(1)

Liit ja siseturu toimimine põhinevad tolliliidul. Nii liidu ettevõtjate kui ka tolli huvides koondati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 (3) ühte õigusakti ehk liidu tolliseadustikku tollialased õigusnormid, mis sisaldusid varem mitmes eri õigusaktis. Nimetatud määrus sisaldab üldisi norme ja protseduure, mis aitavad tagada liidu tasandil kehtestatud tariifi- ja muude meetmete rakendamise liidu ning väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide vahel toimuva kaubavahetuse puhul, ning imporditollimaksude kogumist käsitlevaid sätteid. Liikmesriigi toll vastutab nende õigusnormide rakendamise eest selliste tegevusülesannete abil nagu tolliprotseduuride kohaldamine, riskianalüüsi ja kontrollide tegemine ning karistuste kohaldamine tollialaste õigusnormide rikkumise korral.

(2)

Määruse (EL) nr 952/2013 rakendamisel on ilmnenud puudusi mitmes valdkonnas. Need puudused hõlmavad järgmist: muudes liidu poliitikavaldkondades kui tollialastes õigusaktides sätestatud ebapiisavad või ebatõhusad meetmed liidu ja selle kodanike kaitsmise tagamiseks kaupadega seotud mittefinantsriskide eest; tolli piiratud suutlikkus tulla tõhusalt toime kolmandatest riikidest kaugmüügi (e-kaubanduse tehingute) teel imporditavate kaupade suureneva mahuga; määrusega (EL) nr 952/2013 loodud IT-süsteemide arhitektuuri piiratud suutlikkus digitaliseerida tolliprotsesse, et pidada sammu tehnoloogia arenguga, eelkõige andmete kasutamisel põhineva tehnoloogiaga, ning tolliliidu toimivate juhtimisstruktuuride puudumine, mille tulemuseks on erinevad tavad ja tollialaste õigusnormide ebaühtlane rakendamine liikmesriikides. Need puudused põhjustavad sisemiste ja väliste riskide ja ohtude tõttu takistusi tolliliidu ja seega siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(3)

On asjakohane, et tollialastes õigusaktides võetaks arvesse üleilmse kaubanduse struktuuri, tehnoloogia ja ärimudelite ning sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate, tarbijate ja elanike vajaduste kiiret arengut. Seepärast tuleb määrusesse (EL) nr 952/2013 teha palju muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)

Selleks et näha ette tulemuslikud vahendid tolliliidu eesmärkide saavutamiseks, tuleks läbi vaadata, lihtsustada ja ühtlustada mitmeid õigusnorme ja protseduure, mis reguleerivad kauba liidu tolliterritooriumile toomist või sealt väljaviimist. Tollialaste õigusaktide rakendamise seisukohast olulise teabe kogumiseks, töötlemiseks ja vahetamiseks tuleks ette näha tänapäevased integreeritud koostalitlusvõimelised elektroonilised teenused, nimelt Euroopa Liidu tolliandmekeskus (edaspidi „ELi tolliandmekeskus“). Tuleks asutada Euroopa Liidu Tolliamet (edaspidi „ELi Tolliamet“), mis toimiks keskse tegevorganina, millel on suutlikkus tolliliidu koordineeritud juhtimiseks konkreetsetes valdkondades.

(5)

Pärast määruse (EL) nr 952/2013 vastuvõtmist on tolli roll arenenud nii, et see hõlmab üha enam sellise liidu ja riigisisese õiguse kohaldamist, millega kehtestatakse nõuded tollijärelevalve alla kuuluva kauba suhtes, eeskätt mittefinantsnõuded, mis on vajalikud sellise kauba siseturule toomiseks ja seal ringlemiseks. Sellised mittefinantsnõuded on aastate jooksul hüppeliselt suurenenud vastavalt liidu ettevõtjate ja elanike kasvavatele ootustele seoses ohutuse, julgeoleku, puuetega inimeste juurdepääsu, kestlikkuse, inimeste, loomade ja taimede tervise ja elu, keskkonna, inimõiguste ja intellektuaalomandi õiguste kaitse ning liidu väärtustega. Kasutusele tuleb võtta uued vahendid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1781 (4) kehtestatud digitaalne tootepass, mis võimaldavad tagada, et toodetega seotud käesolevas määruses määratletud muud tolli kohaldatavad õigusaktid vastavad jätkuvalt nendele ootustele. Seepärast on vaja kajastada mittefinantsriskide suurenevat arvu ja keerukust, lisades tolli missiooni eraldi viite avalike huvide kaitsmisele tolli pädevuse piires ja asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste pädevate asutustega.

(6)

Pidades silmas tolli rolli ja ärimudelite muutumist ning selleks, et toll saaks tegutseda ühtsena ja aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele, on vaja täpsemalt kirjeldada tolli missiooni, näidates selgemalt ära selle eesmärgid ja ülesanded. Lisaks avaldab kiire tehnoloogiline areng, eelkõige tehisintellekti alal, märkimisväärset mõju tolli tegevusele, sealhulgas reaalajas riskianalüüsi valdkonnas.

(7)

Oma missiooni täitmisel peaks toll püüdlema ka kulutõhususe poole, vältides dubleerimist ning edendades tolliprotsesside tulemuslikkust ja seonduvate ressursside tõhusat kasutamist liidu ja liikmesriikide tasandil. Ta peaks koguma, analüüsima ja vahetama asjakohast teavet, et toetada tõenduspõhist otsustuste tegemist. Kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 (5) on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, võib toll aidata kaasa kriisi seisukohast oluliste kaupade voole.

(8)

Käesolevas määruses on asjakohane jätta kehtima õigusraamistik, mille alusel kohaldatakse tollialaste õigusaktide teatavaid sätteid liidu kaubaga kauplemisele tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (6) või (EL) 2020/262 (7), ja tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid direktiive ei kohaldata, või liidu kaubaga kauplemisele tolliterritooriumi selliste osade vahel, mille suhtes neid direktiive ei kohaldata. Võttes arvesse, et asjaomase kauba puhul on tegemist liidu kaubaga, ning arvestades selle liidusisese kauplemisega seotud meetmete fiskaalset olemust, on põhjendatud lihtsustada kõnealuse kauba suhtes kohaldatavaid tolliformaalsusi.

(9)

Käesoleva määruse laiema kohaldamisala arvesse võtmiseks tuleks teatavaid määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud määratlusi kohandada, et viia need kooskõlla muudes liidu õigusaktides sätestatutega ja selgitada termineid, millel on eri valdkondades erinev tähendus. Tollialastesse õigusaktidesse tuleks lisada uued määratlused, et selgitada teatavate tolliprotsessides osalejate ülesandeid ja kohustusi. Importija ja eksportija puhul peaksid uued määratlused panema kõnealused isikud vastutama tolli ees selliste kaupade nõuetele vastavuse eest, millega nad tehinguid teevad, sealhulgas finants- ja mittefinantsriskide eest, kooskõlas tooteid käsitlevate õigusaktidega, et tugevdada tollijärelevalvet. Uue mõiste „kaugmüügiks mõeldud kauba importija“ puhul peaksid uued määratlused tagama, et mõnel juhul ei peeta väljastpoolt liitu toimuva veebimüügi puhul importijaks mitte tarbijat, vaid ettevõtjat, ning et kõnealune ettevõtja peab võtma endale vastavad kohustused, samuti peaksid need tagama, et kõnealune ettevõtja on võtnud kohustuse järgida kauba liidu tolliterritooriumile sisenemisel või sealt väljumisel asjaomaseid tollialaseid õigusakte ja muid tolli kohaldatavaid õigusakte ning et ta esitab või teeb kättesaadavaks ja säilitab asjakohased andmed sellise nõuetele vastavuse kohta. Samuti tuleks kasutusele võtta uued määratlused seoses tollijärelevalve, riskijuhtimise ja tollikontrolli sätete laiema kohaldamisalaga. Peale selle tuleks selgitada, et kui liidu tollialastes õigusaktides sisalduvates määratlustes viidatakse rahvusvahelistes lepingutes sisalduvatele tollisätetele, hõlmab see asjaomaseid mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised liit ja liikmesriigid on, niivõrd kui viimati nimetatud lepingutega reguleeritakse kaupade nõuetele vastavust.

(10)

Lisaks traditsioonilisele tollimaksude, käibemaksu ja aktsiisimaksu kogumisele ning tollialaste õigusaktide kohaldamisele on tollil keskne tähtsus ka muude liidu õigusaktide ja kohaldataval juhul muude asjaomaste riigisiseste õigusaktide täitmise tagamisel. Tuleks kasutusele võtta „muude tolli kohaldatavate õigusaktide“ mõiste, et luua toimiv raamistik kõnealustes õigusaktides sätestatud, kaubale esitatavate erinõuete kohaldamise ja järelevalve reguleerimiseks. Muude tolli kohaldatavate õigusaktide mõiste peaks hõlmama meetmeid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede tervise ja elu kaitsmiseks, keskkonna kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks ning tööstus- või kaubandusomandi ja muude avalike huvide kaitsmiseks, sealhulgas uimastite lähteainete, teatavaid intellektuaalomandiõigusi rikkuvate kaupade ja sularaha kontroll, samuti kaubanduspoliitika meetmed, kalavarude kaitse ja majandamise meetmed ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 alusel vastu võetud piiravad meetmed. Erinevused riiklikes keeldude ja piirangute loeteludes tekitavad märkimisväärseid raskusi mitmesse liikmesriiki importimisel. Kaubanduse ja tolli toimimise hõlbustamiseks on oluline, et liit teeks tööd riiklike keeldude ja piirangute loetelude järkjärgulise ühtlustamise nimel. Lisaks on oluline vastu võtta keeldude ja piirangute kehtestamisel kasutatavate õigusterminite ühtlustatud määratlused, et vältida liikmesriikide erinevaid tõlgendusi.

(11)

Õigusselguse suurendamiseks tuleks muuta teatavaid tolliotsuseid käsitlevaid norme. Esiteks on asjakohane selgitada, et tolliotsuse tegemiseks pädev toll on taotleja asukoha järgne pädev toll, sest asukoht on peamine põhimõte, mille kohaselt saavad teatavad ettevõtjad teatavatel tingimustel ja eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul, mille võib läbi vaadata, kasutada käesoleva määrusega kehtestatud lihtsustusi ja maksta tollimakse seal, kus nad asuvad. Teiseks tuleks täielikkuse ja õigusselguse huvides kehtestada ka 30 päeva pikkune tähtaeg, mille jooksul peab taotleja esitama tollile lisateavet, kui viimane leiab, et tolliotsuse tegemise taotlus ei sisalda kogu nõutavat teavet.

(12)

Selgitada tuleks tagajärgi, mis tulenevad sellest, kui toll ei tee taotluse kohta otsust ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti tuleks kehtestada põhimõte, et sellistel juhtudel loetakse, et taotluse kohta on tehtud negatiivne otsus ja et taotleja võib esitada kaebuse vastavalt tolliotsuseid käsitlevatele üldistele normidele.

(13)

Nagu on rõhutatud kontrollikoja eriaruandes nr 4/2021 „Tollikontroll: ebapiisav ühtlustamine kahjustab ELi finantshuve“ ja määruse (EL) nr 952/2013 rakendamise hinnangus, on samuti soovitatav käsitleda ühtse seire puudumist kriteeriumidele vastavuse ja tolliotsustes kindlaks määratud kohustuste täitmise üle, tugevdades asjakohaseid sätteid. Ühelt poolt peaksid tolliotsuste saajad mitte ainult täitma asjaomases otsuses kindlaks määratud kohustusi, vaid ka jälgima pidevalt oma kohustuste täitmist ja kehtestama sisekorralduse, mille kaudu sellised enesejälgimise toimingud võivad ära hoida, leevendada või parandada võimalikke vigu nende tolliprotsessides. Teiselt poolt peaks toll selle tagamiseks, et tolliotsuse saaja täidab tolliotsusega kehtestatud kohustusi, jälgima korrapäraselt seda, kuidas kõnealused saajad selliseid otsuseid täidavad, eelkõige juhul, kui otsuse saaja asukoht on olnud liidu tolliterritooriumil vähem kui kolm aastat ja võib seetõttu suurema tõenäosusega põhjustada riske. Kui toll saab teada, et tolliotsuse saaja ei vasta enam kriteeriumidele või ei täida tolliotsuses kindlaks määratud kohustusi, peaks ta põhjendamatu viivituseta võtma asjakohaseid meetmeid kooskõlas kohaldatavate normidega. See on eriti oluline juhul, kui neil isikutel on eristaatus, näiteks volitatud ettevõtja või usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatus, ning nad saavad seetõttu kasutada tolliprotsessides teatavaid hõlbustusi. Lisaks peaks toll liidu tasandil riskijuhtimise tugevdamiseks teavitama ELi Tolliametit kõigist taotluse alusel tehtud tolliotsustest ja teatama talle jälgimistoimingutest, et seda teavet saaks riskijuhtimise eesmärgil arvesse võtta.

(14)

Lisaks siduva tariifiinformatsiooniga seotud otsustele (edaspidi „STI-otsused“) ja siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsustele (edaspidi „SPI-otsused“), mille toll on teinud taotluse alusel ja teatavatel tingimustel, on tollialastesse õigusaktidesse lisatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/1072 (8) otsused siduva tolliväärtuse informatsiooni kohta (edaspidi „SVI-otsused“). Tollialaste õigusaktide kasutajate huvides on asjakohane sätestada neid siduva informatsiooniga seotud kolme liiki otsuseid käsitlevad õigusnormid samas õigusaktis.

(15)

Selgemalt tuleks määrata kindlaks liidu tolliterritooriumile siseneva ja sealt väljuva kauba eest vastutavate isikute õigused ja kohustused. Regulaarseid tollitoiminguid tegevad isikud peaksid olema jätkuvalt registreeritud tollis, kes vastutab selle koha eest, kus nad asuvad. Üksainus registreerimine peaks kehtima kogu tolliliidus, kuid see tuleks hoida ajakohasena. Seepärast peaks ettevõtjatel olema kohustus teavitada tolli oma registreerimisandmete muutustest. Liidu tolliterritooriumile siseneva ja sealt väljuva kauba eest vastutavad isikud peaksid tagama, et kaup vastab kohaldatavale õigusele, sealhulgas elanike turvalisust ja julgeolekut kaitsvatele normidele, samuti õigusaktidele, mille eesmärk on ennetada riske inimeste, loomade või taimede tervisele ja elule, keskkonnale või tarbijatele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/988 (9) üldise tooteohutuse kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2853 (10) tootevastutuse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 (11) turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta. Samuti tuleks sätestada importija kohustused, eelkõige kohustus omada asukohta liidu tolliterritooriumil ja erandid sellest kohustusest. Need kohustused peaksid lähtuma kehtivatest normidest, mille kohaselt peab deklarandi asukoht olema liidus. Samamoodi tuleks sätestada eksportija kohustused.

(16)

Kui kaugmüügi teel kaupu tarniv või kaupade kaugmüüki vahendav isik märgib, et ta tegutseb importijana, peaks see isik tagama, et kaup vastab tollialastele õigusaktidele ja muudele tolli kohaldatavatele õigusaktidele toodete liidu siseturule laskmisel.

(17)

Ettevõtjatele, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele ja tingimustele, mille alusel toll saab neid käsitada nõuetele vastavate ja usaldusväärsete kauplejatena, võib anda volitatud ettevõtja staatuse ja nad võivad seega kasutada tolliprotsessides hõlbustusi. Kuigi volitatud ettevõtja süsteem tagab suurema osa liidu kaubandusega tegelevate kauplejate usaldusväärsuse, on sellel teatavad puudused, mida on rõhutatud määruse (EL) nr 952/2013 hindamises ja kontrollikoja järeldustes. Nende probleemide, eelkõige liikmesriikide erinevate tavade ning volitatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud probleemide lahendamiseks tuleks asjaomaseid norme muuta, et kehtestada tolli kohustus kontrollida nõuetele vastavust vähemalt iga kolme aasta järel.

(18)

Muutused tolliprotsessides ja tolli toimimises nõuavad uut partnerlust tolli ja ettevõtjate vahel, nimelt usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate ettevõtjate süsteemi. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevaks ettevõtjaks saamise kriteeriumid ja tingimused peaksid tuginema volitatud ettevõtja staatuse kriteeriumidele, kuid tagama ka sellele, et kaupleja tegevus on tolli jaoks läbipaistev. Seepärast on usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatelt ettevõtjatelt asjakohane nõuda, et nad annaksid tollile juurdepääsu oma elektroonilistele süsteemidele, kus peetakse arvestust nende nõuetele vastavuse ja kauba liikumise üle, tingimusel et selline juurdepääs on proportsionaalne ja rangelt vajalik. Sellise läbipaistvusega peaksid kaasnema teatavad eelised, mis võivad hõlmata võimalust kaup tolli nimel vabastada, ilma et oleks vaja tolli aktiivset sekkumist, välja arvatud juhul, kui muude tolli kohaldatavate õigusaktidega nõutakse vabastamisele eelnevat heakskiitu, ning võimalust lükata tollivõla tasumine edasi. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatust ei tohiks anda isikutele, kes on muid tolli kohaldatavaid õigusakte korduvalt või tõsiselt rikkunud.

(19)

Selleks et tagada tolliliidu terviklikkus ning et liikmesriigi toll kohaldaks järjepidevalt usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatust, on vaja kehtestada kord, mis võimaldab ELi Tolliametil ja komisjonil sekkuda juhtudel, kui on märke sellest, et usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatusega kaupleja ei täida nõudeid. Selline kord peaks võimaldama ELi Tolliametil koostöös pädevate tollidega kontrollida usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatuse nõuete täitmist, eelkõige juhul, kui muul liikmesriigil kui see, kus kaupleja asub, on kauplejapoolse nõuete täitmise osas põhjendatud kahtlusi. See kord on oluline, et vältida usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatuse ebaseaduslikku kohaldamist ning takistada nö tagaukse kaudu sisenemist liidu tolliterritooriumile. Selleks et vältida erinevusi nõuete täitmise tagamisel, peaks komisjonil juhul, kui asukohaliikmesriik ei tegutse õigel ajal või asjakohaselt, olema õigus sekkuda rakendusaktiga, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik peataks usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatuse või tunnistaks selle kehtetuks.

(20)

Võimalus pidada kaugmüügi tolliladu peaks koos muude kaugmüüki ja lihtsustusi käsitlevate sätetega stimuleerima pakkide asemel hulgikoguste kasutamist, muutes üksikute pakkide voo tolli jaoks paremini hallatavaks. Kaugmüügi tolliladu peaks võimaldama kauba suunamist vabasse ringlusse lubamise protseduurile müügi hetkel ja laost väljaviimisel, mis tähendab, et kauba lattu paigutamise ajal peab kaup vastama tingimustele, mida kohaldataks kõnealuse kauba suhtes siis, kui see lastaks sel hetkel liidu turule. Tollil peaks olema võimalik kontrollida hulgikogustena sissetoodud kauba vastavust liidu turgu reguleerivatele normidele selle tollilattu saabumisel. Selline kaugmüügi tolliladu peaks olema kättesaadav üksnes ettevõtjatele, kes vastavad usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatuse usaldusväärsuse kriteeriumidele, et vältida väärkasutust ebausaldusväärsete ettevõtjate poolt.

(21)

Tolliprotsessides toimunud muudatuste tõttu on vaja selgitada ka tolliesindajate rolli. Nii otsene kui ka kaudne esindamine peaks olema jätkuvalt võimalik, kuid tuleks selgitada, et importija või eksportija kaudne esindaja võtab endale kõik selle importija või eksportija kohustused, st mitte ainult kohustuse tasuda või tagada tollivõlg, vaid ka kohustuse järgida muid tolli kohaldatavaid õigusakte. Sel põhjusel peab tolliesindajate elu- või asukoht olema liidu tolliterritooriumil, kus nad esindavad importijaid või eksportijaid, et tagada nõuetekohane vastutus importijate ja eksportijate kohustuste finants- ja mittefinantsaspektide eest. Liidus asukohta omava kaudse tolliesindaja kasutamine on seega kättesaadav ja proportsionaalne alternatiiv nende importijate ja eksportijate jaoks, kellel ei ole liidus ärilist kohalolekut. Lisaks peaks kolmandates riikides asukohta omavatel tolliesindajatel olema võimalik jätkata oma teenuste osutamist liidus, kui nad esindavad isikuid, kes ei pea asuma liidu tolliterritooriumil.

(22)

Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (12) määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on liidu väliskaubanduses oluline roll, kuid sageli seisavad nad tollinõuete täitmisel silmitsi proportsionaalselt suurema haldus- ja regulatiivse koormusega. Seepärast on oluline võtta arvesse nende konkreetset olukorda ja toetada meetmeid, mis hõlbustavad nendepoolset nõuete täitmist, sealhulgas lihtsustatud protseduuride, selgete suuniste ja kättesaadava tolliesindamise kaudu. Tuleks võtta vastu suunised mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks, tunnistades selliste ettevõtjate ainulaadseid probleeme, säilitades seejuures volitatud ettevõtja ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja staatuse kohaldamisel väliskaubandusprotsesside terviklikkuse ja turvalisuse. Tuleks teha pidevaid jõupingutusi, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks protseduure lihtsustada ja kättesaadavamaks muuta, tagades, et hõlbustatakse ja edendatakse nende olulist rolli liidu väliskaubanduses.

(23)

Selleks et tagada digitaliseerimise ühtne tase ja luua võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ning aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele, tuleks luua ELi tolliandmekeskus, mis hõlmab tolli jaoks ette nähtud tsentraliseeritud, turvalisi ja kübervastupidavaid elektroonilisi teenuseid ja süsteeme. ELi tolliandmekeskus peaks võimaldama rakendada tollialaseid õigusakte, näiteks seoses järgmisega: tolliformaalsused; tollikontrollid; tollivõla, liidu käitlustasu, aktsiisimaksu ja käibemaksu arvutamine ja sellest teatamine; tagatiste haldamine ning kaupade tolliseire. ELi tolliandmekeskus peaks aitama kaasa ka muude tolli kohaldatavate õigusaktide rakendamisele. ELi tolliandmekeskus peaks tagama seal töödeldavate andmete kvaliteedi, tervikluse, jälgitavuse ja ümberlükkamatuse, nii et ei saatja ega saaja ei saaks hiljem andmevahetuse olemasolu vaidlustada. Andmete töötlemine ELi tolliandmekeskuses peaks vastama asjakohastele küberturvalisuse ja isikuandmete töötlemise reeglitele. Komisjon ja ELi Tolliamet koostöös liikmesriikidega peaksid kavandama ELi tolliandmekeskuse ühiselt. Komisjonile tuleks anda ka ülesanne arendada, käitada ja hallata ELi tolliandmekeskust ning tal peaks olema võimalik usaldada see ülesanne ELi Tolliametile.

(24)

Võttes arvesse ELi tolliandmekeskuse rolli liidus tolli jaoks töödeldavate andmete tervikluse ja turvalisuse tagamisel, mis on avalik huvi ja mida võib pidada ühiskonna üheks põhihuviks, on vaja kaitsta ELi tolliandmekeskuses hallatavaid andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja muid tundlikke andmeid, mis on seotud kaubavooga ning liidu ja liikmesriikide õiguse rakendamisega, loata juurdepääsu ja muu ohu eest selliste andmete terviklusele ja turvalisusele. Seetõttu on vaja, et taristu ja teenuste suhtes, mille kaudu ELi tolliandmekeskus tegutseb, kohaldataks teatavaid tingimusi, et tagada liidu suveräänsus selles valdkonnas. Nende tingimuste täitmist tuleks tõendada ning ülitähtsate teenuste puhul on oluline, et neid tõendeid täiendaks füüsiliste ja juriidiliste isikute julgeolekukontroll, nagu see on ette nähtud liidu või liikmesriigi õiguses. Lisaks tuleks ELi tolliandmekeskus kavandada nii palju kui võimalik selliselt, et välditaks sõltuvust konkreetsest teenuseosutajast.

(25)

Selleks et tagada ELi tolliandmekeskuse usaldusväärsus, koostalitlusvõime ja pikaajaline kestlikkus, on oluline, et selle arendamisel ja haldamisel järgitaks tarkvaraarenduse, süsteemide testimise, katsetamise ja aktsepteerimismenetluste vallas rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja parimaid tavasid. See hõlmab põhjalikku funktsionaalset ja mittefunktsionaalset testimist, esinduslikke sidusrühmi hõlmavaid struktureeritud katseetappe ning selgelt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume tulemuslikkuse, nõuetele vastavuse ja turvalisuse valideerimiseks. Nende meetmete eesmärk on tagada, et süsteem toetaks ühtlustatud tolliformaalsusi kogu liidus ning vastaks nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate tegevusnõuetele.

(26)

ELi tolliandmekeskuse rakendamine peaks hõlmama meetmeid, millega tagatakse selle katkematu kättesaadavus ja toimimine isegi tõsise kriisi korral. Talitluspidevuse meetmed peaksid hõlmama eelkõige liiasust, tõrkesiirdemehhanisme ja andmete taastamise protokolle, samuti menetlusi, mida tuleb järgida ELi tolliandmekeskuse mittekättesaadavuse või tõrke korral. ELi tolliandmekeskuse füüsilise taristu osas tuleks kaaluda liiasuslahendusi geograafiliselt hajutatud tegevuskohtades, et tagada talitluspidevus ühe tegevuskoha tõrke korral.

(27)

ELi tolliandmekeskuse eesmärk on asendada liikmesriikide ja komisjoni poolt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt välja töötatud olemasolevad elektroonilised süsteemid, millest mõned kaotatakse järk-järgult ülemineku käigus. Neid olemasolevaid riiklikke elektroonilisi süsteeme ei taastata, kui ELi tolliandmekeskuse funktsioonid ei ole ettenähtud tähtaegadeks kättesaadavad. Seepärast tuleks selliseks juhtumiks näha ette ajutine lahendus. Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu hiljutise praktikaga (13) on asjakohane selgitada, et automaatne teabevahetus ettevõtjate, tolli ja teiste sidusrühmade vahel ELi tolliandmekeskuses ja selle kaudu ei välista nende asutuste või ettevõtjate vastutust seoses asjaomaste tolliprotsessidega. Isegi kui tolli osalemine meetme vastuvõtmises piirdub ELi tolliandmekeskuse kaudu toimuva elektroonilise teabevahetusega, tuleks lugeda, et meetme on vastu võtnud asjaomane toll nii, nagu tegutseks ELi tolliandmekeskus kõnealuse tolli eest.

(28)

ELi tolliandmekeskus peaks võimaldama andmevahetust teiste süsteemide, platvormide või keskkondadega, et parandada tolli poolt oma ülesannete täitmisel kasutatavate andmete kvaliteeti ning jagada asjakohaseid tolliandmeid teiste asutustega, eesmärgiga suurendada kontrollide tulemuslikkust siseturul. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/903 (14) ning komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatises „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“ kindlaks määratud lähenemisviisiga peaks ELi tolliandmekeskus edendama piiriülest ja valdkondadevahelist koostalitlusvõimet Euroopas. See peaks ära kasutama selliste liidu tasandil kättesaadavate olemasolevate riskiteabe allikate potentsiaali nagu toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) ning toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteem (Safety Gate), turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja intellektuaalomandi õiguskaitse portaal. See peaks toetama strateegilise ja operatiivkoostöö, sealhulgas teabevahetuse ja koostalitlusvõime arendamist tolli ja muude asutuste, organite ja teenistuste vahel nende pädevuse piires. Lisaks peaks ELi tolliandmekeskus pakkuma mitmesuguseid täiustatud andmeanalüüse, sealhulgas tehisintellekti kasutamise abil. See andmeanalüüs peaks hõlbustama riskianalüüsi, majandusanalüüsi ja prognoosivat analüüsi, et ennetada võimalikke riske seoses liitu saabuvate või sealt välja liikuvate saadetistega.

(29)

Selleks et tagada kaubavoogude parem järelevalve ja ühtlustatud meetod koostöö tegemiseks muude pädevate asutuste kui tolliga, peaks ELi tolliandmekeskus saama kasutada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna koostööraamistikku, ning kui seda raamistikku ei saa kasutada, pakkuma kõnealustele muudele pädevatele asutustele spetsiaalset teenust, mille abil on neil võimalik saada asjakohaseid andmeid, anda ja jagada tollile teavet ning tagada valdkondlike nõuete täitmine. See spetsiaalne teenus oleks vajalik juhul, kui muudel pädevatel asutustel puudub elektrooniline süsteem, mida saaks liidendada ELi tolliandmekeskusega.

(30)

Selleks et testida ELi tolliandmekeskuse funktsioone enne selle töölerakendamist kõigi ettevõtjate jaoks, olenemata nende staatusest või asjaomasest tolliprotsessist, on asjakohane lubada komisjonil otsustada kehtestada vabatahtlikkuse alusel katseetapp. Sellise katseprojektiga testitaks teatavate protsesside ja funktsioonide rakendamist vabatahtlikkuse alusel ilma juriidilise kohustuseta. Läbipaistvuse ja huvitatud sidusrühmadele teabe andmise huvides on oluline, et komisjon avalikustaks katseetapi kavandamise, korraldamise ja kestuse ning kohaldatavad ja testitavad funktsioonid.

(31)

Ametiasutustel, ettevõtjatel, tarbijatel ja elanikel peaks olema võimalik teatada liitu imporditavatest või liidust eksporditavatest kaupadest, mis ei vasta asjakohaste tolli kohaldatavate liidu õigusaktide nõuetele. Nende kaupade kohta esitatav teave peaks olema kättesaadav ELi tolliandmekeskuses ja seda peaks olema võimalik kasutada riskijuhtimise eesmärgil.

(32)

Lisaks ELi tolliandmekeskusele peaks liikmeriikidel olema jätkuvalt võimalik töötada välja oma rakendused ELi tolliandmekeskuse andmete kasutamiseks. Liikmesriigid peavad tagama, et nende rakendused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555 (15), eelkõige mis puudutab küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid. Turule jõudmise aja lühendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik anda ELi Tolliametile rahalised vahendid ja volitused selliste rakenduste väljatöötamiseks. Sellistel juhtudel peaks ELi Tolliamet välja töötama rakendused kõigi liikmesriikide huvides. Seda saaks teha nii, et luuakse avatud lähtekoodiga, konkreetsest teenuseosutajast sõltumatud rakendused, järgides IT-lahenduste jagamise ja taaskasutamise raamistikku.

(33)

ELi tolliandmekeskus peaks võimaldama andmevoogu. Kasutajatel peaks olema võimalik edastada ja töödelda ELi tolliandmekeskuses kõiki asjakohaseid andmeid, mida on vaja nende tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Neid andmeid tuleks töödelda liidu tasandil ja neid tuleks täiendada kogu liitu hõlmava riskianalüüsiga. Saadud andmed tuleks teha kättesaadavaks liikmesriikide tollidele, kes töötlevad neid andmeid seejärel oma kohustuste täitmiseks. Peale selle tuleks ELi tolliandmekeskuse andmete töötlemise järel tehtud kontrollide tulemustest andmekeskusele aru anda. On oluline, et ELi tolliandmekeskus võimaldaks selles kättesaadavaid andmeid võimalikult kiiresti töödelda.

(34)

ELi tolliandmekeskusele esitatud andmed on suures osas isikustamata andmed, mille ettevõtjad on esitanud kaupade kohta, millega nad kauplevad. Need andmed võivad sisaldada ka isikuandmeid, eelkõige ettevõtja või asutuse nimel tegutsevate füüsiliste isikute nimesid. Isikuandmete ja äriteabe võrdse kaitse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetsed juurdepääsureeglid, konfidentsiaalsusreeglid ja ELi tolliandmekeskuse kasutamise tingimused. Eelkõige tuleks kindlaks määrata, millistel üksustel lisaks asjaomastele isikutele, komisjonile, tollile ja ELi Tolliametile on võimalik ELi tolliandmekeskuses kättesaadavatele andmetele juurde pääseda või neid töödelda, tasakaalustades nende üksuste vajadusi vajadusega tagada, et tolli jaoks kogutud isikuandmeid ja konfidentsiaalseid andmeid kasutatakse täiendavatel eesmärkidel üksnes minimaalselt vajalikul määral.

(35)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus määrata komisjoniga konsulteerides kindlaks konkreetsed andmed, mille avalikustamine kahjustaks nende olulisi julgeolekuhuve ja mis märgistatakse tehniliselt ELi tolliandmekeskuses nii, et selliste andmete edasine töötlemine piirdub asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui need asutused annavad edasiseks töötlemiseks sõnaselgelt loa. Isik, kes edastab andmed ELi tolliandmekeskusele, peaks selgelt määrama kindlaks selliste andmete töötlemise piirangud, mida saab seostada konkreetsete tarneahelate või andmekategooriatega. Selle võimaluse kasutamiseks peaks asjaomane liikmesriik teavitama komisjoni konkreetsetest olulistest julgeolekuhuvidest, mis on kaalul, ja selgitama, miks ta leiab, et neid huve ei saa piisavalt kaitsta ELi tolliandmekeskuses andmetöötlust käsitlevate sätete üldraamistiku alusel.

(36)

Tingimusel, et järgitakse andmekaitsenorme, eelkõige tundlikke tolliandmeid ja tundlikke äriandmeid käsitlevaid norme, võib igakülgselt põhjendatud taotluse korral teha agregeeritud mittekonfidentsiaalsed, isikustamata ja äriliselt mittetundlikud tolliandmed konkreetsetel eesmärkidel kättesaadavaks kolmandatele isikutele.

(37)

Selleks et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) saaks kasutada oma uurimisvolitusi seoses liidu huve kahjustavate pettuste ja kelmustega, on asjakohane, et tal oleks ELi tolliandmekeskuse andmetele juurdepääs, mis on väga sarnane komisjoni juurdepääsuga. Seepärast peaks OLAFil olema õigus töödelda kõnealuseid andmeid kooskõlas andmekaitse tingimustega, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97 (17).

(38)

Samuti peaks Euroopa Prokuratuuril olema taotluse korral võimalik saada ELi tolliandmekeskuse andmeid, et ta saaks viia läbi uurimisi tolliga seotud küsimustes.

(39)

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol) peaks olema taotluse korral võimalik saada ELi tolliandmekeskuse andmeid, et täita oma ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/794 (18). Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) peaks olema taotluse korral võimalik saada ELi tolliandmekeskuse isikustamata andmeid.

(40)

Selleks et säilitada liikmesriikide riiklikes IT-süsteemides täidetavad funktsioonid, peaks liikmesriikide maksuhalduritel olema võimalik töödelda andmeid otse ELi tolliandmekeskuses. Seega tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (19) kohaselt toiduohutuse eest vastutavatele asutustele ning määruse (EL) 2019/1020 kohaselt turujärelevalve eest vastutavatele asutustele tagada ELi tolliandmekeskuses õiged teenused ja vahendid, et nad saaksid kasutada asjakohaseid tolliandmeid, et aidata kaasa asjaomaste liidu õigusaktide täitmise tagamisele ning teha tolliga koostööd, et minimeerida nõuetele mittevastavate toodete liitu sisenemise riski.

(41)

Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (20) artikli 24 kohaselt peavad ELi Tolliamet ja pädevad tollid teavitama Euroopa Prokuratuuri põhjendamatu viivituseta igast kuriteost, mille puhul Euroopa Prokuratuur võib teostada oma pädevust kooskõlas nimetatud määruse artikli 22 ja artikli 25 lõigetega 2 ja 3. ELi Tolliamet ja pädevad tollid peaksid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võiksid ohustada liikmesriigi pädeva kohtu- või õiguskaitseasutuse või Euroopa Prokuratuuri poolt samade asjaolude suhtes algatatud kriminaaluurimise konfidentsiaalsust.

(42)

Reeglid ja sätted, mis käsitlevad juurdepääsu ELi tolliandmekeskusele ja teabevahetust, ei tohiks mõjutada määrusega (EÜ) nr 515/97 loodud tolliinfosüsteemi (edaspidi „TIS“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (21) kohaseid aruandekohustusi olukorrateadlikkuse kontekstis.

(43)

Komisjon peaks pärast seda, kui ta on hinnanud olemasolevaid kaitsemeetmeid, mis on igas asutuses või asutuste kategoorias kehtestatud, et tagada isikuandmete ja tundlike äriandmete nõuetekohane käsitlemine, kehtestama rakendusnormid, milles määratakse kindlaks asjaomaste asutuste ELi tolliandmekeskusele juurdepääsu üksikasjalikud reeglid.

(44)

On asjakohane, et ELi tolliandmekeskus säilitab isikuandmeid maksimaalselt kümme aastat. See ajavahemik on põhjendatud, võttes arvesse tolli võimalust teatada tollivõlast kuni kümme aastat pärast saadetise kohta vajaliku teabe saamist ning tagamaks, et komisjon, ELi Tolliamet, OLAF, Euroopa Prokuratuur, toll ja teised pädevad asutused saavad kontrollida, kas ELi tolliandmekeskuses olev teave vastab muudes süsteemides hoitavale ja muude süsteemidega vahetatud teabele. Lisaks tuleks see ajavahemik viia kooskõlla säilitamistähtajaga, mida nõutakse muude tolli kohaldatavate õigusaktidega, kui sellised õigusaktid on tollikontrolli jaoks asjakohased. Samuti on asjakohane, et kui isikuandmeid on vaja kohtu- ja haldusmenetluste, uurimiste ja vabastusjärgse kontrolli jaoks, siis säilitamistähtaeg peatatakse, et vältida isikuandmete kustutamist ja seega seda, et neid ei saa kõnealustel eesmärkidel kasutada.

(45)

ELi tolliandmekeskuses olevate isikuandmete ja muude andmete kaitse peaks hõlmama ka õigusnorme andmesubjektide õiguste piiramise kohta. Seepärast on asjakohane, et toll, komisjon või ELi Tolliamet saavad vajaduse korral piirata andmesubjektide õigusi, tagamaks, et ei ohustata õiguskaitsetegevust, riskianalüüsi ega tollikontrolli. Lisaks võib selliseid piiranguid kohaldada ka siis, kui see on vajalik õiguskaitsetegevusest tuleneva kohtu- või haldusmenetluse kaitsmiseks. Sellised piirangud peaksid olema igakülgselt põhjendatud tolli, komisjoni või ELi Tolliameti tegevuse ja eesõigustega ning piirduma ajaga, mis on vajalik nende eesõiguste säilitamiseks.

(46)

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (22) või (EL) 2018/1725 (23) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (24) nende vastava kohaldamisala piires. Iga asutust või organit – välja arvatud toll, komisjon ja ELi Tolliamet –, kes töötleb isikuandmeid ELi tolliandmekeskuses, tuleb käsitada kohaldatavate õigusnormide kohaselt vastutava töötlejana.

(47)

Selleks et tagada koostalitlusvõime ja andmevahetus teatavate muude liidu tolliväliste süsteemidega ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2399 (25) osutatud tolliformaalsustega, peaks ELi tolliandmekeskus integreerima kõnealuse määrusega loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (EU CWS-CERTEX). Kuni ELi tolliandmekeskus ei ole EU CWS-CERTEXi täielikult integreerinud, peaks ELi tolliandmekeskus andmeid äriliselt ja tehniliselt teisendama, et võimaldada andmevahetust EU CWS-CERTEXi kaudu.

(48)

Tuleks määrata kindlaks andmenõuded, et anda ettevõtjatele ühiseid suuniseid andmete kohta, mida nad vajavad oma eesmärkide täitmiseks, eelkõige seoses tollialaste õigusaktide rakendamisega. ELi tolliandmekeskus on selliste andmete jaoks ühtne kontaktpunkt ning seetõttu tuleks selliste andmete vormindamise ja kodeerimise reeglid sätestada ELi tolliandmekeskuse tehnilistes spetsifikatsioonides, mis on paindlikum vahend kui õigusnormid. Siiski on vaja ühtlustatud tolliandmete mudelit, mis sisaldab semantilisi andmenõudeid.

(49)

Tollikontrolli ühtlustatud kohaldamise tagamiseks liikmesriikides on äärmiselt oluline liidu tasandi tollivaldkonna riskijuhtimine. Praegu on olemas ühtne riskijuhtimise raamistik, mis sisaldab võimalust määrata tollikontrolli tegemiseks kindlaks ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardid finantsriskide valdkonnas, kuid selles esineb märkimisväärseid puudusi. Selleks et käsitleda tollikontrolli ühtlustatud kohaldamise ning ühtlustatud riskijuhtimise puudumist, mis kahjustab liidu ja liikmesriikide finants- ja mittefinantshuve, on asjakohane riskijuhtimise normid läbi vaadata, et kehtestada usaldusväärsem riskijuhtimise lähenemisviis, mis käsitleks nii finants- kui ka mittefinantsriske. See hõlmab kontrollikoja tuvastatud finantsriskide juhtimisega seotud struktuursete probleemide lahendamist. Eelkõige on asjakohane kirjeldada, milliseid tegevusi hõlmab tollivaldkonna riskijuhtimine, tsüklilise lähenemisviisi alusel. Samuti on oluline määrata kindlaks komisjoni, ELi Tolliameti ja liikmesriikide tollide ülesanded ja kohustused. Lisaks on oluline anda komisjonile õigus kehtestada ühised prioriteetsed kontrollivaldkonnad ning ühised riskikriteeriumid ja -standardid ning määrata kindlaks muude tolli kohaldatavate õigusaktide puhul konkreetsed valdkonnad, mis väärivad prioriteetset ühist riskijuhtimist ja kontrolli, ohustamata seejuures julgeolekut.

(50)

Seepärast on asjakohane kehtestada liidu tasandi riskijuhtimismeetmed ja -sätted, et tagada liidu tasandil riskijuhtimise jaoks oluliste põhjalike andmete, sealhulgas kõigi kontrollide tulemuste ja hinnangute kogumine. Tuleks ette näha ühtne riskianalüüs ja vastavate liidu kontrollisoovituste andmine tollile. Kooskõlas põhimõttega „järgi või selgita“ tuleks neid kontrollisoovitusi kas järgida või esitada mõjuvad põhjused, miks neid ei järgita. Samuti tuleks ette näha võimalus anda juhis selle kohta, et liitu saatmiseks ette nähtud kaupa ei tohi laadida ega transportida. Liidu tasandi riskide ja ohtude analüüs peaks põhinema pidevalt ajakohastatavatel liidu tasandi andmetel ning selles tuleks täpsustada meetmed ja kontrollid, mida tuleb teha liidu territooriumile toomise ja sealt väljaviimise piiripunktides.

(51)

Eelkõige õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega tehtava koostöö raames peaks liidu tasandi riskijuhtimine võimaluse korral aitama kaasa strateegilistele analüüsidele ja ohuhinnangutele, mis tehakse liidu tasandil, sealhulgas Europoli ja Frontexi poolt, et aidata kaasa kuritegevuse tõhusale ja tulemuslikule tõkestamisele ja selle vastu võitlemisele. Tollialaste õigusaktide ja muude tolli kohaldatavate õigusaktide rikkumisel peaks olema mõju importijate, sealhulgas kaugmüügiks mõeldud kauba importijate, või eksportijate riskiprofiilile.

(52)

Kauba tolliprotseduurile suunamise protsess tuleb uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse asjaomase protseduuriga seotud isikute uusi ülesandeid ja kohustusi. Seepärast peab tollile teabe esitamise kohustuse võtma endale kauba eest vastutav isik ehk importija, eksportija või transiidiprotseduuri pidaja, mitte deklarant. Vastutav isik peaks esitama andmed tollile või tegema need tollile kättesaadavaks niipea, kui need on olemas, ja igal juhul enne kauba tolliprotseduurile lubamist, et toll saaks teha riskianalüüsi ja võtta asjakohaseid meetmeid.

(53)

E-kaubanduse puhul ning võttes arvesse e-kaubanduse tehingute suuremat mahtu, on asjakohane, et isikud, kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda (edaspidi „impordi ühe akna süsteemi kord“ või „IOSS-kord“), peaksid esitama andmed imporditavate kaupade müügi kohta hiljemalt makse aktsepteerimisele järgneval päeval.

(54)

Tollil peaks igakülgselt põhjendatud asjaoludel olema võimalik lubada usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel ettevõtjatel oma vabastatud kauba andmeid hiljem täiendada, sest need kauplejad jagavad tolliga pidevalt andmeid oma tehingute kohta ning neid saab pidada usaldusväärseks. Sellised asjaolud võivad olla seotud lisadokumentidega või sellega, et kauba lõplikku tolliväärtust ei ole võimalik kauba vabastamise hetkel määrata.

(55)

Selleks et lihtsustada tolliprotsessi kauba toomisel liidu tolliterritooriumile, tagades samal ajal, et selle kauba eest vastutab üks isik, peaksid erinevad tarneahelas osalejad esitama oma osa asjaomase kauba kohta käivast asjakohasest teabest ja seostama selle konkreetse saadetisega. Kaup tuleks liidu tolliterritooriumile tuua üksnes juhul, kui on olemas importija või importija eest tegutsev kaudne esindaja, kelle asukoht on liidus ja vastutab kõnealuse kauba eest. Importija või importija eest tegutsev kaudne esindaja peaks esitama tollile teabe kauba ja tolliprotseduuri kohta, millele kaup tuleks suunata, ning peaks tegema seda võimalikult varases etapis ja võimaluse korral enne kauba füüsilist saabumist. Teenuseosutajal või tolliesindajal peaks olema võimalik esitada teavet importija nimel ja importija eest, kuid importija peaks jääma vastutavaks selle tagamise eest, et kaup vastab finants- ja mittefinantsriske käsitlevatele nõuetele. Vedajad, kes kauba tegelikult kohale toovad, peaksid samuti esitama kauba kohta teavet enne kauba laadimist või saabumist (edaspidi „lasti eelteave“) ning seostama oma teabe importija teabega, kui see on varem esitatud, ilma et neil oleks tingimata juurdepääs kõigile importija esitatud andmetele. Lisaks peaks keerukamate tarneahelate ja transpordivõrkude arvesse võtmiseks olema võimalik nõuda teatavatelt muudelt isikutelt liidu tolliterritooriumile toodava kauba kohta teabe täiendamist. Importijal, vedajal või muul tollile teavet esitaval isikul peaks olema kohustus seda muuta, kui ta teab, et teave ei ole enam õige, kuid enne, kui toll on avastanud nõuete eiramise, mida ta kavatseb kontrollida.

(56)

Liidu tolliterritooriumile toodud liiduvälist kaupa tuleks käsitada ajutiselt ladustatuna alates hetkest, mil vedaja teatab kauba saabumisest, kuni kauba tolliprotseduurile suunamiseni, välja arvatud juhul, kui kaup on juba transiidiprotseduurile suunatud. Asjakohase tollijärelevalve tagamiseks peaks selline olukord olema ajaliselt piiratud ega tohiks kesta kauem kui 90 päeva, välja arvatud erandjuhtudel.

(57)

Tuleb jätta kehtima normid, millega määratakse kindlaks, kas kauba puhul on tegemist liidu kauba või liiduvälise kaubaga ning kas liidu kauba staatust võib eeldada või seda tuleb tõendada, eelkõige juhul, kui kaup viiakse ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja.

(58)

Kui tollil on riskianalüüsi põhjal asjaomaseks protseduuriks vajalik teave, peaks ta otsustama, kas kaupa täiendavalt kontrollida, see vabastada, selle vabastamisest keelduda või selle vabastamine peatada või lasta ajal mööduda, mille tulemusena kaup loetakse vabastatuks. Toll peaks tegema sellise otsuse vajaduse korral koostöös teiste pädevate asutustega. Seega peaks toll keelduma kauba vabastamisest, kui tal on tõendeid, et kaup ei vasta kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. Ettevõtjapoolse kaugmüügiga seotud korduva süstemaatilise rikkumise kindlakstegemine peaks olema selliseks tõendiks vähemalt kuue kuu jooksul kõigi kaupade puhul, mille kohta kõnealune ettevõtja on teatanud kauba saabumisest vabasse ringlusse lubamiseks. Kui tollil on vaja konsulteerida teiste pädevate asutustega, et teha kindlaks, kas kaup vastab kohaldatavatele õiguslikele nõuetele või mitte, peaks ta asjaomase kauba vabastamise peatama vähemalt kuni konsultatsiooni toimumiseni. Sellistel juhtudel peaks tolli järgnev otsus kauba kohta sõltuma teiste pädevate asutuste vastusest. Et vältida nii kauplejate kui ka ametiasutuste takistamist juhtudel, kui nõuetele vastavuse kohta otsuse tegemine võtab aega, peaks tollil olema võimalus vabastada kaup tingimusel, et kaupleja jätkab tema teavitamist kauba asukohast.

(59)

Selleks et tagada õiguskindlus kauplejatele, kes on esitanud teabe õigel ajal, ilma et toll oleks kohustatud reageerima igale saadetisele, tuleks kaup, mida ei ole mõistliku aja jooksul kontrollimiseks valitud, lugeda vabastatuks. Komisjonil peaks olema õigus määrata see aeg kindlaks delegeeritud õigusaktides, kohandades seda vajaduse korral vastavalt asjaomasele veoliigile või piiripunkti liigile.

(60)

Kuna usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevaid ettevõtjaid peetakse usaldusväärseks ning nad esitavad tollile nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik andmed kauba liikumise ja nõuetele vastavuse kohta ning annavad tollile täieliku juurdepääsu oma süsteemidele, dokumentidele ja toimingutele, peaks sellistel ettevõtjatel olema võimalik oma tolli järelevalve all olev kaup vabastada, ootamata ära tolli sekkumist. Seega peaks usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevatel ettevõtjatel olema võimalik vabastada kaup tolli nimel kõnealuse kauba kättesaamisel importija, omaniku või kaubasaaja tegevuskohas või kauba lähetamisel eksportija, omaniku või kaubasaatja tegevuskohast. Kuna usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevad ettevõtjad peaksid tegutsema läbipaistvalt, tuleks iga kauba saabumine ja tarnimine nõuetekohaselt registreerida ELi tolliandmekeskuses. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevad ettevõtjad peaksid olema kohustatud teavitama tolli probleemide tekkimisel, et toll saaks teha kauba vabastamise kohta lõpliku otsuse. Kui usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate ettevõtjate sisekontrollisüsteemid on piisavalt tugevad, peaks tollil olema koostöös teiste pädevate asutustega võimalik lubada kõnealustel ettevõtjatel teha ise teatavaid kontrolle. Tollile peaks jääma võimalus kaupa igal ajal kontrollida.

(61)

On asjakohane näha ette meetmed, millega reguleeritakse üleminekut tollideklaratsioonidel põhinevalt süsteemilt sellisele süsteemile, mis põhineb teabe esitamisel või kättesaadavaks tegemisel ELi tolliandmekeskusele. Ettevõtjatel peaks üleminekuperioodil olema võimalus esitada tollideklaratsioone, et deklareerida oma kavatsust suunata kaup tolliprotseduurile. Niipea kui ELi tolliandmekeskusel on vastav võimekus, tuleks ettevõtjatele anda ka võimalus esitada tollile teave või teha see tollile kättesaadavaks ELi tolliandmekeskuse kaudu ning toll ei tohiks enam lubada ühelgi ettevõtjal taotleda tollideklaratsiooniga seotud lihtsustusi. Üleminekuperioodi lõpus peaksid kõik load kaotama kehtivuse, kuna tollideklaratsioone enam ei eksisteeri. Kaupade kaugmüügi puhul peaks tollideklaratsioonide esitamise üleminekuperiood olema piiratud ajaga, kuni on olemas ELi tolliandmekeskuse võimekus töödelda kaugmüügi asjakohaseid andmeid.

(62)

„Importijana“ tegutseva isiku täpne kindlakstegemine sõltub asjaomase tolliprotsessi etapist ja laadist. Korraga peaks olema ainult üks importija.

(63)

Kaugmüügi puhul peetakse kaupa kaugmüügi teel tarnivat või selle kauba kaugmüüki vahendavat isikut selleks isikuks, kes määrab kindlaks, et kolmandast riigist pärit kaup tuleb tuua liidu tolliterritooriumile, sest ta määrab kindlaks tarneahela ja vastutab kaotsimineku, kahjustumise või viivituse riski eest kuni kauba tarnimiseni tarbijale. Et kauba saaks lubada vabasse ringlusse, on seepärast kaugmüügi korral importijaks kas isik, kes kaupa kaugmüügi teel tarnib, või isik, kes kauba kaugmüüki vahendab, sõltuvalt korraldusest, ning sel viisil kindlaksmääratud importija tuleks sellisena ära märkida.

(64)

Kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditavat kaupa kaugmüügi teel tarniv või selle kauba kaugmüüki vahendav isik, kes on importija, peaks vastutama selle eest, et tollile esitatakse enne kauba vabastamist kaugmüügi kohta nõutav teave. Selliselt kindlaksmääratud isik peaks täitma importija kohustusi.

(65)

Kui kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditavat kaupa kaugmüügi teel tarniv või selle kauba kaugmüüki vahendava isiku asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, peaks olema võimalik suunata kaup tolliprotseduurile, kui volitatud ettevõtja staatusega kaudne esindaja suunab kauba tolliprotseduurile enda nimel ja kaugmüügiks mõeldud kauba importija eest ning võtab sellega seoses üle kaugmüügiks mõeldud kauba importija kohustused.

(66)

Käesoleva määruse sätted, sealhulgas kaugmüügiks mõeldud kauba importijat käsitlevad sätted, ei kujuta endast vahendusteenuste osutajate jaoks üldist seirekohustust ei de jure ega de facto.

(67)

ELi toimimise lepingu artiklis 29 on sätestatud, et kolmandatest riikidest toodud tooted loetakse vabas ringluses olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tasutud tollimaksud või samaväärse toimega maksud. Vabasse ringlusse lubamist ei tuleks aga käsitada tõendina selle kohta, et on järgitud tollialaseid õigusakte ja muid tolli kohaldatavaid õigusakte.

(68)

Kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimise protsessi tuleks ühtlustada ja lihtsustada kooskõlas sisenemisprotsessiga. Seepärast on asjakohane nõuda, et kauba eest vastutaks isik, kelle asukoht on liidus, st eksportija. Eksportija peaks esitama tollile või tegema tollile kättesaadavaks asjakohase teabe enne kauba liidust väljaviimist, märkides, kas tegemist on eksporditava liidu või liiduvälise kaubaga, ning vajaduse korral kohandades seda teavet.

(69)

Selleks et tagada liidu tolliterritooriumilt väljaviidava kaubaga seotud riskide korrektne juhtimine, tuleks ekspordi eest vastutavalt tollilt nõuda, et ta teeks kauba kohta käiva teabe riskianalüüsi ja võtaks enne kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimist asjakohased meetmed või nõuaks nende võtmist. Need meetmed peaksid hõlmama nõuet, et kauba lähtekoha eest vastutav toll ja väljumiskoha eest vastutav toll ning vajaduse korral ka teised pädevad asutused teeksid kontrolle, lisaks meetmetele, mis on ette nähtud kauba tolliprotseduurile suunamise jaoks ja mida kohaldatakse ka juhul, kui kaup eksporditakse.

(70)

Selleks et tagada ka tollimaksude peatamise menetluse läbipaistvus, on asjakohane ühtlustada eriprotseduuride lubadele esitatavaid nõudeid käsitlevaid sätteid. Eelkõige tuleks selguse ja õiguskindluse huvides kodifitseerida ja delegeeritud õigusaktidega reguleerida tingimusi, mille alusel määratakse kindlaks, kas liidu tasandi arvamus on vajalik, et hinnata, kas loa andmine võib kahjustada liidu tootjate huve (nn majanduslike tingimuste uurimine). Kuna mõju liidu tootjate huvidele võib sõltuda eriprotseduurile suunatud kauba kogusest, tuleks lisaks kehtestada teatav künnis, millest allapoole jääva väärtuse puhul leitakse, et puudub negatiivne mõju sellistele huvidele.

(71)

Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklis 9 viidatakse lisale (Reini manifest), millega lihtsustati kauba liikumist Reini jõel ja selle lisajõgedel, käsitades seda nelja liikmesriigi, nimelt Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade, ning Šveitsi piire ületava tollitransiidi protseduurina. Tollilt saadud teabe kohaselt ei kasutata Reini manifesti Reini jõe ääres asuvates liikmesriikides praktikas enam tollitransiidi protseduurina. Selle asemel veetakse Reini jõel ja selle lisajõgedel kaupa nüüd uue transiidi andmevahetuse süsteemi abil, kasutades määrusega (EL) nr 952/2013 kehtestatud liidu transiidiprotseduuri. Seepärast on asjakohane jätta välja viide Reini manifestile juhtudel, mil kauba liikumist käsitatakse välis- või sisetransiidina.

(72)

Selleks et suurendada läbipaistvust isiku osas, kes vastutab liidu transiidiprotseduuriga seotud kohustuste täitmise eest ning saadetise sisu ja saadetisega seotud riskide eest, on asjakohane nõuda, et transiidiprotseduuri pidaja avalikustaks vähemalt teabe kauba liikumise algatajaks oleva importija või eksportija, transpordivahendi ja kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimise kohta. Selline teave võimaldaks tollil tulemuslikumalt jälgida asjaomast liidu transiidiprotseduuri ja teha riskianalüüsi. Liidu transiidiprotseduur peaks olema kohustuslik, välja arvatud juhul, kui kaup suunatakse muule tolliprotseduurile kohe pärast liidu tolliterritooriumile toomist või sealt väljaviimist. Kui importija või eksportija ei ole veel teada, tuleks kauba importija või eksportijana käsitada kauba valdajat ning ta peaks vastutama tollimaksude ning muude maksude ja tasude tasumise eest. Liidu transiidiprotseduur tuleks asendada tollijärelevalvega, kui kaupa impordib või ekspordib usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsev ettevõtja.

(73)

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (edaspidi „TIR-konventsioon“) (26) 6. lisa muudatusega, mis jõustus 1. juunil 2021, lisati selgitav märkus 0.49, et anda teatavatele nõuetele vastavatele ettevõtjatele võimalus saada volitatud kaubasaatjaks, kajastades olemasolevaid soodustusi, mis on antud volitatud kaubasaajaks tunnistatud ettevõtjatele. Seepärast on vaja lisada see uus võimalus käesolevasse määrusesse, et viia liidu tollialased õigusaktid vastavusse kõnealuse rahvusvahelise lepinguga.

(74)

Tollimaksuvabastuse kaotamine sellise kauba impordi puhul, mille väärtus ei ületa 150 eurot, hõlmab selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad tolliväärtuse määramist väärtuselise tollimaksu sissenõudmiseks selliselt imporditud kaubalt, mis on ostetud direktiivis 2006/112/EÜ määratletud ettevõtja ja tarbija vaheliste e-kaubanduse tehingute käigus. Selline kaugmüük peaks olema aluseks tolliväärtuse deklareerimisele tehinguväärtuse meetodi alusel. See põhimõte kehtib ka olukordades, kus kaupa ei osteta kaugmüügi teel enne selle toomist liidu tolliterritooriumile, vaid tolliladustamisprotseduurile suunamise ajal.

(75)

Kaugmüügitehingud erinevad märkimisväärselt tavapärastest ettevõtjatevahelistest tehingutest, kätkedes endas suuremat keerukust. Need erinevused mõjutavad seda, kuidas toll väärtuse määramise reegleid praktikas tegelikult kohaldab. Konkreetsed probleemkohad seisnevad e-kaubanduse tehingute tohutus mahus ja kiiruses, nendega seotud ostjate ja müüjate suures arvus ning müügi hajutatuses. Võttes arvesse e-kaubanduse eripära ja tolli rolli siseturu sujuvale toimimisele kaasaaitamisel, peaks juhul, kui importija ei hajuta kaugmüügi teel ostetud kauba deklareeritud tehinguväärtuse õigsuse kontrollimiseks algatatud tollimenetluses põhjendatud kahtlusi selle osas, kas deklareeritud tehinguväärtus kajastab selle kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda, ning sellest tulenevalt lükatakse algselt deklareeritud tehinguväärtus tagasi, toll saama paindlikult määrata kindlaks asjakohase teisese väärtuse määramise meetodi kõnealuse kauba tolliväärtuse uuesti määramiseks.

(76)

Praegu nõuab tollivõla sisse liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse. Kaupleja otsustab, kas teha seda riigis, kuhu kaup esimesena toodi, või kasutada tolliprotseduuri ja tasuda tollimaks teises liikmesriigis. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate ettevõtjate puhul on asjakohane kasutada tollivõla tekkimise koha kindlaksmääramiseks erinevaid norme, nii et imporditollimaksud makstakse liikmesriigile, kus see ettevõtja asub. See on asjakohane, sest tegemist on kohaga, kus tollil on kõige täielikumad teadmised asjaomaste ettevõtjate dokumentide, toimingute ja äritegevuse kohta. Nende ettevõtjate tollivõlg, kes ei ole usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevad ettevõtjad, peaks tekkima kohas, kus kaup füüsiliselt asub, vähemalt kuni järelevalvemudeli hindamiseni.

(77)

E-kaubanduse tehingute puhul vastutab tollivõla eest kaugmüügiks mõeldud kauba importija. Kui kasutatakse IOSS-korda, peaks tollivõlg tekkima veebimüügi makse aktsepteerimise hetkel. Kui kõnealust korda ei kasutata, peaks tollivõlg tekkima siis, kui liikmesriikides, kuhu kaup tarnitakse, teatatakse kauba kättesaadavusest.

(78)

Selleks et katta kaugmüügi teel müüdud kauba vabasse ringlusse lubamise protseduuri tohutu hulga taotluste menetlemise üha suuremaid kulusid, tuleks kehtestada liidu käitlustasu, mis vastab sellise kauba tollijärelevalvega tihedalt seotud teenuste ligikaudsele maksumusele, kuna kõnealune kaup saadetakse otse tarbijale, mistõttu ei ole teistel asutustel võimalik seda pärast tollivormistust kontrollida. Kuigi jääb liikmesriikide otsustada, kas nõuda ettevõtjatelt sisse erakorraliste kontrollimeetmete kulud või kulud, mis on tekkinud muudel asutustel kui tollil seoses kauba kontrollimise või hävitamisega, peaks liidu käitlustasu katma eelkõige andmete kontrollimise ja riskianalüüsi tegemise ning asjaomase taristu ja kontrollide, sealhulgas ELi Tolliameti osutatavate asjaomaste teenuste kulud.

(79)

Kui kaup müüakse kaugmüügi teel kaugmüügi tollilaost, tuleks ette näha väiksem liidu käitlustasu, kuna tollil on lihtsam ja tulemuslikum teha järelevalvet laos ladustatud kauba hulgikoguste üle kui üksikutesse pakkidesse pakitud ja otse tarbijale saadetava kauba üle.

(80)

Liidu käitlustasu võlgnik peaks olema sama isik kui tollivõla võlgnik, kes peaks olema kaugmüügiks mõeldud kauba importija. Kui kaugmüügiks mõeldud kauba importijaid käsitlevaid sätteid veel ei kohaldata, peaks võlgnik olema deklarant. Kaugmüügi korral on deklarant tavaliselt isik, kellel on õigus kasutada IOSS-korda, või kaudne tolliesindaja. Sellest tulenevalt ei peaks tarbija olema liidu käitlustasu võlgnik.

(81)

On asjakohane ette näha, et esimene delegeeritud õigusakt, millega määratakse kindlaks käitlustasu suurus, jõustub kiiresti, et käesoleva määrusega kehtestatud liidu käitlustasu oleks võimalik praktikas kohaldada, reageerimaks tollile avalduvale üha suuremale survele, mis tuleneb liidu tolliterritooriumile sisenevate pakkide märkimisväärsest mahust.

(82)

Kuna kaubaartikli kohta kohaldatakse mitut meedet, nagu tollimaksud ja lõivud, on asjakohane see määratleda. Kaubaartikkel tuleks määratleda ühe või mitme saadetises oleva kaubana, millel on teatavad samad andmeelemendid, sealhulgas tariifne klassifikatsioon ja päritolu, kooskõlas kohaldatavate andmenõuetega. Seda määratlust tuleks kohaldada nii seoses olemasolevates riiklikes ja liidu digivahendites sisalduvate tollideklaratsioonidega, sealhulgas juhul, kui tollideklaratsioonis esitatud kauba tariifne klassifikatsioon on toodud ainult harmoneeritud süsteemi alamrubriikide tasandil, kui ka seoses asjakohaste andmenõuetega, mis on selleks otstarbeks kindlaks määratud, kui ELi tolliandmekeskus muutub kättesaadavaks.

(83)

On asjakohane tõhustada mehhanismi, mille eesmärk on teha järelevalvet kaubavoogude suhtes kohaldatavate selliste piiravate meetmete järjepideva ja tulemusliku rakendamise üle, mille nõukogu on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt. Selliste meetmete vastuvõtmise korral peaks ELi Tolliamet toetama komisjoni ja liikmesriike, tagamaks, et kõnealustest meetmetest ei hoita kõrvale. ELi Tolliamet peaks andma tollile suuniseid mittesiduvate soovituste vormis, näiteks edendades järjepidevaid tollitavasid selliste meetmete rakendamisel liikmesriikide vastutuse piires. Toll peaks tagama, et ta teeb nende meetmete järgimiseks oma pädevuse piires kõik vajaliku, ning teavitama sellest komisjoni ja ELi Tolliametit. ELi Tolliamet peaks tegema kindlaks võimalikud lahknevused nende meetmete kohaldamisel ja seirama nende rakendamist ning andma sellest aru komisjonile.

(84)

Tolliliidu võimalike kriiside lahendamiseks tuleks luua kriisiohjemehhanism. Komisjoni 28. septembri 2020. aasta teatises „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“ rõhutati, et liidu tasandil selline mehhanism puudub. Seetõttu tuleks luua mehhanism, mis kaasaks ELi Tolliameti keskse osalejana selliste praktiliste meetmete ja korra rakendamise ettevalmistamisse, koordineerimisse ja seiresse, mille komisjon otsustab kriisiolukorras kehtestada. ELi Tolliamet peaks kogu kriisi vältel olema valmis kriisile reageerima.

(85)

Tolliliidu olemasoleval juhtimisraamistikul puudub selge operatiivjuhtimise struktuur ning see ei kajasta tolli arengut alates selle loomisest 1968. aastal. Määruse (EL) nr 952/2013 kohaselt vastutab kaubavoogudega seotud riskide juhtimise alase tegevuse, näiteks kohapealsete kontrollide rakendamise ja nende kohta tehtavate otsuste eest riiklik toll. Kaubavedu välispiiril ei ole kõikjal liidus sama intensiivne. Hoolimata liikmesriikide tollide koostööst, mis on toimunud alates tolliliidu loomisest ning mille tulemusel on vahetatud parimaid tavasid ja eksperditeadmisi ning koostatud ühiseid suuniseid, ei ole selle tulemusel välja töötatud ühtlustatud lähenemisviisi ja tegevusraamistikku. Puudub keskne riskianalüüsi suutlikkus ja ühine seisukoht liidu tasandil riskide prioriseerimise kohta, kooskõlastatud tollitoiminguid ja -kontrolle tehakse vaid piiratud ulatuses ning erinevatel ühtset turgu teenindavatel asutustel puudub koostööraamistik.

(86)

Keskne liidu tasandil tegutsev üksus, mis koondaks eksperditeadmisi ja ressursse ning aitaks liikmesriikidel ja komisjonil ühiselt otsuseid teha, peaks sellised puudused kõrvaldama. See peaks keskenduma eelkõige sellistele valdkondadele nagu andmehaldus ja riskijuhtimine ning valmistama ette liidu tolliametnike ja -spetsialistide koolituse sisu, et täiendada ja toetada liikmesriikide pakutavat koolitust. Samuti peaks see aitama luua liidu süsteemi tollivaldkonnas koolitust ja haridust pakkuvate haridusasutuste tipptaseme tunnustamiseks, tuginedes komisjoni algatusele „ELi tollihariduse tunnustamise sertifikaat“, ning koordineerima ja toetama spetsialiseerunud tippkeskuste vabatahtlikku loomist liikmesriikide poolt. Sellega soovitakse muuta tolliliit ühtseks, tunnistades samas, et liikmesriikide erinevad tavad võivad tuleneda objektiivsest eripärast, näiteks geograafilistest erinevustest, kasutatavast transpordiliigist, kaubaliigist või piiriliigist. Uue ameti, ELi Tolliameti loomine on väga oluline, et tagada tolliliidu tõhus ja nõuetekohane toimimine, koordineerida keskselt tollimeetmeid ja toetada tolli tegevust.

(87)

ELi Tolliametit tuleks juhtida ja hallata, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi detsentraliseeritud asutuste kohta.

(88)

ELi Tolliameti asukoha valimisel peavad Euroopa Parlament ja nõukogu tagama, et arvestades selle asutuse laadi, võimaldab selle asukoht tal täielikult täita oma ülesandeid ja volitusi, võtta tööle väga hea kvalifikatsiooniga ja spetsialiseerunud töötajaid ning pakkuda piisavaid koolitusvõimalusi. Lisaks peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma ELi Tolliameti asukoha valimisel arvesse järgmisi kriteeriume: sobivate kontoriruumide olemasolu ja suutlikkus majutada asjaomaseid töötajaid enne ELi Tolliameti tegevuse alustamist; asukoha juurdepääsetavus ja piisavate haridusasutuste olemasolu töötajate lastele; sobiv juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile nii töötajate laste kui ka abikaasade jaoks ning geograafiline tasakaal. Neid kriteeriume arvesse võttes peaks ELi Tolliamet asuma Prantsusmaal Lille’is.

(89)

Liikmesriigid peaksid tagama, et tollil on oma missiooni täitmiseks piisavad ressursid, väljaõpe ja varustus.

(90)

On oluline, et toll investeeriks piisavasse arvu sobiva väljaõppega töötajatesse, et tagada liidu tollisüsteemide toimimine, mis seisavad silmitsi nõudluse hüppelise kasvuga. Kui vajalikke investeeringuid töötajatesse ei tehta, ei saavuta digitaalsed lahendused oma täit potentsiaali. Seetõttu peaksid investeeringud digisüsteemidesse tagama piisava rahastamise töötajate ja nende väljaõppe jaoks, et tagada vajalikud oskused tipptasemel seadmete ning suurandmete analüüsi tehnoloogia ja avastamise ja kontrolli tehnoloogia kasutamiseks ning seega tagada tollikontrollide ühtsus kogu liidus.

(91)

ELi Tolliameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas selle eesistuja ja ase-eesistuja valimisel, tuleks järgida soolise tasakaalu põhimõtet ning võtta arvesse asjakohaseid kogemusi ja kvalifikatsiooni. Võttes arvesse liidu ainupädevust tolliliidu valdkonnas ning tihedat seost tolli ja muude poliitikavaldkondade vahel, tuleks eesistuja või ase-eesistuja valida komisjoni määratud haldusnõukogu liikmete hulgast. ELi Tolliameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu eelkõige võtma vastu ühtse programmdokumendi, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi, täitma ELi Tolliameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ja avaldama ELi Tolliameti konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande, tagades, et ei avalikustata tundlikku teavet, võtma vastu ELi Tolliameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama korra, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ELi Tolliameti tegevusülesannetega seotud otsused. Haldusnõukogu peaks abistama juhatus.

(92)

ELi Tolliamet peaks looma tollinõuandekogu, mille ülesanne on anda ELi Tolliametile nõu tehniliste meetmete ja otsuste rakendamise kohta, rakendamise ja standardimise alaste küsimuste, sealhulgas ühtlustamistegevuse kohta, muude tolli kohaldatavate õigusaktide operatiivaspektide kohta ning ELi Tolliameti muu tegevuse kohta. Tollinõuandekogu peaks püüdma tagada sidusrühmade vahel tasakaalustatult esindatud ärihuvid ja mitteärilised huvid ning ärihuvide kategoorias mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ja muude ettevõtjate huvid. Tollinõuandekoguga tuleks korrapäraselt konsulteerida ja tal peaks olema võimalik anda ELi Tolliametile nõu omal algatusel.

(93)

ELi Tolliameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille tulu saadakse liidu üldeelarvest ja liikmesriikide võimalikust vabatahtlikust rahalisest toetusest. Erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel peaks ELi Tolliametil olema võimalik saada lisatulu rahalist toetust käsitlevatest lepingutest või sihttoetustest ning ELi Tolliameti avaldatud väljaannete ja muude osutatavate teenuste eest saadud tasudest.

(94)

ELi Tolliamet peaks kasutama tema käsutuses olevat teavet tollialaste õigusaktide ja muude tolli kohaldatavate õigusaktidega seotud probleemide kohta, et viia läbi perioodilist ohu hindamist. Sellise ohuhinnangu alusel peaks ELi Tolliamet koostama soovitused ja edastama need komisjonile. Nende soovituste põhjal peaks komisjon tegema kindlaks valdkonnad, mida tuleks käsitleda esmatähtsana. On oluline, et nõukogus toimuks poliitiline ja strateegiline arutelu valdkondade üle, mida tuleks käsitleda esmatähtsana, ning et ELi Tolliamet võtaks asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi ning iga-aastase tegevusaruande koostamisel.

(95)

Oma missiooni täitmiseks peaksid ELi Tolliamet ja toll tegema tihedalt ja korrapäraselt koostööd turujärelevalveasutuste, sanitaar- ja fütosanitaarasutuste, õiguskaitseorganite ja -asutuste, piirihaldusasutuste, keskkonnakaitseasutuste, statistikaasutuste ja maksuhaldurite, kultuuriväärtuste ekspertide ja paljude muude valdkondliku poliitika eest vastutavate asutustega. Võttes arvesse ühtse turu arengut ja tolli muutuvat rolli, keeldude ja piirangute suurenemist ning e-kaubanduse kasvu, on vaja seda koostööd liidu, rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil struktureerida ja tugevdada. Üksikutele saadetistele või tarneahela erisündmustele keskenduva koostöö asemel tuleks välja töötada tollide ja muude asjaomaste poliitikavaldkondade eest vastutavate asutuste vahelise koostöö toetamise raamistik ning ELi Tolliamet peaks seda korrapäraselt ajakohastama. Selline koostöö peaks hõlmama õigusaktide väljatöötamist ja poliitiliste vajaduste kindlakstegemist konkreetsetes valdkondades; teabe vahetamist ja analüüsi; üldise koostööstrateegia koostamist ühiste järelevalvestrateegiate vormis; koostööd operatiivse rakendamise, seire ja kontrolli valdkonnas; asjakohaste oskuste ja parimate tavade vahetamist ning innovatsiooni ja teadustegevust tolli jaoks olulistes valdkondades.

(96)

Komisjon peaks hõlbustama ka muude tolli kohaldatavate õigusaktide teatava osa kohaldamist, koostades selliste liidu õigusaktide loetelu, millega kehtestatakse nõuded kaubale, mis peab läbima tollikontrolli, eesmärgiga kaitsta avalikku huvi, nagu inimeste, loomade või taimede tervist ja elu, ning tarbijaid ja keskkonda, ning seda loetelu korrapäraselt ajakohastades.

(97)

Tollidevahelise koostöö tugevdamiseks tuleks suurendada ühiseid operatiivseid jõupingutusi, et toetada tulemuslikku tollikontrolli liidu piiridel. ELi Tolliamet peaks koordineerima ja toetama tollikoostöö operatiivset koordineerimist, sealhulgas riskijuhtimise valdkonnas. ELi Tolliamet peaks koostöös liikmesriikidega kavandama, korraldama ja koordineerima tollide tehtavaid ühiskontrolle liidus ja kolmandate riikidega. Liidu tollide vahelise koostöö kontekstis ei piira käesolev määrus Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö konventsiooni (27) (Napoli II konventsioon) kohaldamist. ELi Tolliamet peaks tegema vajalikku koostööd asjaomaste liidu ja liikmesriikide asutustega, kes viivad läbi asjakohaseid uurimisi ning pettuste ja kelmuste vastast tegevust, sealhulgas OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga. On oluline, et ELi Tolliamet teeks koostööd ka ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskusega, kui see on ELi Tolliameti tegevuse seisukohast asjakohane.

(98)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema parimate tavade vahetamiseks ja tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks võimalik taotluse korral lubada tolliametnikel ajutiselt töötada teise liikmesriigi tollis. Selliste ajutiste lähetuste tingimused peaksid kindlaks määrama asjaomased liikmesriigid. ELi Tolliamet peaks taotluse korral pakkuma tuge või koordineerima tegevust. Asjakohasel juhul võib ta selle koostöövormi hõlbustamiseks välja töötada suunised või näidiskorra.

(99)

ELi Tolliametil ja Europolil peaks olema võimalik vahetada strateegilist ja muud mitteoperatiivset teavet, näiteks riskinäitajaid, kui see on vajalik kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. ELi Tolliamet võiks sellist teavet kasutada riskianalüüsi eesmärgil.

(100)

Selleks et suurendada selgust ning muuta tolli ja muude partnerasutuste vaheline koostööraamistik tõhusamaks, tuleks tolli pakutavate teenuste loetelus määrata selgelt kindlaks tolli võimalik ülesanne muude asjakohaste poliitikameetmete kohaldamisel liidu piiridel. Lisaks peaks ELi Tolliamet jälgima kõnealuse koostööraamistiku kohaldamist. ELi Tolliamet peaks tegema tihedat koostööd komisjoni, OLAFi, muude asjaomaste liidu organite ja asutustega, nagu Europol, Euroopa Prokuratuur ja Frontex, samuti ELi Tolliameti tegevuse seisukohast olulistele poliitikavaldkondadele spetsialiseerunud asutuste ja võrgustikega, nagu ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik.

(101)

Üha enam ühendatud maailmas on tollidiplomaatia ja rahvusvaheline koostöö olulised aspektid tolli töös kõikjal maailmas. Rahvusvahelises koostöös peaks olema võimalik vahetada tolliandmeid rahvusvaheliste lepingute või liidu autonoomsete õigusaktide alusel ning asjakohaste, turvaliste ja range järelevalve all olevate sidevahendite, näiteks ELi tolliandmekeskuse kaudu, tingimusel et austatakse konfidentsiaalset teavet ja isikuandmete kaitset.

(102)

Tulemuslik koostöö naaberriikide vahel on oluline, et tagada tollitoimingute sujuv toimimine, seadusliku kaubanduse hõlbustamine ning liidu finantshuvide ja poliitika kaitsmine. Selline koostöö on eriti oluline ühistes piiritollipunktides, kus koordineeritud tollikontroll suurendab tõhusust ja õiguskindlust. Seepärast peaks liikmesriikidele jääma võimalus sõlmida või jätta kehtima kolmandatest riikidest naaberriikidega kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad tollikoostööd ühistes piiripunktides, kui sellised lepingud on kooskõlas liidu õigusega. See võimalus hõlmab selliste ühiste piiripunktidega seotud lepinguid, mis asuvad kas liikmesriigi territooriumil või kolmandast riigist naaberriigi territooriumil ning kus kõnealuse liikmesriigi ja kolmandast riigist naaberriigi toll kohaldab kahepoolse lepingu alusel oma vastavaid tollialaseid õigusakte.

(103)

Käesolevas määruses tuleks sätestada ühine raamistik, millega kehtestatakse selliste tollialaste õigusaktide rikkumiste minimaalne loetelu, mille suhtes kohaldatakse karistusi, ja teatavad normid muude kui kriminaalkaristuste kohta, mida liikmesriigid peavad rakendama. Liikmesriikide ülesanne on valida nende rikkumistega tegelemiseks sobiv meetmeliik. Samuti on asjakohane kehtestada selliste asjaolude minimaalne loetelu, mida liikmesriigid peaksid kooskõlas riigisisese õigusega igakülgselt arvesse võtma, kui nad otsustavad, kas määrata karistus, ning kui nad otsustavad selle liigi või raskusastme üle. Komisjon peaks kontrollima nende sätete nõuetekohast rakendamist, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Karistused tollialaste õigusaktide rikkumise eest peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(104)

Käesoleva määrusega ei ühtlustata halduskaristusi käsitlevaid riigisiseseid menetlusnorme ega reguleerita seda, millised asutused karistusi määravad, tingimusel et järgitakse põhimõtet, et karistused on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Näiteks võib karistusi käsitlevaid norme kohaldada nii, et karistuse määrab vahetult pädev asutus või pädev riiklik kohus pädeva haldusasutuse esitatud taotluse alusel või pädev toll kokkuleppemenetluse kaudu, kuid sellel on samaväärne mõju.

(105)

Arvestades kaugmüügiks mõeldud kauba importijate keskset rolli suurte koguste väikese väärtusega impordi korraldamisel, sealhulgas veebiplatvormide ja veebisaitide kaudu, on vaja kehtestada sidus, proportsionaalne ja hoiatav karistuste raamistik, mida kohaldatakse juhul, kui kaugmüügiks mõeldud kauba importijad ei täida oma kohustusi. Karistused peaksid olema hoiatavad ja mõjusad eelkõige kaugmüüki puudutavate tollialaste õigusaktide jätkuva ja süstemaatilise mittetäitmise korral. Süstemaatilise mittetäitmise ulatus, piiriülene haare ja laialdane mõju õigustab seda, et käesolevas määruses sätestatakse ranged rahatrahvide miinimum- ja maksimummäärad, mis põhinevad nõudeid rikkuva ettevõtja poolt liitu imporditud kauba koguväärtusel, jättes samal ajal liikmesriikidele võimaluse näha oma riigisisestes õigusaktides ette lisakaristused. Süstemaatilise mittetäitmise eest määratavate karistuste ühtlustamisega kogu liidus soovitakse vältida olukorda, kus kaugmüügiga tegelevad ettevõtjad otsivad kõige soodsama piiri (nn border-shopping). Ettevõtjad, kes ei täida süstemaatiliselt kohustusi, tuleks liigitada suure riskiga ettevõtjateks ning nad peaksid kaotama igasuguse usaldusväärse kaubandusliku staatuse ja hõlbustusmeetmed.

(106)

Kui järjest rangemate rahatrahvide kehtestamisest hoolimata kohustuste süstemaatiline mittetäitmine jätkub, tuleks kehtestada täiendavad karistused. See on vajalik seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustuste jätkuva täitmata jätmisega, mis kahjustab tolliliidu ja siseturu terviklikkust, loob nõudeid rikkuvatele ettevõtjatele ebaõiglased konkurentsieelised ja võib kahjustada tarbijaid. Sellest tulenevalt ja tolli missiooni täitmiseks tuleb kehtestada veel üks rangete karistuste tasand, et hoida ära igasugune selline mitmekordne kohustuste süstemaatiline mittetäitmine. Vastuseks sellisele käitumisele peaks tollil olema võimalik peatada ettevõtja poolt kaugmüügi teel imporditud kogu kauba vabasse ringlusse lubamine. Kui see on asjakohane ja põhjendatud sellise edasise süstemaatilise rikkumise laadiga, peaks asjaomastel pädevatel asutustel olema lisaks võimalik ajutiselt peatada juurdepääs kohustusi rikkuva ettevõtja veebipõhisele kasutajaliidesele. Selleks peaks rikkumist puudutava teabe õigeaegne edastamine asjaomastele asutustele võimaldama neil saada olukorrast täieliku ülevaate ja tagada koordineeritud reageerimise.

(107)

Tulemusliku seire ja piisava läbipaistvuse võimaldamiseks tuleks ELi tolliandmekeskuses teha kättesaadavaks andmed kõigi muude kui kriminaalkaristuste kohta, mille liikmesriikide tollid on määranud. Nendes andmetes tuleks näidata ära rikkumise laad ja määratud rahatrahvi summa või muu kohaldatud karistus, mis ei ole kriminaalkaristus. Selline tsentraliseeritud süsteem peaks andma vajalikke andmeid, et hinnata nõuete täitmise tagamise tavasid ja teha kindlaks ettevõtjate võimalikud turumoonutused või kõige soodsama piiri otsimise tavad.

(108)

Komisjon peaks rikkumisi ja karistusi käsitlevad käesoleva määruse sätted läbi vaatama, et tagada nende nõuetekohane toimimine ja kohaldamine ning vältida siseturu võimalikku killustumist või jurisdiktsiooni vältimist ettevõtjate poolt. Selline läbivaatamine peaks toimuma pärast ELi tolliandmekeskuses registreeritud karistusi käsitlevate andmete hindamist, eelkõige juhul, kui on kindlaks tehtud erinevuste või moonutuste oht siseturul. Oluline on tagada võrdsed tingimused ja tegeleda karistuste kohaldamisel esinevate regulatiivsete lünkade või ebakõladega.

(109)

Kui pannakse toime tollialaste õigusaktide rikkumine, mis kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, on vajalik nende liikmesriikide vaheline koostöö. Sellistel juhtudel peaksid tollialaste õigusaktide samast rikkumisest mõjutatud liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd kooskõlas kohaldatava õigusega. ELi Tolliametil peaks olema võimalus seda koostööd toetada ja hõlbustada.

(110)

Tolliliidu toimimise tulemuslikkust tuleks hinnata vähemalt kord aastas, et komisjon saaks liikmesriikide abiga rakendada asjakohaseid poliitikasuundi. Komisjon võib avaldada hindamisaruande mittekonfidentsiaalse versiooni. Tollilt teabe kogumine tuleks formaliseerida ja seda süvendada, sest põhjalikum aruandlus parandaks võrdlusanalüüsi ning võiks aidata ühtlustada tavasid ja hinnata tollipoliitika otsuste mõju. Seepärast on asjakohane kehtestada õigusraamistik tolliliidu toimimise tulemuslikkuse hindamiseks. Selleks et analüüs oleks piisavalt üksikasjalik, tuleks tollialase tegevuse tulemuslikkust mõõta mitte ainult riiklikul, vaid ka kohalikul tasandil.

(111)

ELi Tolliamet peaks hindamisprotsessi ajal komisjoni toetama, kogudes ja analüüsides andmeid ELi tolliandmekeskuses ning selgitades välja, kuidas tollialane tegevus ja tollialased toimingud toetavad tolliliidu strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamist ning aitavad tollil oma missiooni täita. Eelkõige peaks ELi Tolliamet tegema kindlaks põhisuundumused, tugevad ja nõrgad küljed, lüngad ja võimalikud riskid ning andma komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. Eelkõige õiguskaitseasutustega tehtava koostöö raames peaks ELi Tolliamet osalema operatiivsest seisukohast lähtudes ka liidu tasandil, sealhulgas Europoli ja Frontexi tehtavates strateegilistes analüüsides ja ohuhinnangutes.

(112)

Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevate ettevõtjate üle peaks järelevalvet tegema nende asukohaliikmesriik. Erandina ja sõltuvalt läbivaatamise tulemustest peaksid ettevõtjad, kes ei ole usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevad ettevõtjad, jääma selle liikmesriigi tolli järelevalve alla, kus kaup füüsiliselt asub. Komisjon peaks 31. detsembriks 2031 hindama neid kahte järelevalvemudelit, sealhulgas nende tulemuslikkust kelmuste ja pettuste avastamisel ja ennetamisel. Kõnealusel hindamisel tuleks arvesse võtta ka kaudse maksustamise aspekte. Selle hindamise põhjal peaks komisjonil olema õigus delegeeritud õigusaktiga otsustada, kas nende kahe järelevalvemudeliga tuleks jätkata või peaks usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja asukoha eest vastutav toll igal juhul kauba vabastama. Kohta, kus tollivõlg tekib, tuleks samuti reguleerida vastavalt sellele, kuidas on kindlaks määratud vastutav toll.

(113)

Selleks et tagada liidu tollialaste õigusnormide jätkuv kohandamine majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja tehnoloogia arenguga ning ettevõtjate ja tolliasutuste vajadustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

(114)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ettevalmistamise käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, mis hõlmab ka kaubanduskontaktide töörühma, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (28) sätestatud põhimõtetega.

(115)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et:

Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (29).

(116)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada järgmiste õigusaktide vastuvõtmiseks:

(117)

Igakülgselt põhjendatud juhtudel ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid seoses järgmisega:

(118)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on tolliliidu tulemuslikku toimimist ja ühise kaubanduspoliitika rakendamist võimaldavate põhieesmärkide saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada normid ja protseduurid, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumile toodava või sealt väljaviidava kauba suhtes. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(119)

Alates 1. märtsist 2031 peaks ettevõtjatel olema võimalik hakata vabatahtlikult kasutama ELi tolliandmekeskuse võimalusi. 1. märtsiks 2034 peaks ELi tolliandmekeskus olema täielikult välja arendatud ja seda peaksid kasutama kõik ettevõtjad.

(120)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada pingelise ajakava alusel, kuid järk-järgult. Sellest tulenevalt tuleks käesoleva määruse neid sätteid, millega komisjonile antakse rakendamisvolitused ja delegeeritud volitused, hakata kohaldama niipea, kui käesolev määrus jõustub, et anda komisjonile võimalus vaadata kehtivad delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid läbi ning võtta asjakohasel juhul vastu uutel volituste delegeerimistel ja volitustel põhinevad uued delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid niipea kui käesolev määrus jõustub. Et võimaldada liikmesriikidel ja ettevõtjatel uute normidega kohaneda, tuleks aga enamikku käesoleva määruse sätteid hakata kohaldama 12 kuu möödumisel selle jõustumisest. See hõlmab kehtiva liidu tolliseadustiku kehtetuks tunnistamist, mis peaks jõustuma alles pärast nimetatud 12-kuulist kohanemisperioodi. Kaugmüüki ja ELi Tolliametit käsitlevaid sätteid, välja arvatud need, mis reguleerivad ELi Tolliameti õiguslikku seisundit ja tegevuse alustamist, tuleks kohaldada alates 1. juulist 2028.

(121)

Komisjon peaks tegema kõik, et käesoleva määrusega ette nähtud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid jõustuksid piisavalt aegsasti enne käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamise alguskuupäeva, et liikmesriikidel oleks võimalik neid õigel ajal rakendada.

(122)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2023,