(1)

Liit tervitab välisinvesteeringuid, kuna need aitavad kaasa majanduskasvule, suurendades liidu konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning kaasates kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele.

(3)

Liidul ja liikmesriikidel on avatud investeerimiskeskkond, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ning juurdunud liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelistes kohustustes. ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 on aga sätestatud, et liidu poliitika ja meetmete eesmärk on kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklust. Need põhimõtted ja eesmärgid on aluseks ELi toimimise lepingu artiklis 207 sätestatud liidu ühisele kaubanduspoliitikale, sealhulgas seoses välisinvesteeringutega. Selles kontekstis on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt liidul või liikmesriikidel võimalik teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (4) kohaselt on loodud raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil vahetada teavet välismaiste otseinvesteeringute kohta ning väljendada muret julgeoleku või avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi liikmesriik, kus välismaine otseinvesteering tehakse, võtma oma taustauuringumenetluses tehtud otsuses nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni esitatud arvamust.

(5)

Määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud raamistik on täitnud oma eesmärgi luua liikmesriikidele ja komisjonile ametlik mehhanism teabe vahetamiseks välismaiste otseinvesteeringute kohta ning suurendada teadlikkust piiriülestest riskidest, mida teatavad välismaised otseinvesteeringud põhjustavad julgeolekule või avalikule korrale.

(6)

Siiski on vaja uut õigusakti, et suurendada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tõhusust ja tulemuslikkust ning tagada kogu liidus põhjalikum ühtlustatus. Sellised parandused on vajalikud investeeringuvoogude muutuva iseloomu tõttu. Maailmamajanduse integreerumine koos sõja ja geopoliitiliste pingetega on tekitanud uusi riske, millega liit ja liikmesriigid peavad tegelema. Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid 20. juunil 2023. aastal vastu ühisteatise „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ ning 3. detsembril 2025. aastal ühisteatise „ELi majandusjulgeoleku tugevdamine“. Nendes teatistes nimetatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid vahendina, millega kaitsta liitu majandusjulgeoleku riskide eest. Teatistes rõhutatakse vajadust tegeleda riskidega, mis on seotud tarneahelate vastupanuvõimega, juurdepääsuga elutähtsale taristule, tehnoloogialekkega ning majandusliku sõltuvuse relvana kasutamise või majandusliku survestamisega.

(7)

Teatavad välisinvesteeringud, mis ei kuulu määruse (EL) 2019/452 kohaldamisalasse, võivad tekitada riske julgeolekule või avalikule korrale. Need riskid puudutavad eelkõige teatavaid välisinvesteeringuid, mis tehakse liikmesriikidesse, kus ei ole veel taustauuringumehhanismi kehtestatud, välisinvesteeringuid, mis tehakse liikmesriikidesse, kus taustauuringumehhanism on küll kehtestatud, kuid selle kohaldamisala ei hõlma teatavaid tundlikke välisinvesteeringuid, ning välisinvesteeringuid, mida välisinvestorid teevad liidus asutatud tütarettevõtja kaudu (edaspidi „liidusisesed investeeringud“) ja mis võivad kujutada julgeolekule või avalikule korrale samasuguseid riske nagu otse kolmandatest riikidest tehtud välisinvesteeringud.

(8)

Kui enamikus liikmesriikides, kuid mitte kõigis, kehtis õigusakt, millega nähti ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism, võimaldas taustauuringumehhanismi puudumine teatavates liikmesriikides probleemsetel välisinvestoritel, kes soovisid investeerida tundlikesse varadesse, investeerida sellistesse liikmesriikidesse, kasutades neid siseturule juurdepääsu teena. Lisaks laiendatakse paljudes liikmesriikides riigisiseste õigusaktidega taustauuringuid ka liidusisestele investeeringutele. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi seoses kohaldamisala, künniste ja kriteeriumidega, mida kasutatakse selle hindamiseks, kas välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. Erinevusi on ka taustauuringumenetlustes. Käesoleva määruse eesmärk on vähendada erinevusi riiklikul tasandil rakendatavate taustauuringumehhanismide põhielementides. Teatavates liikmesriikides saab välisinvesteeringu teha enne, kui selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule või avalikule korrale. Teised aga nõuavad, et välisinvesteeringu võib ellu viia alles pärast taustauuringumehhanismi alusel loa saamist. Sellised erinevused tekitavad probleeme siseturu sujuvale toimimisele. Näiteks loovad need ebavõrdsed tingimused ja suurendavad nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes soovivad teavitada tehingutest rohkem kui ühes liikmesriigis. Erinevuste vähendamine on äärmiselt oluline tagamaks investoritele kohaldatavate riiklike kordade ja nende põhijoonte prognoositavuse, vähendades seeläbi asjaomaste nõuete täitmisega seotud kulusid. See on veelgi olulisem, arvestades siseturu lõimituse määra, mis võib viia selleni, et üksainus tehing mõjutab liidus mitut liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et tehing ühe liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud ettevõtja omandamiseks mõjutab ka teise liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude tõttu, mis seovad liidu sihtettevõtjat muudes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selliste siseturu lõimitusega seotud probleemid lahendamiseks ning suurema järjepidevuse ja prognoositavuse tagamiseks on asjakohane, et välisinvesteeringute hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja elemendid kehtestatakse liidu meetmetega. Seega on käesoleva määruse eesmärk lähendada välisinvesteeringute, sealhulgas liidusiseste investeeringute taustauuringute suhtes kohaldatavaid riigisiseseid õigusnorme, luues seeläbi võrdsed tingimused, suurendades välisinvestorite kindlustunnet ja vältides täiendavate takistuste tekkimist siseturul.

(9)

Selleks et tagada välisinvesteeringute taustauuringute suhtes järjepidev lähenemisviis kogu liidus, tuleks kõigilt liikmesriikidelt nõuda välisinvesteeringute taustauuringute tegemist julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Lisaks tuleks riiklike taustauuringumehhanismide põhielemente ühtlustada. See miinimumühtlustamine peaks hõlmama liikmesriikide kohustust tagada, et taustauuringud tehakse konkreetsetes tundlikes valdkondades tegutsevatele üksustele suunatud välisinvesteeringute suhtes. See kohustus peaks tagama, et teatavate tundlike välisinvesteeringute suhtes tehakse taustauuringuid kõigis liikmesriikides. Lisaks tuleks käesoleva määrusega veelgi ühtlustada ja selgitada koostöömehhanismi menetlusi ning taustauuringumehhanismide ja koostöömehhanismi koostoimet. Eelkõige on asjakohane tagada, et kõik taustauuringumehhanismid hõlmavad esialgset läbivaatamist, mis ei tohiks kesta kauem kui 45 kalendripäeva alates kuupäevast, mil taustauuringuasutus loeb esildise täielikuks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisel võtta kasutusele mõiste „esildamine“, mis hõlmab nii nõutavate dokumentide esialgset esitamist kui ka selle hindamist, kas taotlust loetakse täielikuks. Vajaduse korral tuleks läbi viia põhjalik uurimine. Lisaks tuleks ühtlustada koostöömehhanismi kaudu teavitamise tähtajad ning omavahel tuleks paremini kooskõlla viia ka koostöömehhanismi raames toimuva menetluse eri etapid, eelkõige seoses liikmesriikide märkuste ja komisjoni arvamuste esitamisega. Selline ühtlustamine ja kooskõlla viimine võimaldaks käsitleda olukordi, kus riiklike menetluste ajakavad ei ole üksteisega kooskõlas ja mis võivad seetõttu tehingut edasi lükata. Teataval määral peaksid olema ühtlustatud ka kriteeriumid, mida liikmesriigid ja komisjon peaksid arvesse võtma selle hindamisel, kas välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. Need ühised kriteeriumid peaksid hõlmama elutähtsa teenuse osutajate turvalisust, terviklikkust, toimepidevust ja toimimist, elutähtsa tehnoloogia kättesaadavust või kriitilise tähtsusega sisendite tarne järjepidevust. Ühised kriteeriumid tagaksid välisinvesteeringute julgeolekule või avalikule korrale suure tõenäosusega avalduda võiva negatiivse mõju ühtsema hindamise, säilitades samal ajal liikmesriikide võimaluse võtta arvesse lisakriteeriume, mis võivad liikmesriigiti erineda.

(10)

Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega. Selliste taustauuringute tegemisel tuleks arvesse võtta kogu kättesaadavat teavet ning järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures tuleks järgida avatud investeerimiskeskkonna ja siseturu säilitamise eesmärki. Lisaks peaksid välisinvesteeringute taustauuringud vastama liidu õigusele, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklitele 49 ja 63. Kõik asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise piirangud, mis võivad tuleneda taustauuringumehhanismidest või taustauuringumenetluses tehtud otsustest, näiteks leevendusmeetmete kehtestamine või välisinvesteeringu keelamine või tühistamine, peaksid olema põhjendatud avaliku korra või avaliku julgeoleku kaalutlustega, sealhulgas tegelike ja piisavalt tõsiste ohtudega ühiskonna põhihuvidele. Sellised avaliku korra või avaliku julgeolekuga seotud põhjused hõlmavad riske institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimisele, oluliste toodete tarnimisele või oluliste teenuste osutamisele või elanike ellujäämisele, välissuhete või rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise tõsise häirimise alaseid riske või riske sõjalistele huvidele.

(11)

Selleks et käesolevas määruses loodud koostöömehhanism toimiks tõhusalt ja tulemuslikult, on vaja kindlaks määrata ühine miinimumkohaldamisala välisinvesteeringute jaoks, mille puhul peaksid kõik liikmesriigid tegema taustauuringu.

(12)

On vaja suurendada selle liikmesriigi vastutust, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud (edaspidi „sihtliikmesriik“), komisjoni ja nende liikmesriikide ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret julgeoleku või avaliku korra pärast.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata iga liikmesriigi ainuvastutust oma riigi julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 4 lõikega 2. See ühine raamistik ei tohiks piirata ka liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(14)

Käesolev määrus peaks hõlmama välisinvesteeringuid, millega luuakse või säilitatakse püsivad ja otsesed sidemed välisinvestorite, sealhulgas riigiasutuste, ning liikmesriigis majandustegevusega tegelevate liidu sihtettevõtjate vahel. Käesolevat määrust tuleks kohaldada juhul, kui välisinvesteeringuid teeb välisinvestor otse või kui tegu on liidusisese investeeringuga. See ei peaks siiski hõlmama äriühingu väärtpaberite omandamist, mis on ette nähtud üksnes finantsinvesteeringuteks ilma kavatsuseta mõjutada äriühingu juhtimist või kontrolli (edaspidi „portfelliinvesteeringud“).

(15)

Püsivad ja otsesed sidemed välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel luuakse siis, kui välisinvestor saab tegelikult osaleda liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises. See on kindlasti nii juhul, kui välisinvestor omandab otsustava mõju liidu sihtettevõtja üle, mis tähendab suutlikkust määrata kas de facto või de jure üksi või ühiselt kindlaks liidu sihtettevõtja kaubanduspoliitika. Tegelik osalemine liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises võib aga esineda ka juhul, kui välisinvestoril on liidu sihtettevõtja üle otsustavat mõju omamata siiski võimalik oluliselt mõjutada tema kaubanduspoliitikat, käitumist või otsuseid, näiteks osaluse, hääleõiguse, lepingute, sealhulgas tarnijasuhetest tuleneva mõjuvõimu, ja märkimisväärse esindatuse kaudu juhatuses.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta omandamised asjaomaste kriisilahendusraamistike kohaste kriisilahendusvahendite kaudu (pankade, kesksete vastaspoolte või kindlustus- või edasikindlustusandjate puhul). Sellistel juhtudel on aeg oluline ning otsused tehakse sageli üleöö. Käesolevas määruses sätestatud taustauuringumenetlused võivad takistada suutlikkust reageerida õigeaegselt. Seetõttu tuleks finantsstabiilsuse riskide vältimiseks kriisilahendustehingud käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Kriisilahendusasutused peaksid võtma käesoleva määruse eesmärki võimalikult suures ulatuses arvesse niisuguste kriisilahenduse meetmete võtmisel, millesse on kaasatud välisinvestor, eelkõige juhul, kui need on seotud strateegiliste varadega.

(17)

Kontsernisisesed restruktureerimistoimingud peaksid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kui selliseid toiminguid tehakse üksnes sisemise ümberkorraldamise eesmärgil, näiteks ühinemise või jagunemise kaudu liidu sihtettevõtja või kontserni puhul, kuhu liidu sihtettevõtja kuulub, ilma et seeläbi muutuks liidu sihtettevõtja tegelik kasusaaja. Eelkõige tuleks sisemised restruktureerimised kohaldamisalast välja jätta juhul, kui nende tulemusel ei omanda uus välisinvestor omandiõigust ega kontrolli liidu sihtettevõtja üle ega äriühingu üle, mis otseselt või kaudselt omab või kontrollib seda liidu sihtettevõtjat, need ei too kaasa välisinvestorite aktsiate arvu suurenemist ning nende tulemusel ei anta välisinvestoritele täiendavaid õigusi, mis võiksid muuta ühe või mitme välisinvestori tegelikku osalemist liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollis. Sisemised restruktureerimised, mis hõlmavad kolmandas riigis asutatud uue juriidilise isiku loomist, mis ei ole veel liidu sihtettevõtja eelnevas omandiahelas esindatud, võivad siiski tekitada julgeolekuriske ja peaksid seetõttu kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Näiteks võidakse selliste üksuste suhtes kohaldada kolmanda riigi õigust, millega kehtestatakse füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustus jagada luure eesmärgil teavet ilma nõuetekohase menetluse või järelevalvemehhanismideta.

(18)

Määrusega (EL) 2019/452 reguleeritakse ainult välismaiseid otseinvesteeringuid, mida välisinvestorid teevad otse liitu. Siiski on vaja laiendada käesoleva määruse kohaldamisala liikmesriikidevahelistele välisinvesteeringutele, mida tehakse liikmesriigis asutatud ettevõtja kaudu, keda välisinvestor otseselt või kaudselt kontrollib (edaspidi „välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja“). Nende välisinvesteeringutega kaasnevad samad konkreetsed riskid julgeolekule või avalikule korrale kui välismaiste otseinvesteeringutega, mida tehakse väljaspool liitu asutatud juriidilise isiku kaudu, sest kontrollival välisinvestoril on võim ja mõju liidu sihtettevõtja üle isegi siis, kui seda teostatakse välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja kaudu. Neid konkreetseid riske võib põhjustada jurisdiktsioon, mille alla välisinvestor kuulub, või kolmanda riigi valitsuse või valitsusväliste osalejate mõju. Selliseid riske ei põhjusta välisinvesteeringud, mida teevad investorid, kes ei ole otseselt ega kaudselt kolmanda riigi isiku või üksuse kontrolli all. Seepärast on asjakohane lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse välisinvesteeringud, mida tehakse välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja kaudu, aga mitte teiste liidu investorite tehtavad investeeringud, eelkõige tagamaks, et järjepidevalt on hõlmatud välisinvesteeringud, mis loovad püsiva seose välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel, olenemata sellest, kas investeeringu teeb otse välisinvestor või see tehakse liidus asutatud ja välisinvestori kontrolli all oleva üksuse kaudu. See suurendaks kõigis liikmesriikides taustauuringu normide järjepidevust ja prognoositavust, mis omakorda vähendaks nõuete täitmisega seotud kulusid välisinvestorite jaoks ja kaotaks stiimuli investeerida liikmesriikidesse, kus selliste tehingute tausta ei uurita.

(19)

Selleks et nõuetekohaselt hinnata, kas välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, on oluline, et mõiste „tegelik kasusaaja“ hõlmaks välisinvestori või liidu sihtettevõtja üle otseselt või kaudselt tegelikult mõju omavaid isikuid. Usaldushalduse puhul on juriidiline omandiõigus usaldushaldusel kui sellisel, kuid majanduslik kasu kuulub füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele, kelle nimel usaldushaldus tegutseb. Seetõttu peaks mõiste „tegelik kasusaaja“ hõlmama ka neid, kes välisinvesteeringust lõppkokkuvõttes kasu saavad, eelkõige usaldushaldusest kasu saajaid. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et välisinvestorid võivad mõnikord tegutseda tegelikult välisinvesteeringu taga oleva isiku variisikuna. Samuti võivad välisinvestoritele avaldada mõnikord survet teised osalejad, kes on lõppkokkuvõttes suutelised välisinvesteeringut mõjutama. Seega peaks mõiste „tegelik kasusaaja“ hõlmama ka füüsilisi isikuid, kelle nimel välisinvesteering tehakse või kelle nimel tehakse selle välisinvesteeringu üle kontrolli. Üldiselt on välisinvestori tegelik kasusaaja üks füüsiline isik. Siiski ei saa välistada, et isikuid võib olla rohkem kui üks, näiteks abikaasade või teiste pereliikmete puhul. Samuti tuleb arvesse võtta olukordi, kus füüsilist isikut ei ole võimalik tuvastada, sealhulgas börsil noteeritud äriühingute puhul. Sellistes olukordades tuleks tegelikuks kasusaajaks pidada välisinvestori või liidu sihtettevõtja eelneva omandi- või kontrolliahela kõige kõrgema tuvastatava tasandi juriidilist isikut, üksust või usaldushaldust.

(20)

Käesolevas määruses sätestatakse üksnes taustauuringumehhanismide põhielemendid. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta vastu riigisiseseid sätteid, mis täiendavad käesoleva määruse sätteid või on neist konkreetsemad. Näiteks peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata kindlaks investorite omandatud hääleõiguse künnised, alates millest tuleks välisinvesteeringute tausta uurida. Liikmesriikidel peaks olema võimalik laiendada oma riikliku taustauuringumehhanismi kohaldamisala nii, et see hõlmaks välisinvesteeringuid sektoritesse, mis ühisesse miinimumkohaldamisalasse ei kuulu. Kui liikmesriik otsustab oma taustauuringumehhanismi kohaldamisala laiendada nii, et see on ühisest miinimumkohaldamisalast ulatuslikum, peaks see taustauuring olema kooskõlas käesoleva määrusega, tingimusel et see kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(21)

Taustauuringumenetluste järjepidevuse ja prognoositavuse tagamiseks on asjakohane sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused. Need omadused peaksid hõlmama vähemalt nende tehingute minimaalset ulatust, mille jaoks tuleb saada eelnev luba, taustauuringumenetluse jagunemist esialgseks läbivaatamiseks ja põhjalikuks uurimiseks, taustauuringu tähtaegu, avalikku aastaaruannet, selliste osaliste puhul, kelle suhtes on taustauuringumenetluses tehtud otsus, võimalust see otsus kohtus vaidlustada ning taustauuringuasutuste suutlikkust tulemuslikult tegeleda nõuete täitmata jätmise või neist kõrvalehoidmise juhtumitega. Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks olla kolmandate riikide suhtes diskrimineerivad.

(22)

Taustauuringumenetluste läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamiseks, peaksid taustauuringuasutused kohaldataval juhul ja põhjendamatu viivituseta teavitama esildise teinud isikut esildise täielikkusest. Sellise teabe esitamine ei tohiks takistada taustauuringuasutust küsida lisateavet või esitada lisaküsimusi pärast esildise täielikkuse kinnitamist ning see ei tohiks piirata taustauuringuasutuste võimalust teavitada esildise teinud isikut muudest olulistest menetluslikest etappidest.

(23)

Taustauuringuasutusel ja komisjonil peaks olema võimalik võtta arvesse sidusrühmadelt, sealhulgas ettevõtjatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja sotsiaalpartneritelt, näiteks ametiühingutelt, välisinvesteeringu kohta saadud asjakohast teavet. Sellise teabe alusel võib sihtliikmesriik algatada taustauuringumenetluse. Selleks peaksid taustauuringuasutus ja komisjon tegema üldsusele kättesaadavaks kontaktandmed, mille kaudu saavad sidusrühmad esitada välisinvesteeringute kohta konfidentsiaalselt teavet.

(24)

Selleks et tagada julgeoleku ja avaliku korra järjekindel ja tulemuslik kaitse kogu liidus, tuleb ette näha taustauuringumehhanismide kohaldamisala miinimumühtlustamine. Liikmesriikidelt tuleks nõuda välisinvesteeringute taustauuringute tegemist, kui liidu sihtettevõtja tegutseb sektorites või tegevusaladel, mis on eriti olulised julgeoleku, kaitse, demokraatlike protsesside usaldusväärsuse, elutähtsate teenuste toimepidevuse või elutähtsate ühiskondlike funktsioonide kaitsmise seisukohast. Sellise taustauuringumehhanismide ühise miinimumkohaldamisala kehtestamine on vajalik tagamaks, et välisinvesteeringud, mis võivad suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, tehakse kindlaks olenemata sellest, millistes liikmesriikides liidu sihtettevõtjad asuvad, tugevdades seeläbi koostöömehhanismi tulemuslikkust, säilitades samal ajal liikmesriikide ainuvastutuse riigi julgeoleku eest.

(25)

Ühine miinimumkohaldamisala peaks hõlmama välisinvesteeringuid liidu sihtettevõtjatesse, kes arendavad, toodavad või turustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 (5) I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (6) lisas loetletud sõjalisi kaupu ja tehnoloogiaid, võttes arvesse olemuslikke riske, mis on seotud julgeoleku säilitamiseks hädavajaliku kaitsealase võime, tehnoloogia ja oskusteabe üle kontrolli üleandmisega. Ühine miinimumkohaldamisala peaks hõlmama ka välisinvesteeringuid liidu sihtettevõtjatesse, kes tegelevad pooljuhtide või kvanttehnoloogiate tootmise, nendealaste teadusuuringute tegemise või nende arendamisega, või teatavate tehisintellektitehnoloogiate alaste teadusuuringute tegemise või nende arendamisega, võttes arvesse nende strateegilist tähtsust ja toetavat rolli mitmesugustes julgeoleku seisukohast olulistes rakendustes. Lisaks peaksid liikmesriigid tegema taustauuringuid liidu sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute suhtes, kes tegelevad teatavate tegevustega, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1252 (7) I lisa 1. jaos loetletud strateegiliste toormetega, nimelt maavarauuringute, kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu, taaskasutamise või varude loomisega. Väliskontroll selliste tegevuste üle võib tekitada tarnehäirete, strateegilise sõltuvuse või põhjendamatu mõjuga seotud riske. Ühtlasi peaksid liikmesriigid tegema taustauuringuid liidu sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute suhtes, kes omavad, arendavad või käitavad valijate registreerimise andmebaase, hääletussüsteeme ja muid asjakohaseid infosüsteeme. Lisaks tuleks taustauuringuid teha ka välisinvesteeringute suhtes, mida tehakse teatavasse finantsturutaristusse ja teatavatesse süsteemselt olulistesse finantssektori ettevõtjatesse, sealhulgas kesksetesse vastaspooltesse, väärtpaberite keskdepositooriumidesse, reguleeritud turgude korraldajatesse, maksesüsteemide korraldajatesse (v.a keskpangad), muudesse süsteemselt olulistesse ettevõtjatesse ja spetsiaalsete finantssõnumiteenuste üleilmsetesse osutajatesse, võttes arvesse kõnealuse taristu ja üksuste keskset rolli liidu finantssüsteemi stabiilsuses, tervikluses ja toimepidevuses ning arvestades hoiuste ja investeeringute liidu eesmärke.

(26)

Ühine miinimumkohaldamisala peaks hõlmama ka välisinvesteeringuid liidu sihtettevõtjatesse, kes tegutsevad transpordi-, energia- või digitaristu sektoris, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd neid peetakse elutähtsateks pärast riskipõhist ja sihipärast hindamist, mille on teinud liikmesriik, kus nad on asutatud. Hindamisel tuleks arvesse võtta riigi julgeolekut ja elutähtsaid ühiskondlikke funktsioone, pidades silmas asjaomase liidu sihtettevõtja osutatavaid olulisi teenuseid. Liikmesriikidele peaks jääma kaalutlusõigus määrata nendes sektorites kindlaks asjaomased üksused ning nad peaksid asjakohasel juhul võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (8) kohaselt tehtud riskihindamisi. Selleks et tagada prognoositavus välisinvestorite jaoks, peaks üksustel olema võimalik vajaduse korral pärast pädeva taustauuringuasutusega ühenduse võtmist veenduda selles, kas neid peetakse käesoleva määruse kohaldamisel elutähtsateks. Lisaks peaksid liikmesriigid korrapäraselt uuesti hindama, milliseid liidu sihtettevõtjaid tuleks käesoleva määruse kohaldamisel pidada elutähtsaks. Hinnatavate üksuste hulka kuuluvad näiteks esiteks energiasektoris Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 (9) määratletud energiasalvestusüksused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2024/1788 (10) määratletud gaasi ülekandesüsteemi haldurid, teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/12/EÜ (11) määratletud transpordisektoris lennujaamad, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679 (12) loetletud põhivõrgu lennujaamad ning lennujaamades olevaid abirajatisi käitavad üksused, kui need rajatised on olulised selliste lennujaamade turvalisuse ja toimepidevuse tagamiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/352 (13) määratletud sadama pidajad seoses määruses (EL) 2024/1679 loetletud põhivõrgu sadamatega, määruses (EL) 2017/352 määratletud sadamateenuse osutajad ning muud põhivõrgu sadamate üksused, kui need muud üksused on olulised selliste põhivõrgu sadamate turvalisuse ja toimepidevuse tagamiseks, ning kolmandaks digitaristu sektoris pilvandmetöötlusteenuste osutajad ja üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad.

(27)

Selleks et piisavalt kaitsta julgeolekut ja avalikku korda ning tagada koostöömehhanismi tulemuslikkus, on vaja, et kõik liikmesriigid teeksid ühisesse miinimumkohaldamisalasse kuuluvate välisinvesteeringute suhtes eelneva taustauuringu. Eelneva loa nõue on oluline, kuna paljud välisinvesteeringutega seotud riskid realiseeruvad hetkel, mil välisinvestor saab hakata tegelikult osalema juhtimises või kontrollis, ning neid riske ei saa pärast välisinvesteeringu elluviimist tulemuslikult maandada. See kehtib eelkõige välisinvesteeringute puhul, mis kuuluvad ühisesse miinimumkohaldamisalasse, kuna sellised välisinvesteeringud võivad anda pöördumatu juurdepääsu tundlikule teabele, elutähtsale tehnoloogiale, olulisele taristule või strateegilistele varadele. Järelsekkumine oleks sellistel asjaoludel ebaproportsionaalselt koormav ega oleks julgeoleku ja avaliku korra nõuetekohasel kaitsmisel mingil juhul tulemuslik.

(28)

Greenfield-investeeringud toimuvad siis, kui välisinvestor või välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtja loob liidus majandustegevuse teostamiseks uued rajatised või asutab uue ettevõtte. Greenfield-investeeringud peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Käesoleva määrusega ei tohiks siiski kehtestada nende investeeringute suhtes eelneva loa nõuet. Seega peaks liikmesriikidele jääma vabadus otsustada, kas lisada sellised investeeringud oma taustauuringumehhanismide kohaldamisalasse.

(29)

Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha koostööd ja üksteist aidata, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering võib suure tõenäosusega mõjutada teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See koostöömehhanism on seni osutunud väga kasulikuks, mistõttu tuleks seda käesoleva määrusega säilitada ja tugevdada, et tagada kooskõlastatum lähenemisviis välisinvesteeringute suhtes kogu liidus.

(30)

Selleks et koostöömehhanism keskenduks ainult nendele välisinvesteeringutele, mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja omadused võivad suure tõenäosusega avaldada julgeolekule või avalikule korrale negatiivset mõju, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused liikmesriigis taustauuringut läbivatest välisinvesteeringutest teistele liikmesriikidele ja komisjonile teavitamiseks. Eelkõige juhul, kui välisinvestorit või tema liidus asutatud tütarettevõtjat kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, on tõenäolisem, et see püüdleb selle kolmanda riigi poliitikaeesmärkide saavutamise poole. Seetõttu on asjakohane, et liikmesriigid teavitavad selliste välisinvestorite tehtud välisinvesteeringutest, kui need kuuluvad taustauuringumehhanismide ühisesse miinimumkohaldamisalasse. Kolmanda riigi valitsuse otsest või kaudset kontrolli võib teostada mitmel viisil ja selle võib kindlaks teha muu hulgas omandistruktuuri, valitsusepoolse rahastamise, konkreetse juhtimiskorra, näiteks kuldaktsiate, või muude omaduste alusel, mille eesmärk on mõjutada juhtimisotsuseid. Samuti on asjakohane, et liikmesriigid teavitavad ühisesse miinimumkohaldamisalasse kuuluvatest välisinvesteeringutest, kui välisinvestor oli seotud välisinvesteeringutega, mis keelati või millele anti luba leevendusmeetmete võtmise tingimusel, mis on suurel määral või korduvalt võtmata jäetud. Seega ei anna pelk menetluslike või vormiliste nõuete täitmata jätmine üldjuhul teavitamiseks alust. Samamoodi peaksid liikmesriigid teavitama välisinvesteeringutest, kui nad otsustavad teha põhjaliku uurimise ja liidu sihtettevõtja on seotud liidule huvi pakkuvate projektide või programmidega või teiste liikmesriikidega. Lisaks, kui välisinvesteering ei vasta muudele tingimustele, mis on sätestatud koostöömehhanismi kaudu teavitamiseks, peaks liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse, sellest välisinvesteeringust siiski teistele liikmesriikidele ja komisjonile teavitama, kui kõnealune liikmesriik leiab, et välisinvesteering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada vähemalt ühes teises liikmesriigis. Sellega tagatakse, et kõigist välisinvesteeringutest, mis võivad julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, teavitatakse koostöömehhanismi kaudu, tagades samal ajal, et sihtliikmesriigile jääb kaalutlusruum selle kindlaksmääramiseks, kas teavitamise tingimused on täidetud. Sellisel juhul peaks teavitav liikmesriik selgitama välisinvesteeringust teavitamise põhjuseid.

(31)

Selleks et tagada koostöömehhanismi tõhusus ja tulemuslikkus, on vaja ühtlustada tähtajad ja menetlused juhuks, kui kahes või enamas liikmesriigis tehakse taustauuringut kahele või enamale välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki hõlmavate tehingute puhul peaksid taotlejad püüdma teha eraldiseisvad esildised asjaomastele liikmesriikidele samal päeval. Need liikmesriigid peaksid püüdma teavitada nendest esildistest koostöömehhanismi kaudu samal päeval. Selleks et tagada kõnealuste mitut riiki hõlmavate tehingute tõhus käsitlemine, peaksid asjaomased liikmesriigid koordineerima oma tegevust kogu taustauuringumenetluse vältel. Eelkõige peaksid nad omavahel ja komisjoniga arutama, kas välisinvesteeringutest tuleks teavitada, kui liikmesriik seda taotleb. Samuti peaksid nad arutama oma taustauuringumenetluses tehtud otsuseid ja püüdma ühtlustada oma vastavate menetluste ajakava, sealhulgas taustauuringumenetluses tehtud otsuste vastuvõtmise kuupäeva. Kui asjaomased liikmesriigid kavatsevad anda välisinvesteeringule loa leevendusmeetmete võtmise tingimusel, peaksid nad arutama, kas kavandatavad taustauuringumenetluses tehtud otsused on omavahel kooskõlas ja asjakohaselt käsitlema tuvastatud riske.

(32)

Selleks et asjakohaselt tuvastada välisinvesteeringu suure tõenäosusega avalduv negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada märkusi ja komisjonil peaks olema võimalik esitada arvamus sihtliikmesriigile, isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta on uuritud, kuid sellest ei ole koostöömehhanismi kaudu teavitatud. Liikmesriigid peaksid edastama oma teabetaotlused, vastused ja märkused komisjonile samal ajal.

(33)

Kui suure tõenäosusega avalduv negatiivne mõju julgeolekule või avalikule korrale tuleneb välisinvesteeringust liidu sihtettevõtjasse, mis on osa mõnest liidu kui terviku jaoks elutähtsast liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, peaks komisjonil olema võimalik esitada arvamus. Komisjoni arvamus, milles tehakse kindlaks, et julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel on välisinvesteeringul liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele suure tõenäosusega negatiivne mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(34)

Komisjonil peaks olema võimalik esitada kõigile liikmesriikidele adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks kaks või enamat välisinvesteeringut, mis üheskoos võivad suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. See võib olla nii eelkõige juhul, kui kahel või enamal välisinvesteeringul on võrreldavad omadused, näiteks juhul, kui välisinvesteeringud tehakse sama välisinvestori poolt, kui kaks või enamat välisinvestorit kujutavad endast sarnaseid riske või kui kaks või enamat välisinvesteeringut tehakse samasse sihtettevõtjasse või samasse taristusse, näiteks üleeuroopalisse transpordi-, energia- või sidetaristusse. Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama komisjoni arvamuses tuvastatud riskide analüüsi ja võimalikke viise nende riskidega tegelemiseks.

(35)

Liikmesriigid ei tohiks taustauuringumenetluses tehtud otsust vastu võtta enne märkuste ja arvamuste esitamise tähtpäeva möödumist, välja arvatud juhul, kui julgeoleku või avaliku korra huvides, näiteks liidu sihtettevõtja pankroti vältimiseks, on vaja teha varasem otsus. Sellistest erandlikest asjaoludest tuleks teavitada teisi liikmesriike ja komisjoni, kes peaksid oma märkused või arvamuse kiiresti esitama.

(36)

Selleks et asjakohaselt käsitleda välisinvesteeringu suure tõenäosusega avalduvat negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale , peaks liikmesriik, kes saab teistelt liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, võtma neid märkusi või seda arvamust nõuetekohaselt arvesse, sealhulgas juhul, kui ta on seisukohal, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda julgeolekut või avalikku korda. Kõnealune liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning esitama neile oma otsuse regulatiivosa ja selle peamiste põhjenduste kokkuvõtte. Kõnealune kokkuvõte peaks sisaldama seda, mil määral võttis sihtliikmesriik nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide märkusi või komisjoni arvamust, ning kohaldataval juhul põhjuseid, miks ta liikmesriikide märkuste või komisjoni arvamusega ei nõustunud. Sellise teabe esitamisega tagatakse, et liikmesriigid vastutavad selle eest, kuidas nad võtavad nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide või komisjoni tõstatatud muresid, võttes samal ajal arvesse taustauuringumenetluses tehtud otsuste ja neis sisalduva konfidentsiaalse teabe tundlikkust.

(37)

Oluline on võtta arvesse seda, et välisinvesteeringud, millest koostöömehhanismi kaudu ei teavitatud, võivad kujutada endast riski julgeolekule või avalikule korrale. Seepärast peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik esitada hiljemalt 15 kuud pärast välisinvesteeringu elluviimist sihtliikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või esitada arvamuse välisinvesteeringu kohta, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teavitatud. Selleks et vältida koostöömehhanismi ülekoormamist, peaksid liikmesriigid ja komisjon enne märkuste või arvamuse esitamist vastavalt kontrollima, kas sihtliikmesriik on juba alustanud välisinvesteeringu taustauuringut või selle ellu viinud ja kas ta kavatseb välisinvesteeringust koostöömehhanismi kaudu teavitada. Sihtliikmesriik peaks võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide märkusi ja komisjoni arvamust ning teavitama märkusi esitanud liikmesriike ja komisjoni selle alusel sellest, kui ta ei kavatse välisinvesteeringu tausta uurida. See võib nii olla näiteks juhul, kui sihtliikmesriik ei nõustu märkustes või arvamuses tuvastatud riskidega. Samuti võib sihtliikmesriik märkida, et ta ei kavatse välisinvesteeringu tausta uurida, sest välisinvesteering ei kuulu tema taustauuringumehhanismi kohaldamisalasse või on juba taustauuringu läbinud, kuigi ideaaljuhul oleks selliseid olukordi tulnud selgitada enne märkuste või arvamuse esitamist. Kui sihtliikmesriik teatab, et ta ei kavatse välisinvesteeringu tausta uurida, tuleks korraldada kohtumine kas märkusi esitanud liikmesriigi taotluse alusel või juhul, kui komisjon on esitanud arvamuse, komisjoni taotluse alusel. Komisjon tuleks kohtumisele kutsuda isegi siis, kui ta ei ole arvamust esitanud. Märkusi esitanud liikmesriigid või komisjon võivad taotleda sellise kohtumise korraldamist eelkõige selleks, et tuvastatud riske lähemalt tutvustada või arutada. Kui sihtliikmesriik otsustab pärast kohtumist ja hoolimata märkusi esitanud liikmesriikidelt või komisjonilt saadud lisaselgitustest välisinvesteeringu taustauuringut mitte teha, peaks ta sellest teavitama märkusi esitanud liikmesriike ja komisjoni ning esitama neile kirjaliku selgituse. See kirjalik selgitus võib kattuda varem esitatud põhjendustega, näiteks taotletud kohtumisel esitatud põhjendustega.

(38)

Koostöömehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni poolt käesoleva määruse kohaldamiseks loodud kontaktpunktid asuma asjakohaselt nende asjakohastes haldusstruktuurides. Neil kontaktpunktidel peaksid olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid teha koostöömehhanismi raames oma tööd ning tagada konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käitlemise.

(39)

Koostöömehhanismi tulemusliku toimimise tagamiseks peaks koostöömehhanismi kaudu teavitav liikmesriik olema kohustatud esitama standardvormingus miinimumteabe. Kui välisinvesteeringust ei ole koostöömehhanismi kaudu teavitatud, peaks sihtliikmesriigil olema võimalik esitada vähemalt samal miinimumtasemel teavet. Komisjon ja liikmesriigid peaksid saama taotleda sihtliikmesriigilt lisateavet. Lisateabe taotlus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida liikmesriigid vajavad märkuste või komisjon arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohiks olla sihtliikmesriigile põhjendamatult koormav.

(40)

Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks sihtliikmesriigil olema võimalik taotleda teabe esitamist välisinvestorilt või muult välisinvestori kontrolliahelasse või liidu sihtettevõtja kontrolliahelasse kuuluvalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult. Teabe kvaliteedi tagamiseks peaksid sihtliikmesriigid juhul, kui neil on põhjendatud kahtlusi teabe täielikkuse ja täpsuse suhtes, võtma mõistlikke meetmeid, et kontrollida kõnealuse välisinvestori või muu füüsilise või juriidilise isiku esitatud teavet. Näiteks peaks sihtliikmesriik tuvastama ilmsed vastuolud ning ilmselgelt vale, eksitava või puuduva teabe. Erandlikel asjaoludel, kui sihtliikmesriik ei suuda vaatamata oma jõupingutustele saada teise liikmesriigi või komisjoni taotletud teavet, peaks ta neile sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik tugineda oma märkustes ja arvamuses vastavalt neile kättesaadavale teabele.

(41)

Sihtliikmesriik ja komisjon võivad seista silmitsi takistustega asjakohase teabe kogumisel teiste liikmesriikide füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt. Seega, kui teatav teave on rangelt vajalik, et teha kindlaks, kas välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, peaks sihtliikmesriigil ja komisjonil olema võimalik taotleda teiselt liikmesriigilt teabe kogumist tema territooriumil elavalt füüsiliselt isikult või asutatud juriidiliselt isikult. Lisaks võib sihtliikmesriik sattuda olukorda, kus selle teabe kogumisel on vaja paluda kahe või enama liikmesriigi abi, mis võib olla märkimisväärselt koormav, eriti piiratud ressurssidega liikmesriikidele. Teabe kogumise alase abi tulemuslikkuse suurendamiseks peaks sihtliikmesriigil olema võimalik paluda komisjonilt selles protsessis abi ja selleks vajaliku teabe kogumist. Samal ajal peaks liikmesriigil, kelle territooriumil füüsiline või juriidiline isik, kellelt teavet küsitakse, elab või on asutatud, olema võimalik mõistliku aja jooksul esitada kõnealuse protsessi suhtes vastuväiteid või teha ettepanek see teave ise esitada. Kõnealuse liikmesriigi võimalus esitada vastuväiteid tagab, et liikmesriigid säilitavad kontrolli oma territooriumil teabe kogumise üle. Seepärast peaks komisjon kõnealust liikmesriiki piisavalt teavitama, sealhulgas sellest, millist teavet sihtliikmesriik taotleb. Sihtliikmesriigil peaks olema võimalik otsustada taotleda vajaliku teabe kogumist teiselt liikmesriigilt või paluda komisjonilt abi, sõltuvalt sellest, mida ta peab konkreetses olukorras tõhusamaks või asjakohasemaks. Teabetaotluse raames võib füüsiline või juriidiline isik, kellelt teavet küsitakse, saada kasvõi kaudselt konfidentsiaalset teavet, näiteks teavet kavandatava välisinvesteeringu kohta. Seetõttu tuleb täpsustada, et selline füüsiline või juriidiline isik ei tohiks kasutada saadud konfidentsiaalset teavet muul eesmärgil kui teabetaotlusele vastamiseks ning et ta ei tohiks seda avalikustada.

(42)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama käesoleva määruse kohaldamisel esitatud või saadud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. Käesoleva määruse kohaldamise tulemusel saadud teavet tuleks kasutada üksnes sel eesmärgil, milleks see esitati, kaasa arvatud sellise teabe kasutamine taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohtuliku kontrolli tegemiseks. Kui teabe loata avalikustamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve, peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletavatele dokumentidele juurdepääsu taotlustele vastates tuleb liikmesriikidel ja komisjonil kooskõlastada ja tagada uurimise eesmärgi kaitsmiseks vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (14) artikli 4 alusel kättesaadavate kaitstud huvide kaitse tase. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (15) ja (EL, Euratom) 2015/444 (16). Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisele kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (17). See hõlmab eelkõige kohustust mitte alandada salastatud teabe salastatuse taset ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalselt esitatud teavet peaksid ametiasutused sellisena käsitlema. Taustauuringuasutus peaks andma teavet esitavale üksusele võimaluse märkida, millist teavet ta peab konfidentsiaalseks. Selleks võib kasutada näiteks vormi, mis esitatakse välisinvesteeringule eelneva loa taotlemiseks.

(43)

Teabevahetuse konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks peaks komisjon looma turvalise ja krüpteeritud süsteemi, mis vastab kõrgeimatele andmekaitse- ja turbestandarditele ning hõlmab seire- ja auditeerimissuutlikkust, et tagada vastavus turbestandarditele, ning seda haldama. Kogu käesoleva määruse kohane sisuline teabevahetus liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks edastada kõnealuse süsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui edastatava teabe laad nõuab muude vahendite, näiteks füüsiliste dokumentide kasutamist. Liikmesriikide ja komisjoni vaheline sisuline teabevahetus peaks hõlmama eelkõige koostöömehhanismi kaudu esitatavaid teateid, teavet märkuse või arvamuse esitamise kavatsuse kohta, sihtliikmesriigi teabetaotlusi, vastuseid nendele taotlustele, märkusi ja arvamusi ning uut olulist teavet pärast välisinvesteeringu kohta teate saamist. Turvalise ja krüpteeritud süsteemi loomine ja kasutamine ei tohiks mõjutada taustauuringuasutuste ja komisjoni vahelist üldist teabevahetust, mis peaks jääma võimalikuks kõigi asjakohaste vahenditega.

(44)

Selleks et tagada välisinvesteeringute taustauuringutega seotud esildiste turvaline ja tõhus esitamine ja töötlemine ning leevendada nii esildisi tegevate füüsiliste või juriidiliste isikute kui ka taustauuringuasutuste halduskoormust, peaks komisjon vähemalt üheksa liikmesriigi taotlusel looma ELi veebiportaali (edaspidi „ELi veebiportaal“). ELi veebiportaal peaks pakkuma esildisi tegevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele ühtse mehhanismi tehingute elektrooniliseks esildamiseks taustauuringuasutustele. Komisjon peaks kavandama süsteemi nii, et see oleks kasutajasõbralik, ning tagama selle vastavuse kohaldatavatele andmekaitsenõuetele ja turbestandarditele. ELi veebiportaali, kui see on loodud, tuleks kasutada üksnes nendesse liikmesriikidesse tehtavate välisinvesteeringute suhtes, kes on seda taotlenud. Kui liikmesriik taotleb sellest ELi veebiportaalist loobumist, ei tohiks ELi veebiportaali enam kasutada sellesse liikmesriiki tehtavate välisinvesteeringute suhtes, ilma et see mõjutaks ELi veebiportaali jätkuvat kasutamist teiste asjaomaste liikmesriikide poolt.

(45)

Koostöömehhanismi tulemuslikkuse tagamiseks peaks komisjon looma turvalise andmebaasi, mis sisaldab teavet koostöömehhanismi kaudu teavitatud välisinvesteeringute ja alates 12. oktoobrist 2020. aastal taustauuringumehhanismide raames tehtud hindamiste tulemuste kohta. Liikmesriigid peaksid pärast riikliku menetluse elluviimist laadima turvalisse andmebaasi üles teatava teabe välisinvesteeringu kohta ning nad võiksid esitada ka lisateavet, sealhulgas kohaldataval juhul asjakohast äriteavet, mis on hangitud kommertsmüüjatelt ja kontrollitud, näiteks riskianalüüside pakkujatelt või sanktsioonide ja nõuete täitmise alaste kontrolliteenuste osutajatelt. On asjakohane, et sellist teavet jagatakse koostöömehhanismi kaudu üksnes ulatuses, mis on lubatud selle kasutamist ja avalikustamist reguleerivate lepinguliste kokkulepetega. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik laadida turvalisse andmebaasi üles asjakohast teavet juhtumite kohta, kus leevendusmeetmed on suurel määral või korduvalt võtmata jäetud, kuna selline teave võib olla asjakohane, et teha kindlaks, kas koostöömehhanismi kaudu tuleks teavitada ka muudest välisinvesteeringutest või kas need võivad suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada.

(46)

Selleks et suurendada liikmesriikide ja komisjoni suutlikkust tuvastada, hinnata ja maandada välisinvesteeringutest tulenevaid võimalikke riske julgeolekule või avalikule korrale, on oluline, et neil oleks kvaliteetne äriteabealane suutlikkus. See suutlikkus peaks võimaldama koguda ja analüüsida asjakohast teavet ning seega hõlbustama koordineeritud riskihindamist. Komisjon töötab sellise suutlikkuse elemendid institutsioonisiseselt välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 (18) alusel loodud kriisiks valmisoleku arhitektuuri raames. See võiks täiendada käesoleva määruse kohast koostöömehhanismi niivõrd, kuivõrd määruse (EL) 2024/2747 alusel kogutud, töödeldud või analüüsitud teave puudutab võimalikke riske julgeolekule või avalikule korrale.

(47)

Selleks et tagada ühtne lähenemisviis välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kogu liidus, on oluline, et teatavad standardid ja kriteeriumid, mida kasutatakse julgeolekule ja avalikule korrale suure tõenäosusega avalduvate riskide hindamiseks, kehtestatakse liidu tasandil. Nendes standardites ja kriteeriumides tuleks arvesse võtta välisinvesteeringuga seotud riske ja välisinvestoriga seotud riske.

(48)

Välisinvesteeringud võivad suure tõenäosusega kujutada riski julgeolekule või avalikule korrale, kui neil võib olla mõju teatavatele sektoritele, varadele või tegevustele, mis on julgeoleku või elutähtsate ühiskondlike funktsioonide seisukohast üliolulised. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid ja komisjon keskenduksid sellele võimalikule mõjule, kui nad teevad kindlaks, kas investeering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. Eelkõige peaksid nad hindama investeeringu võimalikku negatiivset mõju direktiivis (EL) 2022/2557 määratletud elutähtsa teenuse osutaja turvalisusele, terviklusele, toimepidevusele ja toimimisele, võttes arvesse selliste üksuste täidetavaid põhifunktsioone ja nende häiretega kaasnevaid tagajärgi. Sama kehtib välisinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada elutähtsa tehnoloogia kättesaadavust või intellektuaalomandi või muu immateriaalse vara, näiteks ärisaladuste, andmebaaside, algoritmide või protsesside kaitset ja kättesaadavust, kuna selliste tehnoloogiate või varade leke või kättesaamatus võib kahjustada julgeolekut. Sama oluline on, et liikmesriigid ja komisjon hindaksid, mil määral võib välisinvesteering mõjutada toiduga kindlustatust, rahvatervist, sealhulgas esmatähtsate ravimite tarnimist ja kättesaadavust, või kriitilise tähtsusega sisendite tarne järjepidevust ning sõjaliste rajatiste ja muude tundlike üldkasutatavate rajatiste turvalisust, võttes arvesse nende sektorite ja varade olulist rolli ühiskonna vastupanuvõime ja elutähtsate teenuste järjepidevuse kaitsmisel. Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma arvesse ka välisinvesteeringute võimalikku mõju tundlikule teabele, sealhulgas isikuandmetele, eelkõige suuremahuliste andmekogumite puhul, kuna selliseid andmeid võidakse väärkasutada või strateegilist ära kasutada. Lisaks tuleks erilist tähelepanu pöörata välisinvesteeringutele, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, kui häiretel või lubamatul mõjul võib olla piiriülene mõju liidule tervikuna. Selleks et kaitsta võimaliku välissekkumise eest, peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse välisinvesteeringute võimalikku mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele, sealhulgas veebi- ja sotsiaalmeediaplatvormidele või nende lisafunktsioonidele, või muudele digi- ja interaktiivsetele keskkondadele, mida kasutatakse hariduse või vaba aja veetmise eesmärgil. Selguse huvides tuleks liidule huvi pakkuvate projektide või programmide loetelu esitada lisas. Need peaksid hõlmama üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja sidevõrkusid, samuti programme, millega rahastatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevustega seotud teadus- ja arendustegevust. Käesoleva määruse kohase riskihindamise seisukohast oluliste tehnoloogiavaldkondade loetelu ja esmatähtsate ravimite loetelu tuleks esitada eraldi lisades.

(49)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid. See peaks eelkõige hõlmama seda, kas välisinvestor, välisinvestorit kontrolliv füüsiline isik või üksus, välisinvestori tegelik kasusaaja või välisinvestori tütarettevõtjad või muu isik, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, püüab tõenäoliselt saavutada mõne kolmanda riigi poliitikaeesmärke või hõlbustada kolmanda riigi sõjalise võimekuse arendamist, samuti seda, kas ta võib kasutada välisinvesteeringut selleks, et toetada inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste toimepanekut. Sellised rasked rikkumised võivad tõsiselt häirida välissuhteid või rahvaste rahumeelset kooseksisteerimist, mõjutades seeläbi liikmesriikide julgeolekut. Lisaks võivad riskiteguriteks olla sellised asjaolud nagu loataotluste varasem tagasilükkamine või leevendusmeetmete võtmata jätmine, eelnev osalemine julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutavas tegevuses, ebaseaduslik või kuritegelik tegevus, sealhulgas ELi lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine, asutamine kolmandas riigis, mille riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on tuvastatud märkimisväärseid strateegilisi puudusi, õiguslik nõue jagada teavet luure eesmärgil või läbipaistmatu omandistruktuur ning seetõttu tuleks ka neid hinnata. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon uurima, kas välisinvestor võib olla vahend, mille kaudu kolmanda riigi valitsus või valitsusväline osaleja omandab liidu sihtettevõtja üle mõjuvõimu või teostab seda kaudselt. Selline mõju võib ulatuda kaugemale mõjust, mida avaldatakse äriühingu struktuuride või muude äriühinguõiguses ette nähtud vahendite kaudu, ning seda võivad mis tahes viisil avaldada füüsilised isikud, näiteks investori aktsionärid või juhatuse liikmed. See hõlmab ka mitteametlikke vahendeid, sealhulgas isiklike suhete ärakasutamist, isikliku või poliitilise surve avaldamist ning ähvarduste ja muude manipuleerivate või petturlike tavade kasutamist.

(50)

Kui sihtliikmesriik on seisukohal, et välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, on asjakohane nõuda, et kõnealune liikmesriik võtaks selle riski maandamiseks asjakohaseid meetmeid, kui piisavad meetmed on kättesaadavad, ning et ta võtaks nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust. Välisinvesteeringud tuleks keelata või tühistada üksnes erandkorras, kui leevendusmeetmed või muud liidu või riigisisese õiguse alusel kättesaadavad meetmed, mis ei kuulu taustauuringumehhanismi alla, ei ole piisavad, et leevendada investeeringu negatiivset mõju julgeolekule või avalikule korrale.

(51)

Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruses (EL) 2019/452 osutatud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm ja ajakohastada selle ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega.

(52)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks julgustada tegema koostööd sarnaseid seisukohti jagavate kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud välisinvesteeringute taustauuringute tegemisega julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema suurendada välisinvesteeringute taustauuringute raamistiku tulemuslikkust ning tihendada käesoleva määruse kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Kõnealuse koostöö puhul peaks olema võimalik, et see hõlmab teabe ja parimate tavade vahetamist ning tehnilist ja suutlikkuse suurendamise toetust. Selle koostöö raames peaks komisjon julgustama kolmandaid riike, eelkõige liidu kandidaatriike ja liidu naabruses asuvaid riike, looma investeeringute taustauuringumehhanisme. Komisjon peaks seirama ka taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates riikides. Komisjoni tuleks hoida kursis kontaktidest kolmandate riikidega, kui need kontaktid puudutavad investeeringute taustauuringutega seotud süsteemseid probleeme.

(53)

Selleks et suurendada välisinvestorite jaoks läbipaistvust, peaks komisjon pidama üldsusele kättesaadavat loetelu kõigist taustauuringumehhanismidest. Kui seda ei ole riigisiseses õiguses juba sätestatud, peaksid liikmesriigid avaldama ka üksikasjalikud suunised oma taustauuringumehhanismi kohaldamisala, teatamiskohustuse künniste ja käivitavate tegurite ning kohaldatavate tähtaegade ja menetlusnormide kohta ning neid korrapäraselt ajakohastama.

(54)

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja nendes tehtud muudatustest. Liikmesriigid peaksid avaldama igal aastal aruande oma taustauuringumehhanismide kohaldamise, asjakohaste seadusandlike suundumuste ja taustauuringuasutuse tegevuse kohta, sealhulgas koond- ja anonüümitud andmed taustauuringu läbinud tehingute kohta .

(55)

Komisjon peaks koostama aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbipaistvuse huvides tuleks nimetatud aruanne ka avalikustada. Aastaaruanne peaks muu hulgas põhinema liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatud aruannetel, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsuse kaitse, eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda või ohustada konkreetsete tehingute anonüümsust. Aastaaruanne peaks sisaldama teavet liitu tehtavate välisinvesteeringutega seotud suundumuste ja arvnäitajate kohta, ajakohastatud teavet asjaomaste seadusandlike suundumuste kohta liikmesriikides ning teavet rahvusvahelises koostöös tehtavate jõupingutuste kohta.

(56)

Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid kohaldatavaid õigusnorme. Liikmesriikide kontaktpunktid ja muud üksused peaksid isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (19). Komisjon peaks isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (20). Isikuandmed võivad sisalduda dokumentides ja muudes teabeallikates, mida töödeldakse investeeringute taustauuringute eesmärgil. Need andmed võivad hõlmata selliste füüsiliste isikute nimesid, kes on investorid sihtettevõtjates, selliste füüsiliste isikute nimesid ja kontaktandmeid, kes on seotud investori või sihtettevõtja juhtimisega, või kontaktpunktide tegevuses osalevate isikute nimesid ja ametikohti. Liikmesriigi iga pädev asutus ja komisjon peaksid koostöömehhanismi kasutamisel vastutama isikuandmete töötlemise eest individuaalselt.

(57)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 15. märtsil 2024. Komisjoni ja liikmesriike tuleks isikuandmete töötlemisel käsitada kaasvastutavate töötlejatena määruse (EL) 2018/1725 ja määruse (EL) 2016/679 tähenduses. 28. aprillil 2022 allkirjastasid komisjon ja määruse (EL) 2019/452 kohases koostöömehhanismis osalevad liikmesriikide esindajad või ametiasutused kaasvastutuse lepingu, mis on käesoleva määrusega kooskõlas. Seepärast peaksid komisjon ja mehhanismis osalevad liikmesriikide esindajad või ametiasutused jätma kõnealuse kaasvastutuse kokkuleppe jõusse ja seda tuleks jätkuvalt kohaldada ka käesoleva määruse suhtes, ning kaasvastutuse kokkuleppes sisalduvaid viiteid määruse (EL) 2019/452 sätetele tuleks seetõttu käsitada viidetena käesoleva määruse vastavatele sätetele. Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust 13/2024 arvesse võttes jõuti järeldusele, et andmete säilitamiseks ühtsete tähtaegade kindlaksmääramine ei oleks asjakohane, sest käesolevas määruses sätestatakse üksnes taustauuringumehhanismide miinimumnõuded ja mõned liikmesriigid on oma taustauuringumehhanisme alles hakanud välja töötama.

(58)

Komisjon peaks hindama käesoleva määruse toimimist ja tõhusust nelja aasta ja kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ning seejärel iga viie aasta tagant ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes tuleks analüüsida liitu tehtud välisinvesteeringutega seotud muutusi ja hinnata käesoleva määruse panust liidu majandusjulgeolekusse. Samuti tuleks hinnata, kas taustauuringumehhanismide ühise miinimumkohaldamisala muutmine on põhjendatud, sealhulgas seoses välisinvesteeringutega liidu sihtettevõtjatesse, kes toodavad esmatähtsaid ravimeid või omavad esmatähtsate ravimite müügiluba. Aruandes tuleks ühtlasi hinnata meediateenustesse tehtavate välisinvesteeringutega seotud riske ja seda, kuidas on nende riskidega kõige parem tegeleda. Samuti peaks see sisaldama hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust tuleks muuta. Kui aruanne sisaldab käesoleva määruse muutmise ettepanekut, peaks komisjonil olema õigus lisada sellele seadusandlik ettepanek.

(59)

Liit ja liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas asjaomaste nõuetega, mis kehtivad piiravate meetmete kehtestamise suhtes julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ning mis on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (21) lepingutes, sealhulgas eelkõige teenuskaubanduse üldlepingu (22) artikli XIV punktis a ja artiklis XIVa. Käesoleva määruse rakendamisel tuleks ühtlasi täita kohustusi, mis on võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osalised liit või selle liikmesriigid on, ning kaubandus- ja investeerimiskokkulepete alusel, millega liit ja selle liikmesriigid on ühinenud.

(60)

Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (23) kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada sidusalt. Kuivõrd mõlema määruse kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesolevas määruses sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõikes 4 sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada sidusalt, ilma et see piiraks selle hindamist, kas nimetatud huvide kaitseks võetud riigisisesed meetmed on liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas.

(61)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2009/138/EÜ (24), 2013/36/EL (25) ja 2014/65/EL (26) sätestatud liidu norme, mis käsitlevad finantssektoris olulise osaluse omandamise usaldatavusnõuete täitmise hindamist, mis on erieesmärgiga eraldi menetlus.

(62)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas muude liidu õiguses sätestatud teavitamis- ja loamenetlustega ning see ei tohiks piirata nende kohaldamist. Komisjonil peaks olema lubatud kasutada liikmesriikide poolt koostöömehhanismi raames esitatud teavet, et täita oma ülesannet teha kooskõlas ELi lepingu artikliga 17 liidu õiguse kohaldamise üle järelevalvet.

(63)

Et võtta arvesse selliste liidu õigusaktide vastuvõtmist või muutmist, millega luuakse projekte või programme, kohandada riskihindamise seisukohast oluliste tehnoloogiavaldkondade loetelu ja võtta arvesse selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega nähakse ette liidu esmatähtsate ravimite loetelu koostamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse ja selle lisade asjaomaste sätete muutmiseks. Käesoleva määruse asjaomases lisas sätestatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu peaks sisaldama projekte ja programme, mis on loodud liidu õigusaktidega, millega nähakse ette julgeoleku või avaliku korra seisukohast eriti oluliste elutähtsate taristu või tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamine, haldamine või omandamine. Käesoleva määruse asjaomases lisas sätestatud riskihindamise seisukohast oluliste tehnoloogiavaldkondade loetelu peaks sisaldama valdkondi, milles välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis liidu sellise sihtettevõtja kaudu, kes liidule huvi pakkuvas projektis või programmis ei osale ega saa sellest rahalisi vahendeid. Esmatähtsate ravimite puhul on oluline, et kui komisjon on kehtestanud liidu esmatähtsate ravimite loetelu rakendusaktiga, mis on vastu võetud vastavalt määrusele, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 1394/2007 (27) ja (EL) nr 536/2014 (28) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 141/2000, (29) (EÜ) nr 726/2004 (30) ja (EÜ) nr 1901/2006, (31) tuleks ajakohastada viidet esmatähtsatele ravimitele, mida liikmesriigid ja komisjon peavad arvesse võtma, kui nad teevad kindlaks, kas välisinvesteering võib suure tõenäosusega julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, ning asendada see viitega liidu esmatähtsate ravimite loetelule ja selle hilisematele muudatustele, ning et asjaomane lisa tuleks välja jätta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (32) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(64)

Selleks, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses välisinvesteeringute kohta teabe esitamise vormiga, turvalise ja krüpteeritud süsteemi ning ELi veebiportaali toimimise korraga, liikmesriikidele antavate tehniliste suunistega, mis käsitlevad liikmesriikide taustauuringumehhanismide raames tehtud hindamiste tulemusi sisaldavat turvalist andmebaasi, ning vormiga, mida liikmesriigid peavad komisjonile iga-aastase aruande esitamiseks kasutama, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (33).

(65)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on põhieesmärgi – tagada, et liitu tehtavad välisinvesteeringud ei avaldaks julgeolekule ega avalikule korrale negatiivset mõju – saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada normid liidu raamistiku kohta, mille alusel liikmesriigid teevad oma territooriumil tehtavate välisinvesteeringute kohta julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringut, ning koostöömehhanismi kohta, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil vahetada välisinvesteeringute kohta asjakohast teavet, hinnata nende võimalikku mõju julgeolekule või avalikule korrale ning teha kindlaks võimalikud probleemid. ELi lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)

Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega selle rakendamiseks valmistuda, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama 18 kuud pärast selle jõustumise kuupäeva. Et tagada õiguskindlus ning liikmesriikide ja komisjoni sujuv koostöö välisinvesteeringute taustauuringute tegemisel ning võttes arvesse välisinvestorite õiguspäraseid ootusi, on asjakohane, et määrust (EL) 2019/452 kohaldatakse jätkuvalt selliste välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mille tausta käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval uuritakse või mis on selleks kuupäevaks ellu viidud. See hõlmab liikmesriikide võimalust esitada märkusi ja komisjoni võimalust esitada arvamus vastavalt määruse (EL) 2019/452 artikli 7 lõikele 8. Selliste välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mille suhtes kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) 2019/452, ei tuleks käesolevat määrust kohaldada. Seda ei tuleks kohaldada ka muude välisinvesteeringute suhtes, mille tausta käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval uuritakse, näiteks liidusiseste investeeringute suhtes, mille tausta uuritakse riigisisese õiguse kohaselt juba niigi. Samuti on asjakohane selgitada, et käesolevat määrust ei kohaldata välisinvesteeringute suhtes, mis on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks ellu viidud,