti või ei antud luba lossida, ümberlaadida või muid sadamateenuseid kasutada, täites selleks nõuetekohaselt PSC-vormi C osa.

Artikkel 30

NEAFC sadamainspektorid ja ametnikud

1. Inspekteerimist teevad liikmesriikide volitatud ametnikud, kellel on asjakohased teadmised konventsiooni raames antud soovituste kohta.

2. Sadamaliikmesriigi nõusolekul võib komisjon kutsuda teiste konventsiooniosaliste inspektoreid minema kaasa sadamaliikmesriigi inspektoritega ning jälgima inspekteerimist.

3. Iga aasta 1. detsembriks esitavad sadamaliikmesriigid EFCA-le järgmise teabe:

a)	NEAFC-süsteemi V peatüki kohaldamisala raames inspekteerimiseks volitatud NEAFC sadamainspektorite nimed ja andmed XIV lisas esitatud vormingu kohaselt;

b)	lossimiseks, ümberlaadimiseks ja muude sadamateenuste kasutamiseks lube andvate ametnike nimed ja andmed.

4. EFCA kogub iga aasta 1. jaanuariks kokku lõikes 3 osutatud teabe ja saadab selle NEAFC sekretariaadile ning koopia komisjonile.

5. Liikmesriigid teatavad kõigist muudatustest lõikes 3 osutatud loeteludes EFCA-le, kes omakorda edastab need viivitamata NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile.

Artikkel 31

Inspekteerimine sadamas

1. Artikli 19 lõike 1 kohase ühise inspekteerimise ja järelevalve süsteemi raames tagavad liikmesriigid, et artikli 25 kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade inspekteerimine sadamas põhineb ühtlustatud riskihindamise metoodikal, mis on kehtestatud koostöös EFCAga ja selle koordineerimisel, võttes arvesse XXII lisas esitatud üldsuuniseid.

2. Riskihindamise ja kui see on asjakohane, inspekteerimise jaoks tagavad liikmesriigid pärast artiklis 28 osutatud eelteate saamist, et NEAFC sadamainspektorid hindavad asjaomase laeva poolt ühe aasta jooksul enne kavandatud lossimist NEAFC sekretariaadile edastatud elektroonilise püügipäeviku ja laevaseiresüsteemi andmeid reguleeritavas piirkonnas toimunud kogu püügitegevuse kohta. Ümberlaadimise korral hinnatakse ka doonorlaevade andmeid.

3. Iga liikmesriik inspekteerib oma sadamates artikli 25 kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude puhul igal aastal vähemalt 5 % värske kala ja vähemalt 7,5 % külmutatud kala lossimisest või ümberlaadimisest. Nii värsket kui ka külmutatud saaki lossiva või ümberlaadiva kalalaeva inspekteerimine arvestatakse värske ja külmutatud kala võrdluskriteeriumide alusel.

4. Liikmesriigid tagavad, et inspekteerimine toimub ausalt, läbipaistvalt ja diskrimineerimata ning ühegi laeva käitajaid ei seata ebasoodsamasse olukorda.

5. Liikmesriigid tagavad, et inspekteerimise käigus inspektorid:

a)	kannavad kaasas asjakohast isikut tõendavat dokumenti ning esitavad selle inspekteerimise käigus kalalaeva kaptenile niipea kui võimalik;

b)	uurivad laeval kõiki asjakohaseid alasid, et kontrollida vastavust asjakohastele kaitse- ja majandamismeetmetele;

c)	teevad kõik selleks, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks ja et tagada laeva võimalikult vähene häirimine inspekteerimise käigus ning et hoida ära kala kvaliteedi halvenemine;

d)	ei takista kaptenil sidepidamist oma lipuriigi ametiasutustega;

e)	kontrollivad, kas laeva pardal olevad laeva identifitseerimisdokumendid ja teave laeva omaniku kohta on tõesed, täielikud ja korrektsed, sealhulgas asjakohaste kontaktide kaudu laeva lipuriigiga või vajaduse korral rahvusvaheliste laevaregistritega;

f)	kontrollivad, kas laeva lipp ja märgistus, sh nimi, pardanumber, IMO number, rahvusvaheline raadiokutsung ja muud märgistused, peamised mõõdud, on kooskõlas dokumentides sisalduvate andmetega;

g)	kontrollivad, kas püügitegevuse ja sellega seotud tegevuse load on tõesed, täielikud, korrektsed ja kooskõlas teabega, mis on esitatud vastavalt artiklile 28;

vaatavad läbi kõik muud laeva pardal olevad asjaomased dokumendid ja sissekanded, sealhulgas elektroonilised dokumendid ja lipuriigi või asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni laevaseiresüsteemi andmed; asjaomased dokumendid võivad olla logiraamatud, püügi-, ümberlaadimis- ja müügidokumendid, laevapere nimekiri, lastiplaanid ja joonised, kalatrümmide kirjeldused ning dokumendid, mis on nõutavad vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile; (26)

vaatavad läbi kõik pardal olevad asjaomased püügivahendid, sh silma alt ära pandud püügivahendid, ja nende juurde kuuluvad seadmed, ning kontrollivad, kas need vastavad lubades ettenähtud tingimustele; püügivahendeid kontrollitakse ka selleks, et veenduda, et võrgusilma suurus ja võrguniit, seadmed ja lisad, võrkude, mõrdade, tragide mõõdud ja konfiguratsioon, õngekonksude suurus ja arv on kooskõlas kehtivate normidega ja et märgistused vastavad nendele, mida laeval on lubatud kasutada;

j)	teevad kindlaks, kas pardal olev kala on püütud kohaldatavate lubade kohaselt;

k)	jälgivad kogu maha- või ümberlaadimist ja teevad ristkontrolli, võrreldes lossimise eelteates osutatud kalakoguseid ja lossitud või ümberlaaditud kalakoguseid liikide kaupa;

vaatavad üle kalad, sh valimi võtmise teel, et määrata kindlaks kalade kogus ja saagi koostis; seda tehes võivad inspektorid avada mahuteid, kuhu kala on eelpakendatud, ja liigutada saaki või mahuteid, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust; selline läbivaatus võib hõlmata tooteliigi inspekteerimist ja nominaalkaalu kindlaksmääramist;

m)	kui lossimine või ümberlaadimine on lõpetatud, kontrollivad üle ja märgivad üles pardale jäävad kalakogused liikide kaupa;

n)	hindavad, kas on selgeid tõendeid selle kohta, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega;

annavad laeva kaptenile inspekteerimise tulemusi, sh võimalikke soovituslikke meetmeid sisaldava aruande, millele kirjutavad alla nii inspektor kui ka kapten; kapteni allkiri aruandel tõendab ainult seda, et ta on saanud aruande koopia; kaptenile antakse võimalus lisada aruandele mis tahes märkusi või vastuväiteid ja kui see on asjakohane, võtta ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui kaptenil on tõsiseid raskusi aruande sisust arusaamisega, ning

p)	korraldavad vajaduse ja võimaluse korral asjaomaste dokumentide tõlkimise.

6. Liikmesriigid hõlbustavad suhtlemist laeva kapteni või laevapere vanemliikmetega, sh tagades võimaluse ja vajaduse korral, et inspektoriga on kaasas tõlk.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

Artikkel 32

Käitajate kohustused merel toimuva inspekteerimise ajal

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 75 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 113 sätestatud üldistele kohustustele.

2. Inspekteeritava kalalaeva kapten või kui see on asjakohane, kapteni esindaja täidab määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 75 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklis 114 sätestatud kohustusi ja kui see on kohaldatav, käesoleva määruse artiklis 24 sätestatud kohustusi.

Artikkel 33

Inspekteerimisaruanded

1. Iga sadamas toimuv NEAFC tehtud inspekteerimine dokumenteeritakse, täites XXIII lisas sätestatud sadamariigi kontrolli inspekteerimisaruande (vorm PSC 3).

2. Kalalaeva kapten võib inspekteerimisaruandele lisada oma märkused ning aruandele kirjutavad inspekteerimise lõpus alla nii inspektor kui ka kapten. Kalalaeva kaptenile või tema esindajale antakse inspekteerimisaruande koopia.

3. Sadamaliikmesriigi ametiasutused tagavad, et iga inspekteerimisaruande koopia edastatakse viivitamata inspekteeritud kalalaeva lipuriigile, doonorlaevade lipuriigile või -riikidele, kui laev osales ümberlaadimistoimingutes, ning NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le. Iga inspekteerimisaruande originaal või kinnitatud koopia saadetakse nõudmise korral inspekteeritud kalalaeva lipuriigile.

4. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes võtavad vastu käesoleva artikli kohased inspekteerimisaruanded.

6. JAGU

Rikkumised

Artikkel 34

Rikkumismenetlused

1. Kui inspektorid teatavad kalalaeva mis tahes püügitegevusega seotud rikkumisest ja püügitegevusest, mis on vastuolus NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmetega, teevad nad järgmist:

a)	kannavad asjaomase rikkumise artikli 22 lõikes 3, artikli 23 lõikes 11 või artikli 33 lõikes 1 osutatud aruandesse;

b)	dokumenteerivad rikkumisega seotud tõendid, mida nad vajalikuks peavad;

c)	võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendite turvalisus ja järjepidevus järgnevaks inspekteerimiseks sadamas; inspektor võib kinnitada kindlalt tähised neile püügivahendite osadele, mille puhul ta leiab, et need on või olid vastuolus kohaldatavate meetmetega, ning

d)	püüavad viivitamata võtta ühendust inspekteeriva liikmesriigi ametiasutustega ja EFCAga.

2. Inspekteeriv liikmesriik või EFCA, kui inspekteerimist või järelevalvet teostab viimane, edastab kirjalikult ja elektrooniliselt rikkumise üksikasjad inspekteeritud laeva lipuriigi määratud asutusele ning komisjonile ja EFCA-le võimaluse korral esimese tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise algust. Kui see on asjakohane, edastab inspekteeriv liikmesriik või EFCA tulemused ka sellele konventsiooniosalisele, kelle vetes rikkumine aset leidis, ning riigile, mille kodanik laevakapten on.

3. Inspekteeriv liikmesriik või EFCA saadab viivitamata järelevalve- või inspekteerimisaruande originaali koos kõigi tõendavate dokumentidega inspekteeritud kalalaeva lipuriigi pädevatele asutustele ning saadab koopia NEAFC sekretariaadile, komisjonile ja EFCA-le.

4. Kui artikli 33 lõikes 1 osutatud aruandes on registreeritud NEAFC normide rikkumine, võtab inspekteeriv liikmesriik kas asjakohaseid rakendusmeetmeid või teavitab e-posti teel inspekteeritud kalalaeva lipuliikmesriigi või lipuriigiks oleva konventsiooniosalise määratud asutusi kavatsusest menetlused üle anda. See menetlus ei mõjuta inspekteeriva liikmesriigi, lipuliikmesriigi või lipuriigiks oleva konventsiooniosalise jurisdiktsiooni jõustada oma seadust ega lipuriigi jurisdiktsiooni seoses püügitegevusega reguleeritavas piirkonnas.

Artikkel 35

Järelmeetmed väidetava rikkumise korral

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes võtavad vastu tõendid rikkumise kohta. Määratud pädevad asutused, keda on teavitatud nende liikmesriigi kalalaeva toime pandud rikkumisest, võtavad viivitamata meetmeid, et võtta vastu ja kaaluda tõendeid rikkumise kohta ning viia läbi edasine uurimine, mis on vajalik rikkumise järelmeetmete võtmiseks, ning inspekteerivad võimaluse korral asjaomast kalalaeva.

2. Liikmesriigid võtavad teiste NEAFC-süsteemi kuuluvate konventsiooniosaliste NEAFC inspektorite koostatud aruandeid arvesse ja võtavad nende põhjal meetmeid samadel alustel kui oma inspektorite aruannete puhul. Liikmesriigid teevad omavahel ja teiste konventsiooniosalistega koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi, mis tulenevad NEAFC-süsteemi raames tegutsenud inspektori esitatud aruandest.

Artikkel 36

Rasked rikkumised

Käesolevas määruses käsitatakse kalavarude suhtes raskete rikkumistena järgmisi rikkumisi:

a)	kalapüük ilma lipuriigi välja antud kehtiva loata;

b)	kalapüük ilma kvoodita või pärast kvoodi ammendumist;

c)	keelatud püügivahendite kasutamine;

d)	suured ebatäpsused reguleeritavate kalavarude saagi registreerimisel;

e)	korduv artiklite 14 ja 16 või reguleeritud ressursside puhul artikli 15 rikkumine;

f)	lossimine või ümberlaadimine sadamas, mis ei ole artikli 27 kohaselt määratud sadam;

g)	artikli 28 lõigetes 1–4 kehtestatud nõuete täitmata jätmine;

h)	lossimine või ümberlaadimine ilma sadamariigi loata või enne eelteatatud eeldatavat saabumisaega ilma sadamariigi loata, nagu on osutatud artiklis 29;

i)	inspektorite takistamine nende kohustuste täitmisel;

j)	sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

k)	kalalaeva pardatähise, identifitseerimis- või registreerimisandmete võltsimine või varjamine;

l)	uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

m)	korduvad rikkumised, mida nende kogumis käsitatakse kaitse- ja majandamismeetmete tõsise eiramisena;

n)	osalemine ümberlaadimises või ühiste püügitoimingutes koos konventsiooniga ühinemata riigi laevadega, millele NEAFC ei ole andnud aktiivset koostööd tegeva konventsiooniga ühinemata riigi staatust;

o)	artikli 47 lõikes 1 osutatud loetelusse kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade varustamine toiduainete ja kütusega või neile muude teenuste osutamine.

Artikkel 37

Järelmeetmed raskete rikkumiste korral

1. Kui inspektor leiab, et on selgelt põhjust uskuda, et kalalaeva kapten või käitaja on toime pannud raske rikkumise, teatab inspektor sellest rikkumisest viivitamata inspekteeriva liikmesriigi pädevatele asutustele, komisjonile ja EFCA-le. Inspekteeriv liikmesriik või EFCA, juhul kui inspekteerimise teostas viimane, edastab kõnealuse teabe viivitamata NEAFC sekretariaadile, laeva lipuriigi pädevatele asutustele ja kui see on asjakohane, doonorlaevade lipuriigile või -riikidele, kui inspekteeritav laev osales ümberlaadimises.

2. Rikkumise tõendite säilitamiseks võtab inspektor kõik vajalikud meetmed, et tagada nende turvalisus ja järjepidevus, samal ajal võimalikult vähe laeva ja selle tegevust häirides.

3. Kui inspekteerimine toimub reguleeritavas piirkonnas merel, on inspektoril õigus jääda kalalaeva pardale selleks ajaks, mis on vajalik teabe andmiseks laeva lipuriigiks oleva konventsiooniosalise poolt nõuetekohaselt volitatud inspektorile, või seni, kuni lipuliikmesriigilt või lipuriigiks olevalt konventsiooniosaliselt tulnud vastuses nõutakse inspektori lahkumist kalalaevalt.

Artikkel 38

Järelmeetmed liidu kalalaeva raskete rikkumiste korral

1. Lipuliikmesriigid reageerivad raske rikkumise teatele viivitamata ja tagavad, et nõuetekohaselt volitatud inspektor inspekteerib asjaomast kalalaeva rikkumise suhtes 72 tunni jooksul.

2. Pärast seda, kui lipuliikmesriik on saanud käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 37 lõikes 1 osutatud teate inspekteerimise tulemuste kohta, nõuab lipuliikmesriik, kui esitatud tõendid seda õigustavad, et kalalaev suunduks viivitamata kõnealuse lipuliikmesriigi määratud sadamasse, et viia kõnealuse liikmesriigi alluvuses läbi põhjalik inspekteerimine, mille juures osaleb NEAFC inspektor mis tahes muust konventsiooniosalisest riigist, kes soovib inspekteerimises osaleda.

3. Lipuliikmesriik võib volitada inspekteerivat riiki tooma asjaomase kalalaeva viivitamata sadamasse, mille on määranud kõnealune lipuliikmesriik.

4. Kui kalalaeva sadamasse ei kutsuta, esitab lipuliikmesriik õigel ajal nõuetekohase põhjenduse EFCA-le ja komisjonile, kes edastab selle teabe inspekteerivale konventsiooniosalisele ja NEAFC sekretariaadile.

5. Kui kalalaevalt nõutakse suundumist sadamasse lõike 2 või 3 kohaseks põhjalikuks inspekteerimiseks, võib mõne teise konventsiooniosalise NEAFC inspektor minna kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigi nõusolekul kalalaeva pardale ja jääda pardale sadamasse suundumise ajaks ning viibida juures kalalaeva inspekteerimisel sadamas.

6. Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja EFCA-le inspekteerimise tulemustest ja meetmetest, mida nad on rikkumise suhtes võtnud.

Artikkel 39

Meetmed normide täitmise tagamiseks

Liikmesriigid tagavad, et süstemaatiliselt võetakse asjakohaseid meetmeid, sealhulgas nende riigi õiguse kohaste haldus- või kriminaalmenetluste algatamine nende füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, keda kahtlustatakse NEAFC poolt vastu võetud selliste kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete rikkumises, mis on nende suhtes täitmisele pööratavad.

Artikkel 40

Aruanded järelevalve- ja inspekteerimistegevuse, rikkumiste ja nende järelmeetmete ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta

1. Iga aasta 1. veebruariks esitab iga liikmesriik EFCA-le ja komisjonile järgmise teabe:

a)	artiklite 22, 23 ja 31 alusel tehtud inspekteerimiste arv, näidates ära inspekteerimiste arvu inspekteeritud kalalaevade lipuriikide kaupa ning rikkumiste korral kuupäeva ja asjaomase kalalaeva asukoha ning rikkumise laadi;

b)	NEAFC patrullide lennutundide arv ja merel viibitud tundide arv, tähelduste arv vaadeldud laevade lipuriikide kaupa ja nimekiri üksikutest laevadest, mille kohta koostati järelevalvearuanne;

konventsiooniga ühinemata riikide laevadel NEAFC-süsteemi raames merel või asjaomase liikmesriigi sadamates teostatud inspekteerimiste arv, inspekteeritud laevade nimed ja nende lipuriigid, inspekteerimiste kuupäevad, sadamate nimed, kus inspekteerimine teostati, ning selliste inspekteerimiste tulemused;

d)	kui kala lossiti või laaditi ümber pärast NEAFC-süsteemi kohast inspekteerimist, artikli 46 kohaselt esitatud tõendid ning

menetluse seis seoses NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete iga rikkumisega, mis pandi toime eelneval kalendriaastal, kusjuures need rikkumised loetletakse igas järgnevas aruandes, kuni menetlus on kooskõlas riigi õiguse asjaomaste sätetega lõpule viidud; aruandes viidatakse menetluse käigule ja eelkõige sellele, kas juhtum on menetluses, edasi kaevatud või alles uurimisel, samuti kirjeldatakse aruandes üksikasjalikult rakendatud sanktsioone või karistusi, märkides eelkõige trahvisummad, konfiskeeritud kala või püügivahendite väärtuse, kirjalikud hoiatused, ning kui ei võetud mingeid meetmeid, siis selle põhjused.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kooskõlas NEAFC poolt vastu võetud vormidega.

3. EFCA koostab liikmesriikide aruannete ning liidu ühise inspekteerimise ja järelevalve süsteemi raames kättesaadava teabe põhjal liidu aruande. EFCA saadab liidu aruande komisjonile iga aasta 20. veebruariks. Komisjon saadab liidu aruande NEAFC sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

7. JAGU

Meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kalalaevade vastavust nõuetele

Artikkel 41

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse kõigi konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalavarude püügiks konventsiooni alal.

Artikkel 42

Konventsiooniga ühinemata riikide laevade täheldamine ja tuvastamine

1. Liikmesriigid või EFCA edastavad EFCA-le viivitamata mis tahes teabe konventsiooniga ühinemata riikide laevade kohta, mille puhul on täheldatud või muul viisil tuvastatud, et nad tegelevad kalapüügiga konventsiooni alal, ning saadavad koopia komisjonile. EFCA teavitab viivitamata NEAFC sekretariaati ja kõiki teisi liikmesriike igast talle saadetud vastavast teatest.

2. EFCA või liikmesriik, kes täheldas konventsiooniga ühinemata riigi laeva, püüab viivitamata teavitada kõnealust laeva sellest, et tema puhul on täheldatud või muul viisil kindlaks tehtud püügitegevus konventsiooni alal, ning et sellest tulenevalt eeldatakse tema puhul, et ta eirab NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, välja arvatud juhul, kui NEAFC on andnud tema lipuriigile aktiivset koostööd tegeva, kuid konventsiooniga ühinemata riigi staatuse.

3. Juhul kui täheldatakse või tehakse muul viisil kindlaks, et konventsiooniga ühinemata riigi laev osaleb ümberlaadimises, eeldatakse NEAFC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete eiramist ka muu, konventsiooniga ühinemata riigi laeva suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud, et ta osales kõnealuses tegevuses koos eespool nimetatud laevaga.

Artikkel 43

Inspekteerimine merel

1. NEAFC inspektorid taotlevad luba konventsiooniga ühinemata riigi kalalaevade pardale minekuks ja inspekteerimiseks, kui konventsiooniosaline on täheldanud või muul viisil tuvastanud, et nad tegelevad kalapüügiga konventsiooni alal. Kui laeva kapten annab loa pardaleminekuks ja laeva inspekteerimiseks, dokumenteeritakse inspekteerimine XVIII lisas esitatud inspekteerimisaruande koostamisega.

2. NEAFC inspektorid edastavad inspekteerimisaruande koopia viivitamata konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile, komisjonile ja EFCA-le. EFCA edastab koopia kohe NEAFC sekretariaadile. Kui aruandes esitatud tõendid seda õigustavad, võtab liikmesriik kooskõlas rahvusvahelise õigusega asjakohased meetmed.

3. Kui kapten ei anna luba minna laeva pardale ja seda inspekteerida või ei täida mõnda artikli 24 punktides b–f sätestatud kohustustest, eeldatakse, et konventsiooniga ühinemata riigi laev tegeles ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. NEAFC inspektor teavitab sellest viivitamata EFCAt ja komisjoni. Komisjon teavitab kohe NEAFC sekretariaati.

Artikkel 44

Sadamasse sisenemine

1. Konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kapten, kes kavatseb sadamasse siseneda, teatab sellest sadamaliikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artiklile 28. Asjaomane sadamaliikmesriik edastab saadud teabe viivitamata kalalaeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

2. Sadamaliikmesriik keelab oma sadamatesse siseneda konventsiooniga ühinemata riigi kalalaevadel, mis ei ole saatnud nõutavat eelteadet sadamasse sisenemise kohta või ei ole esitanud lõikes 1 osutatud teavet.

3. Sadamaliikmesriik edastab otsuse sadamasse sisenemise keelamise kohta viivitamata kõnealuse konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile või kapteni esindajale, laeva lipuriigile ja NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

Artikkel 45

Inspekteerimised sadamas

1. Liikmesriigid tagavad, et kõiki konventsiooniga ühinemata riigi kalalaevu, mis sisenevad nende sadamatesse, inspekteeritakse vastavalt artikli 31 lõigetele 4–8. Konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeval ei ole lubatud kala lossida ega ümber laadida enne, kui inspekteerimine on lõpule viidud. Iga inspekteerimine dokumenteeritakse artiklis 33 kohase inspekteerimisaruande koostamisega.

2. Kui konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kapten ei täida mõnda artikli 24 punktides b–f sätestatud kohustustest, eeldatakse, et tema laev tegeles ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

3. Sadamaliikmesriik edastab NEAFC sekretariaadile viivitamata teabe kõigi tema sadamates konventsiooniga ühinemata riikide kalalaevadele tehtud inspekteerimiste tulemuste ja edasiste meetmete kohta, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

Artikkel 46

Lossimine, ümberlaadimine ja sadama kasutamine

1. Konventsiooniga ühinemata riigi laev võib alustada lossimist, ümberlaadimist või sadama muul otstarbel kasutamist alles pärast seda, kui sadamariigi pädev asutus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 7 selleks loa andnud.

2. Kui konventsiooniga ühinemata riigi kalalaev on sadamasse sisenenud, keelavad liikmesriigid sellel laeval kalavarude lossimise, ümberlaadimise, töötlemise ja pakendamise ning sadama muude teenuste kasutamise, sh tankimise ja varude täiendamise, hoolduse ja kuivdokiteenused järgmistel juhtudel:

kui laeva on artikli 45 kohaselt inspekteeritud ja selle käigus on selgunud, et pardal on liike, mille suhtes kehtivad NEAFC soovitused, välja arvatud juhul, kui laeva kapten esitab pädevatele asutustele piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane kala on püütud väljaspool reguleeritavat piirkonda või kooskõlas kõigi asjakohaste NEAFC soovitustega;

b)	kui kõnealuse kalalaeva lipuriik või, kui laev osales ümberlaadimises, doonorlaevade lipuriik või -riigid ei esita artikli 29 kohast kinnitust;

c)	kui kõnealuse laeva kapten ei täida artikli 24 punktides b–f sätestatud mis tahes kohustust;

d)	kui liikmesriigid on saanud selgeid tõendeid selle kohta, et pardal olevad kalavarud on püütud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastuolus kohaldatavate normidega, või

e)	kui liikmesriikidel on piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomane laev on muul moel osalenud ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis konventsiooni alal või on toetanud sellist kalapüüki.

3. Lõike 2 kohase keelu kehtestamise korral edastavad liikmesriigid oma otsuse konventsiooniga ühinemata riigi kalalaeva kaptenile või kapteni esindajale ning NEAFC sekretariaadile, saates koopia komisjonile ja EFCA-le.

4. Liikmesriigid tühistavad konventsiooniga ühinemata riigi laevale kehtestatud keelu kasutada nende sadamaid üksnes juhul, kui on piisavalt tõendeid, et sadama kasutamise keeld ei olnud piisavalt põhjendatud või oli ekslik või et sellised põhjused enam ei kehti.

5. Kui liikmesriik on lõike 4 kohaselt keelu tühistanud, teatab ta sellest viivitamata neile, kellele saadeti teade vastavalt lõikele 3.

Artikkel 47

Meetmed laevade suhtes, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC loeteludesse

1. Liikmesriigid tagavad, et kalalaevade puhul, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC ajutistesse (A-loetelu) või kinnitatud (B-loetelu) loeteludesse, tehakse järgmist:

a)	liikmesriikide sadamatesse sisenemisel inspekteeritakse neid artikli 45 kohaselt;

b)	neile ei anta luba liikmesriikide sadamates lossida ega ümber laadida;

c)	neile ei anta mingil viisil abi ega lubata neil osaleda liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade, abilaevade, tankimislaevade, emalaevade ja kaubalaevade ümberlaadimisel või ühistes püügitoimingutes, ning

d)	neid ei varustata toiduainete ja kütusega ega osutata neile muid teenuseid.

2. Lõike 1 punkte b–d ei kohaldata ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC A-loetellu kantud laevade suhtes juhul, kui NEAFC-le on tehtud soovitus kõnealune laev A-loetelust välja jätta.

3. Lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele võtavad liikmesriigid B-loetellu kantud laevade suhtes järgmised meetmed:

a)	keelavad selliste laevade sisenemise oma sadamatesse ja teatavad sellisest keelust vastavalt artikli 44 lõikele 3;

b)	ei anna sellistele laevadele kalapüügiluba oma riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

c)	keelavad selliste laevade prahtimise;

d)	keelduvad andmast sellistele laevadele luba oma lipu all sõita;

e)	keelavad sellistelt laevadelt pärit kala impordi;

f)	keelavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel selliste laevade püütud kalandustoodete ümberlaadimise ja nendega kauplemise ning

koguvad ja vahetavad asjakohast teavet teiste liikmesriikide ja liiduväliste konventsiooniosalistega või koostööd tegevate konventsiooniga ühinemata riikidega eesmärgiga avastada ja kontrollida sellistelt laevadelt pärit kalandustoodete võltsitud impordi-/ekspordisertifikaate ning hoida ära nende kasutamise

4. Lõike 1 punkti d ning lõike 3 punkte a ja d ei kohaldata juhul, kui konventsiooniosalistel on lubatud tarnida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevale varusid, kütust või pakkuda muid teenuseid või anda luba sõita nende lipu all pärast seda, kui NEAFC-le on esitatud soovitus, mis põhineb rahuldavatel tõenditel, mis näitavad, et laev on ette nähtud lammutamiseks või et laev määratakse alaliselt ümber muuks kui püügitegevuseks.

III JAOTIS

TEATAVATE PELAAGILISTE LIIKIDE PÜÜGI SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 48

Kohaldamisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist liidu kalalaevade ja kolmandate riikide kalalaevade suhtes, mis tegutsevad konventsiooni alal liidu vetes heeringa (Clupea harengus), makrelli (Scomber scombrus), stauriidide (Trachurus spp.) ja põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) püügiga järgmistes geograafilistes piirkondades:

a)	konventsiooni ala ning

b)	CECAFi liidu veed.

II PEATÜKK

PELAAGILINE PÜÜK

Artikkel 49

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1. Pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema 10 mm. Varvad peavad olema kinni keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

2. Pelaagilise püügi laeva kapten hoiab pardal alati jooniseid saagi käitlemise ja vette pumpamise võimsuse kohta. Jooniseid ja nende muudatusi kinnitavad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Kapten saadab jooniste ja nende muudatuste koopiad lipuliikmesriigi pädevatele kalandusasutustele, kes kontrollivad perioodiliselt jooniste täpsust.

3. Pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini, sealhulgas vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest.

4. Kõik veealused vette tagasi pumpamise kohad suletakse pitseeritult. Lipuliikmesriigid võivad siiski anda välja kalapüügiloa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7, millega lubatakse jätta allpool veeliini asuv vette tagasi pumpamise koht pitseerimata, tingimusel et:

a)	kontrolliasutused saavad jälgida vette tagasi pumpamise koha iga kasutamist elektrooniliste kaugsidevahendite abil ning

b)	lõikes 2 osutatud kinnitatud joonistel on kirjeldatud vette tagasi pumpamise kohta ja sellega seotud elektroonilisi seirevahendeid.

Artikkel 50

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

1. Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, makrelle, stauriide või põhjaputassuud automaatselt sortida vastavalt nende suurusele.

2. Erandina lõikest 1 on selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine lubatud tingimusel, et:

kogu saak, mida võib seaduslikult pardal hoida säilitatakse külmutatuna, sorteeritud kala külmutatakse kohe pärast sortimist, töötlemist ja pakendamist ning ühtegi sorditud kala ei lasta vette tagasi, välja arvatud kõrvalsaadused, nagu rups või pead, ning laeval on seadmed paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud kohene külmutamine ja ei ole võimalik mereliike vette tagasi lasta;

b)	laeva pardal olevad sortimisseadmed on toiteallikast eemaldatud ja pädevad asutused on need enne püügireisi algust pitseerinud, mistõttu sortimissüsteemi ei ole võimalik kasutada enne, kui pädevad asutused plommid eemaldavad;

c)	kalalaeva pardal on elektroonilised kaugseiresüsteemid, et saaks kontrollida lossimiskohustuse täitmist, või

d)	kalalaeva pardal on vaatleja, kelle ülesanne on jälgida lossimiskohustuse täitmist.

Artikkel 51

Edasiliikumist käsitlevad sätted

Kalalaevade kaptenid muudavad püügipiirkonda, kus nad tegutsevad, mis tahes varasemast püügipiirkonnast, kus üle 10 % artiklis 48 osutatud mis tahes liigi saagist eluskaalu järgi koosneb saagist, mis on asjaomaste kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem.

III PEATÜKK

ERINORMID KAALUMIS- JA TÖÖTLEMISRAJATISTE KOHTA

Artikkel 52

Kaugseire

1. Sadamaliikmesriigid tagavad kaamera- ja sensortehnoloogia abil teostatava järelevalve lossimistele, mis ületavad 10 tonni ja toimuvad lossimis- ja töötlemisrajatistes, kus kaalutakse kokku üle 3 000 tonni artiklis 48 osutatud liike aastas. Selleks teevad liikmesriigid üldsusele kättesaadavaks loetelu oma sadamatest, mis vastavad kõnealustele künnistele ja kus neid nõudeid kohaldatakse.

2. Järelevalvet tehakse lossimis- ja töötlemiskohtades ja -rajatistes ning jälgitakse lossitud kala liikumist kuni kaalumise lõpuni. Seda nõuet ei kohaldata lossitud saagi transportimisel töötlemis- ja kaalumisrajatisse.

3. Kaalumise eest vastutav isik:

a)	võimaldab pädevatel asutustel näha otseedastust ja saada reaalajas juurdepääs seireandmetele ning

b)	säilitab seireandmeid vähemalt kuus kuud ja maksimaalselt kolm aastat ning esitab pädevatele asutustele nende taotluse korral salvestatud andmete koopia.

4. Käesoleva artikli kohaselt saadud andmeid kasutatakse üksnes kalanduskontrolli eesmärgil ja neid ei kasutata füüsiliste isikute tuvastamiseks.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Andmehaldus, isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1. Isikuandmeid, mida on vaja artikli 7 lõike 2, artikli 13, artikli 14 lõike 1, artikli 15 lõike 1, artikli 16 lõike 1 punkti d, artikli 17 lõigete 3–5, artikli 20 lõike 2, artikli 21 lõigete 2–5 ja 7–8, artikli 22 lõigete 2 ja 3, artikli 23 lõigete 11 ja 12, artikli 24 punktide f ja g, artikli 27 lõigete 1 ja 2, artikli 28 lõigete 1 ja 2, artikli 30 lõigete 3 ja 4, artikli 31 lõike 5, artiklite 33 ja 34, artikli 35 lõike 1, artikli 37 lõike 1, artikli 38 lõike 1, artikli 39, artikli 40 lõigete 1 ja 3, artikli 42 lõike 1, artikli 43 lõigete 1 ja 2, artikli 45 lõike 3, artikli 47 lõigete 1 ja 3, artikli 49 lõigete 2 ja 4, artikli 50 lõike 2 punktide c ja d ning artikli 52 kohaldamiseks, koguvad ja töötlevad liikmesriikide ametiasutused, EFCA ja komisjon järgmistel eesmärkidel:

a)	täita kohustust tuvastada asjaomased kontaktpunktid ja vahetada kalandusandmeid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 7, 8, 13–19, 21, 22, 27–31, 33–35, 37–40, 42–46, 49, 50 ja 52;

b)	teha kalapüügivõimaluste seiret, sealhulgas kvootide kasutamise seiret vastavalt artiklile 18;

c)	kinnitada andmeid vastavalt artiklile 17;

d)	teha kalapüügi seiret, kontrolli, inspekteerimist ja järelevalvet vastavalt artiklitele 19–47 ning

e)	teha järelepärimisi seoses kaebuste, rikkumiste ning kohtu- või haldusmenetlusega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 35–40 ja 42–47.

2. Käesoleva määruse kohaselt saadud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on nende kogumise eesmärgil vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast kogumist, välja arvatud isikuandmed, mis on vajalikud kaebuste, rikkumiste ja kohtu- või haldusmenetluste järelmeetmete võtmiseks ning mida võib säilitada kuni asjaomase menetluse, haldus- või kohtumenetluse lõpuni või ajani, mis on vajalik karistuste kohaldamiseks. Kui andmeid säilitatakse pikema aja jooksul, andmed anonüümitakse.

3. Käesoleva määruse kohaselt kogutavate ja edastatavate isikuandmete töötlemisel käsitatakse liikmesriikide ametiasutusi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena.

4. Käesoleva määruse kohaselt kogutavate ja edastatavate isikuandmete töötlemisel käsitatakse nii komisjoni kui EFCA-t määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 8 määratletud vastutavate töötlejatena.

5. Lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud kohustustele teevad liikmesriikide ametiasutused, EFCA ja komisjon igaüks järgmist:

a)	tagavad elektrooniliste andmete edastamisel ja vastuvõtmisel konfidentsiaalse kohtlemise;

b)	võtavad vajalikud meetmed NEAFC poolt heaks kiidetud soovitustes sätestatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete järgimiseks, sealhulgas asjakohased krüpteerimisprotokollid konfidentsiaalsuse ja autentsuse tagamiseks;

c)	parandavad või kustutavad vajaduse korral NEAFC sekretariaadi taotlusel elektroonilisi aruandeid või sõnumeid, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega;

d)	tagavad, et elektroonilisi andmeid säilitatakse ja kasutatakse üksnes seireks, kontrolliks, inspekteerimiseks ja jõustamiseks või muudel käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, ning

e)	tagavad, et kõigi elektrooniliste andmeedastuste puhul kasutatakse andmeedastussüsteeme, mida on nõuetekohaselt katsetatud NEAFC sekretariaadiga.

6. Liikmesriikide ametiasutused, EFCA ja komisjon tagavad isikuandmete töötlemise turvalisuse seoses käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemisega, sealhulgas isikuandmete töötlemise korral asutuste poolt, kellel on õigus pääseda juurde asjaomastele kalandusalastele andmebaasidele. Eelkõige võtavad nad vastu vajalikud meetmed, sealhulgas talitluspidevuse kava ja meetmed, et täita NEAFC soovitusega 08:2014 vastu võetud infoturbe haldamise süsteemi suuniseid ja tingimusi eesmärgiga:

a)	füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad elutähtsa taristu kaitseks;

b)	hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine;

c)	hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavatele isikuandmetele loata juurdepääs, nende muutmine või kustutamine;

d)	hoida ära andmete loata töötlemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine;

e)	tagada, et asjaomastele kalandusalastele andmebaasidele juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele, kasutades üksnes individuaalseid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise;

f)	tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada ning milliseid andmeid on asjaomases kalandusalases andmebaasis töödeldud ja millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud;

g)	hoida eelkõige asjakohaste krüptimismeetodite abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine asjaomastest kalandusalastest andmebaasidest või sellest süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal, ning

h)	kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta vajalikke sisekontrolliga seotud korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

7. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 113 sätestatud kohustusi kohaldatakse ka käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete suhtes.

Artikkel 54

Muudatuste tegemise menetlus

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga rakendada NEAFC poolt vastu võetud meetmeid, millega muudetakse järgmist:

a)	artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontaktpunktidest teavitamise kord;

b)	artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud teadete edastamise ja kalalaevade lubade edastamise kord;

c)	artikli 13 lõike 3 punktis b sätestatud nõuded lastiplaanide kohta;

d)	artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud ümberlaadimisest teatamise kord;

e)	artikli 17 lõigetes 1 ja 8 sätestatud NEAFC sekretariaadile andmete edastamise kord;

f)	artiklis 18 sätestatud saagi ja püügikoormuse üldise aruandluse kord;

g)	artikli 21 lõikes 7 sätestatud inspekteerimislaevade ja õhusõidukite kasutuselevõtust teatamise kord;

h)	artiklis 22 sätestatud järelevalvemenetluse kord;

i)	artikli 34 lõigetes 2 ja 3 osutatud rikkumistest teavitamise kord;

j)	I lisas esitatud reguleeritavate kalavarude loetelu;

k)	II lisas esitatud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide loetelu;

l)	III lisas sätestatud põhjapüügiks ettenähtud piirkondade koordinaadid;

m)	IV lisas sätestatud reguleeritavas piirkonnas kehtivad tehnilised meetmed;

n)	V lisas sätestatud sõnumite andmeelemendid;

o)	VI lisas sätestatud toodangupäeviku andmeelemendid;

p)	VII lisas sätestatud toote esitusviiside, pakendiliigi, konteineriliigi ja töötlemisviisi koodide loetelu;

q)	VIII lisas sätestatud elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimise ja lossimissadama aruannete andmeelemendid;

r)	XI lisas sätestatud andmeedastusvorming ja andmeelemendid;

s)	XII lisas esitatud kalapüügi seirekeskuse märgistuse kord;

t)	XIV lisas sätestatud andmeelemendid inspektorist ja inspekteerimisalustest teavitamiseks;

u)	XVI lisas sätestatud andmeelemendid järelevalvetoimingutest teavitamiseks;

v)	XVII lisas sätestatud andmeelemendid järelevalve- ja vaatlusaruannete edastamiseks;

w)	XVIII ja XXIII lisas sätestatud inspekteerimisaruande vormid;

x)	XIX lisas sätestatud normid laevatrepi ehituse ja kasutamise kohta;

y)	XX lisas sätestatud andmeelemendid määratud sadamatest teavitamiseks ning

z)	XXI lisas sätestatud sadamariigi kontrolli vormide näidis.

2. Lõike 1 kohased muudatused piirduvad rangelt NEAFC-süsteemi muutvate või täiendavate meetmete ja muude NEAFC soovituste rakendamisega.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 55 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse III jaotist, et kohandada seda meetmetega, mille liit ja teised Kirde-Atlandi rannikuriigid, nagu on dokumenteeritud menetluse kokkulepitud protokollis, on artiklis 48 osutatud kalapüügi kontrolli käsitlevate konsultatsioonide käigus heaks kiitnud või NEAFC raames vastu võtnud seoses järgmisega:

a)	artiklis 49 sätestatud piirangud pelaagilise püügi laevadele saagi käitlemisel ja vette tagasi pumpamisel;

b)	artikli 50 lõikes 2 sätestatud erandid automaatsete sortimisseadmete kasutamise keelust;

c)	artiklis 51 osutatud sätted edasiliikumise kohta ning

d)	artiklis 52 osutatud künnised.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohased muudatused piirduvad rangelt selliste meetmete rakendamisega, millega muudetakse või täiendatakse artikli 48 osutatud kalapüüki ning

a)	mille liit ja teised Kirde-Atlandi rannikuriigid on konsultatsioonide käigus heaks kiitnud või

b)	mis on vastu võetud NEAFC raames ning mis on liidu jaoks siduvad.

Artikkel 55

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 54 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. detsembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 54 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 54 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 56

Muude määruste muutmine

1. Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009 jäetakse välja artiklid 54b ja 54c.

2. Määrusest (EL) 2019/1241 jäetakse välja artikli 5 punkt h, VI peatükk ja XII lisa.

Artikkel 57

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EMÜ) nr 1899/85, (EMÜ) nr 1638/87 ja (EL) nr 1236/2010 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 58

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 49 lõiget 4 ja artiklit 52 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. september 2024

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

BÓKA J.

(1) ELT C, C/2023/871, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/871/oj.

(2) Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuli 2024. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(6) Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(7) Nõukogu 5. märtsi 2009. aasta otsus 2009/550/EÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni paranduste, mis võimaldavad kehtestada vaidluste lahendamise korra, laiendada konventsiooni reguleerimisala ja läbi vaadata konventsiooni eesmärgid, heakskiitmise kohta (ELT L 184, 16.7.2009, lk 12).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2791/1999 (ELT L 348, 31.12.2010, lk 17).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(14) Nõukogu 8. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1899/85 väikseima silmasuuruse kehtestamise kohta võrkudele, mida kasutatakse moivapüügiks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni lepinguosaliste riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest välja jäävas piirkonnas (EÜT L 179, 11.7.1985, lk 2).

(15) Nõukogu 9. juuni 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1638/87 väikseima silmasuuruse kehtestamise kohta pelaagilistele traalidele, mida kasutatakse põhjaputassuupüügiks Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni lepinguosaliste riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest välja jäävas piirkonnas (EÜT L 153, 13.6.1987, lk 7).

(16) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(19) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(20) EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(22) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(23) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).

(25) ELT L 191, 22.7.2011, lk 3.

(26) ELT L 75, 19.3.2015, lk 4.

I LISA

REGULEERITAVAD KALAVARUD

1. Pelaagilised ja ookeani liigid

Kalavaru (üldnimetus)	FAO kood	Teaduslik nimetus	ICESi alapiirkonnad ja rajoonid
Nokk-meriahven	REB	Sebastes mentella	1, 2, 5, 12, 14
Atlandi-Skandinaavia heeringas (norra heeringas)	HER	Clupea harengus	1, 2, 4a, 5, 14
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou	1–9, 12, 14
Makrell	MAC	Scomber scombrus	1–8, 9a, 12, 14
Moiva	CAP	Mallotus villosus	1, 2, 5, 14
Harilik stauriid	HOM	Trachurus trachurus	2a, 4a, 5b, 6a, 7a–c ja e–k, 8

2. Süvamereliigid

Kalavaru (üldnimetus)	FAO kood	Teaduslik nimetus	ICESi alapiirkonnad
Bairdi silepea	ALC	Alepocephalus bairdii	1–14
Risso silepea	PHO	Alepocephalus rostratus	1–14
Sinine antimora	ANT	Antimora rostrata	1–14
Must süsisaba	BSF	Alphanopus carbo	1–14
Atlandi musthai	API	Apristurus spp.	1–14
Hõbekalad	ARG	Argentina spp.	1–14
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus	1–14
Limapead	ALF	Beryx spp.	1–14
Meriluts	USK	Brosme brosme	1–14
Kare astelhai	GUP	Centrophorus granulosus	1–14
Soomus-astelhai	GUQ	Centrophorus squamosus	1–14
Must okishai	CFB	Centroscyllium fabricii	1–14
Portugali süvahai	POK	Centroscymnus coelolepis	1–14
Pikknina-süvahai	CYP	Centroscymnus crepidater	1–14
Süva-kuldkrabi	KEF	Chaceon (Geryon) affinis	1–14
Punane merikukk	GUR	Chelidonichthys cuculus	1–14
Euroopa meritont	CMO	Chimaera monstrosa	1–14
Küütlev meritont	WCH	Chimaera opalescens	1–14
Harilik mantelhai	HXC	Chlamydoselachus anguineus	1–14
Harilik meriangerjas	COE	Conger conger	1–14
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris	1–14
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha	1–14
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea	1–14
Must kardinal	EPI	Epigonus telescopus	1–14
Tumehaid	SHL	Etmopterus spp.	1–14
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps	1–14
Harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax	1–14
Tursk	COD	Gadus morhua	1–14
Mustsuu-koerhai	SHO	Galeus melastomus	1–14
Hiir-saaghai	GAM	Galeus murinus	1–14
Haeckeli harriott	HCH	Harriotta haeckeli	1–14
Ahaskoon-harriott	HCR	Harriotta raleighana	1–14
Sinisuu-liftahven	BRF	Helicolenus dactylopterus	1–14
Kammhai	SBL	Hexanchus griseus	1–14
Oranž karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus	1–14
Vahemere saagkõht	HPR	Hoplostethus mediterraneus	1–14
Süva-merijänes	CYA	Hydrolagus affinis	1–14
Suursilm-merijänes	CYH	Hydrolagus mirabilis	1–14
Lusitaania merijänes	KXA	Hydrolagus lusitanicus	1–14
Kahkjas merijänes	CYZ	Hydrolagus pallidus	1–14
Harilik lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	1–14
Megrim	LEZ	Lepidorhombus spp.	1–14
Vöödiline lükood	LXK	Lycodes esmarkii	1–14
Põhja-pikksaba	RHG	Macrourus berglax	1–14
Merlang	WHG	Merlangius merlangus	1–14
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus	1–14
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius	1–14
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia	1–14
Harilik molva	LIN	Molva molva	1–14
Harilik mora	RIB	Mora moro	1–14
Puriuim-vinkelhai	OXN	Oxynotus paradoxus	1–14
Mustlaik besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo	1–14
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis	1–14
Niituimlutsud	FOX	Phycis spp.	1–14
Suur niituimluts	GFB	Phycis blennoides	1–14
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens	1–14
Ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	1–14
Leht-väikerai	RJY	Rajella fyllae	1–14
Arktiline sünkrai	RJG	Amblyraja hyperborea	1–14
Mustkõht-tiibrai	JAD	Dipturus nidarosiensis	1–14
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides	1–14
Atlandi nokistont	RCT	Rhinochimaera atlantica	1–14
Harilik nugahammashai	SYR	Scymnodon ringens	1–14
Kuldne meriahven	REG	Sebastes norvegicus	1–14
Väike meriahven (Norra mereahven)	SFV	Sebastes viviparus	1–14
Atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus	1–14
Atlandi okasahven	TJX	Trachyscorpia cristulata	1–14
Kare kõvakärss	TSU	Trachyrincus scabrus	1–14
Pikksabad	RTX	Macrouridae	1–14
Euroopa emakala	ELP	Zoarces viviparus	1–14

3. Muud reguleeritavad varud

Kalavaru (üldnimetus)	FAO kood	Teaduslik nimetus	ICESi alapiirkonnad
Harilik heeringahai (1)	POR	Lamna nasus	1–14
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias	1–14
Hiidhai (1)	BSK	Cetorhinus maximus	1–14

(1) Kehtib, kuni kehtivad NEAFC soovitused selle kalavaru suhtes.

II LISA

OHUALDISTE MEREÖKOSÜSTEEMIDE INDIKAATORLIIGID

Järgnevalt on loetletud seitse reguleeritavas piirkonnas esinevat elupaiga tüüpi ja piirkonna füüsilised elemendid ning nendes elupaikades kõige tõenäolisemalt leiduvad taksonid, mida käsitatakse ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidena.

Ohualti mereökosüsteemi elupaigatüüp

Esindavad taksonid

1.	Külmavee-korallrahu

a)	Lophelia pertusa rahu

b)	Solenosmilia variabilis rahu

Lophelia pertusa

Solenosmilia variabilis

2.	Koralliaed

a)	kõvapõhjaline koralliaed

i)	kõvapõhjalised Alcyonacea ja musta koralli aiad

Anthothelidae

Chrysogorgiidae

Isididae, Keratoisidinae

Plexauridae

Acanthogorgiidae

Coralliidae

Paragorgiidae

Primnoidae

Schizopathidae

ii)	Scleractinia kolooniad kaljupaljanditel

Lophelia pertusa

Solenosmilia variabilis

iii)	Scleractinia kogumid väljaspool rahusid

Enallopsammia rostrata

Madrepora oculata

b)	pehmepõhjalised koralliaiad

i)	pehmepõhjalised Alcyonacea ja musta koralli aiad

Chrysogorgiidae

ii)	Turbinaria väljad

Caryophylliidae

Flabellidae

iii)	Pocillopora väljad

Nephtheidae

3.	Süvaveekäsnade kogumid

Muud käsnade kogumid

Geodiidae

Ancorinidae

Pachastrellidae

Kõvapõhjalised käsnaaiad

Axinellidae

Mycalidae

Polymastiidae

Tetillidae

Klaaskäsnade kogumid

Rossellidae

Pheronematidae

Merisule väljad

Anthoptilidae

Pennatulidae

Funiculinidae

Halipteridae

Kophobelemnidae

Protoptilidae

Umbellulidae

Vigulariidae

Cerianthidae asupaigad

Cerianthidae

Muda- ja liivafauna

Bourgetcrinidae

Antedontidae

Hyocrinidae

Xenophyophora

Syringamminidae

Sammalloomade asupaigad

Füüsilised elemendid	Selgitus
Eraldiseisvad veealused mäed	Veealused mäed, mis ei asu Kesk-Atlandi mäestikus
Ookeani keskaheliku järsud nõlvad ja tipud	Järsud ahelikud ja tipud on soodus keskkond koralliaedadele ja muudele tihedalt elavatele ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidele
Künkad	Pinnavormide kogum, mis kerkib vähem kui 1 000 m kõrgusele merepõhjast
Kanjonitaolised pinnavormid	Järskude külgedega kuristikutaoline pinnavorm, mis ei ole tingimata seotud lava, saare või madaliku servaga
Järsud nõlvad > 6,4 o	Dokumendist NAFO SCR Doc. 11/73

III LISA

OLEMASOLEVAD PÕHJAPÜÜGI PIIRKONNAD

1. Püügiks ettenähtud piirkonnad: Hattoni madaliku koordinaadid (HAR 1–5)

HAR 1

HAR 1
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	60,0557	-14,2048	60o 03′ 34″	–14o 12′ 29″
2	59,6708	-14,0275	59o 40′ 25″	–14o 01′ 65″
3	59,5262	-14,2562	59o 31′ 57″	–14o 15′ 37″
4	59,3197	-14,6393	59o 19′ 18″	–14o 38′ 36″
5	59,2495	-14,8738	59o 14′ 97″	–14o 52′ 43″
6	59,1178	-14,9539	59o 07′ 07″	–14o 57′ 23″
7	59,0620	-15,7430	59o 03′ 72″	–15o 44′ 58″
8	58,9765	-15,9202	58o 58′ 59″	–15o 55′ 21″
9	59,0620	-16,3034	59o 03′ 72″	–16o 18′ 20″
10	59,2992	-16,5207	59o 17′ 95″	–16o 31′ 24″
11	59,6160	-16,5207	59o 36′ 96″	–16o 31′ 24″
12	59,160	-15,4456	59o 36′ 96″	–15o 26′ 74″
13	59,8005	-14,8280	59o 48′ 03″	–14o 49′ 68″
14	60,0670	-14,3420	60o 04′ 02″	–14o 20′ 52″
15	60,0557	-14,2048	60o 03′ 34″	–14o 12′ 29″

HAR 2

HAR 2
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	59,6998	-16,7094	59o 41′ 99″	–16o 42′ 56″
2	59,2496	-16,8066	59o 14′ 97″	–16o 48′ 39″
3	59,1530	-17,4699	59o 09′ 18″	–17o 28′ 19″
4	58,9913	-17,3384	58o 59′ 48″	–17o 20′ 30″
5	59,0884	-16,9552	59o 05′ 30″	–16o 57′ 31″
6	58,9618	-16,7094	58o 57′ 71″	–16o 42′ 56″
7	58,4600	-17,4584	58o 27′ 60″	–17o 27′ 51″
8	58,1897	-17,5156	58o 11′ 38″	–17o 30′ 94″
9	58,0901	-17,2297	58o 05′ 41″	–17o 13′ 78″
10	57,9720	-17,2412	57o 58′ 32″	–17o 14′ 47″
11	57,9144	-17,1039	57o 54′ 86″	–17o 06′ 23″
12	57,8292	-17,0925	57o 49′ 75″	–17o 05′ 55″
13	57,5511	-17,7844	57o 33′ 07″	–17o 47′ 06″
14	57,4928	-18,2075	57o 29′ 57″	–18o 12′ 45″
15	57,2955	-18,4935	57o 17′ 73″	–18o 29′ 61″
16	57,2151	-18,8194	57o 12′ 91″	–18o 49′ 16″
17	57,0662	-19,3512	57o 03′ 97″	–19o 21′ 07″
18	56,4992	-19,5399	56o 29′ 95″	–19o 32′ 39″
19	56,6127	-20,0202	56o 36′ 76″	–20o 01′ 21″
20	56,3791	-20,4377	56o 22′ 75″	–20o 26′ 26″
21	56,3791	-20,6435	56o 22′ 75″	–20o 38′ 61″
22	56,4992	-20,8494	56o 29′ 95″	–20o 50′ 96″
23	56,6190	-20,8494	56o 37′ 14″	–20o 50′ 96″
24	56,8354	-20,4262	56o 50′ 13″	–20o 25′ 57″
25	57,2368	-20,5635	57o 14′ 21″	–20o 33′ 81″
26	57,5818	-20,5635	57o 34′ 91″	–20o 33′ 81″
27	57,8566	-20,1803	57o 51′ 40″	–20o 10′ 82″
28	57,9235	-19,8830	57o 55′ 41″	–19o 52′ 98″
29	58,4809	-19,2425	58o 28′ 85″	–19o 14′ 55″
30	58,6806	-19,2826	58o 40′ 84″	–19o 16′ 95″
31	58,9766	-18,9967	58o 58′ 59″	–18o 59′ 80″
32	59,2145	-18,2876	59o 12′ 87″	–18o 17′ 26″
33	59,2700	-17,9216	59o 16′ 20″	–17o 55′ 30″
34	59,5001	-17,6643	59o 30′ 01″	–17o 39′ 86″
35	59,6998	-16,7094	59o 41′ 99″	–16o 42′ 56″

HAR 3

HAR 3
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	54,9406	-17,2011	54o 56′ 44″	–17o 12′ 07″
2	54,5810	-18,0303	54o 34′ 86″	–18o 01′ 82″
3	54,4083	-18,3962	54o 24′ 50″	–18o 23′ 77″
4	54,4781	-19,0538	54o 28′ 69″	–19o 03′ 23″
5	54,4150	-19,3112	54o 24′ 90″	–19o 18′ 67″
6	53,9767	-19,9516	53o 58′ 60″	–19o 57′ 10″
7	54,1847	-20,1289	54o 11′ 08″	–20o 07′ 73″
8	54,3350	-20,1003	54o 20′ 10″	–20o 06′ 02″
9	54,6373	-19,3912	54o 38′ 24″	–19o 23′ 47″
10	54,9800	-19,2540	54o 58′ 80″	–19o 15′ 24″
11	55,0685	-18,7393	55o 04′ 11″	–18o 44′ 36″
12	55,4303	-18,6822	55o 25′ 82″	–18o 40′ 93″
13	55,4076	-18,4134	55o 24′ 46″	–18o 24′ 80″
14	55,1438	-17,7730	55o 08′ 63″	–17o 46′ 38″
15	54,9505	-18,0303	54o 57′ 03″	–18o 01′ 82″
16	54,9800	-17,1325	54o 58′ 80″	–17o 07′ 95″
17	54,9406	-17,2011	54o 56′ 44″	–17o 12′ 07″

HAR 4

HAR 4
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	58,4869	-14,7537	58o 29′ 21″	–14o 45′ 22″
2	58,0659	-14,7766	58o 03′ 96″	–14o 46′ 59″
3	57,4928	-14,6851	57o 29′ 57″	–14o 41′ 11″
4	56,9385	-14,5479	56o 56′ 31″	–14o 32′ 87″
5	56,5812	-14,3020	56o 34′ 87″	–14o 18′ 12″
6	55,5696	-15,4571	55o 34′ 18″	–15o 27′ 42″
7	55,5146	-15,7887	55o 30′ 88″	–15o 47′ 32″
8	55,3914	-15,9488	55o 23′ 48″	–15o 56′ 93″
9	55,2116	-16,7523	55o 12′ 69″	–16o 45′ 14″
10	55,2884	-16,8972	55o 17′ 30″	–16o 53′ 83″
11	55,4329	-16,8667	55o 25′ 98″	–16o 52′ 00″
12	55,5223	-16,6862	55o 31′ 34″	–16o 41′ 17″
13	55,5081	-17,5842	55o 30′ 49″	–17o 35′ 05″
14	55,5656	-17,6744	55o 33′ 94″	–17o 40′ 46″
15	55,2221	-18,0232	55o 13′ 32″	–18o 01′ 39″
16	55,3183	-18,2793	55o 19′ 10″	–18o 16′ 76″
17	55,6856	-17,9905	55o 41′ 14″	–17o 59′ 43″
18	55,7960	-17,8706	55o 47′ 76″	–17o 52′ 23″
19	56,4973	-17,7834	56o 29′ 84″	–17o 47′ 00″
20	56,5994	-17,8215	56o 35′ 97″	–17o 49′ 29″
21	56,6983	-17,6308	56o 41′ 90″	–17o 37′ 85″
22	56,7509	-17,3955	56o 45′ 05″	–17o 23′ 73″
23	56,8948	-17,1325	56o 53′ 69″	–17o 07′ 95″
24	56,9167	-16,7780	56o 55′ 00″	–16o 46′ 68″
25	57,1904	-16,7094	57o 11′ 42″	–16o 42′ 56″
26	57,1532	-15,7887	57o 09′ 19″	–15o 47′ 32″
27	57,2708	-15,3942	57o 16′ 25″	–15o 23′ 65″
28	57,6188	-15,3054	57o 37′ 13″	–15o 18′ 32″
29	57,8415	-15,3104	57o 50′ 49″	–15o 18′ 63″
30	57,9537	-15,4859	57o 57′ 22″	–15o 29′ 15″
31	58,0668	-15,4376	58o 04′ 01″	–15o 26′ 26″
32	58,2131	-15,4859	58o 12′ 79″	–15o 29′ 15″
33	58,3882	-15,2392	58o 23′ 29″	–15o 14′ 35″
34	58,3628	-15,1350	58o 21′ 77″	–15o 08′ 10″
35	58,5018	-14,9024	58o 30′ 11″	–14o 54′ 14″
36	58,4869	-14,7537	58o 29′ 21″	–14o 45′ 22″

HAR 5

HAR 5
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	55,8531	-19,9630	55o 51′ 19″	–19o 57′ 78″
2	55,4368	-19,7457	55o 26′ 21″	–19o 44′ 74″
3	55,3361	-20,2375	55o 20′ 17″	–20o 14′ 25″
4	55,4855	-20,7236	55o 29′ 13″	–20o 43′ 41″
5	55,7856	-20,4548	55o 47′ 14″	–20o 27′ 29″
6	55,8531	-19,9630	55o 51′ 19″	–19o 57′ 78″

2. Püügiks ettenähtud piirkonnad: Josephine’i veealuse mäe koordinaadid (JOS 1)

JOS 1

JOS 1
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	37,0621	-14,1703	37o 03′ 73″	–14o 10′ 22″
2	36,7150	-14,1044	36o 42′ 90″	–14o 06′ 26″
3	36,5521	-14,1854	36o 33′ 12″	–14o 11′ 13″
4	36,5622	-14,2668	36o 33′ 73″	–14o 16′ 01″
5	36,7029	-14,5385	36o 42′ 17″	–14o 32′ 31″
6	36,8795	-14,5560	36o 52′ 77″	–14o 33′ 36″
7	37,0560	-14,2415	37o 03′ 36″	–14o 14′ 49″
8	37,0621	-14,1703	37o 03′ 73″	–14o 10′ 22″

3. Püügiks ettenähtud piirkonnad: Kesk-Atlandi mäestiku koordinaadid (MAR 1–5)

MAR 1

MAR 1
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	57,1717	-33,3419	57o 10′ 30″	–33o 20′ 21″
2	57,0976	-33,1241	57o 05′ 85″	–33o 07′ 45″
3	56,7293	-33,4885	56o 43′ 76″	–33o 29′ 31″
4	56,4943	-33,5696	56o 29′ 66″	–33o 34′ 18″
5	56,3731	-34,0165	56o 22′ 39″	–34o 00′ 99″
6	56,5289	-34,2443	56o 31′ 73″	–34o 14′ 66″
7	56,7449	-34,1446	56o 44′ 69″	–34o 08′ 68″
8	57,1517	-33,5070	57o 09′ 10″	–33o 30′ 42″
9	57,1717	-33,3419	57o 10′ 30″	–33o 20′ 51″

MAR 2

MAR 2
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	44,7495	-25,2187	44o 44′ 97″	–25o 13′ 12″
2	44,4873	-24,9684	44o 29′ 24″	–24o 58′ 10″
3	44,3749	-25,2867	44o 22′ 50″	–25o 17′ 20″
4	44,5689	-25,4261	44o 34′ 13″	–25o 25′ 57″
5	44,7977	-25,3331	44o 47′ 86″	–25o 19′ 99″
6	44,7495	-25,2187	44o 44′ 97″	–25o 13′ 12″

MAR 3

MAR 3
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	45,6840	-27,2571	45o 41′ 04″	–27o 15′ 42″
2	45,4763	-27,1426	45o 28′ 58″	–27o 08′ 56″
3	45,4286	-27,4180	45o 25′ 72″	–27o 25′ 08″
4	45,2023	-27,6218	45o 12′ 14″	–27o 37′ 31″
5	45,1872	-27,7613	45o 11′ 23″	–27o 45′ 68″
6	45,4913	-27,8757	45o 29′ 48″	–27o 52′ 54″
7	45,6690	-27,6683	45o 40′ 14″	–27o 40′ 10″
8	45,6690	-27,2571	45o 40′ 14″	–27o 15′ 42″
9	45,6840	-27,2571	45o 41′ 04″	–27o 15′ 42″

MAR 4

MAR 4
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	46,3844	-27,6218	46o 23′ 06″	–27o 37′ 31″
2	46,0528	-27,6469	46o 03′ 17″	–27o 38′ 81″
3	46,0528	-27,9186	46o 03′ 17″	–27o 55′ 12″
4	46,3992	-27,9186	46o 23′ 95″	–27o 55′ 12″
5	46,3992	-27,6683	46o 23′ 95″	–27o 40′ 10″
6	46,3844	-27,6218	46o 23′ 06″	–27o 37′ 31″

MAR 5

MAR 5
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	47,5556	-27,4395	47o 33′ 34″	–27o 26′ 37″
2	47,2919	–27.3036	47o 17′ 51″	–27o 18′ 21″
3	47,2919	-27,8042	47o 17′ 51″	–27o 48′ 25″
4	47,4638	-27,9437	47o 27′ 83″	–27o 56′ 62″
5	47,7243	-27,8042	47o 43′ 46″	–27o 48′ 25″
6	47,5556	-27,4859	47o 33′ 34″	–27o 29′ 16″
7	47,5556	-27,4395	47o 33′ 34″	–27o 26′ 37″

4. Püügiks ettenähtud piirkonnad: Barentsi mere koordinaadid (BAR 1)

BAR 1

BAR 1
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	74,1356	41,0604	74o 08′ 14″	41o 03′ 62″
2	73,7439	41,3600	73o 44′ 63″	41o 21′ 60″
3	73,4273	41,0317	73o 25′ 64″	41o 01′ 90″
4	73,1143	40,7075	73o 06′ 86″	40o 42′ 45″
5	72,6406	40,5967	72o 38′ 44″	40o 35′ 80″
6	72,1881	40,5433	72o 11′ 29″	40o 32′ 60″
7	72,2545	39,7799	72o 15′ 27″	39o 46′ 79″
8	72,6810	38,8237	72o 40′ 86″	38o 49′ 42″
9	73,0749	37,6254	73o 04′ 49″	37o 37′ 52″
10	73,3730	36,6445	73o 22′ 38″	36o 38′ 67″
11	73,6367	35,3640	73o 38′ 20″	35o 21′ 84″
12	73,9028	34,1123	73o 54′ 17″	34o 06′ 74″
13	73,9778	33,7019	73o 58′ 67″	33o 42′ 11″
14	74,2908	35,0644	74o 17′ 45″	35o 03′ 86″
15	74,5760	36,0207	74o 34′ 56″	36o 01′ 24″
16	74,9065	36,9441	74o 54′ 39″	36o 56′ 65″
17	74,9377	37,0000	74o 56′ 26″	37o 00′ 00″
18	75,1947	37,0000	75o 11′ 68″	37o 00′ 00″
19	75,5264	37,5368	75o 31′ 58″	37o 32′ 21″
20	75,8002	38,0000	75o 48′ 01″	38o 00′ 00″
21	77,3222	38,0000	77o 19′ 33″	38o 00′ 00″
22	77,1900	39,0197	77o 11′ 40″	39o 01′ 18″
23	77,0770	40,1494	77o 04′ 62″	40o 08′ 96″
24	76,9570	41,5452	76o 57′ 42″	41o 32′ 71″
25	76,8570	42,9472	76o 51′ 42″	42o 56′ 83″
26	76,8138	43,9780	76o 48′ 82″	43o 58′ 68″
27	76,6350	43,6305	76o 38′ 10″	43o 37′ 83″
28	76,3275	43,2220	76o 19′ 65″	43o 13′ 32″
29	76,1361	43,0563	76o 08′ 16″	43o 03′ 37″
30	76,0200	42,0669	76o 04′ 20″	42o 04′ 01″
31	75,5715	42,1034	75o 34′ 29″	42o 06′ 20″
32	75,0994	39,5952	75o 05′ 96″	39o 35′ 71″
33	74,1356	41,0604	74o 08′ 14″	41o 03′ 62″

5. Püügiks ettenähtud piirkonnad: Reykjanese aheliku koordinaadid

Reykjanese ahelik
	Laiuskraad	Pikkuskraad	LAT	LON
1	60,9844	-27,0000	60o 59′ 07″	–27o 00′ 00″
2	60,8811	-27,4432	60o 52′ 86″	–27o 26′ 59″
3	60,8893	-27,6897	60o 53′ 36″	–27o 41′ 38″
4	60,9592	-27,8432	60o 57′ 55″	–27o 50′ 59″
5	61,0295	-27,7756	61o 01′ 77″	–27o 46′ 53″
6	61,1569	-28,0560	61o 09′ 41″	–28o 03′ 36″
7	61,1901	-28,0221	61o 11′ 41″	–28o 01′ 33″
8	60,9844	-27,0000	60o 59′ 07″	–27o 00′ 00″

IV LISA

REGULEERITAVAS PIIRKONNAS KOHALDATAVAD TEHNILISED MEETMED

1. Lossimiskohustus

Keelatud on vette tagasi lasta või vabastada reguleeritavast piirkonnast püütud saaki järgmiste liikide puhul:

a)	I lisa I jaos loetletud liigid

b)	kilttursk,

tursk,

merlang,

e)	saida (ICESi alapiirkondades 3–14),

f)	euroopa merikurat,

g)	kenakammeljad,

h)	harilik merikeel,

merluus,

j)	norra salehomaar,

k)	atlandi merilest,

pollak,

m)	stauriidid,

n)	harilik molva,

o)	põhjaatlandi hõbekala,

meriluts,

q)	sinine molva,

süvalest,

hirvkala,

t)	must süsisaba,

limapead,

v)	kalju-tömppeakala ja

w)	mustlaik-besuugo.

2. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud reguleeritavas piirkonnas

Liik	NEAFC
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)	30 cm
Harilik molva (Molva molva)	63 cm
Sinine molva (Molva dipterygia)	70 cm
Makrell (Scomber spp.)	30 cm
Atlandi heeringas (Clupea harengus)	20 cm

3. Võrgusilma suurused reguleeritavas piirkonnas

3.1. Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

Reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused ja sellega seotud tingimused:

Noodapära võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 100 mm	Kogu piirkond	Puuduvad
Vähemalt 35 mm	Kogu piirkond	Põhjaputassuu sihtpüük
Vähemalt 32 mm	ICESi alapiirkonnad 1 ja 2	Hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) sihtpüük Paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on 22 mm
Vähemalt 16 mm	Kogu piirkond	Hariliku makrelli, moiva (1) ja hõbekalade sihtpüük

3.2. Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Reguleeritavas piirkonnas kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused ja sellega seotud tingimused:

Võrgusilma suurus	Geograafilised piirkonnad	Tingimused
Vähemalt 220 mm	Kogu piirkond	Puuduvad

4. Meetmed meriahvena püügi jätkusuutlikkuse tagamiseks Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

4.1.

Kogu püügitegevus on keelatud alal, mis on piiratud järgmiste rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi (WGS84) kohaselt mõõdetud koordinaatidega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
63o 00′ N	30o 00′ W
61o 30′ N	27o 35′ W
60o 45′ N	28o 45′ W
62o 00′ N	31o 35′ W
63o 00′ N	30o 00′ W

4.2.

Laevadel, mille pardal on Irmingeri merest ja sellega piirnevatest vetest (ICESi alapiirkonnad 5, 12 ja 14 ning NAFO alapiirkonnad 1 ja 2) püütud madalvee pelaagiline ja süvamere pelaagiline nokk-meriahven (Sebastes mentella), on keelatud siseneda liidu sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõu korral.

4.3.

Liidu kalalaevadel on keelatud osaleda punktis 4.2 osutatud kalavarude ümberlaadimises.

5. Erinormid sinise molva kaitseks ICESi alapiirkonnas 14

15. veebruarist kuni 15. aprillini on keelatud püük põhjapüügivahenditega (põhjatraal, õngejadad ja nakkevõrk) järgmiste koordinaatidega määratud alas, mis mõõdetakse WGS84 süsteemi kohaselt:

Laiuskraad	Pikkuskraad
60o 58′ 76″ N	27o 27′ 32″ W
60o 56′ 02″ N	27o 31′ 16″ W
60o 59′ 76″ N	27o 43′ 48″ W
61o 03′ 00″ N	27o 39′ 41″ W

6. Meetmed seoses meriahvena püügiga ICESi alapiirkondade 1 ja 2 rahvusvahelistes vetes

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad sügavuste kaupa esinduslikke andmeid soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

7. Rockalli kilttursa ala ICESi alapiirkonnas 6

Piirkondades, mis asuvad järgmiste WGS84 süsteemi kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud igasugune püük (v.a püük õngejadaga):

Laiuskraad	Pikkuskraad
57o 00′ N	15o 00′ W
57o 00′ N	14o 00′ W
56o 30′ N	14o 00′ W
56o 30′ N	15o 00′ W

8. Püügikeelualad ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks

Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste WGS84 süsteemi kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:

—	59o 45′ N, 33o 30′ W

—	57o 30′ N, 27o 30′ W

—	56o 45′ N, 28o 30′ W

—	59o 15′ N, 34o 30′ W

—	59o 45′ N, 33o 30′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone ja Subpolar Frontal Region):

—	53o 30′ N, 38o 00′ W

—	53o 30′ N, 36o 49′ W

—	55o 04′ 53″ N, 36o 49′ W

—	54o 58′ 99″ N, 34o 41′ 36″ W

—	54o 41′ 18″ N, 34o 00′ W

—	53o 30′ N, 34o 00′ W

—	53o 30′ N, 30o 00′ W

—	51o 30′ N, 28o 00′ W

—	49o 00′ N, 26o 30′ W

—	49o 00′ N, 30o 30′ W

—	51o 30′ N, 32o 00′ W

—	51o 30′ N, 38o 00′ W

—	53o 30′ N, 38o 00′ W

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:

—	44o 30′ N, 30o 30′ W

—	44o 30′ N, 27o 00′ W

—	43o 15′ N, 27o 15′ W

—	43o 15′ N, 31o 00′ W

—	44o 30′ N, 30o 30′ W

Altairi veealused mäed:

—	45o 00′ N, 34o 35′ W

—	45o 00′ N, 33o 45′ W

—	44o 25′ N, 33o 45′ W

—	44o 25′ N, 34o 35′ W

—	45o 00′ N, 34o 35′ W

Anti-Altairi veealused mäed:

—	43o 45′ N, 22o 50′ W

—	43o 45′ N, 22o 05′ W

—	43o 25′ N, 22o 05′ W

—	43o 25′ N, 22o 50′ W

—	43o 45′ N, 22o 50′ W

Hattoni madalik:

—	59o 26′ N, 14o 30′ W

—	59o 12′ N, 15o 08′ W

—	58o 34′ N, 16o 47′ W

—	58o 29′ N, 17o 25′ W

—	58o 30′ N, 17o 52′ W

—	58o 03′ N, 17o 52′ W

—	58o 03′ N, 17o 30′ W

—	57o 55′ N, 17o 30′ W

—	57o 45′ N, 19o 15′ W

—	58o 11′ 15″ N, 18o 57′ 51″ W

—	58o 11′ 57″ N, 19o 11′ 97″ W

—	58o 27′ 75″ N, 19o 11′ 65″ W

—	58o 39′ 09″ N, 19o 14′ 28″ W

—	58o 38′ 11″ N, 19o 01′ 29″ W

—	58o 53′ 14″ N, 18o 43′ 54″ W

—	59o 00′ 29″ N, 18o 01′ 31″ W

—	59o 08′ 01″ N, 17o 49′ 31″ W

—	59o 08′ 75″ N, 18o 01′ 47″ W

—	59o 15′ 16″ N, 18o 01′ 56″ W

—	59o 24′ 17″ N, 17o 31′ 22″ W

—	59o 21′ 77″ N, 17o 15′ 36″ W

—	59o 26′ 91″ N, 17o 01′ 66″ W

—	59o 42′ 69″ N, 16o 45′ 96″ W

—	59o 20′ 97″ N, 15o 44′ 75″ W

—	59o 21′ N 15o 40′ W

—	59o 26′ N, 14o 30′ W

Loode-Rockalli madalik:

—	57o 00′ N, 14o 53′ W

—	57o 37′ N, 14o 42′ W

—	57o 55′ N, 14o 24′ W

—	58o 15′ N, 13o 50′ W

—	57o 57′ N, 13o 09′ W

—	57o 50′ N, 13o 14′ W

—	57o 57′ N, 13o 45′ W

—	57o 49′ N, 14o 06′ W

—	57o 29′ N, 14o 19′ W

—	57o 22′ N, 14o 19′ W

—	57o 00′ N, 14o 34′ W

—	56o 56′ N, 14o 36′ W

—	56o 56′ N, 14o 51′ W

—	57o 00′ N, 14o 53′ W

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

Piirkond 1

—	56o 24′ N, 15o 37′ W

—	56o 21′ N, 14o 58′ W

—	56o 04′ N, 15o 10′ W

—	55o 51′ N, 15o 37′ W

—	56o 10′ N, 15o 52′ W

—	56o 24′ N, 15o 37′ W

Piirkond 2

—	55o 56′ 90″ N, 16o 11′ 30″ W

—	55o 58′ 20″ N, 16o 11′ 30″ W

—	55o 58′ 30″ N, 16o 02′ 80″ W

—	55o 56′ 90″ N, 16o 02′ 80″ W

—	55o 56′ 90″ N, 16o 11′ 30″ W

Piirkond 3

—	55o 49′ 90″ N, 15o 56′ 00″ W

—	55o 48′ 50″ N, 15o 56′ 00″ W

—	55o 48′ 30″ N, 15o 50′ 60″ W

—	55o 49′ 60″ N, 15o 50′ 60″ W

—	55o 49′ 90″ N, 15o 56′ 00″ W

Edora madalik

—	56o 26′ 00″ N, 22o 26′ 00″ W

—	56o 28′ 00″ N, 22o 04′ 00″ W

—	56o 16′ 00″ N, 21o 42′ 00″ W

—	56o 05′ 00″ N, 21o 40′ 00″ W

—	55o 55′ 00″ N, 21o 47′ 00″ W

—	55o 45′ 00″ N, 22o 00′ 00″ W

—	55o 43′ 00″ N, 23o 14′ 00″ W

—	55o 50′ 00″ N, 23o 16′ 00″ W

—	56o 05′ 00″ N, 23o 06′ 00″ W

—	56o 18′ 00″ N, 22o 43′ 00″ W

—	56o 26′ 00″ N, 22o 26′ 00″ W

Edela-Rockalli madalik

Piirkond 1

—	55o 58′ 16″ N, 16o 13′ 18″ W

—	55o 58′ 24″ N, 16o 02′ 56″ W

—	55o 54′ 86″ N, 16o 05′ 55″ W

—	55o 58′ 16″ N, 16o 13′ 18″ W

Piirkond 2

—	55o 55′ 86″ N, 15o 40′ 84″ W

—	55o 51′ 00″ N, 15o 37′ 00″ W

—	55o 47′ 86″ N, 15o 53′ 81″ W

—	55o 49′ 29″ N, 15o 56′ 39″ W

—	55o 55′ 86″ N, 15o 40′ 84″ W

Hatton-Rockalli mereala

Piirkond 1

—	58o 00′ 15″ N, 15o 27′ 23″ W

—	58o 00′ 15″ N, 15o 38′ 26″ W

—	57o 54′ 19″ N, 15o 38′ 26″ W

—	57o 54′ 19″ N, 15o 27′ 23″ W

—	58o 00′ 15″ N, 15o 27′ 23″ W

Piirkond 2

—	58o 06′ 46″ N, 16o 37′ 15″ W

—	58o 15′ 93″ N, 16o 28′ 46″ W

—	58o 06′ 77″ N, 16o 10′ 40″ W

—	58o 03′ 43″ N, 16o 10′ 43″ W

—	58o 01′ 49″ N, 16o 25′ 19″ W

—	58o 02′ 82″ N, 16o 36′ 96 W

—	58o 06′ 46″ N, 16o 37′ 15″ W

Hattoni madalik 2

Piirkond 1

—	57o 51′ 76″ N, 18o 05′ 87″ W

—	57o 55′ 00″ N, 17o 30′ 00″ W

—	58o 03′ 00″ N, 17o 30′ 00″ W

—	57o 53′ 10″ N, 16o 56′ 33″ W

—	57o 35′ 11″ N, 18o 02′ 01″ W

—	57o 51′ 76″ N, 18o 05′ 87″ W

Piirkond 2

—	57o 59′ 96″ N, 19o 05′ 05″ W

—	57o 45′ 00 N, 19o 15′ 00″ W

—	57o 50′ 07″ N, 18o 23′ 82″ W

—	57o 31′ 13″ N, 18o 21′ 28″ W

—	57o 14′ 09″ N, 19o 28′ 43″ W

—	57o 02′ 21″ N, 19o 27′ 53″ W

—	56o 53′ 12″ N, 19o 28′ 97″ W

—	56o 50′ 22″ N, 19o 33′ 62″ W

—	56o 46′ 68″ N, 19o 53′ 72″ W

—	57o 00′ 04″ N, 20o 04′ 22″ W

—	57o 10′ 31″ N, 19o 55′ 24″ W

—	57o 32′ 67″ N, 19o 52′ 64″ W

—	57o 46′ 68″ N, 19o 37′ 86 W

—	57o 59′ 96″ N, 19o 05′ 05″ W

Logachevi veealune mägi:

—	55o 17′ N, 16o 10′ W

—	55o 34′ N, 15o 07′ W

—	55o 50′ N, 15o 15′ W

—	55o 33′ N, 16o 16′ W

—	55o 17′ N, 16o 10′ W

Lääne-Rockalli veealune mägi:

—	57o 20′ N, 16o 30′ W

—	57o 05′ N, 15o 58′ W

—	56o 21′ N, 17o 17′ W

—	56o 40′ N, 17o 50′ W

—	57o 20′ N, 16o 30′ W

(1) Laev loetakse moivapüügiga tegelevaks, kui laeva pardal oleva moiva kogus moodustab üle 50 protsendi moiva ja teiste laeval olevate liikide üldkogusest.

V LISA

KALALAEVADE TEATED JA LOAD

1. Teavitussõnum

Andmeelement	Nõutav (N) / vabatahtlik (V)	Märkused
Laeva nimi	N	Laeva nimi
Raadiokutsung	N	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lipuriik	N	Riik, kus laev on registreeritud
Laeva IMO number	N (3)	Laeva IMO/UVI number:
Riiklik registrinumber	V (1)	Konventsiooniosalise kordumatu laevanumber: kolmetäheline lipuriigi kood, millele järgneb number
Pardanumber	N	Laeva küljele kantud number
Sadama nimi	V	Registreerimissadam
Laeva omanik	N (2)	Laeva kasutamise eest vastutav isik
Laeva prahtija	N (2)	Laeva kasutamise eest vastutav isik
Laeva tüüp	V	FAO laevatüübi kood
Laeva püügivahendid	V	Püügivahendite FAO statistiline klassifikatsioon
Laeva mahutavus (tonnaaž)	N	Laeva mahutavus Londoni konventsiooni ICTM-69 kohaselt
Laeva kogupikkus	N	Kogupikkus meetrites
Laeva võimsusühik	N	Mootori võimsus kilovattides
Piiratud luba	V	Loa teave; loa suhtes kehtivad piirangud reguleeritavas piirkonnas tegutsemiseks, „JAH“ või „EI“

2. Kehtetuks tunnistamise sõnum

Andmeelement	Nõutav (N) / vabatahtlik (V)	Märkused
Raadiokutsung	N	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva IMO number	V	Laeva IMO/UVI number:
Riiklik registrinumber	V	Konventsiooniosalise kordumatu laevanumber: kolmetäheline lipuriigi kood, millele järgneb number
Pardanumber	V	Laeva küljele kantud number
Laeva nimi	V	Laeva nimi
Alguskuupäev	N	Loa teave; kuupäev, millest alates luba kaotab kehtivuse

3. Piirangusõnum

Andmeelement	Nõutav (N) / vabatahtlik (V)	Märkused
Raadiokutsung	N	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva IMO number	V	Laeva IMO number:
Riiklik registrinumber	V	Konventsiooniosalise kordumatu laevanumber: kolmetäheline lipuriigi kood, millele järgneb number
Pardanumber	V	Laeva küljele kantud number
Laeva nimi	V	Laeva nimi
Alguskuupäev	N	Kuupäev, mil piirang algab
Lõppkuupäev	N	Kuupäev, mil piirang lõppeb
Liigi nimi	V (4)	Liik, mille suhtes sihtpüügi piirang kehtib; kui liiki ei ole märgitud, kehtib piirang kõigi liikide suhtes
Asjaomane piirkond	V (4)	Piirangualuse piirkonna ICESi kood; kui piirkonda ei ole märgitud, kehtib piirang kogu reguleeritavas piirkonnas

4. Loaandmissõnum

Andmeelement	Nõutav (N) / vabatahtlik (V)	Märkused
Raadiokutsung	N	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva IMO number	V	Laeva IMO number:
Riiklik registrinumber	V	Konventsiooniosalise kordumatu laevanumber: kolmetäheline lipuriigi kood, millele järgneb number
Pardanumber	V	Laeva küljele kantud number
Laeva nimi	V	Laeva nimi
Väljaandmise kuupäev	V	Loa väljaandmise kuupäev
Alguskuupäev	N	Kuupäev, mil luba algab
Lõppkuupäev	N	Kuupäev, mil luba lõpeb
Reguleeritavad kalavarud	N	Reguleeritavad kalavarud, mille suhtes luba kehtib (eraldatud tühikuga); süvamereliikide puhul „XDS“

5. Peatamissõnum

Andmeelement	Nõutav (N) / vabatahtlik (V)	Märkused
Raadiokutsung	N	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva IMO number	V	Laeva IMO number:
Riiklik registrinumber	V	Konventsiooniosalise kordumatu laevanumber: kolmetäheline lipuriigi kood, millele järgneb number
Pardanumber	V	Laeva küljele kantud number
Laeva nimi	V	Laeva nimi
Alguskuupäev	N	Kuupäev, mil luba peatatakse
Reguleeritavad kalavarud	N	Loa teave; reguleeritavad kalavarud, mille suhtes luba peatatakse (eraldatud tühikuga); süvamereliikide puhul „XDS“

Peamiste laevatüüpide, laevade peamiste tegevuste, peamiste püügivahendite tüüpide ning peamiste püügivahendite seadmete ja lisade kategooriate koodide loend on kooskõlas NEAFC põhiandmeregistriga, mis on kättesaadav aadressil: https://www.neafc.org/mdr.

(1) CFR number

(2) Märkida see, kumb on asjakohane.

(3) Nõutav, kui laeva suhtes kohaldatakse IMO resolutsiooni A.1078(28).

(4) Märkida see, kumb on asjakohane.

VI LISA

TOODANGUPÄEVIK

Andmeelement:

Andmevälja kood

Nõutav (N) /

vabatahtlik (V)

/ kohaldataval juhul kohustuslik

Märkused:

1.	Laeva identifitseerimine

Raadiokutsung ja IMO number on nõutavad, kui IMO numbrit ei ole (IMO resolutsiooni A.1078 (28) kohaste laevade puhul), tuleb kasutada kas konventsiooniosalise riiklikku registrinumbrit või pardanumbrit.

Raadiokutsung

Laeva registriandmed; rahvusvaheline raadiokutsung

Laeva IMO number

Laeva IMO number:

Lisaks raadiokutsungile on nõutav laeva identifitseerimistunnus. Laev, millel on IMO number, peab seda numbrit kasutama.

Konventsiooniosalise riiklik registrinumber

Laeva registriandmed; konventsiooniosalise kordumatu laevanumber

Lisaks raadiokutsungile on nõutav laeva identifitseerimistunnus. Laevade puhul, millel ei ole IMO numbrit, võib kasutada konventsiooniosalise riiklikku registrinumbrit.

Laeva pardanumber

Laeva registriandmed; laeva pardanumber või pardanumbri puudumise korral IMO number

Laeva nimi

Laeva registriandmed; laeva nimi

2.	Teave toodangu kohta

Kuupäev

Tegevusandmed; tootmise kuupäev

Toodetud kogus

Tegevusandmed; päevas toodetud kogus liikide kaupa

Liigi nimi

FAO liigikood

Kogus

Kogutoodangu kaal kilogrammides

Toote liik

Toote liigi kood

Kogus

Toote kaal (kg)

Toote liigikood ja toote kaal: märkida nii palju paare, kui on vaja kogu toodangu hõlmamiseks

Kogutoodang ajavahemikus

Tegevusandmed; kogutoodang alates reguleeritavasse piirkonda sisenemisest, liikide kaupa

Liigi nimi

FAO liigikood

Kogus

Kogutoodangu kaal kilogrammides

Toote liik

Toote liigi kood

Kogus

Toote kaal (kg)

Toote liigikood ja toote kaal: märkida nii palju paare, kui on vaja kogu toodangu hõlmamiseks

3.	Teave pakendamise kohta

Liigi nimi

Tegevusandmed; kolmetäheline FAO liigkood

Tootekood

Tegevusandmed; toote kood

Pakendi tüüp

Tegevusandmed; pakendi tüüp

Ühiku mass

Tegevusandmed; toote netokaal (kg)

Ühikute arv

Tegevusandmed; pakendatud ühikute arv

4.	Vastuvõtnud laeva ümberlaadimisteave

Kuupäev ja kellaaeg

Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg

Ümberlaaditud saak

Tegevusandmed; pealelaaditud kogused liikide kaupa

Liik

FAO liigikood

Kogus

Eluskaal kilogrammides

Asukoht

Asukoht, kus ümberlaadimine lõppes. Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis

Ümberlaadiv laev

Doonorlaeva raadiokutsung

Kogus pardal

Tegevusandmed; üldkogus pardal liikide kaupa pärast ümberlaadimist

Liik

FAO liigikood

Kogus

Eluskaal kilogrammides

Kapten

Kapteni nimi ja aadress

5.	Lossimissadama aruanne

Tüüp

SAABUMINE

Eeldatav kuupäev ja kellaaeg

Hinnanguline sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)

Sadam

Sadama nimi, kus hakatakse ümber laadima / lossima

(ISO kahetäheline riigi kood + kolmetäheline sadama kood UN/LOCODE järgi)

Lossimiskoht

Ostja nimi või muu määratlus, mis kirjeldab täpselt, kus kohas sadamas lossimine toimub.

Nõutav, kui on teada

Kogus pardal

Kogus pardal liikide kaupa – iga liik märkida eraldi

Liik

FAO liigikood

Kogus

Eluskaal kilogrammides

Suurusklass

Suurusjaotuse kood

Kalavaru kood

Liigi kalavaru kood

Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka

Lossitav kogus

Kogus pardal liikide kaupa – iga liik märkida eraldi

Liik

FAO liigikood

Kogus

Eluskaal kilogrammides

Suurusklass

Suurusjaotuse kood

Kalavaru kood

Liigi kalavaru kood

Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka

Asjakohased koodid on kooskõlas NEAFC põhiandmeregistriga, mis on kättesaadav aadressil: https://www.neafc.org/mdr.

VII LISA

TOOTE ESITUSVIISIDE, PAKENDILIIGI, KONTEINERILIIGI JA TÖÖTLEMISVIISI KOODIDE LOETELU KASUTAMISEKS TOODANGUPÄEVIKUS

1. Töödeldud ressursi tüki või osa vorm või esitusviis

Kood	Esitus	Kirjeldus
CBF	Tursa liblikfilee (escalado)	HEA, nahk, selgroog ja saba eemaldamata
CLA	Sõrad	Ainult sõrad
DWT	ICCATi kood	Lõpused eemaldatud, roogitud, osa peast eemaldatud, uimed eemaldatud
FIA	Fileeritud ilma nahata, kõhuta	FIS ilma kõhuta
FIL	Fileeritud	HEA + GUT + TLD + luud eemaldatud. Igast kalast saab kaks fileed
FIS	Fileeritud ja nahata fileed	FIL + SKI. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud
FMF	Kalajahu	Kalajahu tervest kalast
FSB	Naha ja luudega fileed	Fileeritud, nahk ja luud eemaldamata
FSP	Nahata fileed roideluudega	Fileeritud, nahk eemaldatud, roideluud eemaldamata
GHT	Roogitud, peata ja sabata	GUH+TLD
GUG	Roogitud ja lõpusteta	Sisikond ja lõpused eemaldatud
GUH	Roogitud ja peata	Sisikond ja pea eemaldatud
GUL	Roogitud, koos maksaga	GUT, maks eemaldamata
GUS	Roogitud, peata ja nahata	GUH+SKI
GUT	Roogitud	Kogu sisikond eemaldatud
HEA	Peata	Pead maha lõigatud
HED	Pead	Ainult pead
HET	Peata ja sabata	Pead ja sabad eemaldatud
JAP	Roogitud Jaapani moodi	Põikilõige, millega eemaldatakse kõik osad peast kõhuni
JAT	Sabata, roogitud Jaapani moodi	Roogitud Jaapani moodi, saba eemaldatud
LAP	Paarisfilee	Kaksikfilee, HEA, nahk + saba + uimed EEMALDAMATA
LGS	Jalaosa	Jalad osana (krabi)
LVR	Maks	Ainult maks. Ühise esitusviisi* puhul kasutada koodi LVR-C
OTH	Muu	Muu esitusviis
ROE	Kalamari ja niisk	Ainult kalamari ja niisk. Ühise esitusviisi* puhul kasutada koodi ROE-C
SAD	Kuivsoolatud	Ilma peata, nahk, selgroog ja saba eemaldamata, kuivalt soolatud
SAL	Kergelt märgsoolatud	CBF + soolatud
SGH	Soolatud (roogitud ja ilma peata)	GUH + soolatud
SGT	Soolatud, roogitud	GUT+soolatud
SKI	Nahata	Nahk eemaldatud
SUR	Surimi	Surimi
TAL	Saba	Ainult sabad
TLD	Sabata	Saba eemaldatud
TNG	Keel	Ainult keel. Ühise esitusviisi* puhul kasutada koodi TNG-C
TUB	Ainult tõri	Ainult tõri (kalmaar)
WHL	Terve	Töötlemata
WNG	Uimed	Ainult uimed

2. Ressursi pakendi või konteineri liik

Kood	Nimi	Tüüp	Kirjeldus
BGS	Kotid	Pakendid	Saak tarnitakse kottides
BLC	Plokid	Pakendid	Saak tarnitakse plokkidena
BOX	Kastid	Pakendid	Saak tarnitakse kastides
BUL	Kalad lahtiselt	Pakendid	Saak tarnitakse lahtisena
CRT	Pappkastid	Pakendid	Saak tarnitakse pappkastides
CNT	Konteinerid	Konteiner	Saak tarnitakse konteinerites
CSW	Jahutatud mereveepaagid	Konteiner	Saak tarnitakse jää lisamisega jahutatud mereveepaagis (püsivalt paigaldatud või teisaldatav)
FOO	Kalaõli muu	Konteiner	Mis tahes muus mahutis tarnitud kalaõli
FOT	Kalaõli paak	Konteiner	Kalaõli tarnitakse spetsiaalselt õli jaoks ette nähtud paakides
RSW	Külmendatud mereveepaagid	Konteiner	Saak tarnitakse mehaaniliselt külmendatud mereveepaagis (püsivalt paigaldatud või teisaldatav)
TNK	Mahuti	Konteiner	Muude kirjeldustega hõlmamata mahutites tarnitud saak

3. Ressursi töötlemise seis

Kood	Kirjeldus
FRE	Värske
FRZ	Külmutatud
OTH	Muu töötlemisviis

VIII LISA

SAAGI JA PÜÜGIKOORMUSE REGISTREERIMINE

1. Elektrooniline püügipäevik

1.1. Püügitegevuse aruanded

Andmed, mida kasutatakse püügitegevuse aruannete koostamiseks või parandamiseks ning mida vahetatakse vastavalt NEAFC poolt vastu võetud dokumendile „NEAFC FLUX Fishing Activity ERS Implementation Document“.

a) Püügitegevuse aruanded: päise andmed

Andmed, mis tuleb esitada kõigis püügitegevuse aruannetes

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Aruande üksikasjad
Aruande tunnusnumber	N	Püügitegevuse aruande kordumatu tunnuskood
Aruande tüüp	N	TEADE on aruanne tulevase tegevuse kohta; DEKLARATSIOON on aruanne varasemast tegevusest.
Eesmärk	N	Aruande koostamine või parandamine
Viidatud aruande tunnuskood	K	Parandatava aruande tunnuskood Juhul, kui parandatakse vastuvõetud aruannet
Päritolu kalapüügi seirekeskus	N	Lipuriigi kalapüügi seirekeskuse kolmetäheline ISO riigikood
Vastuvõtmine	N	Kuupäev ja kellaaeg, mil teave kalapüügi seirekeskuses vastu võeti
Kalapüügi seirekeskuse märgis	K	Märgistamine kalapüügi seirekeskuse poolt Tehakse juhul, kui aruanne on hilinenud, seda on parandatud, see on kehtetuks tunnistatud või kalapüügi seirekeskus on selle käsitsi teinud
Koostamine	N	Kuupäev ja kellaaeg, mil kalapüügi seirekeskus aruande koostas
Järjekorranumber	V	Laevast lõplikule adressaadile (XNE) saadetud sõnumite järjekorranumber. See on kalendriaasta jooksul iga laeva puhul kordumatu. Jooksva aasta alguses ennistatakse selleks väärtuseks iga laeva puhul 1 ja igale järgmisele saadetud sõnumile pannakse järgmine järjekorranumber.
Püügireisi andmed		Kõik püügireisiga seotud tegevused
Reisi tunnuskood reguleeritavas piirkonnas	V	Käimasoleva reisi kordumatu tunnus NEAFC reguleeritavas piirkonnas
Konventsiooniosalise riiklik reisi tunnuskood	V	Püügireisi tunnus vastavalt konventsiooniosalise määratlusele
Laeva andmed		Raadiokutsung ja IMO number on nõutavad andmed. Kui IMO numbrit ei ole (IMO resolutsiooni A.1078 (28) kohaste laevade puhul), tuleb kasutada kas konventsiooniosalise riiklikku registrinumbrit või pardanumbrit.
Raadiokutsung	N	Rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva IMO number	K	Laeva IMO number Kui on olemas
Konventsiooniosalise riiklik registrinumber	N	Registrinumber
Laeva pardanumber	K	Laeva küljele kantud number Kui IMO numbrit ei ole (IMO resolutsiooni A.1078 (28) kohaste laevade puhul), tuleb kasutada kas konventsiooniosalise riiklikku registrinumbrit või pardanumbrit.
Laeva nimi	V	Laeva nimi
Laeva lipuriik	N	Lipuriigi kolmetäheline ISO riigikood
Kapteni nimi	N	Laeva kapteni nimi
Edastamise kuupäev ja aeg	N (1)	Kuupäev ja kellaaeg, mil aruanne laevalt edastati
Asukoht edastamisel	K	Laeva asukoht aruande edastamise ajal Kohustuslik, kui esitatakse teade AREA ENTRY

1.2. Püügitegevuse aruannete tüübid

a) Sisenemise eelteade

Andmed, mida kasutati sisenemise eelteate koostamisel või parandamisel

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	AREA_ENTRY
Majandamispiirkond	N	Piirkondliku kalandusorganisatsiooni piirkond, kuhu laev siseneb
Kogus pardal	N	Laeva pardal olev kogus liikide kaupa aruande edastamise ajal
Liik	N	FAO liigikood; nullsaak märgitakse FAO liigikoodiga „MZZ“
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides. Nullsaagi puhul märgitakse koguseks = 0
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Kavandatav tegevus	N	Sisenemise põhjus
Tegevuse andmed	K	Teave tegevuste eeldatava algusaja kohta Nõutav, kui kavandatav tegevus on püük või ümberlaadimine
Eeldatav kuupäev ja kellaaeg	V	Hinnanguline kavandatud tegevuse algusaeg
Eeldatav asukoht	V	Hinnanguline asukoht kavandatud tegevuse ajal Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Asjaomane piirkond	V	ICESi piirkond, milles kapten kavatseb alustada püüki
Sihtliigid	K	Püügireisi sihtliigi FAO liigikood Nõutav, kui kavandatav tegevus on püük

b) Püügitoimingu deklaratsioon

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	FISHING_OPERATION
Kuupäev	K	Kuupäev, mil saak püüti või saaki ei saadud (nullsaak) Nõutav, kui aruanne esitatakse iga päev või kui püügitoimingut ei toimunud
Laeva tegevus	N	Laeva peamine tegevus
Andmed püügitoimingute kohta, mis esitatakse iga päev	K	Nõutav, kui püügitoiming on toimunud ja sellest teatatakse iga päev
Geograafiline piirkond	N	Püügipiirkond (ICESi statistiline nelinurk), kus püügitoiming aset leidis
Asjaomane piirkond	K	Majanduspiirkond, kus saak püüti Nõutav, kui see on ette nähtud konkreetsete majandamismeetmetega
Kestus	N	Püügitoimingu(te) kestus minutites
Loomuste/püügitoimingute koguarv aruandes	N	Igapäevaste aruannete korral aruandes esitatud püügitoimingute koondarv
Püügivahend	N	FAO püügivahendikood Püügivahendi statistiline standardklassifikatsioon
Püügivahendite omadused	K
Võrgusilma suurus	K	Võrgusilma suurus millimeetrites (mm) Nõutav, kui on kohaldatav
Püügivahendi varbade mõõtmed	K	Püügivahendi varbade mõõtmed millimeetrites (mm) – sortimisvõre valgusava puhul kasutatavad varvad Nõutav, kui kasutatakse sortimisvõrega püügivahendit
Püügivahendi pikkus	K	Püügivahendi pikkus meetrites Nõutav nakkevõrkude puhul
Püügivahendite arv	K	Kasutatud püügivahendite arv Nõutav traalide, piimtraalide, tragide, lõkspüüniste ja õngekonksude puhul
Püügivahendite probleemid	K	Probleemid, mis on tekkinud püügivahendite kasutamisel Nõutav, kui püügivahenditega on olnud probleeme
Partnerlaev	K	Laev, mille püügivahenditest saak pumbatakse või paarispüügi partner Nõutav, kui pumbatakse teise laeva püügivahendist või kui tegeletakse paarispüügiga
Roll	N	Partnerlaeva roll Nt paarispüügi partner või laeva püügivahendist saagi pumpamine
Raadiokutsung	N	Partnerlaeva raadiokutsung
Lipuriik	N	Partnerlaeva või pumpava laeva lipuriik
Pardale jäetud saak	N	Pardale jäetud saak püügitoimingu kohta päevas liikide kaupa
Liik	N	FAO liigikood. Nullsaak märgitakse FAO liigikoodiga „MZZ“
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides Nullsaagi puhul märgitakse koguseks = 0
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Tagasiheide	K	Vette tagasi lastud saak püügitoimingu kohta päevas liikide kaupa Nõutav, kui tagasiheide on toimunud
Põhjus	N	Tagasiheite põhjus
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Andmed püügitoimingute kohta, mis esitatakse loomuse kohta	K	Nõutav, kui püügitoiming on toimunud ja sellest teatatakse loomuse kaupa
Püügivahendi vettelaskmine	N
Alguskuupäev ja kellaaeg	N	Püügitoimingu alguse kuupäev ja kellaaeg
Püügi alguse asukoht	N	Asukoht püügioperatsiooni alguses Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Püügisügavus alguses	K	Püügivahendi sügavus, kui see on täielikult vette lastud, meetrites Nõutav, kui on teada
Põhja sügavus alguses	K	Mere pinna ja põhja vaheline sügavus hetkel, kui püügivahend on täielikult vette lastud, meetrites Nõutav, kui on teada.
Asjaomane piirkond	K	Majanduspiirkond, kus saak püüti Nõutav, kui see on ette nähtud konkreetsete majandamismeetmetega
Kestus	N	Püügitoimingu kestus minutites
Püügivahend	N	FAO püügivahendikood Püügivahendi statistiline standardklassifikatsioon
Püügivahendite omadused	N
Võrgusilma suurus	K	Võrgusilma suurus millimeetrites (mm) Nõutav, kui on kohaldatav
Püügivahendi varbade mõõtmed	K	Püügivahendi varbade mõõtmed millimeetrites (mm) – sortimisvõre valgusava puhul kasutatavad varvad Nõutav, kui kasutatakse sortimisvõrega püügivahendit
Püügivahendi pikkus	K	Püügivahendi pikkus meetrites Nõutav nakkevõrkude puhul
Püügivahendi mõõtmed numbri järgi	K	Püügivahendi mõõtmed numbri järgi Nõutav traalide, piimtraalide, tragide, lõkspüüniste ja õngekonksude puhul
Püügivahendite probleemid	K	Probleemid, mis on tekkinud püügivahendite kasutamisel Nõutav, kui püügivahenditega on olnud probleeme
Püügivahendi väljatõmbamine	N
Lõppkuupäev ja kellaaeg	N	Püügitoimingu lõpu ajatempel
Lõpetamise asukoht	N	Asukoht püügitoimingu lõppedes Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Püügisügavus lõpus	K	Püügivahendi sügavus enne loomusevõtmise algust Nõutav, kui see on ette nähtud konkreetsete majandamismeetmetega
Põhja sügavus lõpus	K	Sügavus merepinna ja -põhja vahel enne loomusevõtmise algust Nõutav, kui see on ette nähtud konkreetsete majandamismeetmetega
Partnerlaev	K
Roll	N	Partnerlaeva roll. Nt paarispüügi partner või teise laeva püügivahendist pumpamine
Raadiokutsung	N	Partnerlaeva raadiokutsung Nõutav, kui pumbatakse teise laeva püügivahendist või kui tegeletakse paarispüügiga
Lipuriik	N	Partnerlaeva või pumpava laeva lipuriik
Pardale jäetud saak	N	Pardale jäetud saak püügitoimingu kohta päevas liikide kaupa
Liik	N	FAO liigikood Nullsaak märgitakse FAO liigikoodiga „MZZ“
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides; nullsaagi puhul märgitakse koguseks = 0
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Tagasiheide	K	Vette tagasi lastud saak püügitoimingu kohta päevas liikide kaupa Nõutav, kui tagasiheide on toimunud
Põhjus	N	Tagasiheite põhjus
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka

c) Doonorlaeva ümberlaadimisteade

Andmed, mida kasutati doonorlaeva ümberlaadimisteate koostamisel või parandamisel

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	TRANSHIPMENT
Eeldatav kuupäev ja kellaaeg	V	Hinnanguline ümberlaadimise alguse kuupäev ja kellaaeg
Eeldatav asukoht	V	Eeldatav ümberlaadimise asukoht Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Pardal olev saak	N	Saak pardal (enne ümberlaadimist) – iga liik tuleb märkida eraldi
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Ümberlaaditud saak	N	Mahalaaditav kogus liikide kaupa – iga liik märkida eraldi
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Vastuvõttev laev	N	Vastuvõtva laeva andmed
Raadiokutsung	N	Vastuvõtva laeva raadiokutsung
Lipuriik	N	Vastuvõtva laeva lipuriik

d) Vastuvõtva laeva ümberlaadimisdeklaratsioon

Andmed, mida kasutati vastuvõtva laeva ümberlaadimisdeklaratsiooni koostamisel või parandamisel

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	TRANSHIPMENT
Kuupäev ja kellaaeg	N	Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg
Asukoht	N	Asukoht, kus ümberlaadimine lõppes Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Ümberlaaditud saak	N	Pealelaaditud kogused liikide kaupa
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Kogus pardal	N	Üldkogus pardal liikide kaupa pärast ümberlaadimist
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Ümberlaadiv laev	N	Doonorlaev
Raadiokutsung	N	Doonorlaeva raadiokutsung
Lipuriik	N	Doonorlaeva lipuriik.

e) Lahkumise eelteade

Andmed, mida kasutati lahkumise eelteate koostamisel või parandamisel

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	AREA_EXIT
Eeldatav kuupäev ja kellaaeg	V	Hinnanguline lahkumise kuupäev ja kellaaeg
Eeldatav asukoht	V	Eeldatav asukoht reguleeritavast piirkonnast lahkumise ajal Koordinaadid kümnendkraadides kolmanda kümnendkohani WGS84 süsteemis
Majandamispiirkond	N	Piirkondliku kalandusorganisatsiooni piirkond, millest laev lahkub
Pardal olev saak	N	Hinnanguline üldkogus pardal liikide kaupa. See on järgmiste koguste summa: reguleeritavasse piirkonda sisenemisel aruandes esitatud pardal olnud kogus, pluss reguleeritavas piirkonnas võetud saak, miinus saak, mis võidi maha laadida ning/või pluss saak, mis võidi peale laadida ümberlaadimises vastuvõtva laevana osalenud laevade puhul.
Liik	N	FAO liigikood; nullsaak märgitakse FAO liigikoodiga „MZZ“
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides; nullsaagi puhul märgitakse koguseks = 0
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka

f) Lossimissadama teade

Andmed, mida kasutati lossimissadama teate koostamisel või parandamisel

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Tüüp	N	ARRIVAL – kui saabumise põhjuseks on lossimine
Eeldatav kuupäev ja kellaaeg	N	Hinnanguline sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)
Sadam	N	Sadama nimi, kus hakatakse ümber laadima / lossima (ISO kahetäheline riigi kood + kolmetäheline sadama kood UN/LOCODE järgi)
Lossimiskoht	K	Ostja nimi või muu määratlus, mis kirjeldab täpselt, kus kohas sadamas lossimine toimub Nõutav, kui on teada
Kogus pardal	N	Kogus pardal liikide kaupa – iga liik märkida eraldi
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka
Lossitav kogus	N	Kogus pardal liikide kaupa – iga liik märkida eraldi
Liik	N	FAO liigikood
Kogus	N	Eluskaal kilogrammides
Suurusklass	V	Suurusjaotuse kood
Kalavaru kood	K	Liigi kalavaru kood Nõutav, kui püütud saak kuulub NEAFC soovituses 02:2011 (muudetud kujul) loetletud kalavaru hulka

2. Püügitegevuse aruannete tühistamine

Andmed, mida kasutati varem vastuvõetud püügitegevuse aruande tühistamiseks

Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Aruande üksikasjad
Aruande tunnusnumber	N	Kõnealuse püügitegevuse aruande kordumatu tunnuskood
Aruande tüüp	N	Sama, mis tühistataval aruandel
Eesmärk	N	CANCELLATION
Koostamine	N	Kuupäev ja kellaaeg, mil kalapüügi seirekeskus aruande koostas
Päritolu kalapüügi seirekeskus	N	Lipuriigi kalapüügi seirekeskuse kolmetäheline ISO riigikood
Vastuvõtmine	N	Kuupäev ja kellaaeg, mil teave kalapüügi seirekeskuses vastu võeti
Kalapüügi seirekeskuse märgis	K	Märgistamine kalapüügi seirekeskuse poolt Tehakse juhul, kui aruanne on hilinenud, seda on parandatud, see on kehtetuks tunnistatud või kalapüügi seirekeskus on selle käsitsi teinud
Viidatud aruande tunnuskood	N	Tühistatava aruande tunnuskood
Järjekorranumber	V	Laevast lõplikule adressaadile (XNE) saadetud sõnumite järjekorranumber. See on kalendriaasta jooksul iga laeva puhul kordumatu. Jooksva aasta alguses ennistatakse selleks väärtuseks iga laeva puhul 1 ja igale järgmisele saadetud sõnumile pannakse järgmine järjekorranumber.

(1) Ei kohaldata rakendusdokumendi „FLUX FA“ 1. versiooni puhul.

IX LISA

REGULEERITAVA PIIRKONNA PIIRID

Kõik artikli 16 lõike 1 punktis f määratletud andmebaasis kasutatud koordinaatide muudatused tuleb:

—	edastada NEAFC sekretariaadile kui reguleeritava piirkonna piiride muudatused; punktide hulk tuleb eraldi kinnitada ning tuleb esitada kontaktisik, et saaks kontrollida muudetud kaardiandmeid;

—	esitada kümnendkohtades ja WGS84 süsteemis sellises elektroonilises vormis, mida saab otse importida geoinfosüsteemi tarkavarasse ilma, et oleks vaja käsitsi sekkuda;

—	positiivsete numbrite puhul võib jätta märkimata positiivse laiuskraadi tähise „N“, positiivse pikkuskraadi tähise „E“ ja „+“-märgi.

X LISA

LAEVASEIRESÜSTEEMI ARUANNETE EDASTAMINE

Asukohaaruanne
Laeva identifitseerimine: kasutada tuleb vähemalt kaht tunnust. Kui on olemas, tuleb kasutada IMO numbrit.
Andmeelement	Staatus (N = nõutav) V = vabatahtlik; K = kohustuslik, kui on kohaldatav)	Märkused
Raadiokutsung	N	Laeva registriandmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
IR	N	CFR
Pardanumber	K	Laeva registriandmed; laeva pardanumber või pardanumbri puudumise korral IMO number
IMO	K	Laeva registriandmed; kui on olemas, tuleb kasutada IMO numbrit.
Lipuriik	N	Laeva registriandmed; laeva lipuriik
Laeva nimi	V	Laeva registriandmed; laeva nimi
Geograafilised koordinaadid		Laeva asukoht, mille laevaseiresüsteem edastab koordinaatide saamise kuupäeva ja kellaaja seisuga
Laiuskraad (kümnendarv)	N	Tegevusandmed; asukoht koordinaatide saamise kuupäeva ja kellaaja seisuga
Pikkuskraad (kümnendarv)	N	Tegevusandmed; asukoht koordinaatide saamise kuupäeva ja kellaaja seisuga
Kiirus	N	Tegevusandmed; laeva kiirus
Kurss	N	Tegevusandmed; laeva liikumise suund
Tüüp	N	Sõnumi tüüp on „ENTRY“ asjaomase konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskuselt saadud esimese laevaseiresüsteemi sõnumi korral, mis on saadetud reguleeritavast piirkonnast. Sõnumi tüüp on „EXIT“ asjaomase konventsiooniosalise kalapüügi seirekeskuselt saadud esimese laevaseiresüsteemi sõnumi korral, mis on saadetud väljastpoolt reguleeritavat piirkonda; laius- ja pikkuskraadid on sellist tüüpi sõnumi korral vabatahtlikud. Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud aruannete puhul on sõnumi tüüp „MANUAL“.
Kuupäev/kellaaeg	N	Kuupäev, mil laeva navigeerimisseade märkis laeva asukoha

XI LISA

ARUANDED NAF VORMINGUS

1. Andmeedastusvorming

Iga andmeedastus on struktureeritud järgmiselt:

—	andmemärgid vastavalt standardile ISO 8859.1;

—

iga andmeedastus on struktureeritud järgmiselt:

—	topeltkaldkriips (//) ja tähed „SR“ märgivad sõnumi algust;

—	topeltkaldkriips (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

—	kaldkriips (/) eraldab väljakoodi ja andmeid;

—	andmete paare eraldab tühik;

—	tähed „ER“ ja topeltkaldkriips (//) märgivad sissekande lõppu.

2. Püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega seotud teabe elektroonilise edastamise vorming

Püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega seotud teabe elektroonilise edastamise vorming
Kategooria	Andmeelement	Andme-välja kood	Tüüp	Sisu	Määratlus
Süsteemi andmed	Sissekande algus	SR			Tähistab sissekande algust
	Sissekande lõpp	ER			Tähistab sissekande lõppu
	Kinnitusteate staatus	RS	3 tähemärki	Koodid	ACK / NAK = vastu võetud / vastu võtmata
	Kinnitusteate veanumber	RE	3 numbrit	001 – 999	Koodid, mis tähistavad juhtimiskeskuses vastu võetud vigu (vt IX lisa punkt 3)
Sõnumi andmed	Adressaat	AD	3 tähemärki	ISO-3166 aadress	Sõnumi vastuvõtja aadress, NEAFC puhul „XNE“
	Sõnumi saatja	FR	3 tähemärki	ISO-3166 aadress	Edastaja aadress, (konventsiooniosaline)
	Sõnumi tüüp	TM	3 tähemärki	Kood	Sõnumi liigi esimesed kolm tähte
	Järjekorranumber	SQ	6 numbrit	NNNNNN	Laevast lõplikule adressaadile (XNE) saadetud sõnumite järjekorranumber. See on kalendriaasta jooksul iga laeva puhul kordumatu. Jooksva aasta alguses ennistatakse selleks väärtuseks iga laeva puhul 1 ja igale järgmisele saadetud sõnumile pannakse järgmine järjekorranumber.
	Sissekande number	RN	6 numbrit	NNNNNN	Kalapüügi seirekeskusest XNE-le saadetud sissekannete järjekorranumber. See on kalendriaasta jooksul iga kalapüügi seirekeskuse puhul kordumatu. Jooksva aasta alguses ennistatakse selleks väärtuseks 1 ja igale järgmisele saadetud sissekandele pannakse järgmine järjekorranumber.
	Sissekande kuupäev	RD	8 numbrit	AAAAKKPP	Kalapüügi seirekeskuse sissekande edastamise aasta, kuu ja päev UTC järgi
	Sissekande kellaaeg	RT	4 numbrit	TTMM	Kalapüügi seirekeskuse kirje sissekande tunnid ja minutid UTC järgi
	Kuupäev	DA	8 numbrit	AAAAKKPP	Esimese edastuse aasta, kuu ja päev UTC järgi. „RET“-sõnumite korral edastab esimese sõnumi kalapüügi seirekeskus, kõigil muudel juhtudel edastab esimese sõnumi laev.
	Kellaaeg	TI	4 numbrit	TTMM	Esimese edastuse tunnid ja minutid UTC järgi. „RET“-sõnumite korral edastab esimese sõnumi kalapüügi seirekeskus, kõigil muudel juhtudel edastab esimese sõnumi laev.
	Tühistatud aruanne	CR	6 numbrit	NNNNNN	Tühistatava sissekande number
	Aruande tühistamise aasta	YR	4 numbrit	NNNN	Tühistatava aruande aasta UTC järgi
Laeva registreerimis-andmed	Raadiokutsung	RC	7 tähemärki	IRCSi kood	Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
	Laeva nimi	NA	45 tähemärki		Laeva nimi
	IMO number	IM	12 numbrit	NNNNNNNNNNNN	Laeva IMO number
	Pardanumber	XR	14 tähemärki		Laeva küljele kantud number
	Lipuriik	FS	3 tähemärki	ISO-3166	Registreerimise riik
	Konventsiooniosalise riiklik registrinumber	IR	3 tähemärki 9 tähemärki	ISO-3166 + kuni 9 tähemärki	Kolmetäheline riigikood, millele järgneb üheksatäheline kordumatu laeva tunnuskood, mille lipuriik sellele registreerimisel andis
	Sadama nimi	PO	45 tähemärki		Laeva registreerimissadam
	Laeva omanik	VO	250 tähemärki		Laeva omaniku nimi ja aadress
	Laeva prahtija	VC	250 tähemärki		Laeva prahtija nimi ja aadress
Laeva andmed	Laeva mahutavusühik	VT	2 tähemärki 5 numbrit	„OC“ või „LC“ tonnaaž	„OC“ – Oslo 1947. aasta konventsioon, „LC“ – Londoni konventsioon ICTM-69; laeva mahutavus tonnides
	Laeva võimsusühik	VP	2 tähemärki 5 numbrit	0–99999	Osutab, millist mõõtühikut kasutatakse, „hj“ või „kW“; peamasina koguvõimsus
	Laeva pikkus	VL	2 tähemärki 3 numbrit	„OA“ või „PP“; pikkus meetrites	„OA“ – kogupikkus ja „PP“ – loodsirgete vaheline pikkus Laeva kogupikkus meetrites, ümardatud lähima täismeetrini
	Laeva tüüp	TP	3 tähemärki	Kood
	Püügivahend	GE	3 tähemärki	FAO kood	Püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon
Püügiloa üksikasjad	Väljaandmise kuupäev	IS	8 numbrit	AAAAKKPP	Ühe või mitme reguleeritava liigi püügiloa andmise kuupäev
	Reguleeritavad kalavarud	RR	3 tähemärki	Liik (FAO kood)	Reguleeritava kalavaru FAO liigikood, eraldatud tühikuga
	Alguskuupäev	SD	8 numbrit	AAAAKKPP	Loa kehtivuse/peatamise alguskuupäev
	Lõppkuupäev	ED	8 numbrit	AAAAKKPP	Reguleeritava kalavaru püügiloa kehtivuse lõppkuupäev
	Piiratud luba	LU	1 tähemärk		„Y“ või „N“ märgib, kas piiratud luba kehtib või ei
Järelevalve/vaatluse teave	Laiuskraad	LA	5 tähemärki	NDDMM (WGS-84)	nt //LA/N6535 = 65o35′ põhjalaiust
	Pikkuskraad	LO	6 tähemärki	E/WDDDMM (WGS-84)	nt //LO/W02134 = 21o34′ läänepikkust
	Kiirus	SP	3 numbrit	Sõlme * 10	nt //SP/105 = 10,5 sõlme
	Järelevalvevahend	MI	3 tähemärki	NEAFC kood	„VES“ – laev, „AIR“ – jäiga tiivakinnitusega õhusõiduk, „HEL“ – helikopter
	Konventsiooniosalise määratud inspektori tunnistus	AI	7 tähemärki	NEAFC kood	Konventsiooniosalise ISO-3166 kood, millele järgneb 4-kohaline number, vajadusel korrata
	Vaatluse seerianumber	OS	3 numbrit	0 – 999	Vaatluse järjekorranumber reguleeritaval alal asjaomase patrulli töö jooksul
	Vaatluse kuupäev	DA	8 numbrit	AAAAKKPP	Laeva täheldamise kuupäev
	Täheldamise kellaaeg	TI	4 numbrit	TTMM	Laeva täheldamise kellaaeg UTC järgi
	Objekti identifitseerimine	OI	7 tähemärki	IRCSi kood	Täheldatud laeva rahvusvaheline raadiokutsung
	Foto	PH	1 tähemärk		Kas tehti foto, „Jah“ või „Ei“
	Vaba tekstirida	MS	255 tähemärki		Vaba teksti väli

3. Kinnitussõnum

NEAFC sekretariaadilt (XNE) kalapüügi seirekeskusele aruannete saatmise vorming on järgmine:

Kinnitussõnumi vorming
Andmeelement	Andmevälja kood	Nõutav/ vabatahtlik	Märkused
Sissekande algus	SR	N	Süsteemiandmete osa; tähistab sissekande algust
Aadress	AD	N	Sõnumiandmete osa; vastuvõtja, aruannet saatev konventsiooniosaline
Sõnumi saatja	FR	N	Sõnumiandmete osa; XNE on NEAFC (kes saadab kinnitussõnumi)
Sõnumi tüüp	TM	N	Sõnumiandmete osa; kinnitussõnumi puhul on teate tüüp on „RET“
Järjekorranumber	SQ	V	Aruande andmete osa; laeva aruande järjekorranumber jooksval aastal, kopeeritakse saadud aruandest.
Raadiokutsung	RC	V	Aruandeandmete osa; laeva rahvusvaheline raadiokutsung, kopeeritakse saadud aruandest.
Kinnitusteate staatus	RS	N	Aruandeandmete osa; kood, mis näitab, kas aruanne/sõnum võeti vastu või mitte („ACK“ või „NAK“)
Kinnitusteate veanumber	RE	V	Aruandeandmete osa; vea tüüpi näitav number
Sissekande number	RN	N	Aruandeandmete osa; vastuvõetava aruande/sõnumi registreerimise number
Kuupäev	DA	N	Sõnumiandmete osa; NEAFC-lt (XNE) kalapüügi seirekeskusele „RET“-sõnumi edastamise kuupäev
Kellaaeg	TI	N	Sõnumiandmete osa; NEAFC-lt (XNE) kalapüügi seirekeskusele „RET“-sõnumi edastamise kellaaeg
Sissekande lõpp	ER	N	Süsteemiandmete osa; tähistab sissekande lõppu

4. Kinnitussõnumi veanumbrid

Tagasi lükatud (NAK) Järelmeetmed on nõutavad	Vastuvõetud ja salvestatud (ACK) Järelmeetmed on nõutavad	Vastu võetud ja salvestatud (ACK) hoiatusega	Vea põhjus
101			Sõnum on loetamatu
102			Andmete väärtus või suurus on väljaspool lubatud piire
104			Nõutavad andmed puuduvad
105			Aruanne on duplikaat; katse saata uuesti varem tagasi lükatud aruannet
106			Lubamatu andmeallikas
		150	Järjestusviga
		151	Kuupäev/kellaaeg tulevikus
		155	Aruanne on duplikaat; katse saata uuesti varem vastu võetud aruannet
		250	Katse laevale sõnumit uuesti saata
	251		Laevale ei ole sõnumit saadetud
	252		Liigid pole AUT, LIM ega SUS

5. Sõnumite ja aruannete tüübid

Kood	Sõnum/aruanne	Märkused
RET	Kinnitussõnum	Automaatne elektrooniline sõnum vastavalt sissekannete registreerimisele
SEN	Järelevalvesõiduki sisenemine	Konventsiooniosalise edastatud aruanne järelevalvesõiduki sisenemisel reguleeritavasse piirkonda
SEX	Järelevalvesõiduki lahkumine	Konventsiooniosalise edastatud aruanne järelevalvesõiduki lahkumisel reguleeritavast piirkonnast
OBS	Tähelepanekud	Käesoleva määruse alusel määratud konventsiooniosalise inspektorite aruanne reguleeritavas piirkonnas märgatud kalalaevade kohta

Täheldatud kalalaeva tüüpide ja püügivahendi tüüpide koodide loetelud on kooskõlas NEAFC põhiandmeregistriga, mis on kättesaadav aadressil: https://www.neafc.org/mdr.

XII LISA

KALAPÜÜGI SEIREKESKUSE MÄRGISTUS

Enne aruannete edastamist vajaduse korral NEAFC sekretariaadile lisab kalapüügi seirekeskus aruannetele nende märgistamiseks järgmised koodid:

Kood (üks täht)	Kirjeldus
D	Hilinenult saadetud aruanded, kalapüügi seirekeskuse poolt muutmata
C	Kalapüügi seirekeskuse poolt parandatud või tühistatud aruanded
M	Kalapüügi seirekeskuse poolt käsitsi registreeritud aruanded

Kõnealused aruanded peavad vastama kõigile tehnilistele ja vormilistele nõuetele.

XIII LISA

INSPEKTORITUNNISTUS

Kaardi mõõtmed on 10 × 7 cm ja see võib olla plastiga lamineeritud. Tunnistuse number koosneb kolmetähelisest riigi koodist, millele järgneb konventsiooniosalise neljakohaline järjekorranumber.

XIV LISA

INSPEKTORITEST JA INSPEKTEERIMISALUSTEST TEAVITAMINE

1. Inspektorid

Andmeelement	Andmevälja kood	Staatus (N = nõutav) (V = vabatahtlik)	Märkused
Inspektori nimi	NA	N	Inspektori nimi
Konventsiooniosalise kordumatu tunnus	ID	N	Konventsiooniosalise kordumatu number, millele eelneb kolmetäheline riigikood
E-post	*	M	Inspektori e-posti aadress

2. Inspekteerimisalused

Andmeelemendid	Andmevälja kood	Staatus (N = nõutav) (V = vabatahtlik)	Märkused
Tüüp	*	N	Laev, lennuk või helikopter
Lipuriik	FS	N	Aluse lipuriik
Registreerimisnumber	*	V	Lipuriigi registreerimisnumber, kui on olemas
Nimi	NA	V	Aluse nimi, kui on olemas
Raadiokutsung	RC	N	Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
Raadiosagedused	*	N	Kasutatavad raadiosagedused (2 182 kHz, Channel 16 jne)
Telefon	*	V	Telefoninumbrid, kui on olemas
E-post	*	V	E-posti aadress(id) (kui on olemas)

XV LISA

NEAFC INSPEKTEERIMISSIGNAAL

Päevavalguse ajal ja tavalise nähtavuse korral heisatakse kaks teineteise kohal paiknevat vimplit.

Pardaleminekuks kasutataval laeval heisatakse üks inspekteerimisvimpel. See vimpel võib olla poole väiksemate mõõtmetega. Vimpel võib olla värvitud laevakerele või laeva mis tahes vertikaalsele osale. Värviga peale maalitud vimplilt võib mustad tähed „NE“ ära jätta.

XVI LISA

JÄRELEVALVETEGEVUSEST TEATAMINE

1. Aruanne järelevalvesõiduki reguleeritavasse piirkonda sisenemise kohta

Järelevalve sisenemissõnum (SEN)
Andmeelement	Staatus (N = nõutav) (V = vabatahtlik)	Märkused
Sõnumi saatja	N	Sõnumiandmete osa; edastava konventsiooniosalise aadress
Sissekande number	N	Sõnumiandmete osa; sõnumi järjekorranumber jooksval aastal
Sõnumi tüüp	N	Sõnumiandmete osa; sõnumi tüüp, sõnum „SEN“ aruandena järelevalvesõiduki sisenemise kohta reguleeritavasse piirkonda
Sissekande kuupäev	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kuupäev
Sissekande kellaaeg	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kellaaeg
Järelevalvevahend	N	Järelevalve andmed; „VES“ veesõiduki, „AIR“ jäiga tiivakinnitusega õhusõiduki, „HEL“ helikopteri puhul
Raadiokutsung	N	Järelevalve andmed; järelevalvesõiduki rahvusvaheline raadiokutsung
Määratud inspektori tunnistus	N	Järelevalve andmed; tunnistuse number, vajaduse korral korduvalt
Kuupäev	N	Järelevalve andmed; sisenemise kuupäev (1)
Kellaaeg	N	Järelevalve andmed; sisenemise kellaaeg (1)
Laiuskraad	N	Järelevalve andmed; asukoht sisenemise ajal (1)
Pikkuskraad	N	Järelevalve andmed; asukoht sisenemise ajal (1)
Sissekande lõpp	N	Süsteemiandmete osa; tähistab sissekande lõppu

2. Aruanne järelevalvesõiduki reguleeritavast piirkonnast lahkumise kohta

Järelevalve lahkumissõnum (SEX)
Andmeelement	Staatus (N = nõutav) (V = vabatahtlik)	Märkused
Sõnumi saatja	N	Sõnumiandmete osa; edastava konventsiooniosalise aadress
Sissekande number	N	Sõnumiandmete osa; sõnumi järjekorranumber jooksval aastal
Sõnumi tüüp	N	Sõnumiandmete osa; sõnumi tüüp, sõnum „SEX“ aruandena järelevalvesõiduki lahkumise kohta reguleeritavalt alalt
Sissekande kuupäev	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kuupäev
Sissekande kellaaeg	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kellaaeg
Järelevalvevahend	N	Järelevalve andmed; „VES“ veesõiduki, „AIR“ jäiga tiivakinnitusega õhusõiduki, „HEL“ helikopteri puhul
Raadiokutsung	N	Järelevalve andmed; järelevalvesõiduki rahvusvaheline raadiokutsung
Kuupäev	N	Järelevalve andmed; lahkumise kuupäev (2)
Kellaaeg	N	Järelevalve andmed; lahkumise kellaaeg (2)
Laiuskraad	N	Järelevalve andmed; asukoht lahkumise ajal (2)
Pikkuskraad	N	Järelevalve andmed; asukoht lahkumise ajal (2)
Sissekande lõpp	N	Süsteemi andmed; tähistab sissekande lõppu

(1) Hinnanguline, kui sõnum saadetakse enne järelevalvesõiduki sisenemist.

(2) Sama, mis hinnangulised järelevalve andmed „SEN“-sõnumi puhul, kui käesolev sõnum tühistatakse.

XVII LISA

VAATLUSARUANDED

Vaatlusaruanne (OBS)
Andmeelement	Kood	Staatus (N = nõutav) (V = vabatahtlik)	Märkused
Sissekande algus	SR	N	Süsteemiandmete osa; tähistab sissekande algust
Aadress	AD	N	Sõnumiandmete osa; adressaat, NEAFC puhul „XNE“
Sõnumi saatja	FR	N	Sõnumiandmete osa; edastava konventsiooniosalise aadress
Sissekande number	RN	N	Sõnumiandmete osa; sõnumi järjekorranumber jooksval aastal
Sõnumi tüüp	TM	N	Sõnumiandmete osa; vaatlusaruande puhul sõnumi tüüp „OBS“
Raadiokutsung	RC	N	Järelevalve andmed; järelevalvesõiduki rahvusvaheline raadiokutsung
Sissekande kuupäev	RD	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kuupäev
Sissekande kellaaeg	RT	N	Sõnumiandmete osa; edastamise kellaaeg
Vaatluse järjekorranumber	OS	N	Järelevalve andmed; vaatluse järjekorranumber
Kuupäev	DA	N	Järelevalve andmed; laeva täheldamise kuupäev
Kellaaeg	TI	N	Järelevalve andmed; laeva täheldamise kellaaeg
Laiuskraad	LA	N	Järelevalve andmed; laiuskraad laeva täheldamise ajal
Pikkuskraad	LO	N	Järelevalve andmed; laeva täheldamise pikkuskraad
Objekti identifitseerimine	OI	N	Laeva registriandmed; täheldatud laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Pardanumber	XR	N	Laeva registriandmed; laeva pardanumber või pardanumbri puudumise korral IMO number
Laeva nimi	NA	V	Laeva registriandmed; täheldatud laeva nimi
Lipuriik	FS	N	Laeva registriandmed; täheldatud laeva lipuriik
Laeva tüüp	TP	V	Laeva iseloomustus; täheldatud laeva tüüp
Kiirus	SP	V	Järelevalve andmed; täheldatud laeva kiirus
Kurss	CO	V	Järelevalve andmed; täheldatud laeva kurss
Tegevus	AC	N	Järelevalve andmed; täheldatud laeva tegevus
Foto	PH	N	Järelevalve andmed; kas täheldatud laevast tehti foto, „Jah“ või „Ei“
Märkused	MS	V	Järelevalve andmed; vaba tekst aruande täitmiseks
Sissekande lõpp	ER	N	Süsteemiandmete osa; märgib konkreetse sissekande lõppu

Laeva saab identifitseerida ainult raadiokutsungi või laeva pardanumbri visuaalse kontrollimisega.

Kui identifitseerimine ei ole võimalik, tuleb põhjus täpsustada märkuste lahtris.

Täheldatud laeva tegevuste loetelud on kooskõlas NEAFC põhiandmeregistriga, mis on kättesaadav aadressil: https://www.neafc.org/mdr.

XVIII LISA

XIX LISA

LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE

Laevatrepp võimaldab inspektoritel merel turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda. Laevatrepp hoitakse puhtana ja heas korras.

Trepp paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et:

a)	see on vaba igasugusest lossitavast kaubast;

b)	see on piisavalt eemal peentest köitest ja asub võimalikult laevakere keskosas;

c)	iga aste on kindlalt vastu laeva külge.

Laevatrepi astmed on:

a)	lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja valmistatud oksakohtadeta, jätkamata lauast; neli alumist astet võivad olla valmistatud piisavalt tugevast ja jäigast kummist või muust samasuguste omadustega materjalist;

b)	libisemist kindlalt takistava pinnaga;

c)	vähemalt 480 mm pikkused, 115 mm laiused ja 23 mm paksused, arvestamata libisemisvastaseid vahendeid või sooni;

d)	asetatud võrdsete vahedega mitte alla 300 mm ja mitte üle 380 mm;

e)	kinnitatud viisil, mis tagab nende horisontaalasendi.

Laevatrepil ei tohi olla üle kahe väljavahetatud astme, mis on kohale kinnitatud trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisist erinevalt, ja sel viisil kinnitatud astmed asendatakse võimalikult kiiresti astmetega, mis kinnitatakse kohale trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisil. Kui väljavahetatud aste kinnitatakse laevatrepi külgtrosside külge astme küljele tehtud soonte abil, tehakse sooned astme pikemasse külge.

Trepi külgtrossideks on kaks katmata manillaköit või muud samaväärset köit ümbermõõduga vähemalt 60 mm; kumbagi trossi ei kaeta mingi materjaliga ning ülemisest astmest allpool ei või olla jätkukohti; kaks nõuetekohaselt laeva külge kinnitatud põhiköit ümbermõõduga vähemalt 65 mm ja päästeköis on kasutamiseks käepärast.

Lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja ühest oksakohtadeta jätkamata lauast valmistatud 1,8–2 m pikkused tugipuud paigaldatakse selliste vahedega, mis takistavad laevatrepil keerdu minemast. Kõige alumine tugipuu paigaldatakse altpoolt viiendale trepiastmele ning tugipuude vahel ei tohi olla rohkem kui üheksa astet.

Laeval on vahendid, mis tagavad, et inspektorid saavad laevale minna või laevalt lahkuda mugavalt ja turvaliselt laevatrepi, pardatrepi või muu abivahendi kõrgeimast kohast alates. Kui laeva minnakse reelingu- või umbreelinguvärava kaudu, peavad väraval olema nõuetekohased käsipuud. Kui laevale minnakse ja laevalt lahkutakse reelingutrepi kaudu, kinnitatakse trepp kindlalt umbreelingu- või platvormipiirde külge ning laevale mineku ja laevalt lahkumise kohale kinnitatakse kaks pillerit vahega 0,70–0,80 m. Mõlemad pillerid kinnitatakse jäigalt laevakere külge alt või alumise osa lähedalt ning samuti kõige kõrgemast kohast, nende läbimõõt on vähemalt 40 mm ja nad ulatuvad vähemalt 1,2 m reelingust kõrgemale.

Öösel on nii laevatrepi pardaväline osa kui ka koht, kus inspektor laevale astub, piisavalt valgustatud. Käepärast hoitakse isesüttiva tulega poid. Viskenöör on kasutamiseks käepärast.

Laeval on vahendid, mis võimaldavad laevatreppi kasutada laeva mõlemal küljel. Vastutav inspektor võib avaldada soovi selle kohta, kummale küljele laevatrepp asetada.

10.

Laeva valveohvitser vastutab trepi kohaleasetamise ning inspektori laevale mineku ja laevalt lahkumise eest. Vastutaval ohvitseril on raadioühendus kaptenisillaga.

11.

Kui laeva konstruktsioonidetailid, näiteks põrkevöö, takistavad mõne kõnealuse sätte rakendamist, nähakse ette erikord, et inspektorid saaksid turvaliselt laevale minna ja laevalt lahkuda.

XX LISA

TEAVE MÄÄRATUD SADAMATELE

Sadama tunnus
Riik	Sadama nimi (1)	Sadama kood (1) (UN/LOCODE, kui on olemas)	Piirikontrolli-punkt (JAH / EI)	Sadama tüüp
				Lossimine	Ümber-laadimine	Muud sadama-teenused

(1) UNECE loendis esinev kood ja nimi.

XXI LISA

SADAMARIIGI KONTROLLI VORMID

XXII LISA

RISKIJUHTIMISE ÜLDISED SUUNISED SADAMARIIGI KONTROLLI JAOKS

Riskijuhtimine tähendab riskide süstemaatilist tuvastamist ja ohutegurite ilmnemisel kõigi vajalike meetmete rakendamist nende vähendamiseks. See hõlmab andmete ja teabe kogumist, riskide analüüsimist ja hindamist, meetmete ettevalmistamist ja võtmist ning asjakohase protsessi korrapärast jälgimist ja tulemuste läbivaatamist.

Riskihindamise alusel määratlevad liikmesriigid EFCAga koordineerides riskijuhtimisstrateegia, et lihtsustada käesoleva määruse nõuete täitmist. Nimetatud strateegia peaks hõlmama asjakohaste kulutasuvate kontrollivahendite ja inspekteerimisviiside väljaselgitamist, kirjeldust ja jaotust vastavalt riski laadile ja hinnangulisele tasemele ning sihtkriteeriumide täitmist.

Asjakohase kontrolli- ja inspekteerimisteabe õigeaegse riskianalüüsi ja üldise hindamise võimaldamiseks on sätestatud kontrollimis- ja inspekteerimistegevuse riskihindamise ja -juhtimise kriteeriumid.

Kontrollitakse ja inspekteeritakse üksikuid kalalaevu, kalalaevade rühmi, laevade käitajaid ja/või püügitegevust eri liikide püügil ja konventsiooni ala eri osades vastavalt riskitasemele, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse muu hulgas järgmisi üldisi kriteeriume seoses sadamariigi teostatava lossimise ja ümberlaadimise kontrollimisega sadamas:

a)	konventsioonis mitte osaleva riigi laeva püütud saak;

b)	külmutatud saak;

c)	suuremahuline saak;

d)	varem merel ümberlaaditud saak;

e)	saak, mis on püütud konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni alt välja jäävates vetes, st reguleeritavas piirkonnas;

f)	saak, mis on püütud nii konventsiooni alal kui ka sellest väljaspool;

g)	väärtuslikest liikidest koosnev saak;

h)	väga piiratud püügivõimalustega kalavarudest koosnev saak ning

i)	varem tehtud inspekteerimiste arv ja avastatud rikkumiste arv laeva ja/või käitaja kohta.

XXIII LISA

SADAMAS TEHTUD INSPEKTEERIMISE VORM

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2594/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)