(1)

Venemaa Föderatsiooni täiemahuline ebaseaduslik sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõi esile Venemaa maagaasist sõltumise dramaatilised tagajärjed turgudele ja julgeolekule. Seepärast leppisid riigipead ja valitsusjuhid oma 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis kokku, et vähendavad järk-järgult sõltuvust Venemaa energiast ning kaotavad lõpuks selle sõltuvuse täielikult. Komisjon pakkus oma 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ ja 18. mai 2022. aasta kavas „REPowerEU“ välja konkreetsed meetmed, mille abil mitmekesistada energiavarustust, et täielikult eemalduda Venemaa energia impordist turvalisel, taskukohasel ja kestlikul viisil. Sellest ajast alates on gaasitarnete mitmekesistamine Venemaa Föderatsioonist eemaldumiseks olnud märkimisväärselt edukas. Kuna Venemaa maagaasi tuleb liitu ikka veel märkimisväärses mahus, tegi komisjon oma 6. mai 2025. aasta teatises, mis käsitleb Vene energia impordi lõpetamise tegevuskava (edaspidi „tegevuskava „REPowerEU““), teatavaks seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult Venemaa gaasi import ning parandada praegust energiasõltuvusega tegelemise raamistikku. Liidu energiajulgeoleku ja energiaalase vastupanuvõime tagamiseks on vaja kiiresti ja strateegiliselt tegeleda kõigi ülejäänud energiasõltuvuse liikidega, mis on tegevuskavas „REPowerEU“ välja toodud.

(2)

Mitmed näited eelhoiatuseta ja põhjendamata tarnevähendustest ja -katkestustest juba enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning see, et Venemaa Föderatsioon kasutab alates sissetungist energiat relvana näitavad, et Venemaa Föderatsioon on süstemaatiliselt kasutanud sõltuvust Venemaa gaasitarnetest poliitilise relvana liidu majanduse kahjustamiseks. See on avaldanud tõsist kahjulikku mõju liikmesriikidele ja liidu majandusjulgeolekule, samuti ühtse turu stabiilsusele, liidu tarbijatele ja konkurentsivõimele üldiselt. Liit ei saa seepärast Venemaa Föderatsiooni ja selle energiaettevõtjaid enam pidada usaldusväärseteks energiavaldkonna kaubanduspartneriteks.

(3)

2006. aasta jaanuaris peatas Venemaa Föderatsioon oma maagaasi tarned mõnedesse Kagu- ja Kesk-Euroopa riikidesse keset külmalainet, mis tõi kaasa hinnatõusu ning põhjustas inimestele kahju või ähvardas seda teha. 6. jaanuaril 2009 peatas Venemaa Föderatsioon taas täielikult gaasi edastamise läbi Ukraina, mis mõjutas 18 liikmesriiki, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas. See tarnehäire põhjustas tõsise häiringu piirkonna gaasiturgudel ning kogu liidus. Mõni liikmesriik ei saanud üldse maagaasi peaaegu 14 päeva jooksul, mistõttu nad olid sunnitud peatama koolide ja tehaste kütmise ning pidid välja kuulutama eriolukorra. 2014. aastal tungis Venemaa Föderatsioon Krimmi ja annekteeris selle ebaseaduslikult, võttis enda kontrolli alla sealsed Ukraina gaasi tootmise varad ning vähendas gaasitarneid mitmesse liikmesriiki, kes olid teatanud, et nad kavatsevad hakata Ukrainat gaasiga varustama; see põhjustas turuhäireid ja hinnatõusu ning kahjustas majandusjulgeolekut. Komisjon on mitmel korral uurinud Venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevat monopoolset eksportijat Gazpromi seoses võimalike liidu konkurentsireeglite rikkumisega ning Gazprom on seejärel muutnud oma tegevust turul, et reageerida komisjoni väljendatud konkurentsiprobleemidele. Kõnealused konkurentsiga seotud probleemid seisnesid mitmel juhul Gazpromi gaasitarnelepingutes kindlaks määratud nn territoriaalsetes piirangutes, millega keelati gaasi edasimüük sihtriigist välja, samuti tõendites, et Gazprom kasutas ebaõiglast hinnakujundust ja tegi energiatarned sõltuvaks poliitilistest järeleandmistest osaleda Venemaa torujuhtmeprojektides või kontrolli saamisest liidu energiavarade üle.

(4)

Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 2022. aasta veebruarist ja sellele järgnenud gaasitarnete vähendamise kasutamine relvana koos turgude manipuleerimisega gaasivoogude tahtliku katkestamise läbi on toonud ilmsiks liidu ja selle liikmesriikide haavatavuse ja sõltuvuse, millel on selge potentsiaal avaldada otsest ja tõsist mõju liidu gaasituru toimimisele, liidu majandusele ja tema olulistele julgeolekuhuvidele, samuti võib see avaldada otsest kahjulikku mõju liidu kodanikele, kuna energiavarustushäired võivad kahjustada kodanike tervist või elu. Tõendid näitavad, et riigi kontrolli all olev ettevõtja Gazprom manipuleeris tahtlikult liidu energiaturge, et energiahindu üles viia. Enne sissetungi jäeti suurte, Gazpromi kontrolli all olnud liidu maa-aluste hoidlate täituvus enneolematult madalale tasemele ning Venemaa ettevõtjad vähendasid müüki liidu gaasbörsidel ja lõpetasid täielikult oma müügiplatvormide kasutamise; see mõjutas lühiajalisi turge ning halvendas juba niigi pingelist tarneolukorda pärast Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse. Alates 2022. aasta märtsist on Venemaa Föderatsioon süstemaatiliselt peatanud või vähendanud maagaasitarneid liikmesriikidesse, mis põhjustas märkimisväärseid häireid liidu gaasiturul. See mõjutas eelkõige tarneid liitu Jamali torujuhtme kaudu, tarneid Soome ning Nord Stream 1 torujuhtme kaudu tulevaid tarneid, mille puhul Gazprom kõigepealt vähendas vooge ja lõpuks sulges tarned torujuhtme kaudu täielikult.

(5)

Venemaa Föderatsiooni poolt gaasitarnete relvana kasutamine ja turuga manipuleerimine gaasivoogude tahtlike katkestuste kaudu tõi liidus kaasa energiahindade järsu tõusu, mis jõudis 2022. aastal enneolematule tasemele, kus hinnad olid kuni kaheksa korda kõrgemad kui eelmiste aastate keskmine. Sellest tulenev vajadus leida alternatiivseid gaasitarneallikaid, muuta tarneteid, täita hoidlad talveks ja leida lahendused liidu gaasitaristu ülekoormuse probleemile tekitas 2022. aastal suure hinnavolatiilsuse ja enneolematu hinnatõusu.

(6)

Erakordselt kõrged gaasihinnad tõid kaasa kõrged elektrihinnad ja muude energiatoodete hinnatõusu, mille tagajärjeks oli püsivalt kõrge inflatsioon. Kõrgetest energiahindadest ja volatiilsusest põhjustatud sügav majanduskriis, mis tõi paljudes liikmesriikides kaasa negatiivsed kasvumäärad, ohustas liidu majandust, vähendas tarbijate ostujõudu ja suurendas tootmiskulusid; see seadis ohtu sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse ning isegi inimeste elu või tervise. Tarnekatkestused põhjustasid ka väga tõsiseid probleeme liidu energiavarustuskindluse osas, mistõttu olid 11 liikmesriiki sunnitud välja kuulutama ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (3) kohastest energiakriisi tasemetest. Venemaa Föderatsioon kasutas selle kriisi ajal liidu sõltuvust ära ning turuga manipuleerimine võimaldas tal järelejäänud energiakaubandusest Euroopaga saada rekordiliselt suurt kasumit – gaasiimpordist saadud tulu oli veel 2024. aastal 15 miljardit eurot. Seda tulu võidakse kasutada liidu vastu suunatud ja majandusjulgeolekut kahjustavate jätkuvate majandusrünnete rahastamiseks. Nimetatud tulu võidakse kasutada ka selleks, et rahastada Ukraina-vastast agressioonisõda, mis kujutab endast suurt ohtu Euroopa poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele.

(7)

Hiljutine kriis näitas, et usaldusväärsed kaubandussuhted energiatooteid tarnivate partneritega on üliolulised turu stabiilsuse säilitamiseks, samuti inimeste elu ja tervise ning liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, eelkõige seetõttu, et liit sõltub suurel määral kolmandatest riikidest pärineva energia impordist. Jätkuvad energiatarned Venemaa Föderatsioonist tekitaksid liidule pidevaid majandus- ja julgeolekuriske ning seega mitte ei suurendaks liidu energiavarustuskindlust, vaid vähendaksid seda. Isegi sõltuvus väiksemast Venemaa gaasi impordimahust võib juhul, kui Venemaa Föderatsioon seda kuritarvitab, märkimisväärselt moonutada hinnadünaamikat, isegi kui see toimub vaid ajutiselt, ning häirida energiaturge, eriti neis piirkondades, mis sõltuvad endiselt märkimisväärselt Venemaa Föderatsioonist pärit impordist. Võttes arvesse turuga manipuleerimise ja tarnehäirete pikaajalist ja järjepidevat mustrit ning asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni valitsus on järjekindlalt kasutanud gaasikaubandust relvana poliitika-, mitte kaubanduseesmärkide saavutamiseks, on asjakohane võtta õiguslikult siduvaid meetmeid, et kaotada liidu igasugune senine haavatavus, mis tuleneb Venemaa Föderatsiooni maagaasi impordist torujuhtmete kaudu (edaspidi „torugaas“) ja veeldatud maagaasi (LNG) impordist.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud rahvusvaheliste tehingute piirangud on kooskõlas liidu välistegevusega muudes valdkondades, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõikes 3. Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelised suhted on viimastel aastatel ja eelkõige alates 2022. aastast oluliselt halvenenud. Suhete halvenemise põhjuseks on rahvusvahelise õiguse jõhker eiramine Venemaa Föderatsiooni poolt ning eelkõige Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu. Alates 2014. aasta juulist on liit vastusena Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastasele tegevusele järk-järgult kehtestanud piiravaid meetmeid Venemaa Föderatsiooniga peetava kaubavahetuse suhtes. Liidul on Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu ning eelkõige 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXI artikli (julgeolekuerandid) ja Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud analoogsete erandite alusel lubatud jätta Venemaa Föderatsioonist imporditud kaupadele kohaldamata soodustused, mida antakse teistest riikidest imporditud samasugustele toodetele (enamsoodustusrežiim). Seega võib liit kehtestada keelde või piiranguid Venemaa Föderatsioonist imporditavate kaupade suhtes, kui liit leiab, et sellised meetmed, mis on võetud liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes rahvusvahelistes suhetes praegu valitseva kriisiolukorra ajal, on vajalikud liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.

(9)

Energiajulgeoleku tugevdamiseks ja säilitamiseks liidus on väga oluline veeldatud maagaasi impordi mitmekesistamine. Vältimaks ohtu, et Venemaa ettevõtjate käsutuses olevaid veeldatud maagaasi terminalide võimsuse pikaajalisi reserveeringuid võidakse kasutada alternatiivsetest allikatest pärit impordi takistamiseks liigse varuvõimsuse soetamise kaudu, näiteks broneerides veeldamis- või hoiustamisvõimsuse ilma seda tegelikult kasutamata või eesmärgiga takistada konkurentidel taristut kasutada, peavad reguleerivad asutused ja konkurentsiasutused asjakohasel juhul täiel määral ära kasutama liidu ja riikliku energia- ja konkurentsiõiguse alusel kättesaadavaid tugevaid õiguslikke vahendeid. Kui toll tuvastab Venemaa gaasist tulenevad ohutus- või julgeolekuriskid enne selle liidu tolliterritooriumile sisenemist, peaks ta selliste riskide vältimiseks kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „liidu tolliseadustik“) (4) riskijuhtimist käsitlevaid sätteid.

(10)

Komisjon on hoolikalt hinnanud, millist mõju võib liidule ja selle liikmesriikidele avaldada keeld importida Venemaa Föderatsioonist maagaasi . Alates 2022. aastast on tehtud ettevalmistavat tööd ja avaldatud mitu üksikasjalikku analüüsi Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise tagajärgede kohta, ning komisjon tugines ka arvukatele konsultatsioonidele sidusrühmade, välisekspertide ja ametitega ning uuringutele Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise mõju kohta. Komisjoni analüüs näitas, et kui Venemaa maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine toimub astmeliselt, koordineeritult ja hästi ettevalmistatult ning solidaarsuse vaimus, on selle mõju energiahindadele liidus tõenäoliselt vähene ning see suurendab, mitte ei ohusta liidu energiavarustuskindlust, kuna liidu turgudelt lahkub ebausaldusväärne kaubanduspartner. Nagu on märgitud tegevuskavas „REPowerEU“, on kava „REPowerEU“ rakendamine juba vähendanud liidu sõltuvust Venemaa Föderatsiooni tarnetest, näiteks tänu gaasinõudluse vähendamise või taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamise meetmete kehtestamisele, samuti tänu energiavarustuse mitmekesistamise aktiivsele toetamisele ja liidu läbirääkimispositsiooni parandamisele gaasi ühisostude kaudu. Mõjuhinnang näitas ka, et mitmekesistamispoliitika eelnev kooskõlastamine võib hoida ära kahjuliku mõju hindadele või tarnetele .

(11)

Käesolev määrus on täielikult kooskõlas liidu strateegiaga vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist seeläbi, et tõhustatakse süsinikuheite vähendamist ja laiendatakse kiiresti liidus puhta energia tootmist. Nagu on märgitud tegevuskavas „REPowerEU“, on kava „REPowerEU“ rakendamine juba andnud tulemuseks märkimisväärse gaasi impordi vähenemise aastatel 2022–2024 – üle 60 miljardi kuupmeetri aastas –, mis on võimaldanud liidul vähendada sõltuvust Venemaa Föderatsiooni tarnetest. Edaspidine sõltuvuse vähendamine oli võimalik tänu meetmetele, millega vähendati gaasinõudlust, suurendati energiatõhusust või hoogustati rohepööret tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuse kiirema kasutuselevõtuga, mis suurendas märkimisväärselt taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses, samuti tänu energiavarustuse mitmekesistamise aktiivsele toetamisele ja liidu läbirääkimispositsiooni parandamisele gaasi ühisostude kaudu. Lisaks peaksid energiasüsteemi täielik ümberkujundamine ning taskukohase energia hiljutise tegevuskava ja muude meetmete täielik rakendamine, eelkõige investeeringud energiamahukatele toodetele, näiteks väetistele, alternatiivi pakkuvate vähese süsinikuheitega toodete tootmisse, aitama asendada 2030. aastaks kuni 100 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Need ühised jõupingutused tugevdavad liidu vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja avatud strateegilist autonoomiat, toetavad Euroopa tööstust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja kodanikke ning muudavad Venemaa Föderatsioonist gaasi importimise järkjärgulise lõpetamise lihtsamaks.

(12)

Kooskõlas Versailles’ deklaratsiooniga ja teatisega „REPowerEU“ on suur hulk gaasiimportijaid oma gaasitarned Venemaa Föderatsioonist juba lõpetanud või neid oluliselt vähendanud. Nagu on märgitud mõjuhinnangus, saab kehtivate tarnelepingute kohaseid allesjäänud gaasimahtusid järk-järgult vähendada, ilma et see avaldaks märkimisväärset majanduslikku mõju või ohustaks varustuskindlust, kuna maailma gaasiturul on piisavalt alternatiivseid tarnijaid, liidu gaasiturg on hästi ühendatud ja on olemas piisav imporditaristu . Seonduvad meetmed peavad olema kooskõlas liidu praeguse energiaraamistikuga.

(13)

Mõnel juhul veetakse LNG lastis eri riikides toodetud ja kokku segatud gaasi. Venemaa Föderatsioonist maagaasi importimise keeldu tuleks seetõttu kohaldada ka Venemaa Föderatsioonis toodetud gaasi koguste suhtes. Kui importijatel on võimalik üheselt dokumenteerida väljaspool Venemaad toodetud veeldatud maagaasi asjakohased osakaalud, peaks olema võimalik LNG lastis sisalduvaid väljastpoolt Venemaa Föderatsiooni pärit veeldatud maagaasi koguseid importida.

(14)

Lühiajalised tarnelepingud hõlmavad väiksemaid mahtusid kui suured pikaajalised tarnelepingud, mille importijad on Venemaa ettevõtjatega sõlminud ning kehtivad lühiajalised tarnelepingud lõpevad igal juhul varsti pärast käesoleva määruse jõustumist. Seega tundub, et kehtivatest lühiajalistest tarnelepingutest tulenev oht majandusjulgeolekule on väike. Seepärast on asjakohane teha kehtivatele lühiajalistele tarnelepingutele erand impordikeelu kohesest kohaldamisest, võimaldades üleminekuperioodi kuni 25. aprillini 2026 veeldatud maagaasi impordi puhul, võttes arvesse nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (5) artiklit 3ra, ja kuni 17. juunini 2026 torugaasi impordi puhul.

(15)

Pikaajalised tarnelepingud sõlminud importijad vajavad alternatiivsete tarneteede ja -allikate leidmiseks tavaliselt rohkem aega kui lühiajaliste lepingute pooled, seda ka seetõttu, et pikaajaliste tarnelepingutega on tavaliselt ette nähtud aja jooksul oluliselt suuremate mahtude tarnimine kui lühiajaliste tarnelepingutega. Seepärast tuleks kehtestada üleminekuperiood gaasi impordi keelust kehtivate pikaajaliste tarnelepingute puhul, et anda pikaajaliste tarnelepingute pooltele piisavalt aega oma tarnete mitmekesistamiseks korrapärasel viisil. Kuigi veeldatud maagaasi saab hankida kogu maailmast ja veeldatud maagaasi tarbijatel ei ole veeldatud maagaasi maailmaturul alternatiivsetele tarnijatele üleminekul tavaliselt füüsilisi takistusi, võib mitmekesistamine torugaasi tarbijate jaoks, eelkõige riikides, kus puudub veeldatud maagaasi taristu, olla keerulisem. Seepärast tuleks kehtivate pikaajaliste torugaasi lepingute alusel tehtavate gaasitarnete jaoks ette näha pikem üleminekuperiood.

(16)

On esinenud olukordi, kus riiki, mida praegu veel varustatakse Venemaa torugaasiga kehtivate pikaajaliste tarnelepingute alusel, mõjutavad hiljutised Venemaa Föderatsioonist lähtuvate tarneteede muutused, kaotades võimaluse importida gaasi kõnealuse tarnetee kaudu ja kuna alternatiivseid tarneteid talle lepinguliste gaasikoguste transportimiseks on vähe või need puuduvad üldse. Olukorra parandamiseks tagavad teiste liikmesriikide tarnijad praegu torugaasi tarnimise Venemaa Föderatsiooni tarnijatega sõlmitud lühiajaliste tarnelepingute alusel, kasutades ülekoormuseta ühenduspunkte. Selle väga eripärase olukorra tõttu ning selleks, et anda neile piisavalt aega uute tarnijate leidmiseks, tuleks pikemat üleminekuperioodi kohaldada ka nende Venemaa Föderatsiooni tarnijatega sõlmitud lühiajaliste tarnelepingute suhtes, mida kasutatakse selleks, et varustada merepiirita riike, mida mõjutavad muutused Venemaa gaasi tarneteedes.

(17)

Kuigi näib olevat põhjendatud, et kehtivate varasemate lepingute suhtes Venemaa gaasi impordi keeldu kohe ei kohaldata, ei tohiks sellist ajutist erandit kohaldada kõigi lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist. Kõige kehtivate tarnelepingute puhul keelust ajutise erandi tegemine oleks ärgitanud Venemaa tarnijaid kasutama käesolevat määrust käsitleva komisjoni ettepaneku avaldamise ja keelu jõustumise vahele jäävat aega selleks, et suurendada praeguseid tarneid, sõlmides uusi lepinguid, suurendades kehtivate lepingute muutmise kaudu mahtusid või kasutades kehtivate lepingute kohast paindlikkust. Tagamaks, et keelu tulemusena Venemaa Föderatsioonist pärit import väheneb, mitte ei suurene, ei tohiks käesoleva määrusega premeerida ettevõtjaid, kes sõlmisid uusi Venemaa gaasi impordi lepinguid ajal, mis jääb käesolevat määrust käsitleva komisjoni ettepaneku avaldamise ja keelu jõustumise vahele, nähes ka neile ette üleminekuperioodi. Riigipead ja valitsusjuhid võtsid juba 2022. aasta märtsis kohustuse Venemaa gaasitarned järk-järgult lõpetada ning komisjon pakkus sellele kohustusele tuginedes välja strateegia „REPowerEU“, kava „REPowerEU“ ja tegevuskava „REPowerEU“. Hiljemalt alates käesoleva määruse ettepaneku avaldamise kuupäevast ei ole pärast seda kuupäeva sõlmitud lepinguid enam asjakohane käsitada varasemate lepingutena. Pärast 17. juunit 2025 sõlmitud lepingute puhul ei tohiks seetõttu kohaldada kehtivate lühi- ja pikaajaliste tarnelepingute suhtes kohaldatavaid erakorralisi üleminekusätteid.

(18)

Selleks et hoida ära kehtivate tarnelepingutega ettenähtud impordimahtude suurenemist, tuleks kehtivate tarnelepingute muudatusi käesoleva määruse kohaldamisel käsitada uute lepingutena ning üleminekuperioodi ei tohiks kohaldada juhtudel, kui impordimahtusid suurendatakse lepingukohast paindlikkust kasutades. Teatavatel juhtudel, kui kehtivates tarnelepingutes tehakse vajalikke muudatusi, tuleks ette näha erandid, tingimusel et need ei suurenda lepingulisi koguseid ega tarnimise ajastust. Hinnaerinevused, mis tulenevad kehtivates tarnelepingutes juba ette nähtud hindade indekseerimisest, ei kujuta endast kehtivate tarnelepingute muudatust.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse selge õiguslik keeld importida Venemaa maagaasi; tegemist on liidu sõltumatu sammuga, mis ei sõltu gaasiimportijate tahtest ja millega muudetakse Venemaa Föderatsioonist maagaasi import ebaseaduslikuks, st sellel on vahetu õiguslik mõju ja liikmesriikidel ei ole keelu kohaldamisel kaalutlusõigust.

(20)

Erinevalt muudest kaupadest on maagaas homogeenne kaup, millega kaubeldakse suurtes mahtudes ja mida müüakse hulgimüügi tasandil sageli mitu korda edasi. Võttes arvesse, et maagaasi päritolu kindlakstegemine on eriti keerukas, ja pidades silmas, et Venemaa tarnijad võivad püüda käesoleva määruse järgimisest kõrvale hoida, näiteks müües vahendajate kaudu, kasutades ümberlaadimist või transporti teiste riikide kaudu, tuleks käesoleva määrusega ette näha tõhus raamistik keelust kõrvalehoidmise vältimiseks. Seepärast peaks asjaomastel asutustel olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et tuvastada, kas Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasi tuuakse liidu tolliterritooriumile skeemide abil, mis on loodud käesolevast määrusest kõrvalehoidmiseks. Selle kindlakstegemisel, kas maagaas lubatakse liidus vabasse ringlusse, ei peaks toll tuginema üksnes tollideklaratsioonis esitatud teabele, vaid tal peaks olema võimalik ka muu asjakohase teabe põhjal hinnata juhul, kui ta peab seda vajalikuks, kas liitu toodud kaup kavatsetakse tegelikult vabasse ringlusse lasta. Käesolevas määruses tuleks nõuda ka liitu imporditava maagaasi tootjariigi ja tarneahela kindlakstegemist.

(21)

Maagaasi importijad peaksid olema kohustatud esitama ametiasutustele kogu vajaliku teabe, et teha kindlaks liitu imporditava maagaasi tootjariik ning määrata kindlaks, kas imporditava gaasi suhtes kohaldatakse üldist keeldu või mõnda selle erandit. Liidu tolliõiguse kohane mõiste „päritolu“ ei pruugi alati võimaldada imporditava gaasi tootjariigi kindlakstegemist, näiteks kui gaasi on pärast Venemaa Föderatsioonist väljumist töödeldud (näiteks veeldatud või taasgaasistatud). Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama ka juhtumeid, kus liidu tolliõiguse kohaselt on gaasi „päritoluriik“ selle tootjariigist erinev, ning nägema ette mehhanismi, mille abil kontrollida, kas maagaas on ammutatud või veeldatud Venemaa Föderatsioonis. Mis tahes gaasi suhtes, mis enne selle liitu importimist eksporditi Venemaa Föderatsioonist kas otseekspordina Venemaalt liidu või kaudselt kolmanda riigi kaudu, tuleks kohaldada keeldu, välja arvatud transiidi korral.

(22)

Torugaasi ja veeldatud maagaasi eriomaduste tõttu ning selleks, et võimaldada sujuvat tootjariigi kontrollimise protsessi ja tingimusi võimalike ajutiste erandite tegemiseks enne, kui gaas siseneb liidu tolliterritooriumile, tuleks kehtestada eelneva loa andmise menetlus. Loa puudumisel tuleks impordist keelduda. Lube väljastavaid asutusi ja kohaldataval juhul tolli tuleks liitu kavandatavast impordist eelnevalt teavitada ning neile tuleks esitada vajalik teave, et kontrollida tootjariiki või seda, kas on täidetud tingimused käesoleva määruse kohase ajutise erandi tegemiseks. Kuigi selleks, et hõlbustada gaasi importi liitu, peaksid lube väljastavad asutused püüdma väljastada loa ajavahemikul, mis jääb importija poolt teabe esitamise ja kavandatud liidu tolliterritooriumile sisenemise vahele, peaks neil olema võimalik teha otsus ka hilisemas etapis, eelkõige juhul, kui esitatud teabe suhtes on kahtlusi. Eelnev luba ei piira tolli jõustamisvolitusi. Maagaasi import gaasi tootvatest riikidest tuleks sellest kohustusest vabastada, kui liit on varem importinud nendest riikidest märkimisväärses mahus ja kui need riigid on kas näidanud, et nad ei soovi Venemaa gaasisektorit toetada, kehtestades keelu Venemaa gaasiimpordile või piiravad meetmed Venemaa gaasitaristu, Venemaa gaasiettevõtjate või selliseid ettevõtjaid haldavate isikute vastu, või kui neil riikidel ei ole vajalikku taristut, et importida maagaasi torujuhtmete kaudu või veeldatud maagaasi. Komisjon peaks koostama selliste riikide loetelu ja hoidma seda ajakohasena.

(23)

Lube väljastavatel asutustel ja kohaldataval juhul tollil peaks olema võimalik nõuda kogu vajalikku teavet impordi seaduslikkuse hindamiseks. Samuti peaks neil olema võimalik tugineda muudest allikatest pärinevale teabele. Kuna lepingutingimused, millega on kindlaks määratud hindamise seisukohast olulised elemendid, on sageli keerukad, tuleks ametiasutustele anda õigus nõuda importijatelt üksikasjalikku lepinguteavet, sealhulgas kogu tarnelepingut, kui see on vajalik, et mõista teatavate klauslite konteksti või viiteid lepingu muudele tingimustele. Käesolev määrus peaks sisaldama õigusnorme, millega tagatakse asjaomaste ettevõtjate ärisaladuste tõhus kaitse.

(24)

Lube väljastavad asutused ja toll peaksid oma volituste kasutamisel pöörama erilist tähelepanu nende täitmise tagamisele seoses ühenduspunktide, maagaasi veeldusjaamade või transiiditorudega, mille puhul kõrvalehoidmise oht on suur. Naftatranspordis on täheldatud nn varilaevastike kasutamist piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks ning sellised tavad võivad ohustada ka veeldatud maagaasi importi, kahjustades käesoleva määruse eesmärke. Tihedas koostöös üksteisega peaksid ametiasutused vajaduse korral kohandama oma jõustamisprioriteete, et käsitleda käesoleva määruse rakendamise käigus kindlaks tehtud võimalikke kõrvalehoidmise viise. Samuti peaks komisjon pidevalt seirama läbi kolmandate riikide liikuvaid Venemaa maagaasivooge.

(25)

Osa Venemaa gaasi ülekandetaristust on liiduga otse ühendatud ning mõned Venemaa Föderatsiooni liiduga ühendavad transiiditorud kulgevad läbi kolmandate riikide, ilma et praegu oleks ühtegi sissevoolupunkti Venemaa Föderatsiooni ja liidu vahel. Seepärast tuleks eeldada, et maagaas, mis imporditakse liitu Venemaa Föderatsiooni ja liidu või Valgevene ja liidu vaheliste piiride, ühendustorude või ühenduspunktide kaudu ning samuti maagaas, mis saabub torujuhtmete, näiteks TurkStreami kaudu Strandža 2 / Malkoçlari ühenduspunkti, pärineb või eksporditakse otse või kaudselt Venemaa Föderatsioonist. Kui väidetakse, et kõnealuste piiride, ühendustorude või ühenduspunktide kaudu saabuv maagaas läbib nn transiidiprotseduuri Venemaa Föderatsiooni kaudu, tuleks kohaldada ranget kontrolli. Venemaa Föderatsioon on suur gaasieksportija ja tal ei ole varem olnud mingit märkimisväärset rolli gaasitransiidiriigina mitmete tegurite tõttu, nagu taasgaasistamise taristu puudumine, gaasikaubanduse korraldamine Venemaa Föderatsioonis torujuhtmete ekspordimonopoli kaudu, Venemaa gaasiettevõtjate ärimudelid, mis ei põhine transiidi korraldamisel, ning Venemaa Föderatsiooni geograafiline asukoht. Seepärast ja võttes arvesse Venemaa tarnijate stiimuleid impordikeelust kõrvale hoida, peaks toll keelduma maagaasi koguste impordist, mis on väidetavalt transiitgaas, välja arvatud juhul, kui on võimalik esitada üheselt mõistetav tõend selle kohta, et gaas läbis Venemaa Föderatsiooni transiidina ja selle tootjariik ei ole Venemaa Föderatsioon. Lube väljastavatele asutustele tuleks esitada vajalikud tõendid piisavalt varakult, et oleks võimalik kindlaks teha imporditava gaasi teekond kuni tootmiskohani ning hiljemalt üks kuu enne liidu tolliterritooriumile sisenemist.

(26)

Ühenduspunkt Strandža 1 ühendab liitu torujuhtmesüsteemiga, mis transpordib gaasi mitte ainult Aserbaidžaani Vabariigist või Türgi Vabariigist, vaid märkimisväärses mahus ka Venemaa Föderatsioonist. Seepärast tuleks nõuda üheselt mõistetavaid tõendeid selle kohta, et tootjariik ei ole Venemaa, ning ametiasutustele tuleks anda piisavalt aega selle kontrollimiseks, et ühenduspunkti Strandža 1 kaudu imporditav gaas ei pärine Venemaa Föderatsioonist ega ole sealt otse või kaudselt eksporditud. Kui tulevikus peaks muid ühenduspunkte ühendatama torujuhtmesüsteemidega, mis transpordivad märkimisväärses mahus Venemaa gaasi, tuleks kohaldada sama kontrollistandardit.

(27)

Märkimisväärses mahus maagaasi võib liitu siseneda ka nn transiidiprotseduuri alusel. Kuna gaasiimpordi rangeid seirereegleid, näiteks eelneva loa saamise nõuet, ei kohaldata gaasi suhtes, mis läbib liitu nn transiidiprotseduuri alusel või mida hoiustatakse tolliladustamisreeglite kohaselt, on asjakohane näha ette konkreetsed kaitsemeetmed transiidi seire vormis, mis võimaldab tollil seirata nn transiidiprotseduuri alusel liikuvaid gaasivooge, et liitu kõnealuse protseduuri alusel läbivat maagaasi ei lastaks lõpuks liidus vabasse ringlusse. Kui kolmandate riikide käitajad hoiustavad gaasi liidu tolliseadustiku kohaselt transiidi-või tolliladustamisprotseduuri alusel, peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased seire- ja täitmise tagamise mehhanismid, et liidus hoiustamise kasutamine kolmandate riikide poolt ei ohustaks riiklikku või piirkondlikku varustuskindlust ega hoiustamiskohustuste täitmist, ning esitama komisjonile asjakohase teabe.

(28)

Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid lube väljastavad asutused, toll, reguleerivad asutused, pädevad asutused, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja komisjon tegema koostööd, et rakendada käesoleva määruse sätteid ja vahetada asjakohast teavet, eelkõige seoses Venemaa maagaasi importimist võimaldavate ajutiste erandite hindamisega pärast käesoleva määruse jõustumist. Tollil, reguleerivatel asutustel, pädevatel asutustel ja ACERil peaksid olema vajalikud vahendid ja andmebaasid, et tagada vajaduse korral asjakohase teabe vahetamine riigiasutuste ja eri liikmesriikide asutuste vahel. ACER peaks andma oma eksperditeadmistega panuse käesoleva määruse rakendamise seire protsessi. Vajalike koostalitlusvõimeliste ühiste infosüsteemide loomise hõlbustamiseks võivad komisjon ja liikmesriigid uurida võimalusi kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (6) loodud Sisejulgeolekufondi kättesaadavat eelarvet. Toll peaks andma reguleerivatele asutustele, pädevatele asutustele ja komisjonile kord kuus ajakohast teavet Venemaa gaasi impordi olukorda puudutavate põhielementide kohta, nagu pikaajaliste või lühiajaliste tarnelepingute alusel imporditud kogused, sissevoolupunktid ja lepingupartnerid. Kui see on asjakohane, peaks komisjon lisama selle teabe käesoleva määruse rakendamise aruandesse. Komisjon peaks hindama ka asjaomaste asutuste vahelise teabevahetuse ja koostöö tulemuslikkust ning asjakohasel juhul esitama kõnealuses aruandes soovitused teabevahetuse ja koostöö parandamiseks.

(29)

Ukraina kaudu toimunud Venemaa gaasitarnete järkjärgulisel lõpetamisel saadud kogemus on näidanud, et hea ettevalmistus ja koordineerimine solidaarsuse vaimus võimaldab ära hoida turuhäireid või varustuskindluse probleeme, mis võivad tuleneda gaasitarnijate vahetamisest. Selleks et valmistuda koordineeritud viisil Venemaa gaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks ja anda turule piisavalt aega sellega seotud muutuste ennetamiseks, ilma et see ohustaks gaasivarustuskindlust või mõjutaks märkimisväärselt energiahindu, peaksid liikmesriigid koostama maagaasi käsitlevad riiklikud mitmekesistamiskavad ja esitama need komisjonile 1. märtsiks 2026. Nende kavade suhtes tuleks kohaldada ametisaladuse hoidmise reegleid ja neid ei tohiks avalikustada ilma vastava liikmesriigi nõusolekuta. Nendes tuleks kirjeldada kavandatud riikliku või piirkondliku tasandi meetmeid, millega vähendada nõudlust, edendada taastuvenergia tootmist ja tagada alternatiivsed tarned, samuti tuleks neis tuvastada võimalikud tehnilised, lepingulised või regulatiivsed tõkked, mis võivad mitmekesistamisprotsessi raskendada. Kuna mitmekesistamisprotsess võib nõuda meetmete koordineerimist riikide, piirkondade või liidu tasandil, peaks komisjon riiklikke maagaasi mitmekesistamiskavasid hindama ja andma vajaduse korral soovitusi kohanduste tegemiseks.

(30)

Riiklike mitmekesistamiskavade koostamisel peaks komisjon tegema koordineeritud viisil ja solidaarsuse vaimus koostööd liikmesriikidega, eelkõige Kesk- ja Kagu-Euroopas, et tuvastada alternatiivsed maagaasitarned. Lisaks varustuskindluse parandamisele võivad uued tarned ka kompenseerida saamata jäänud tulu, kasutades olemasolevat taristut, mida on varem kasutatud Venemaa gaasi transportimiseks.

(31)

Versailles’ deklaratsioonis kohustusid riigipead ja valitsusjuhid lisaks maagaasi tarnetele järk-järgult lõpetama ka muud energiatarned Venemaa Föderatsioonist, eelkõige naftatarned. Sarnaseid tavasid, mida Venemaa Föderatsioon on rakendanud gaasi puhul, kasutades gaasi survestamise ja manipuleerimise vahendina, on ta kasutanud liiduga naftaga kauplemisel, mida tõendavad näiteks varasemad naftatarnete katkestused. Praegused naftatarnete alased suhted Venemaa Föderatsiooniga tekitavad sõltuvust ja ohustavad liidu julgeolekut. Selleks et Venemaa Föderatsioon ei saaks kasutada liitu suunduvat naftaeksporti survestamisvahendina, on oluline teha ettevalmistusi ka Venemaa Föderatsioonist pärit nafta impordi õigel ajal järkjärguliseks lõpetamiseks. Kuigi piiravad meetmed Venemaa Föderatsioonist pärit nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks on juba kehtestatud ja nafta import on märkimisväärselt vähenenud, võib Venemaa nafta impordi edasine järkjärguline lõpetamine nõuda konkreetseid ettevalmistavaid meetmeid ja koordineerimist naaberriikidega.

(32)

Seepärast peaksid liikmesriigid koostama ka toornafta ja naftatoodete riiklikud mitmekesistamiskavad, mis peaksid hõlmama riiklikul tasandil kehtestatud ja kavandatud meetmeid, millega tagatakse Venemaa Föderatsioonist pärit nafta impordi läbipaistvus ja jälgitavus. Komisjon peaks andma nende kavade kohta soovitusi. Nende kavade suhtes tuleks kohaldada ametisaladuse hoidmise reegleid ja neid ei tohiks avalikustada ilma vastava liikmesriigi nõusolekuta. Komisjon peaks jätkuvalt tegelema naftale kehtestatud liidu piiravatest meetmetest nn varilaevastike abil kõrvalehoidmise probleemiga, eelkõige võttes meetmeid, mis on kirjas tegevuskavas „REPowerEU“.

(33)

2022. ja 2023. aasta gaasikriisi ajal saadud kogemus näitas, et liidu gaasitarnete seireks on väga oluline põhjalik teave tarneolukorra ja võimaliku tarnesõltuvuse kohta. Seepärast peaksid Venemaa gaasi importijad, kes kasutavad käesolevas määruses sätestatud üleminekuperioode, esitama komisjonile kogu vajaliku teabe gaasikaubanduse võimalike riskide hindamiseks. See teave peaks sisaldama asjaomaste gaasitarnelepingute peamisi näitajaid või isegi terveid tekstiosi, välja arvatud hinnateavet, kui seda on vaja, et mõista teatavate klauslite konteksti või viiteid lepingu muudele sätetele. Komisjon peaks gaasitarnete seiramisel liidus võtma arvesse ka tolli esitatud teavet impordi kohta ja riiklikes mitmekesistamiskavades sisalduvat teavet. Komisjon peaks korrapäraselt teavitama määrusega (EL) 2017/1938 loodud gaasikoordineerimisrühma järkjärgulisest impordi lõpetamise protsessist liidu tasandil ja esitama Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise kohta igal aastal aruande, millele võib lisada konkreetseid liidu soovitusi ja meetmeid impordi järkjärgulise lõpetamise protsessi kiirendamiseks.

(34)

Liikmesriigid ja liit peaksid tegema tihedat koostööd käesoleva määruse rakendamisel, sealhulgas seoses võimalike vaidluste lahendamise menetlustega. Kohaldataval juhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1219/2012 (7) ja (EL) nr 912/2014 (8) sätestatud täiendavad üksikasjad liikmesriikide ja liidu vahelise koostöö ja finantskohustuste jaotuse kohta seoses käesolevat määrust puudutavate võimalike investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise juhtumitega.

(35)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni hiljutist tava kokkulepitud kohtu- ja vahekohtumenetlusi ühepoolselt muuta ja takistada, ei saa ei mõjutatud isikuid ega liitu ja liikmesriike pidada vastutavaks ühegi ebaseadusliku menetluse raames tehtud kohtuotsuse, vahekohtuotsuse või muu kohtulahendi eest, mille suhtes ei ole asjaomases jurisdiktsioonis võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada.

(36)

Liit on loonud tugeva õigusraamistiku, et tagada igal ajal gaasivarustuskindlus ja tegeleda võimalike tarnekriisidega koordineeritult; see hõlmab muu hulgas liikmesriikide kohustust näidata gaasi vajavate naaberriikide suhtes üles solidaarsust tõhusal ja operatiivsel viisil. Komisjon peaks liidu, piirkondade ja liikmesriikide tasandil pidevalt seirama gaasitarnetega seotud tururiske, mis tulenevad gaasikaubandusest Venemaa Föderatsiooniga. Äkiliste ja oluliste muutuste korral, mis ohustavad tõsiselt ühe või mitme liikmesriigi varustuskindlust, ning pärast määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 või 12 kohase hädaolukorra väljakuulutamist on asjakohane anda komisjonile õigus võtta vajalikud erakorralised meetmed, võttes vastu otsuse seoses käesolevas määruses sätestatud maagaasi või veeldatud maagaasi impordikeeldude kohaldamise peatamisega ühes või mitmes liikmesriigis. Samuti peaks komisjonil sellises olukorras olema võimalik peatada kohustus esitada enne liidu tolliterritooriumile sisenemist tõend tootjariigi kohta, et hõlbustada lühikese etteteatamisega täiendavat importimist. Komisjoni selline otsus peaks olema ajaliselt piiratud ja peatamine ei tohiks olla jõus kauem kui neli nädalat ning seda tuleks pikendada üksnes juhul, kui määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohased hädaolukorra tingimused on endiselt täidetud. Komisjoni rakendusotsusega tuleks kehtestada vajalikud lisatingimused, et iga selline peatamine piirduks rangelt ohu kõrvaldamisega ja see peaks võimaldama vaid lühiajaliste lepingute sõlmimist. Komisjon peaks teavitama gaasikoordineerimisrühma ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles põhjendatakse peatamist ja iga pikendamist, ning seirama tähelepanelikult sellise ajutise peatamise kohaldamist.

(37)

Selleks et vältida soodsamate karistuste otsimist ja tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, peaksid liikmesriigid kehtestama ühtlustatud normid käesoleva määruse rikkumise eest määratavate karistuste kohta. Kuna käesoleva määruse rikkumised võivad siiski rikkuda ka muid liidu õigusakte, mis on tihedalt seotud käesolevas määruses sätestatud keeldude ja kohustustega, nagu tollialased õigusaktid, piiravad meetmed või määrus (EL) 2017/1938, ei tohiks karistuste määramine viia topeltkaristamise keelu põhimõtte rikkumiseni, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktikaga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus. Käesolev määrus ei piira kriminaalkaristuste määramist riigisisese õiguse alusel.

(38)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed kajastavad täielikult energiasolidaarsuse põhimõtet. Kokkupuude Venemaa gaasi impordiga on liikmesriigiti erinev ja paljud liikmesriigid on juba võtnud meetmeid Venemaa gaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Käesoleva määrusega tagatakse kogu liidus ühtlustatud käsitus Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise osas, säilitades liikmesriikidevahelise solidaarsuse.

(39)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid koordineeritult ja ilma turu killustamise riskita piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini ja tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Võttes arvesse, kui oluline on, et liit lõpetaks viivitamata ja järk-järgult edasise majandusliku sõltuvuse Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Turuosalistel oli pärast 2022. aasta märtsi Versailles’ deklaratsiooni ja käesoleva määruse ettepaneku vastuvõtmist 17. juunil 2025 märkimisväärselt aega oma tarneportfelli kohandamiseks. Sellest hoolimata tundub asjakohane näha ette üleminekuperiood, et gaasitarnijad, kes ei ole oma tarnestrateegiaid veel kohandanud, saaksid võtta vajalikud meetmed käesoleva määruse järgimiseks. Seepärast tuleks Venemaa Föderatsioonist gaasi importimise keeldu kohaldada alles alates 18. märtsist 2026. Selleks et importijad, kellel on kehtivad tarnelepingud, ja importijad, kes sõlmivad uusi lepinguid, saaksid õigeks ajaks ja häireteta vajaliku eelneva loa kavandatud gaasi impordiks, tuleks käesolevas määruses sätestatud erinevaid loa andmise menetlusi kohaldada enne, kui hakatakse kohaldama Venemaa Föderatsioonist gaasi importimise keeldu,