EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 17.6.2025
COM(2025) 828 final
2025/0180(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938
{SWD(2025) 830 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Venemaa ebaseaduslik täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on esile toonud Venemaa gaasi impordist sõltumise dramaatilised tagajärjed turgudele ja julgeolekule ning see on avaldanud tõsist negatiivset mõju liidu majandusele. Kõnealune konflikt on tõsiselt häirinud ülemaailmseid tarneahelaid, toonud kaasa energiahindade olulise tõusu ja muutnud turud märkimisväärselt volatiilseks. Selle tagajärjel on liidu kaubandussuhted Venemaaga oluliselt halvenenud.
Energiasektor on tugevalt mõjutada saanud. Venemaa kasutas liidu sõltuvust tema energiaekspordist liitu survestamis- ja manipuleerimisvahendina. Toetumine Venemaa energiaimpordile tegi liidu ja liikmesriigid haavatavaks häirete ja hinnakõikumiste suhtes, millel on olnud ulatuslik mõju kogu majandusele. Kõrgenenud energiahinnad vähendasid ELi tööstuse konkurentsivõimet, kahjustades lõppkokkuvõttes liidu majanduse stabiilsust ja kasvuväljavaateid.
Venemaa on varem ohustanud liidu varustuskindlust, peatas ühepoolselt gaasivood Euroopasse, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatakse, kuidas Venemaa on süstemaatiliselt kuritarvitanud tarnesõltuvust, et kahjustada liidu majandust ja majandusjulgeolekut. Seda tõendavad mitu konkurentsialast uurimist ning eriti Venemaa gaasitarnete vähendamised või katkestused 2006., 2009. ja 2014. aastal, samuti gaasivoogude ja hoidlate täitmise tahtlik vähendamine 2021. aasta sügisel enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Pärast Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressioonisõja algust kasutas Venemaa liidu sõltuvust selleks, et tekitada liidule tõsine energia- ja majandusjulgeoleku kriis, peatades või vähendades strateegiliselt tarneid, et hoida energiahinnad kõrgel 1 .
Vene riigi kontrolli all oleva monopoolse eksportija Gazpromi suhtes on tehtud arvukalt konkurentsialaseid uurimisi, mis käsitlesid selliseid küsimusi nagu lepingulistele partneritele rakendatav keeld müüa gaasi edasi (sihtkohaklauslid), hinna kuritarvitamised või katsed sundida lepingupartnereid teataval viisil tegutsema. Seepärast ei saa liit Venemaa Föderatsiooni ja selle energiaettevõtjaid pidada usaldusväärseteks kaubanduspartneriteks.
Tarnekatkestused põhjustasid väga tõsiseid probleeme liidu energiavarustuskindlusele, mistõttu olid üksteist liikmesriiki sunnitud 2022. aastal välja kuulutama ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohase energiakriisi taseme. Mõju hindadele oli enneolematu: 2022. aastal oli keskmine gaasi hetkehind 125 eurot/MWh, mis on 6–8 korda kõrgem kui kriisieelsel perioodil. Kriisi mõju oli tunda kogu liidus, sest energiahindade järsk tõus mõjutas isegi neid liikmesriike, keda Venemaa gaasivoogude otsesed katkestused ei mõjutanud. Gaasikriisi mõju kandus elektrisektorini, kuna gaasitootmine on sageli elektri hulgimüügiturgudel hinnamäärajaks. Elektri hulgimüügihinnad Euroopas tõusid 2022. aasta augustis järsult, jõudes keskmiselt tasemeni üle 400 euro/MWh, ning enamikus liikmesriikides olid mõnepäevased tipphinnad tublisti üle 500 euro/MWh. Selle tulemusena kannatas liidu energiasüsteem tõsiste tagajärgede all, mis ulatusid jaeturgudele ja lõpptarbijateni, kuna liidu majandus sõltub stabiilsest ja prognoositavast energiavarustusest.
Venemaa poolt energia relvana kasutamise mõju ulatub energiavarustuskindlusest kaugemale ja kahjustas tõsiselt liidu majandust tervikuna. Energiahinnad oli kõige olulisem inflatsiooni põhjustaja, viies inflatsiooni tipptaseme 2022. aastal üle 10 %. See hiljutine kriis näitas, et usaldusväärsed kaubandussuhted energiatooteid tarnivate partneritega on üliolulised turu stabiilsuse säilitamiseks, inimeste elu ja tervise ning samuti liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.
Vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris ning kooskõlas riigipeade ja valitsusjuhtide 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooniga käivitas komisjon 18. mail 2022 kava „REPowerEU“ 2 , et mitmekesistada energiaimporti ja täielikult Venemaa energiaimpordist eemalduda ohutul, taskukohasel ja kestlikul viisil. Kava põhines pikaajalisele mitmekesistamispoliitikale, mida on kirjeldatud ka 2014. aasta Euroopa energiajulgeoleku strateegias 3 ja 2015. aasta energialiidu strateegias 4 . Alates 2022. aastast on EL ja selle liikmesriigid teinud tööd kava „REPowerEU“ rakendamiseks, et säästa energiat, kiirendada üleminekut puhtale energiale, hoogustada liidusisest energiatootmist, kujundada välja peamine taristu, mis võimaldab gaasitarneid veelgi mitmekesistada, ning tõhustada ELi energiadiplomaatiat. Sellest tulenevalt suutis liit vähendada Venemaalt pärit gaasi importi aastatel 2021–2023 üle 70 %, st 150 miljardilt kuupmeetrilt 43 miljardile kuupmeetrile, ning energiahinnad on 2022. aasta tipptasemega võrreldes märkimisväärselt langenud.
Hoolimata märkimisväärsetest edusammudest ja Venemaa gaasitransiidi peatumisest läbi Ukraina 2024. aasta lõpus, imporditakse ikka veel Venemaalt pärit gaasi liitu. Hinnangute kohaselt moodustab see import 2025. aastal liidus ligikaudu 13 % gaasi koguimpordist. Kuna Venemaa maagaasi tuleb liitu ikka veel märkimisväärses koguses, kuulutas komisjon 6. mai 2025 tegevuskavas Vene energia impordi lõpetamiseks13 välja seadusandliku ettepaneku Venemaa gaasiimpordi järk-järgult täielikuks lõpetamiseks ning praeguse energiasõltuvusega tegelemise parandamiseks.
Lisaks kontrollivad teatavates liikmesriikides märkimisväärset osa veeldatud maagaasi impordivõimekusest Venemaa ettevõtjad, mis tekitab riski, et nad võivad võimekuse varumise kaudu kasutada neid võimekusega seotud õigusi alternatiivsetest allikatest pärit impordi takistamiseks. Varem on liigsete gaasivarude soetamise juhtumid toonud kaasa olulisi turumoonutusi ja hinnatõusu ning seadnud ohtu kriitilise tähtsusega julgeolekumeetmed 5 .
Venemaa Föderatsioon on üle kümne aasta osutunud süstemaatiliselt ebausaldusväärseks partneriks, kes kasutab gaasi relvana ja manipuleerib energiaturge, kahjustades sellega liidu olulisi rahvusvahelisi julgeolekuhuve. Seega kujutab allesjäänud Venemaa gaasiimport endast märkimisväärset riski liidu majandusjulgeolekule ja eriti energiavarustuskindlusele ning see toob kaasa kahjulikud majanduslikud ja ühiskondlikud tagajärjed. Selles kontekstis ja võttes arvesse, et jätkuvad maksed üle 15 miljardi euro aastas Venemaa gaasi impordi eest ohustavad liidu julgeolekut, on vaja võtta täiendavaid meetmeid kõnealuse impordi kõrvaldamiseks, tunnistades, et Venemaa Föderatsioonist pärit energiatarnete täielik lõpetamine peab olema järkjärguline protsess, pidades silmas varustuskindlust ja turukaalutlusi. Arvestades veeldatud maagaasi eeldatavat esmatähtsat rolli alternatiivsete energiatarnete tagamisel Euroopas, on oluline täiendada mistahes gaasiimpordi keeldu meetmega, mis piirab LNG terminali teenuste osutamist teatavatele ettevõtjatele.
Nagu on kirjeldatud 6. mai 2025. aasta tegevuskavas, esitab komisjon süstemaatilised meetmed, et kõrvaldada Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi, nafta ja tuumaenergia allesjäänud import.
Komisjon on hoolikalt hinnanud, millist mõju avaldab võimalik keeld importida Venemaa maagaasi ja osutada Venemaa ettevõtjatele LNG terminali teenuseid. Alates 2022. aastast on tehtud ettevalmistavat tööd ja avaldatud mitu üksikasjalikku analüüsi Venemaa gaasi impordi järk-järgult täieliku lõpetamise tagajärgede kohta 6 ning komisjon tugines ka arvukatele välisekspertide ja ametite tehtud uuringutele. Tuginedes komisjoni talituste töödokumendis esitatud mõju hindamisele, 7 on kavandatava määruse eesmärk aidata tõhusalt kõrvaldada liidu sõltuvusi ning avatust kaubandust ja energiajulgeolekut ähvardavatele märkimisväärsetele riskidele, mis tulenevad gaasi ja nafta impordist Venemaa Föderatsioonist. Kui praeguste allesjäänud sõltuvustega ei tegeleta, võivad need muuta liidu Venemaa Föderatsiooni võimalike ettearvamatute survemeetmete suhtes eriti haavatavaks.
Kavandatava määruse eesmärk on kindlalt järk-järgult lõpetada Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditud torugaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) import, takistades sellega nende juurdepääsu liidu turule.
Võttes arvesse, et alates 2022. aastast on enamik liikmesriike ja turuosalisi lõpetanud oma tarnesuhted Venemaa Föderatsiooniga, hõlmab käesoleva määruse ettepanek alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatavat keeldu importida gaasi uute lepingute alusel, mis sõlmitakse pärast 17. juunit 2025. Käesoleva määrusega nähakse ette praegu kehtivate lepingute alusel toimuva impordi täielik lõpetamine 2027. aasta lõpuks. Nagu on märgitud dokumendis „Mõju hindamine“, saab järelejäänud gaasikoguste impordi seejärel järk-järgult lõpetada, ilma et see avaldaks märkimisväärset majanduslikku mõju või ohustaks varustuskindlust, kuna maailma gaasiturul on piisavalt alternatiivseid tarnijaid, liidu gaasiturg on hästi ühendatud ja piisav imporditaristu on kättesaadav. Seepärast võetakse käesolevas määruses arvesse eri liiki lepingute alusel toimuva impordi järkjärgulise lõpetamise keerukust ja tehakse ettepanek, et uute lepingute alusel toimuva impordi keeldu kohaldataks pärast käesoleva määruse jõustumist.
Lühiajalised lepingud, st lepingud, mis käsitlevad üht või mitut maagaasitarnet ja mille kestus on vähem kui üks aasta, puudutavad väiksemaid mahtusid kui suured mitmeaastased tarnelepingud, mille importijad on Venemaa ettevõtjatega sõlminud. Need kehtivad lepingud lõpevad igal juhul varsti pärast käesoleva määruse jõustumist. Seega tundub, et kehtivatest lühiajalistest lepingutest tulenev oht majandusjulgeolekule on väike. Seepärast on asjakohane vabastada kehtivad lühiajalised lepingud impordikeelu kohesest kohaldamisest ja lubada nende puhul järkjärgulist lõpetamist kuni 17. juunini 2026. Pikaajaliste lepingutega importijad võivad vajada alternatiivsete tarneteede ja -allikate leidmiseks rohkem aega, seda ka seetõttu, et pikaajalised lepingud hõlmavad tavaliselt oluliselt suuremaid mahte kui lühiajalised lepingud. Seepärast kehtestatakse enne impordikeelu kohaldamist üleminekuperiood.
Selleks et tõhusalt tagada imporditava veeldatud maagaasi edukas tarnimine usaldusväärsetest alternatiivsetes allikatest, on äärmiselt oluline, et liidus asuvad LNG terminalid teeksid neile tarnijatele kättesaadavaks vastava impordivõimekuse. Kuna Venemaa ettevõtjad kontrollivad märkimisväärset osa veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekusest Euroopas, valitseb risk, et Venemaa võib takistada alternatiivset importi väljaspool Venemaad asuvatelt tarnijatelt, jättes vabastamata lepingulised võimekused isegi juhul, kui neid ei kasutata („varumine“), või toimides muul viisil konkurentsivastaselt. Selleks et kindlustada Venemaa maagaasi impordi keelu järgimine, tehakse kavandatud määrusega alternatiivsetele tarnijatele kättesaadavaks vastav LNG terminalide impordivõimekus, keelates LNG terminali teenuste osutamise Venemaalt pärit klientidele või Venemaa ettevõtjate kontrolli all olevatele klientidele alates 1. jaanuarist 2028. Selle meetmega suunatakse terminali võimekus ümber alternatiivsetele tarnijatele, suurendatakse energiaturu vastupanuvõimet ning käsitletakse varasemaid turumoonutuse, hinnatõusu ja julgeolekuohtudega seotud küsimusi.
Erinevalt muudest kaupadest on maagaas homogeenne kaup, millega kaubeldakse suurtes kogustes ja mida müüakse hulgimüügi tasandil sageli mitu korda edasi. Venemaa maagaasi impordi keelu tõhusaks rakendamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega mehhanismid Venemaa gaasi tarnelepingute läbipaistvuse, järelevalve ja jälgitavuse suurendamiseks liidu turgudel. Arvestades, et maagaasi päritolu kindlakstegemine on eriliselt keerukas, ja pidades silmas võimalikke stiimuleid, mis Venemaa tarnijatel võivad olla, et kavandatud määruse sätetest kõrvale hoida, tuleks Venemaa gaasi importijatele panna kohustus esitada tolliasutustele kogu teave, mida on vaja, et oleks võimalik kohaldada piiranguid Vene Föderatsioonist pärit gaasi impordi suhtes. Käesoleva määrusega tuleks ette näha tõhus raamistik liitu imporditava maagaasi tegeliku päritolu ja ekspordikoha kindlaksmääramiseks.
Nende jõupingutuste toetamiseks peaksid tolliasutused edendama teabevahetust reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja komisjoniga, et rakendada käesoleva määruse sätteid. Selline koostöö võimaldaks tõhusat järelevalvet rakendamise ja impordi järkjärgulise lõpetamise eesmärkide täitmise üle. ACER peaks andma oma eksperditeadmistega panuse käesoleva määruse rakendamise järelevalvesse ning avaldama aruande, milles antakse ülevaade Venemaa gaasi käsitlevatest lepingutest ja hinnatakse mitmekesistamise mõju energiaturgudele.
Kavandatava määrusega kehtestatakse määruse (EL) 2017/1938 artikli 14 muudatustega uus läbipaistvus- ja järelevalveraamistik, millega nõutakse Venemaalt pärit maagaasi importijatelt, et nad esitaksid komisjonile ja riiklikele pädevatele asutustele lepingute kohta üksikasjalikku teavet. 2022. ja 2023. aasta gaasikriisi ajal saadud kogemused näitasid, et põhjalik teave tarnesõltuvuste kohta on äärmiselt oluline, et hinnata liidu gaasivarustuskindlust seoses Venemaalt pärit gaasiga. Seepärast kohustatakse käesoleva määrusega Venemaalt pärit maagaasi importijaid esitama komisjonile kogu teabe, mis on vajalik, et tõhusalt hinnata võimalikke riske gaasikaubandusele ja varustuskindlusele. See teave peaks sisaldama asjaomaste gaasitarnelepingute peamisi näitajaid või isegi terveid tekstiosi, välja arvatud hinnateavet, kui see on vajalik, et mõista teatavate klauslite konteksti või viiteid lepingu muudele sätetele. Importijad peavad teatama lepingutingimuste muudatustest kohe pärast nende regulatiivset kinnitamist, et hõlbustada hoolikat järelevalvet liitu siseneva Venemaa gaasi üle. Komisjon peaks gaasivarustuskindluse jälgimisel liidus võtma arvesse ka tolli esitatud teavet impordi kohta ja liikmesriikide riiklikes mitmekesistamiskavades sisalduvat teavet. Koos liikmesriikide tolliasutustega tehtava tõhustatud koostööga võimaldab see laiaulatuslik andmekogum komisjonil saada kogu vajaliku teabe Venemaa tarnelepingute üksikasjade kohta.
Kogemus, mis saadi Ukraina kaudu toimunud maagaasitarnete teatatud järkjärgulisel lõpetamisel, on näidanud, et hea ettevalmistus ja koordineerimine solidaarsuse vaimus võimaldab tõhusalt ära hoida turuhäireid või varustuskindluse probleeme, mis võivad tuleneda maagaasitarnijate vahetamisest. Selleks et valmistuda koordineeritud viisil järk-järgult täielikuks Venemaa gaasi impordi lõpetamiseks 2028. aastal ja anda turule piisavalt aega sellega seotud muutuste ennetamiseks, ilma et see ohustaks gaasivarustuskindlust või mõjutaks märkimisväärselt energiahindu, kohustatakse kavandatava määrusega liikmesriike võtma ennetav roll ning töötama välja ja rakendama riiklikud mitmekesistamiskavad, mille sihiks on Venemaa maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine. Nendes kavades tuleb piiritleda täpsed meetmed ja seada vahe-eesmärgid Venemaa gaasi otsese või kaudse impordi järkjärguliseks kaotamiseks. Riiklikud mitmekesistamiskavad võimaldavad komisjonil mitmekesistamismeetmeid koordineerida ja vajaduse korral nende kohta nõu anda. Komisjoni analüüs riiklike mitmekesistamiskavade kohta peaks kulmineeruma aruandega ja vajaduse korral soovitustega kogu ELi hõlmavate meetmete kohta, et kiirendada sõltuvuse vähendamist Venemaa gaasist.
Lisaks gaasiimpordi käsitlemisele kohustatakse kavandatava määrusega liikmesriike koostama mitmekesistamiskavad ka Venemaa nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Selle kohustuse eesmärk on saada teavet ja koordineerida naftatarnete täielikku lõpetamist 2027. aasta lõpuks, nagu nähti ette Versailles’ deklaratsiooniga.
See ühtne lähenemisviis tähendab solidaarsuse põhimõttel põhinevat laiaulatuslikku ja ühist strateegiat, mille eesmärk on koordineeritud viisil lõpetada energiasõltuvus Venemaa Föderatsioonist, kinnitades seeläbi liidu pühendumust sõltumatule ja vastupidavale energiasüsteemile.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev ettepanek tugineb 2022. aasta mai teatisele „Kava „REPowerEU““ 8 ning riigipeade ja valitsusjuhtide Versailles’ deklaratsioonile, 9 milles kutsuti üles lõpetama Euroopa sõltuvus Venemaa energiast, mille jaoks tuleb suurendada energiatõhusust ning kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja mitmekesistada tarneid, ning liidu ja selle liikmesriikide poolt selle alusel võetud varasematele meetmetele. Ettepanekust anti teada komisjoni 6. mai 2025. aasta teatises, milles käsitleti tegevuskava Vene energia impordi lõpetamiseks („REPowerEU tegevuskava“) 10 .
Võttes arvesse Venemaa poolt gaasitarnete vähendamise kasutamist relvana ja turuga manipuleerimist ning maagaasist saadud tulu kasutamist Venemaa sõjategevuse rahastamiseks, võivad liikmesriigid rakendada määruse (EL) 2024/1789 (mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturge) artikli 6 lõike 7 ja artikli 8 lõike 7 kohaselt ajutisi proportsionaalseid meetmeid, et piirata eelkõige Venemaalt ja Valgevenest tulevate tarnete puhul gaasi sissevoolupunktides ja LNG terminalides ühe võrgukasutaja tehtavat võimekuse pakkumust. Nende meetmete eesmärk on kaitsta olulisi julgeolekuhuve ja neid saab vajaduse korral uuendada, kuid need peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXI artikliga.
Sellised meetmed peaksid toetama liidu eesmärke vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, nagu on kirjeldatud kavas „REPowerEU“. Enne piirangute rakendamist peavad liikmesriigid kooskõlas energiasolidaarsuse põhimõttega konsulteerima komisjoni ja teiste liikmesriikidega, keda see meede võib mõjutada, võttes eelkõige arvesse võimalikku mõju varustuskindlusele ELi tasandil ja ka teistele liikmesriikidele, keda see võib mõjutada. Selline lähenemisviis tagab piisava ja hästi koordineeritud reageerimise ohtudele ning järjepideva liikumise energiasõltumatuse suunas.
Kavandatav määrus tugineb määruse (EL) 2024/1789 osutatud sätetele ja kõrvaldab nende sätete puudujäägid. Siiski tunduvad sellised liikmesriikide individuaalsed meetmed ebapiisavad, et lahendada terviklikult Venemaa gaasi impordist sõltumise probleem. Seepärast tuleks kavandatava määrusega kehtestada paremini koordineeritud impordikeeld ELi tasandil. Kuigi määruse (EL) 2024/1789 artikli 6 lõige 7 ja artikli 8 lõige 7 võimaldavad liikmesriikidel võtta teatavaid üksikmeetmeid, et takistada Vene päritoluga veeldatud maagaasi või torugaasi importi oma territooriumile, ei ole sätetega ette nähtud selliste meetmete ühist ja koordineeritud raamistikku. Riiklikud meetmed Venemaa gaasi piiramiseks erinevad oma ulatuselt ja sisult, eelkõige seoses meetmetest kõrvalehoidmise vältimiseks kohaldatavate meetmetega. Koordineerimise puudumine toob kaasa siseturu killustumise riski. Käesolev ettepanek peaks need riskid kõrvaldama ja sätestama selged eeskirjad importijate kohustuste ja kõigi asjaomaste asutuste vahelise teabevahetuse kohta.
Sõltuvus Venemaast ei eksisteeri mitte ainult gaasiimpordi valdkonnas. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud REPowerEU tegevuskavas, tarnib Venemaa liitu ka mitmesuguseid tuumamaterjale, mis seab tuumaenergia tootmise sektori ja muud tuumasektorid silmitsi samasuguste majandusjulgeolekuriskidega nagu maagaasi valdkonnas. Venemaa poolt tuumasektoris tarnitavad tooted on siiski tehniliselt keerukad, hõlmates looduslikku, ümbertöödeldud ja rikastatud uraani, tuumkütuseelemente, varuosi ja hooldusteenuseid ning meditsiinilisi radioisotoope. Samuti on tuumasektori meetmete õiguslik alus osaliselt erinev käesoleva määruse õiguslikust alusest. Seepärast on asjakohane hoida gaasi või naftaga seotud meetmeid ning tuumaenergiasektori meetmeid käsitlevad seadusandlikud ettepanekud lahus.
Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni 28. jaanuaril 2025 esitatud ja hiljuti Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud ettepanekuga kehtestada tollimaksud Venemaalt ja Valgevenest pärit väetistele ja teatavatele põllumajandustoodetele, et vähendada liidu sõltuvust selliste toodete impordist 11 . Liidu ühise kaubanduspoliitikaga seotud kavandatud meetmete eesmärk on märkimisväärselt vähendada kõnealuste kaupade importi liitu, kui need on pärit Venemaalt ja Valgevenest või neist riikidest otseselt või kaudselt eksporditud. Eeldatakse, et imporditariifide kehtestamine toob kaasa liidu väetisetootmise edasise mitmekesistamise.
Üldisemalt on kavandatava määruse eesmärk suurendada liidu majandusjulgeolekut energiavarustuse valdkonnas. Seega tugineb see Euroopa majandusjulgeoleku strateegiale 12 ja selles raamistikus võetud meetmetele ning on nendega kooskõlas, eriti järgmiste komisjoni ettepanekutega:
tugevdada veelgi liidu julgeoleku ja avaliku korra kaitset ettepanekuga teha põhjalikumat taustakontrolli liitu tehtavatele välismaistele investeeringutele 13 ;
toetada arutelu ja meetmeid ekspordikontrolli ulatuslikumaks koordineerimiseks ELi tasandil, austades seejuures täielikult olemasolevaid mitmepoolseid ekspordikontrollirežiime ja liikmesriikide eesõigusi 14 ;
konsulteerida liikmesriikide ja sidusrühmadega, et määrata kindlaks riskid, mis võivad tuleneda väljaminevatest investeeringutest kitsalt piiritletud tehnoloogia valdkonnas 15 ;
hoogustada arutelusid kahesuguse kasutusega tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse paremaks toetamiseks 16 ;
nõukogu soovitus meetmete kohta, mille eesmärk on suurendada teadusjulgeolekut riigi ja sektori tasandil 17 .
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi kavandatav impordikeeld ning ettepanekus esitatud kaasnevad meetmed Venemaalt tuleva energia impordi paremaks järelevalveks on kooskõlas piiravate meetmetega, mille liit on võtnud pärast Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni algust. Seepärast on maagaasi impordi keeld ja kavandatavas määruses sätestatavad nii maagaasi kui ka naftat käsitlevad kaasnevad meetmed kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikega 3, mis nõuab kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel ning nende ja liidu muude poliitikavaldkondade vahel. Samuti on see kooskõlas Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikli 207 lõikega 1, milles on sätestatud, et ühist kaubanduspoliitikat tuleb ellu viia kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 207 ja artikli 194 lõige 2. ELi toimimise lepingu artikkel 207 on õiguslik alus liidu ühise kaubanduspoliitika raames kavandatavatele kaubandusmeetmetele, millega keelatakse Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi import ning keelatakse osutada teenuseid ELi LNG terminalides Venemaa Föderatsioonist pärit klientidele või Venemaa Föderatsiooni isikute kontrolli all olevatele klientidele. ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 on õiguslik alus käesolevas ettepanekus loetletud meetmete puhul, mis puudutavad järgmist: i) asjakohase teabe esitamine maagaasi importijate poolt ning selle teabe vahetamine liikmesriikide asjaomaste riiklike asutuste ja komisjoni vahel; ii) liikmesriikide mitmekesistamiskavade koostamine Venemaa maagaasi ja nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks ning iii) Venemaa maagaasi tarnelepingute läbipaistvuse suurendamine määruse (EL) 2017/1938 muutmise teel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ühine kaubanduspoliitika kuulub ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti e kohaselt liidu ainupädevusse ning seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.
Muud kavandatavas määruses sisalduvad maagaasi käsitlevad meetmed, mis tuleb vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 alusel, nagu i) asjakohase teabe esitamine maagaasi importijate poolt ning selle teabe vahetamine liikmesriikide asjaomaste riiklike asutuste ja komisjoni vahel; ii) liikmesriikide mitmekesistamiskavade koostamine Venemaa maagaasi ja nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks ning iii) Venemaa maagaasi tarnelepingute läbipaistvuse suurendamine, on vajalikud Venemaa maagaasi impordi keelu tõhusaks rakendamiseks ELis. Sama kehtib ka riiklike naftatarnete mitmekesistamise kavade koostamise ja järelevalve kohta, mis tuleb samuti vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 alusel ning mida tuleb liidu tasandil koordineerida, et saavutada eesmärk lõpetada järk-järgult Venemaa nafta import tõhusal ja koordineeritud viisil.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud meetmed on sobivad ja vajalikud taotletavate eesmärkide saavutamiseks ning ei tekita ettevõtjatele ja liikmesriikidele sellist koormust, mis oleks nende eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalne.
Kavandatud põhimeede on keelustada 1. jaanuarist 2026 gaasi import uute lepingute alusel, mis sõlmitakse pärast 17. juunit 2025, ning keelustada ülejäänud import praegu kehtivate lühiajaliste lepingutega hõlmatud gaasi puhul alates 17. juunist 2026 ja praegu kehtivate pikaajaliste lepingutega hõlmatud gaasi puhul 2027. aasta lõpuks. Venemaa maagaasi impordi täielik keelustamine on selgelt sobiv meede, et saavutada eesmärk lõpetada liidu sõltuvus sellisest impordist. Nagu on märgitud käesolevas seletuskirjas, on liidu ja selle liikmesriikide poolt alates 2022. aasta veebruarist võetud kõik muud meetmed, mis on edukalt leevendanud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse põhjustatud energiakriisi mõju, siiski osutunud selle eesmärgi täielikuks saavutamiseks ebapiisavaks, nagu näitab asjaolu, et liitu imporditakse endiselt märkimisväärses koguses Venemaa maagaasi. Seepärast on vaja täielikku impordikeeldu, et saavutada eesmärk lõpetada liidu sõltuvus Venemaa gaasi impordist. Võttes arvesse tõsist riski liidu energiavarustuskindlusele ning lõppkokkuvõttes liidu üldisele majandusjulgeolekule ja autonoomiale, ei ole kõnealuse meetme mõju mõjutatavatele liikmesriikidele ja gaasiettevõtjatele samuti ebaproportsionaalne selle eesmärgiga. Lisaks leevendab seda mõju impordikeelu järkjärguline kehtestamine, mis esialgu mõjutab ainult uusi lepinguid, samal ajal kui kehtivatel pikaajalistel lepingutel põhinev import võib jätkuda kuni 2027. aasta lõpuni.
Venemaa Föderatsioonist pärit klientidele teenuste osutamise keeld liidu LNG terminalides alates 1. jaanuarist 2026 on sobiv ja vajalik, et saavutada eesmärk tagada, et liidus asuvad LNG terminalid teeksid vastava impordivõimekuse kättesaadavaks alternatiivsetele tarnijatele, suurendaksid turu vastupanuvõimet ning tegeleksid varasemast ajast pärit turumoonutuste, hinnatõusude ja julgeolekuohtudega seotud probleemidega. Arvestades nende eesmärkide olulisust, ei ole selle meetme mõju LNG terminali teenuste osutajatele ega klientidele samuti ebaproportsionaalne.
Kaasnevad meetmed, st
i) asjakohase teabe esitamine maagaasi importijate poolt ning selle teabe vahetamine liikmesriikide asjaomaste riigiasutuste ja komisjoni vahel;
ii) mitmekesistamiskavade koostamine liikmesriikide poolt Venemaa maagaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks ning
iii) Venemaa maagaasi tarnelepingute läbipaistvuse suurendamine,
on sobivad ja vajalikud Venemaalt pärit gaasi impordi keelu tõhusaks rakendamiseks ja järelevalveks ning võttes arvesse eespool kirjeldatud kaalutlusi, ei tekita need liikmesriikidele ega gaasiettevõtjatele taotletava eesmärgiga ebaproportsionaalset koormust.
Liikmesriikidele pandav kavandatud kohustus töötada välja ja esitada riiklikud mitmekesistamiskavad Venemaa nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks 2027. aasta lõpuks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne vahend, et hõlbustada järkjärgulist kõnealuse impordi lõpetamist nendes liikmesriikides, kus praegu kohaldatakse erandeid Venemaa nafta impordi suhtes kehtestatud ELi sanktsioonidest.
•Vahendi valik
Võttes arvesse vajadust siduva ja vahetult kohaldatava õigusakti järele ning samuti vajadust reageerida kiiresti liidu energiavarustuskindlust puudutavale vahetule ohule, on määrus ainus asjakohane vahend, et tagada kõnealuste kavandatud meetmete tulemuslikkus ja tõhusus eesmärgiga lõpetada kogu liidus koordineeritud viisil järk-järgult Venemaa gaasi import liitu.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Alates Venemaa esimestest tarnekatkestustest on komisjon põhjalikult analüüsinud Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise mõju ELi energiaturgudele ja majandusele laiemalt. Kavandatavas määruses loetletud meetmete põhjalike analüüside tulemused on kokkuvõtlikult esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Käesolev ettepanek võib mõjutada teatavaid Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige õigust ettevõtlusele (artikkel 16) ja õigust omandile (artikkel 17). Nagu eespool selgitatud, on nende põhiõiguste kavandatud piirangud siiski vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas taotletavat üldist huvi pakkuvat eesmärki ning arvestades nende õiguste olemust. Seega on kõnealused meetmed kooskõlas harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõuetega selliste piirangute puhul.
4.MÕJU EELARVELE
Kavandatava määruse mõju eelarvele selgitatakse üksikasjalikumalt finantsselgituses.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Liikmesriigid peaksid 1. märtsiks 2026 välja töötama riiklikud mitmekesistamiskavad, milles on esitatud konkreetsed meetmed ja tähtajad Venemaa maagaasi- ja naftatarnete impordi lõpetamiseks kooskõlas kavandatava määrusega.
Tolliasutused ja kaasatud riiklikud pädevad asutused peaksid jälgima Venemaa maagaasi impordi keelu rakendamist ja kavandatava määrusega sätestatud kohustuste täitmist. Nad peaksid vahetama kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas impordikeeld ja sellega seotud kohustused on täidetud.
Komisjon hindab saadud teabe põhjal käesoleva määruse rakendamist ja edusamme Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordi järkjärgulisel lõpetamisel. Selline hinnang tuleks avaldada iga-aastases aruandes.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse reguleerimiseset ja kohaldamisala.
Artiklis 2 määratletakse kogu tekstis kasutatud mõisted, mis toetab seega kavandatavas määruses kirjeldatud meetmete selgust.
Artikliga 3 kehtestatakse keeld importida Venemaa Föderatsioonist alates 1. jaanuarist 2026 torugaasi ja samuti veeldatud maagaasi. Keeldu kohaldatakse selliste kaupade suhtes, mis on pärit Venemaa Föderatsioonist või sealt otse või kaudselt eksporditud.
Artikliga 4 on ette nähtud erandid keelu kohesest rakendamisest alates 1. jaanuarist 2026. Lühiajaliste tarnelepingute puhul, mis sõlmiti enne 17. juunit 2025, kohaldatakse keeldu alles alates 17. juunist 2026. Gaasikoguste puhul, mis on hõlmatud enne 17. juunit 2025 sõlmitud pikaajaliste tarnelepingutega, kohaldatakse keeldu alates 1. jaanuarist 2028. Üleminekuetapiga hõlmatud mahud piirduvad lepinguliste kogustega.
Artikliga 5 kehtestatakse keeld osutada alates 1. jaanuarist 2026 ELi LNG terminalides pikaajalisi terminali teenuseid Venemaa Föderatsiooni ettevõtjatele või Venemaa Föderatsioonist pärit isikute kontrolli all olevatele ettevõtjatele. Keeldu kohaldatakse LNG terminali teenuste suhtes, mis on sõlmitud või mida on muudetud pärast 17. juunit 2025.
Artikliga 6 kehtestatakse enne 17. juunit 2025 sõlmitud LNG terminali pikaajaliste teenuste lepingute keelu osas üleminekuetapp. Kui teenuseid osutatakse sellise lepingu alusel, kohaldatakse keeldu alates 1. jaanuarist 2028.
Artikliga 7 kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist gaasi importijatele kohustus esitada liikmesriikide tollile kogu teave, mis on vajalik kavandatava määruse artiklite 3 ja 4 rakendamiseks. Artiklis esitatakse loetelu nõutavatest teabeelementidest, kuid tolliasutustel on õigus nõuda lisateavet. Artikliga kehtestatakse ka selliste ühenduspunktide loetelu, mille puhul kehtib ümberlükatav eeldus, et nende kaudu tulev import on pärit Venemaalt.
Artikliga 8 kehtestatakse LNG terminali teenuste osutajatele kohustus jagada tolliasutustega teavet kavandatava määruse artiklite 5 ja 6 rakendamiseks.
Artikliga 9 kehtestatakse asjaomastele tolliasutustele ning pädevatele ja reguleerivatele asutustele kohustus jälgida kavandatava määruse artiklite 3–6 rakendamist. See nõuab vajaduse korral koostööd eri liikmesriikide ametiasutuste, ACERi või komisjoni vahel.
Artiklis 10 määratakse kindlaks tolliasutuste kohustus vahetada Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi importijatelt saadud teavet komisjoniga ja teiste liikmesriikide ametiasutustega. Selline koostöö võimaldaks hinnata kavandatava määruse artiklite 3–6 rakendamist.
Artikliga 11 nõutakse, et liikmesriigid koostaksid mitmekesistamiskava, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult kogu Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi import 31. detsembriks 2027. Need riiklikud mitmekesistamiskavad peavad sisaldama järgmist teavet: i) kehtivate lepingute alusel imporditava gaasi maht ja Venemaa Föderatsiooni äriühingute poolt broneeritud LNG terminali teenuste maht; ii) kehtestatud või kavandatud meetmed Venemaa gaasi impordi asendamiseks, sealhulgas alternatiivsed tarned ja tarneteed, ning iii) võimalikud tehnilised või regulatiivsed tõkked impordi järkjärgulisel lõpetamisel ja nende ületamise võimalused.
Riiklikud mitmekesistamiskavad tuleks esitada komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2026 I lisas esitatud vormi alusel.
Artikliga 12 nõutakse, et liikmesriigid, kes impordivad Venemaa Föderatsioonist naftat, koostaksid mitmekesistamiskava, mille eesmärk on lõpetada järk-järgult Venemaa Föderatsioonist pärit nafta import 31. detsembriks 2027. Need riiklikud mitmekesistamiskavad peavad sisaldama järgmist teavet: i) kehtivate lepingute alusel Venemaa Föderatsioonist otse või kaudselt imporditava nafta maht; ii) kehtestatud või kavandatud meetmed sellise impordi järkjärguliseks lõpetamiseks, ning iii) võimalikud tehnilised või regulatiivsed tõkked impordi järkjärgulisel lõpetamisel ja nende ületamise võimalused.
Riiklikud mitmekesistamiskavad tuleks esitada komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2026 II lisas esitatud vormi alusel. Komisjon võib pärast hindamist anda asjaomasele liikmesriigile soovituse, kui on kindlaks tehtud risk, et järkjärgulise lõpetamise tähtaega ei saavutata.
Artikliga 13 tugevdatakse määruse (EL) 2017/1938 muutmise teel olemasolevat gaasivarustuskindluse seireraamistikku. Selles nõutakse, et Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi importijad esitaksid komisjonile ja riiklikele pädevatele asutustele üksikasjaliku teabe lepingute kohta. See teave peaks sisaldama tarnitavaid ja vastuvõetavaid koguseid, sealhulgas võta-või-maksa või tarni-või-maksa sätetega ette nähtud paindlikkusmeetmeid, lepingu sõlmimise kuupäeva, lepingu kestust, lepingulisi gaasikoguseid koos paindlikkusõigustega koguste suurendamiseks või vähendamiseks ning lepingupartnerite, gaasitootja ja tootjariigi andmeid. Veeldatud maagaasi impordi puhul tuleks märkida esimene lastimissadam koos tarnekohtadega ja võimalikud paindlikkusmeetmed neis kohtades. Lisaks tuleks esitada tarnegraafikud või registreerimised, võimalikud lepingukohased paindlikkusmeetmed iga-aastaste koguste puhul ning tarnete peatamise või lõpetamise tingimused, sealhulgas vääramatut jõudu käsitlevad sätted. Samuti tuleks märkida, millist õigust kohaldatakse ja milline vahekohtumehhanism on valitud, ning muud asjakohased kaubanduslepingute põhielemendid.
Artikliga kehtestatakse LNG terminalide teenuste osutajatele kohustus edastada komisjonile asjakohane teave Venemaa Föderatsiooni klientide broneeritud teenuste kohta.
Komisjon hindab saadud teabe põhjal kavandatava määruse rakendamist ja edusamme Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordi järkjärgulisel lõpetamisel ning kavandatava määruse artikli 11 kohaselt esitatud riiklike mitmekesistamiskavade rakendamist. Selline hinnang tuleks avaldada iga-aastases aruandes.
Artikliga 14 sätestatakse, et kavandatava määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet tuleb käidelda vastavalt ametisaladuse hoidmise standardile, eelkõige selleks, et tagada saadud teabe konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kaitse.
Artikliga 15 kehtestatakse komisjonile kohustus tõhusalt jälgida energiaturu arengut ja varustuskindluse riske seoses Venemaa Föderatsioonist pärit impordiga. Riski ilmnemise korral võetakse asjakohased meetmed, sealhulgas muudetakse määrust.
Artiklis 16 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.
2025/0180 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2 ja artiklit 207,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 18 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 19 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Venemaa täiemahuline ebaseaduslik sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõi esile Venemaa maagaasist sõltumise dramaatilised tagajärjed turgudele ja julgeolekule. Seepärast leppisid riikide juhid 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis kokku, et vähendavad järk-järgult sõltuvust Venemaa energiast ning kaotavad lõpuks selle sõltuvuse täielikult. 8. märtsi 2022. aasta teatises „Kava „REPowerEU““ 20 ja 18. mai 2022. aasta kavas „REPowerEU“ 21 esitati konkreetsed ettepanekud, kuidas mitmekesistada energiavarustust, et täielikult eemalduda Venemaa energiaimpordist turvalisel, taskukohasel ja kestlikul viisil. Sellest ajast alates on gaasitarnete mitmekesistamine Venemaa impordist eemaldumiseks olnud märkimisväärselt edukas. Kuna Venemaa maagaasi tuleb liitu ikka veel märkimisväärses koguses, kuulutas komisjon 6. mail 2025 välja tegevuskava „REPowerEU“ Venemaa energia impordi lõpetamiseks. See on seadusandlik ettepanek Venemaa gaasi impordi järk-järgult täielikuks lõpetamiseks ning praeguse energiasõltuvuse raamistiku parandamiseks.
(2)Mitmed näited teatamata ja põhjendamata tarnevähendustest ja tarnekatkestustest juba enne täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse ning energia kasutamisest relvana Venemaa Föderatsiooni poolt sissetungist alates osutavad sellele, et Venemaa Föderatsioon kasutas süstemaatiliselt sõltuvust Venemaa gaasitarnetest liidu majanduse kahjustamiseks. See avaldab tõsist kahjulikku mõju liikmesriikide ja liidu üldisele majandusjulgeolekule. Seepärast ei saa liit Venemaa Föderatsiooni ja selle energiaettevõtjaid enam pidada usaldusväärseteks kaubanduspartneriteks.
(3)2006. aasta jaanuaris peatas Venemaa oma maagaasi tarned Bulgaariasse ja teistesse Kagu-Euroopa riikidesse keset külmalainet, mis tõi kaasa hinnatõusu ning ähvardas inimesi kahjustada või kahjustas neid. 6. jaanuaril 2009 peatas Venemaa jällegi täielikult gaasi edastamise läbi Ukraina; see mõjutas 18 liikmesriiki, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas. See tarnehäire põhjustas tõsise häiringu piirkonna gaasiturgudel ning kogu liidus. Mõningad liikmesriigid ei saanud üldse maagaasi peaaegu 14 päeva jooksul, mistõttu nad olid sunnitud peatama koolide ja tehaste kütmise ning pidid välja kuulutama eriolukorra. 2014. aastal tungis Venemaa ebaseaduslikult Krimmi ja annekteeris selle, peatas seal Ukraina gaasi tootmise ja vähendas gaasitarneid mitmesse liikmesriiki, kes olid teatanud, et tarnivad gaasi Ukrainasse; see põhjustas turuhäireid ja hinnatõusu ning kahjustas majandusjulgeolekut. Minevikus on komisjon mitmel korral uurinud Vene riigi kontrolli all olevat monopoolset eksportijat Gazpromi võimalike liidu konkurentsieeskirjade rikkumise suhtes ning Gazprom on seejärel muutnud oma tegevust turul, et reageerida komisjoni väljendatud konkurentsiprobleemidele 22 . Gazprom. Kõnealused konkurentsiga seotud probleemid seisnesid mitmel juhul Gazpromi gaasitarnelepingutes sätestatud territoriaalsetes piirangutes, millega keelati gaasi edasimüük oma riigist välja, 23 samuti tõendites, et Gazprom kasutas ebaõiglast hinnakujundust ja tegi energiatarned sõltuvaks poliitilistest järeleandmistest osaleda Venemaa torujuhtme projektides või kontrolli saamisest liidu energiavarade üle.
(4)Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõda Ukraina vastu alates 2022. aasta veebruarist ja sellele järgnenud gaasitarnete vähendamise kasutamine relvana koos turgude manipuleerimisega gaasivoogude tahtliku katkestamise läbi on teinud selgeks liidu ja tema liikmesriikide haavatavused ja sõltuvused, millel on selge potentsiaal avaldada otsest ja tõsist mõju liidu gaasituru toimimisele, liidu majandusele ja tema olulistele julgeolekuhuvidele, samuti võib see avaldada otsest kahjulikku mõju liidu kodanikele, kuna energiavarustushäired võivad kahjustada kodanike tervist või elu. Tõendid näitavad, et riigi kontrolli all olev ettevõtja Gazprom manipuleeris tahtlikult liidu energiaturge, et energia hindu üles viia. Enne sissetungi jäeti suurte, Gazpromi kontrolli all olnud liidu maa-aluste hoidlate täituvus enneolematult madalale tasemele ning Venemaa ettevõtjad vähendasid müüki liidu gaasbörsidel 24 ja lõpetasid täielikult oma müügiplatvormide kasutamise; see mõjutas lühiajalisi turge ning halvendas juba niigi vähenenud tarne olukorda, mis tekkis pärast Venemaa ebaseaduslikku sisstungi Ukrainasse. Alates 2022. aasta märtsist on Venemaa süstemaatiliselt peatanud või vähendanud maagaasitarneid liikmesriikidesse, mis põhjustas märkimisväärseid häireid liidu gaasiturul. See mõjutas eelkõige tarneid liitu Yamali torujuhtme kaudu, tarneid Soome ning Nord Stream 1 torujuhtme kaudu tulevaid tarneid, mille puhul Gazprom kõigepealt vähendas vooge ja lõpuks sulges tarned torujuhtme kaudu.
(5)Venemaa poolt gaasitarnete relvana kasutamine ja turuga manipuleerimine gaasivoogude tahtlike katkestuste kaudu tõi liidus kaasa energiahindade järsu tõusu, mis jõudis 2022. aastal enneolematule tasemele, kus hinnad olid kuni kaheksa korda suuremad kui eelmiste aastate keskmine. Sellest tulenev vajadus leida alternatiivseid gaasitarneallikaid, muuta tarneteid, täita hoidlad talveks ja leida lahendused liidu gaasitaristu ülekoormuse probleemile tekitas 2022. aastal suure hinnavolatiilsuse ja enneolematu hinnatõusu.
(6)Erakordselt kõrged gaasihinnad tõid kaasa kõrged elektrihinnad ja muude energiatoodete hinnatõusu, mille tagajärjeks oli püsivalt kõrge inflatsioon. Kõrgetest energiahindadest põhjustatud sügav majanduskriis, mis tõi paljudes liikmesriikides kaasa negatiivsed kasvumäärad, ohustas liidu majandust, vähendas tarbijate ostujõudu ja suurendas tootmiskulusid, eelkõige energiakulusid; see seadis ohtu sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse ning isegi inimeste elu või tervise. Tarnekatkestused põhjustasid ka väga tõsiseid probleeme liidu energiavarustuskindlusele, mistõttu olid üksteist liikmesriiki sunnitud välja kuulutama ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 25 kohastest energiakriisi tasemetest. Venemaa kasutas selle kriisi ajal liidu sõltuvust ära ning turuga manipuleerimine võimaldas tal järelejäänud energiakaubandusest Euroopaga saada rekordiliselt suurt kasumit – gaasiimpordist saadud tulu oli veel 2024. aastal 15 miljardit eurot. Seda tulu võidi kasutada liidu vastu suunatud ja selle majandusjulgeolekut kahjustanud jätkuvate majandusrünnete rahastamiseks. Nimetatud tulu võidi kasutada ka selleks, et rahastada Ukraina-vastast agressioonisõda, mis kujutab endast suurt ohtu Euroopa poliitilisele ja majanduslikule stabiilsusele.
(7)Hiljutine kriis näitas, et usaldusväärsed kaubandussuhted energiatooteid tarnivate partneritega on üliolulised turu stabiilsuse säilitamiseks, samuti inimeste elu ja tervise ning liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, eelkõige seetõttu, et liit sõltub suurel määral kolmandatest riikidest pärineva energia impordist. Jätkuvad energiatarned Venemaalt tekitaksid liidule pidevaid majandus- ja julgeolekuriske ning seega ei suurendaks tarnekindlust, vaid vähendaks seda. Isegi sõltuvus väiksemast Venemaa gaasi impordimahust võib juhul, kui Venemaa seda kuritarvitab, märkimisväärselt moonutada hinnadünaamikat, isegi kui see toimub vaid ajutiselt, ning häirida energiaturge, eriti neis piirkondades, mis sõltuvad endiselt märkimisväärselt Venemaalt pärit impordist. Võttes arvesse turuga manipuleerimise ja tarnehäirete pikaajalist ja järjepidevat mustrit ning asjaolu, et Venemaa valitsus on järjekindlalt kasutanud gaasikaubandust relvana pigem poliitika- kui kaubanduseesmärkide saavutamiseks, on asjakohane võtta meetmeid, et vähendada liidu jätkuvat haavatavust, mis tuleneb Venemaa Föderatsiooni maagaasi impordist torujuhtmete kaudu ja veeldatud maagaasi impordist.
(8)Käesoleva määruse artiklites 3 ja 5 sätestatud rahvusvaheliste tehingute piirangud on kooskõlas liidu välistegevusega muudes valdkondades, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 3. Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelised suhted on viimastel aastatel ja eelkõige alates 2022. aastast oluliselt halvenenud. Suhete halvenemise põhjuseks on rahvusvahelise õiguse jõhker eiramine Venemaa Föderatsiooni poolt ning eelkõige Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu. Alates 2014. aasta juulist on liit vastusena Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastasele tegevusele järk-järgult kehtestanud piiravaid meetmeid Venemaa Föderatsiooniga peetava kaubavahetuse suhtes. Liidul on Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu ning eelkõige 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXI artikli (julgeolekuerandid) ja Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud analoogsete erandite alusel lubatud jätta Venemaa Föderatsioonist imporditud kaupadele kohaldamata soodustused, mida antakse teistest riikidest imporditud samasugustele toodetele (enamsoodustusrežiim). Seega võib liit kehtestada keelde või piiranguid Venemaa Föderatsiooni territooriumilt imporditavate kaupade suhtes, kui liit leiab, et sellised meetmed, mis on võetud liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes rahvusvahelistes suhetes valitseva kriisiolukorra ajal, on vajalikud liidu oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.
(9)Energiajulgeoleku tugevdamiseks ja säilitamiseks liidus on väga oluline veeldatud maagaasi impordivõimekuse mitmekesistamine. Märkimisväärset osa sellest võimekusest kontrollivad Venemaa ettevõtjad üle kümneaastaste pikaajaliste lepingute kaudu, mis tekitab riski, et nende lepingutega reserveeritud võimekusega seotud õigusi võidakse kasutada alternatiivsetest allikatest pärit impordi takistamiseks liigse varuvõimekuse soetamise kaudu. Sarnased tavad võivad seada liidu energiaturud pikaajaliselt Venemaa ettevõtjate mõju alla; viimased on varem näidanud, et nad suudavad olemasolevaid sõltuvussuhteid kasutades märkimisväärselt liidu turge moonutada. Varasemad liigsete gaasivarude soetamise juhtumid on toonud kaasa olulised turumoonutused ja hinnatõusu ning seadnud ohtu kriitilise tähtsusega varustuskindluse meetmed 26 . Arvestades veeldatud maagaasi eeldatavat tähtsat rolli alternatiivse energiavarustuse tagamisel, on oluline täiendada gaasi impordi keeldu keeluga osutada Venemaa ettevõtjatele LNG terminali teenuseid. Selleks et aidata liikmesriikidel lõpetada sõltuvus Venemaa gaasitarnetest ja tagada veeldatud maagaasi tõhus importimine alternatiivsetest allikatest, on oluline hoida ära olukord, kus LNG terminali teenuseid kasutavad Venemaa kliendid saavad vajalikku imporditaristut blokeerida. Seepärast tuleks alates 1. jaanuarist 2026 keelata LNG terminali pikaajaliste teenuste osutamine Venemaa ettevõtjatele või Venemaa kontrolli all olevatele ettevõtjatele. Teenused, mida osutatakse enne 17. juunit 2025 sõlmitud lepingu alusel, tuleks keelata alates 1. jaanuarist 2028. See peaks võimaldama terminali võimekuse ümberjaotamist alternatiivsetele veeldatud maagaasi tarnijatele ja tugevdama liidu energiaturu vastupidavust.
(10)Komisjon on hoolikalt hinnanud, millist mõju võib liidule ja selle liikmesriikidele avaldada keeld importida Venemaalt maagaasi ja osutada Venemaa ettevõtjatele LNG terminali teenuseid. Alates 2022. aastast on tehtud ettevalmistavat tööd ja avaldatud mitu üksikasjalikku analüüsi Venemaa gaasi impordi täieliku järkjärgulise lõpetamise tagajärgede kohta 27 ning komisjon tugines ka arvukatele konsultatsioonidele sidusrühmade, välisekspertide ja ametitega ning uuringutele Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise mõju kohta. Komisjoni analüüs näitas, et kui Venemaa maagaasi import lõpetatakse etappide kaupa, koordineeritult ja hästi ettevalmistatult solidaarsuse vaimus, on selle mõju energiahindadele liidus tõenäoliselt vähene ning et see suurendab, mitte ei ohusta liidu varustuskindlust, kuna liidu turgudelt lahkub ebausaldusväärne kaubanduspartner. Nagu on sätestatud „REPowerEU“ tegevuskavas, on kava „REPowerEU“ rakendamine juba vähendanud sõltuvust Venemaa tarnetest, näiteks tänu gaasinõudluse vähendamise või taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamise meetmetele, samuti tänu aktiivsele toetusele energiavarustuse mitmekesistamiseks ja ELi läbirääkimispositsiooni parandamisele gaasi ühisostude kaudu. Mõju hindamine näitas ka, et mitmekesistamispoliitika eelnev kooskõlastamine võib hoida ära kahjuliku mõju hindadele või tarnetele 28 .
(11)Kavandatav määrus on täielikult kooskõlas liidu strateegiaga vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist seeläbi, et tõhustatakse süsinikuheite vähendamist ja laiendatakse liidus kiiresti puhta energia tootmist. Nagu on märgitud „REPowerEU“ tegevuskavas, on kava „REPowerEU“ rakendamine juba andnud tulemuseks märkimisväärse gaasi impordi vähenemise aastatel 2022–2024 – üle 60 miljardi kuupmeetri aastas –, mis on võimaldanud liidul vähendada sõltuvust Venemaa tarnetest. See saavutati tänu meetmetele, millega vähendati gaasinõudlust ning hoogustati rohepööret tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuse kiirema kasutuselevõtuga, mis suurendas märkimisväärselt taastuvate energiaallikate osakaalu energiaallikate jaotuses, ning tänu aktiivsele toetusele energiavarustuse mitmekesistamiseks ja ELi läbirääkimispositsiooni parandamisele gaasi ühisostude kaudu. Lisaks peaksid energiasüsteemi täielik ümberkujundamine ning taskukohase energia hiljutise tegevuskava ja muude meetmete täielik rakendamine, eelkõige investeeringud energiamahukatele toodetele alternatiivi pakkuvate vähese süsinikuheitega toodete, näiteks väetiste tootmisse, aitama asendada 2030. aastaks kuni 100 miljardit kuupmeetrit maagaasi. See muudab Venemaa Föderatsioonist gaasi importimise järkjärgulise lõpetamise lihtsamaks.
(12)Kooskõlas Versailles’ deklaratsiooniga ja kava „REPowerEU“ käsitleva teatisega on suur hulk gaasiimportijaid oma gaasitarned Venemaalt juba lõpetanud või neid oluliselt vähendanud. Nagu on märgitud mõjuhinnangus, saab kehtivate tarnelepingute kohaseid allesjäänud gaasikogused järk-järgult vähendada, ilma et see avaldaks märkimisväärset majanduslikku mõju või ohustaks varustuskindlust, kuna maailma gaasiturul on piisavalt alternatiivseid tarnijaid, liidu gaasiturg on hästi ühendatud ja on olemas piisav imporditaristu 29 .
(13)Lühiajalised lepingud, st lepingud, mis käsitlevad üht või mitut maagaasitarnet ja mille kestus on vähem kui üks aasta, puudutavad väiksemaid mahtusid kui suured mitmeaastased tarnelepingud Venemaa ettevõtjatega. Need kehtivad lepingud lõpevad igal juhul varsti pärast käesoleva määruse jõustumist. Seega tundub, et kehtivatest lühiajalistest lepingutest tulenev oht majandusjulgeolekule on väike. Seepärast on asjakohane vabastada kehtivad lühiajalised lepingud kohesest impordikeelust ja võimaldada üleminekuetappi kuni 17. juunini 2026.
(14)Samuti tuleks ette näha erand alates 1. jaanuarist 2026 kohalduvast gaasi impordi keelust kehtivate pikaajaliste tarnelepingute puhul. Pikaajalised lepingud sõlminud importijad vajavad alternatiivsete tarneteede ja -allikate leidmiseks tavaliselt rohkem aega kui lühiajaliste lepingute omanikud, seda ka seetõttu, et pikaajaliste lepingutega on tavaliselt ette nähtud aja jooksul oluliselt suuremate mahtude tarnimine kui lühiajaliste lepingutega. Seepärast tuleks kehtestada üleminekuperiood, et anda pikaajaliste lepingute omanikele piisavalt aega oma tarnete mitmekesistamiseks korrapärasel viisil.
(15)Hiljutised Venemaa Föderatsioonist lähtuvate tarneteede muutused mõjutavad konkreetselt mõningaid sisemaariike, mida praegu veel varustatakse Venemaa torugaasiga kehtivate pikaajaliste tarnelepingute alusel, seda seetõttu, et alternatiivseid tarneteid lepinguliste gaasikoguste transportimiseks on vähe või need puuduvad üldse. Olukorra parandamiseks tagavad teiste liikmesriikide tarnijad praegu nendele riikidele torugaasi tarnimise Venemaa Föderatsiooni tarnijatega sõlmitud lühiajaliste tarnelepingute alusel, kasutades ülekoormuseta ühenduspunkte. Selle väga eripärase olukorra tõttu tuleks uute tarnijate leidmiseks vajalikku üleminekuaega kohaldada ka nende lühiajaliste tarnelepingute suhtes, mis on sõlmitud Venemaa Föderatsiooni tarnijatega, kes varustavad sisemaariike, mida mõjutavad muutused Venemaa gaasi tarneteedes.
(16)Kuigi näib olevat põhjendatud, et kehtivate varasemate lepingute suhtes keeldu kohe ei kohaldata, ei tohiks sellist erandit kohaldada kõigi lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist. Venemaa tarnijad võivad soovida kasutada käesoleva ettepaneku avaldamise ja keelu jõustumise vahele jäävat aega selleks, et suurendada praeguseid tarneid, sõlmides uusi lepinguid, suurendades olemasolevate lepingute muutmise kaudu mahte või kasutades kehtivate lepingute kohast paindlikkust. Tagamaks, et kavandatava määruse tulemusena import Venemaalt mitte ei kasva, vaid väheneb, tuleks määrusesse lisada meetmed, mille abil hoida ära n-ö võidujooks uutele Venemaa gaasi impordikogustele käesoleva ettepaneku vastuvõtmise ja keelu jõustumise vahelisel ajal. Riigipead võtsid kohustuse gaasitarned järk-järgult lõpetada juba 2022. aasta märtsis; seda kohustust uuendati „REPowerEU“ strateegias, kavas „REPowerEU“ ja „REPowerEU“ tegevuskavas. Hiljemalt alates käesoleva määruse ettepaneku avaldamise kuupäevast ei ole pärast seda kuupäeva sõlmitud lepinguid enam asjakohane käsitada varasemate lepingutena. Pärast 17. juunit 2025 sõlmitud lepingute puhul ei tohiks seetõttu kohaldada kehtivate lühi- ja pikaajaliste lepingute suhtes kohaldatavaid erakorralisi üleminekusätteid.
(17)Selleks et hoida ära olukorda, kus kehtivate tarnelepingutega ettenähtud impordimahud mitte ei vähene, vaid suurenevad, tuleks kehtivate tarnelepingute muudatusi käesoleva määruse kohaldamisel käsitada uute lepingutena ning üleminekuperioodi ei tohiks kohaldada juhtudel, kui impordimahtusid suurendatakse lepingukohast paindlikkust kasutades.
(18)Käesoleva määrusega kehtestatakse selge õiguslik keeld importida Venemaa maagaasi; tegemist on liidu suveräänse aktiga, mis ei sõltu gaasiimportijate tahtest ja millega muudetakse Venemaa maagaasi import ebaseaduslikuks, st sellel on vahetu õiguslik mõju ja liikmesriikidel ei ole keelu kohaldamisel kaalutlusõigust.
(19)Erinevalt muudest kaupadest on maagaas homogeenne kaup, millega kaubeldakse suurtes kogustes ja mida müüakse hulgimüügi tasandil sageli mitu korda edasi. Võttes arvesse, et maagaasi päritolu kindlakstegemine on eriti keerukas, ja pidades silmas, et Venemaa tarnijad võivad püüda käesoleva määruse järgimisest kõrvale hoida, näiteks müües vahendajate kaudu, kasutades ümberlaadimist või transporti teiste riikide kaudu, tuleks käesoleva määrusega ette näha tõhus raamistik liitu imporditava maagaasi tegeliku päritolu ja ekspordikoha kindlakstegemiseks.
(20)Eelkõige peaksid maagaasi importijad olema kohustatud esitama tollile kogu teabe, mis on vajalik liitu imporditava maagaasi päritolu ja ekspordikoha kindlakstegemiseks ning otsustamaks, kas imporditav gaas kuulub üldise keelu või mõne selle erandi alla. Kuna lepingutingimused, millega on kindlaks määratud tolli tehtava hindamise seisukohast olulised elemendid, on sageli keerukad, tuleks tollile anda õigus nõuda importijatelt üksikasjalikku lepinguteavet, sealhulgas kogu tarnelepingut, välja arvatud hinnateavet, kui see on vajalik, et mõista teatavate tingimuste konteksti või viiteid muudele lepingusätetele. Määrus peaks sisaldama eeskirju, millega tagatakse asjaomaste ettevõtjate ärisaladuste tõhus kaitse.
(21)Toll peaks tegema koostööd reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja komisjoniga, et rakendada käesoleva määruse sätteid ja vahetada asjakohast teavet, eelkõige seoses selliste erandite hindamisega, mis võimaldavad Venemaa maagaasi importi pärast 1. jaanuari 2026. Tollil, reguleerivatel asutustel, pädevatel asutustel ja ACERil peaksid olema vajalikud vahendid ja andmebaasid, et tagada vajaduse korral asjakohase teabe vahetamine riigiasutuste ja eri liikmesriikide asutuste vahel. ACER peaks andma oma eksperditeadmistega panuse rakendamise järelevalve protsessi. Vajalike koostalitlusvõimeliste ühiste infosüsteemide loomise hõlbustamiseks võivad komisjon ja liikmesriigid uurida võimalusi kasutada Sisejulgeolekufondi eelarvet. Toll peaks teavitama reguleerivaid asutusi, riiklikku pädevat asutust ja komisjoni kord kuus Venemaa gaasi impordi olukorda puudutavatest põhiaspektidest (nt pikaajaliste või lühiajaliste lepingute alusel imporditud kogused, sissevoolupunktid ja lepingupartnerid).
(22)Venemaa on oluline gaasieksportija ja tal ei ole varem olnud märkimisväärset rolli gaasitransiidiriigina. See on tingitud mitmest tegurist, nagu taasgaasistamise taristu puudumine, torujuhtme kaudu liikuva gaasi kaubanduse korraldamine Venemaal ekspordimonopoli poolt, Venemaa gaasiettevõtjate ärimudelid, mis ei põhine transiidi korraldamisel, ja Venemaa geograafiline asukoht. Seetõttu pärineb Venemaa Föderatsiooni ja liidu vaheliste ühenduspunktide kaudu imporditav maagaas tavaliselt Venemaa Föderatsioonist või on sealt otse või kaudselt eksporditud. Sama kehtib liidu ja Serbia vaheliste ühenduspunktide kaudu imporditava gaasi kohta, kuna Serbia saab tehnilistel põhjustel liitu eksportida ainult Venemaalt pärit gaasi. Seepärast ja võttes arvesse Venemaa tarnijate ajendeid impordikeelust kõrvale hoida, peaksid tolliasutused juhul, kui gaasi imporditakse Venemaa või Serbia ühenduspunktide kaudu, nõudma selgeid ja üheselt mõistetavaid tõendeid gaasi pärinemise kohta mujalt kui Venemaalt või selle ekspordikoha kohta. Esitatud dokumendid peaksid võimaldama kindlaks teha imporditud gaasi teekonna kuni tootmiskohani.
(23)Kogemus, mis saadi Ukraina kaudu toimuvate gaasitarnete teatatud järkjärgulisel lõpetamisel, on näidanud, et hea ettevalmistus ja koordineerimine solidaarsuse vaimus võimaldab tõhusalt ära hoida turuhäireid või varustuskindluse probleeme, mis võivad tuleneda gaasitarnijate vahetamisest. Selleks et valmistuda koordineeritud viisil Venemaa gaasi impordi täielikuks järkjärguliseks lõpetamiseks 2028. aastal ja anda turule piisavalt aega sellega seotud muutuste ennetamiseks, ilma et see ohustaks gaasivarustuskindlust või mõjutaks märkimisväärselt energiahindu, peaksid liikmesriigid koostama riiklikud mitmekesistamiskavad ja esitama need 1. märtsiks 2026. Nendes kavades tuleks kirjeldada kavandatud riikliku või piirkondliku tasandi meetmeid, millega vähendada nõudlust, edendada taastuvenergia tootmist ja tagada alternatiivsed tarned, samuti tuleks neis kavades kirjeldada võimalikke tehnilisi või regulatiivseid tõkkeid, mis võivad mitmekesistamisprotsessi raskendada. Kuna mitmekesistamisprotsess võib nõuda meetmete koordineerimist riikide, piirkondade või liidu tasandil, peaks komisjon riiklikke mitmekesistamiskavasid hindama ja andma vajaduse korral soovitusi kohanduste tegemiseks.
(24)Versailles’ deklaratsioonis kohustusid liikmesriikide juhid lisaks maagaasi tarnetele järk-järgult lõpetama ka muud energiatarned Venemaalt, eelkõige naftatarned. Kuigi sanktsioonid Venemaalt pärit nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks on juba kehtestatud ja naftaimport on märkimisväärselt vähenenud, võib Venemaa nafta impordi edasine järkjärguline lõpetamine nõuda konkreetseid ettevalmistavaid meetmeid ja koordineerimist naaberriikidega. Seepärast peaksid liikmesriigid koostama ka naftat käsitlevad riiklikud mitmekesistamiskavad, mille kohta komisjon võib esitada soovitusi.
(25)2022. ja 2023. aasta gaasikriisi ajal saadud kogemused näitavad, et liidu gaasitarnete jälgimiseks on väga oluline põhjalik teave tarneolukorra ja võimalike tarnesõltuvuste kohta. Seepärast peaksid Venemaa gaasi importijad, kes kasutavad käesolevas määruses sätestatud erandeid, esitama komisjonile kogu teabe, mis on vajalik gaasikaubanduse võimalike riskide tõhusaks hindamiseks. See teave peaks sisaldama asjaomaste gaasitarnelepingute peamisi näitajaid või isegi terveid tekstiosi, välja arvatud hinnateavet, kui see on vajalik, et mõista teatavate klauslite konteksti või viiteid lepingu muudele sätetele. Komisjon peaks gaasitarnete jälgimisel liidus võtma arvesse ka tolli esitatud teavet impordi kohta ja riiklikes mitmekesistamiskavades sisalduvat teavet. Komisjon peaks korrapäraselt teavitama määrusega (EL) 2017/1938 loodud gaasikoordineerimisrühma järkjärgulisest impordi lõpetamise protsessist liidu tasandil ja esitama Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise kohta iga-aastase aruande, millele võib lisada konkreetseid liidu soovitusi ja meetmeid impordi järkjärgulise lõpetamise protsessi kiirendamiseks.
(26)Liikmesriigid ja liit peaksid tegema käesoleva määruse rakendamisel tihedat koostööd. Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni viimase aja tava ühepoolselt muuta kokkulepitud kohtu- ja vahekohtumenetlusi viisil, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise tavaõigusega ega liikmesriikide ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsete investeerimislepingutega, tuleneb rahvusvahelisest õigusest, et mõjutatud ettevõtjaid ja liikmesriike ei saa võtta vastutusele kohtuotsuste, vahekohtuotsuste, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vahekohtuotsuste või muude kohtuotsuste alusel, mis on vastu võetud rahvusvahelise tavaõiguse või kahepoolse investeerimislepingu kohaselt ebaseaduslike menetluste alusel ning mille vastu asjaomasel isikul või liikmesriigil ei ole asjaomases jurisdiktsioonis tõhusat juurdepääsu õiguskaitsevahenditele. Seoses võimalike investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise juhtumitega seotud finantskohustustega viidatakse vajaduse korral määrusele (EL) nr 912/2014 30 .
(27)Liit on loonud tugeva õigusraamistiku, et tagada igal ajal gaasivarustuskindlus ja tegeleda võimalike tarnekriisidega koordineeritult; see hõlmab muu hulgas liikmesriikide kohustust näidata gaasi vajavate naaberriikide suhtes üles solidaarsust tõhusal ja operatiivsel viisil. Komisjon peaks liidu, piirkondade ja liikmesriikide tasandil pidevalt jälgima gaasitarnetega seotud tururiske, mis tulenevad gaasikaubandusest Venemaaga. Äkiliste ja oluliste muutuste korral, mis ohustavad tõsiselt ühe või mitme liikmesriigi varustuskindlust, on asjakohane anda komisjonile õigus võtta vajalikke erakorralisi meetmeid, millega ta annab ühele või mitmele liikmesriigile loa mitte kohaldada käesolevas määruses sätestatud maagaasi või veeldatud maagaasi impordi keeldu. Selline luba peaks olema ajaliselt piiratud ja komisjoni rakendusotsusega võib kehtestada teatavad lisatingimused tagamaks, et igasugune kohaldamise peatamine piirdub rangelt ohu kõrvaldamisega. Komisjon peaks sellise ajutise loa kohaldamist tähelepanelikult jälgima.
(28)Kavandatud meetmetes on täielikult arvesse võetud energiasolidaarsuse põhimõtet. Kokkupuude Venemaa gaasi impordiga on liikmesriigiti erinev ja paljud liikmesriigid on juba võtnud meetmeid Venemaa gaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Käesoleva määruse ettepanekuga tagatakse kogu ELis ühtlustatud lähenemisviis Venemaa gaasi impordi järkjärgulisele lõpetamisele, säilitades liikmesriikidevahelise solidaarsuse.
(29)Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud võimaliku gaasisõltuvuse jälgimisega, ei suuda liikmesriigid koordineeritult ja ilma turu killustamise riskita piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini ja tõhusamalt saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(30)Võttes arvesse, kui oluline on, et liit lõpetaks viivitamata järk-järgult edasise majandusliku sõltuvuse Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega nähakse ette raamistik, mille abil tõhusalt kõrvaldada liidu kokkupuude Venemaa Föderatsiooniga toimuvast gaasikaubandusest tulenevate märkimisväärsete riskidega kaubandusele ja julgeolekule, ning sellega nähakse ette:
a) etapiviisiline keeld importida Venemaa Föderatsioonist maagaasi ja osutada LNG terminali teenuseid;
b) eeskirjad selle keelu tulemuslikuks rakendamiseks ja järgimise jälgimiseks ning Venemaalt pärit nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks;
c) sätted liidu energiavarustuskindluse paremaks hindamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)„maagaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1788 31 artikli 2 punktis 1 määratletud ja kombineeritud nomenklatuuri koodide 2711 11 00 ja 2711 21 00 all osutatud maagaas;
2)„veeldatud maagaas (LNG)“ – kombineeritud nomenklatuuri koodi 2711 11 00 all osutatud veeldatud maagaas;
3)„gaasilises olekus maagaas“ – kombineeritud nomenklatuuri koodi 2711 21 00 all osutatud maagaas;
4)„pikaajaline tarneleping“ – maagaasi tarnimist käsitlev pikema kui üheaastase kehtivusajaga leping, välja arvatud tuletisinstrument;
5)„lühiajaline tarneleping“ – maagaasi tarnimist käsitlev lühema kui üheaastase kehtivusajaga leping, välja arvatud tuletisinstrument;
6)„sisemaariik“ – täielikult maismaaga ümbritsetud riik, millel ei ole otsest juurdepääsu merele;
7)„importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud, et kolmandast riigist pärit maagaas tuuakse liidu tolliterritooriumile või lastakse muul viisil liidu turule;
8)„toll“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 32 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;
9)„pädev asutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 33 artikli 2 punktis 7 määratletud pädev asutus;
10)„reguleeriv asutus“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 76 lõike 1 kohaselt määratud reguleeriv asutus;
11)„kontroll“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 55 määratletud kontroll;
12)„LNG terminali pikaajalised teenused“ – maagaasi veeldusjaamade haldurite poolt klientidele üle üheaastaste lepingute alusel osutatavad teenused, eelkõige veeldatud maagaasi mahalaadimine, hoiustamine, väljasaatmine, sildumine (lastimine ja lossimine), taasgaasistamine, gasifitseeritud maagaasi uuesti veeldamine, veokitele laadimine ja punkerdamine, kaasa arvatud taasgaasistamiseks ja sellele järgnevaks ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud tugiteenused ja ajutine hoiustamine;
13)„ühenduspunkt“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 63 määratletud ühenduspunkt;
14)„sissevoolupunkt“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 61 määratletud sissevoolupunkt;
15)„virtuaalne kauplemispunkt“ – direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktis 59 määratletud virtuaalne kauplemispunkt;
16)„lepingulised kogused“ – maagaasikogused, mida ostja või importija on kohustatud ostma ning müüja või eksportija on kohustatud tarnima vastavalt tarnelepingule, välja arvatud kogused, mis tulenevad lepingu kohandamisest, näiteks korvamiskogused, puudujäägi kompenseerimine või muud lepingu tingimuste kohased koguselised muudatused; pikaajaliste tarnelepingute puhul tähendavad need iga-aastast lepingulist kogust;
17)„korvamiskogused“ – maagaasikogused, mida ostjal või importijal on õigus või kohustus järgnevatel perioodidel vastu võtta ja nende eest tasuda, järgides minimaalseid võta-või-maksa nõudeid, ning millega korvatakse pikaajalise tarnelepinguga ette nähtud, kuid varasematel perioodidel saamata jäänud kogused;
18)„tarnegraafik“ – gaasitarnelepingu poolte vahel kokkulepitud ajakava või kava, milles määratakse kindlaks gaasikogused, mille müüja või eksportija peab tarnima ja mille ostja või importija saab kindlaksmääratud ajavahemike jooksul, sealhulgas tarneaeg, tarnekoht ja tarnetingimused, nagu on sätestatud tarnelepingus või sellega seotud töökorras;
19)„registreerimine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1789 34 artikli 2 punktis 8 määratletud registreerimine;
20)„nafta“ – toornafta, maagaasi kondensaat, rafineerimistehase lähteaine, lisaained, oksügenaadid ja muud süsivesinikud ning CN-koodide 2709 ja 2710 alla kuuluvad naftasaadused.
II PEATÜKK
VENEMAA FÖDERATSIOONIST PÄRIT MAAGAASI IMPORDI ETAPIVIISILINE KEELUSTAMINE
Artikkel 3
Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasi impordi keelustamine
1. Alates 1. jaanuarist 2026 on keelatud Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasilises olekus maagaasi import torujuhtmete kaudu, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõnda artiklis 4 sätestatud erandit.
2. Alates 1. jaanuarist 2026 on keelatud Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava veeldatud maagaasi import, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõnda artiklis 4 sätestatud erandit.
Artikkel 4
Üleminekuetapp kehtivate tarnelepingute puhul
1. Kui importija suudab tollile tõendada, et artiklis 3 osutatud maagaasi import toimub lühiajalise tarnelepingu alusel, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2025 ja mida ei ole pärast nimetatud kuupäeva muudetud, kohaldatakse artiklit 3 alates 17. juunist 2026.
2. Kui importija suudab tollile tõendada, et artiklis 3 osutatud maagaasi import
a) toimub lühiajalise tarnelepingu alusel ja tarnitakse sisemaariigi ühenduspunkti ning
b) on olemas pikaajaline tarneleping, mille alusel imporditakse torujuhtmete kaudu selle sisemaariigi virtuaalsesse kauplemispunkti gaasilises olekus maagaasi, mis pärineb Venemaa Föderatsioonist või eksporditakse sealt otse või kaudselt, ning see leping sõlmiti enne 17. juunit 2025 ja seda ei ole pärast seda kuupäeva muudetud,
siis kohaldatakse artiklit 3 alates 1. jaanuarist 2028.
3. Kui importija suudab tollile tõendada, et artiklis 3 osutatud maagaasi import toimub pikaajalise tarnelepingu alusel, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2025 ja mida ei ole pärast seda kuupäeva muudetud, kohaldatakse artiklit 3 alates 1. jaanuarist 2028.
4. Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuva impordi kogused ei tohi ületada lepingulisi koguseid.
Artikkel 5
Keeld osutada Venemaa klientidele LNG terminali pikaajalisi teenuseid
Alates 1. jaanuarist 2026 on ELis keelatud LNG terminali pikaajaliste teenuste osutamine Venemaa Föderatsioonis asutatud ettevõtjatele või Venemaa Föderatsioonis asuvate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute kontrolli all olevatele ettevõtjatele.
Artikkel 6
Üleminekuetapp kehtivate lepingute kohaste LNG terminali teenuste puhul
Kui LNG terminali pikaajaliste teenuste osutaja suudab tollile tõendada, et neid teenuseid osutatakse lepingu alusel, mis on sõlmitud enne 17. juunit 2025 ja mida ei ole pärast seda kuupäeva muudetud, kohaldatakse artiklit 5 alates 1. jaanuarist 2028.
III PEATÜKK
ASJAKOHASE TEABE ESITAMINE JA VAHETAMINE
Artikkel 7
Asjakohase teabe esitamine importijate poolt
1. Maagaasi importijad esitavad tollile kogu asjakohase teabe, mis on vajalik artiklite 3 ja 4 rakendamiseks, eelkõige asjakohased tõendid, mille alusel kontrollida, kas maagaas pärineb Venemaa Föderatsioonist või on sealt otse või kaudselt eksporditud.
Artikli 4 kohaldamisel esitavad maagaasi importijad tollile ja muudele artiklite 9 ja 10 kohases järelevalves osalevatele asutustele asjakohased tõendid, mille alusel hinnata, kas kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
2. Lõikes 1 osutatud teave peab hõlmama vähemalt kogu järgmist teavet:
a) gaasitarnelepingu sõlmimise kuupäev;
b) gaasitarnelepingu kestus;
c) lepingulised gaasikogused, sealhulgas kõik paindlikkusõigused koguste suurendamiseks või vähendamiseks;
d) gaasitarnelepingu poolte andmed, sealhulgas ELis registreeritud isikute puhul ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number);
e) gaasi tootja ja tootjariik ning vajaduse korral riik, kus gaasi täiendavalt töödeldi;
f) veeldatud maagaasi impordi puhul esimese lastimise sadam;
g) tarnekohad, sealhulgas võimalikud tarnekohaga seotud paindlikkusmeetmed;
h) kõik gaasitarnelepingu muudatused, milles on esitatud muudatuse sisu ja kuupäev, välja arvatud üksnes gaasi hinnaga seotud muudatused.
3. Toll või muud asutused, kes osalevad artiklite 9 ja 10 kohases järelevalves, võivad nõuda üksikasjalikumat teavet, välja arvatud hinnateavet, kui nõutav teave on vajalik selleks, et hinnata, kas artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud. Toll võib eelkõige nõuda, et importijad esitaksid gaasitarnelepingu teatavate sätete teksti täielikul kujul või kogu gaasitarnelepingu teksti, välja arvatud hinnateabe, eriti juhul, kui teatavad lepingutingimused on omavahel seotud või kui täielik teadmine lepingutingimuste sõnastusest on hindamise jaoks otsustava tähtsusega. Kui toll leiab, et esitatud tõendid ei ole veenvad, võib ta keelduda kauba vabasse ringlusse lubamisest.
4. Järgmiste ühenduspunktide kaudu liitu siseneva maagaasi puhul eeldatakse, et see on otse või kaudselt eksporditud Venemaa Föderatsioonist, välja arvatud juhul, kui importija suudab tollile esitada üheselt mõistetavad tõendid selle kohta, et imporditav maagaas on pärit muust riigist kui Venemaa Föderatsioon ja on toimunud selle transiit Venemaa Föderatsiooni kaudu.
a)Imatra (FI/RU);
b)Narva (EE/RU);
c)Värska (EE/RU);
d)Luhamaa (LV/RU);
e)Šakiai (LT/RU);
f)Kotlovka (LT/BY);
g)Kondratki (PL/BY);
h)Wysokoje (PL/BY);
i)Tieterowka (PL/BY);
j)Kobryń (PL/BY);
k)Greifswald (DE/RU);
l)Strandzha 2 (BG) / Malkoclar (TR) – TurkStream;
m)Kiskundorozsma-2 (HU) / Horgos (RS);
n)Kiskundorozsma (HU/RS);
o)Kireevo (BG) / Zaychar (RS);
p)Kalotina (BG) / Dimitrovgrad (RS).
Artikkel 8
Asjakohase teabe esitamine LNG terminali teenuste osutajate poolt
Venemaa Föderatsioonis asuvatele klientidele või Venemaa Föderatsioonis asuvate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute kontrolli all olevatele klientidele LNG terminali teenuste osutajad esitavad tollile asjakohase teabe artiklite 5 ja 6 rakendamiseks.
Artikkel 9
Tõhus järelevalve
Toll ning asjakohasel juhul pädevad asutused ja reguleerivad asutused ning Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) tagavad tõhusa järelevalve II peatüki sätete järgimise üle, kasutades vajaduse korral täielikult oma jõustamisvolitusi, ning teevad tihedat koostööd asjaomaste riiklike asutuste, teiste liikmesriikide asutuste, ACERi või komisjoniga.
Artikkel 10
Teabevahetus
Toll vahetab maagaasi importijatelt saadud teavet reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, ACERi ja komisjoniga niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada käesoleva määruse artiklites 3–6 sätestatud tingimuste täitmise tõhus hindamine. Eri liikmesriikide tolliasutused vahetavad maagaasi importijatelt saadud teavet vajalikul määral ja teevad omavahel koostööd, et hoida ära määruse järgimisest kõrvalehoidmist. Nad kasutavad olemasolevaid vahendeid ja andmebaase, mis võimaldavad asjakohast teavet tõhusalt vahetada oma liikmesriigi ametiasutustega ja teiste liikmesriikide ametiasutustega, või võtavad vajaduse korral sellised vahendid kasutusele.
ACER avaldab 31. augustiks 2026 ja 31. augustiks 2027 käesoleva määruse alusel saadud andmete ja enda valduses oleva teabe põhjal aruande, milles antakse ülevaade Venemaalt pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasi tarnelepingutest ja hinnatakse mitmekesistamise mõju energiaturgudele.
Komisjon ja ACER jagavad tolliga nende valduses olevat asjakohast teavet Venemaa gaasi importi käsitlevate lepingute kohta, kui see on asjakohane, et hõlbustada käesoleva määruse täitmise tagamist.
IV PEATÜKK
RIIKLIKUD MITMEKESISTAMISKAVAD
Artikkel 11
Maagaasi käsitlevad riiklikud mitmekesistamiskavad
1. Liikmesriigid kehtestavad mitmekesistamiskava, milles kirjeldatakse nende gaasitarnete mitmekesistamise meetmeid, vahe-eesmärke ja võimalikke tõkkeid ning mille eesmärk on täielikult lõpetada Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi import 1. jaanuariks 2028, mis on Venemaalt pärineva impordi täieliku keelustamise tähtaeg.
2. Maagaasi käsitlev riiklik mitmekesistamiskava peab sisaldama kogu järgmist teavet:
a) kättesaadav teave Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi impordimahu kohta kehtivate tarnelepingute alusel ning vajaduse korral Venemaa Föderatsioonis asuvate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute poolt lepingu alusel broneeritud LNG terminali teenuste kohta;
b) Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi asendamiseks riigi tasandil kehtestatud ja kavandatud meetmete selge kirjeldus, sealhulgas kogused, mille import kavatsetakse järk-järgult lõpetada, meetmete rakendamise vahe-eesmärgid ja ajakava ning kavandatud võimalused alternatiivsete tarnete ja tarneteede jaoks, kui need on olemas. Sellised meetmed võivad eelkõige sisaldada direktiivi (EL) 2024/718 artikli 43 kohast ELi ühtse platvormi kasutamist, energiaettevõtjate mitmekesistamispüüdluste toetamise meetmeid, koostööd piirkondlikes rühmades, nagu Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm, maagaasi impordile elektrifitseerimisega pakutavate alternatiivide kindlakstegemist, energiatõhususe meetmeid, biogaasi, biometaani ja rohelise vesiniku tootmise hoogustamist, taastuvenergia kasutuselevõttu või nõudluse vabatahtliku vähendamise meetmeid;
c) Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi asendamise võimalike tehniliste, lepinguliste või regulatiivsete tõkete väljaselgitamine ning võimalused nende tõkete ületamiseks.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riiklikud mitmekesistamiskavad 1. märtsiks 2026, kasutades I lisas esitatud vormi.
4. Komisjon hõlbustab vajaduse korral maagaasi käsitlevate riiklike mitmekesistamiskavade koostamist ja rakendamist. Liikmesriigid annavad määruse (EL) 2017/1938 artikli 4 kohaselt loodud gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru kõnealuste kavade ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tehtud edusammudest. Komisjon hindab riiklike mitmekesistamiskavade alusel Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise rakendamist ja annab sellest aru gaasikoordineerimisrühmale, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 13.
Artikkel 12
Naftat käsitlevad riiklikud mitmekesistamiskavad
1. Kui liikmesriikides võetakse vastu Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta importi, kehtestavad nad mitmekesistamiskava, milles nad kirjeldavad oma naftatarnete mitmekesistamise meetmeid, vahe-eesmärke ja võimalikke tõkkeid ning mille eesmärk on lõpetada 1. jaanuariks 2028 Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta import.
2. Naftat käsitlev riiklik mitmekesistamiskava peab sisaldama kogu järgmist teavet:
a) kättesaadav teave Venemaa nafta otsese või kaudse impordi mahu kohta kehtivate tarnelepingute alusel;
b) Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta asendamiseks riigi tasandil kavandatud meetmed, sealhulgas kogused, mille import kavatsetakse järk-järgult lõpetada, meetmete rakendamise vahe-eesmärgid ja ajakava ning võimalused alternatiivsete tarnete ja tarneteede jaoks;
c) Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta asendamise võimalikud tehnilised või regulatiivsed tõkked ning võimalused nende tõkete ületamiseks.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma riiklikud mitmekesistamiskavad 1. märtsiks 2026 kooskõlas II lisas esitatud vormiga / kasutades II lisas esitatud vormi.
4. Komisjon hõlbustab vajaduse korral naftat käsitlevate riiklike mitmekesistamiskavade koostamist ja rakendamist. Liikmesriigid annavad nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ 35 artikli 17 kohaselt loodud nafta koordineerimisrühmale korrapäraselt aru kõnealuste riiklike mitmekesistamiskavade ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tehtud edusammudest.
5. Kui naftat käsitlevas riiklikus mitmekesistamiskavas on kindlaks tehtud risk, et Venemaa nafta impordi järkjärgulise lõpetamise eesmärki ei pruugita 1. jaanuariks 2028 saavutada, võib komisjon pärast kava hindamist esitada asjaomasele liikmesriigile soovituse selle kohta, kuidas impordi järkjärguline lõpetamine õigeaegselt saavutada. Pärast selle soovituse saamist ajakohastab liikmesriik oma mitmekesistamiskava komisjoni soovitust arvesse võttes kolme kuu jooksul.
V PEATÜKK
GAASIVARUSTUSKINDLUSE JÄLGIMINE
Artikkel 13
Määruse (EL) 2017/1938 muutmine
Määrust (EL) 2017/1938 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklisse 2 lisatakse punktid 32 ja 33:
„33) „võta-või-maksa säte“ – lepingusäte, mis kohustab ostjat võtma teatava ajavahemiku jooksul vastu kindlaksmääratud minimaalse gaasikoguse või selle eest maksma, olenemata sellest, kas gaasi tegelikult saadakse;
34) „tarni-või-maksa säte“ – lepingusäte, mis kohustab müüjat gaasi tarnimata jätmise korral maksma lepingus ette nähtud trahvi.“
2) Artikli 14 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:
a) esimesse lõiku lisatakse punkt c:
„c) komisjonile ja asjaomasele pädevale asutusele Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi tarnelepingute kohta järgmise teabe:
i) määruse (EL) XX/2025 artikli 7 lõikes 2 osutatud teave;
ii) teave tarnitavate ja vastuvõetavate koguste kohta, sealhulgas võta-või-maksa sätete või tarni-või-maksa sätete kohased võimalikud paindlikkusmeetmed;
iii) tarnegraafikud (veeldatud maagaas) või registreerimised (torugaas);
iv) võimalikud lepingus ette nähtud paindlikkusmeetmed, mis puudutavad iga-aastaseid lepingulisi koguseid, sealhulgas korvamiskoguseid;
v) gaasitarnete peatamise või lõpetamise tingimused, sealhulgas vääramatut jõudu käsitlevad sätted;
vi) teave selle kohta, millist õigust lepingu suhtes kohaldatakse ja milline vahekohtumehhanism on valitud;
vii) muude kaubanduslepingute põhielemendid, mis on olulised gaasitarnelepingu täitmiseks, välja arvatud hinnateave.“;
b) lisatakse kolmas ja neljas lõik:
„Punktis c osutatud teave esitatakse iga lepingu kohta koondamata kujul, sealhulgas terviklikud asjakohased tekstiosad, välja arvatud hinnateave, eelkõige juhul, kui täielik teadmine lepingutingimuste sõnastusest on varustuskindluse hindamiseks otsustava tähtsusega või kui teatavad lepingutingimused on omavahel seotud.
LNG terminali teenuste osutajad esitavad komisjonile teabe teenuste kohta, mille on broneerinud Venemaa Föderatsiooni kliendid ja Venemaa Föderatsiooni ettevõtjate kontrolli all olevad kliendid, sealhulgas lepingu alusel osutatavad teenused, lepingulised kogused ja lepingu kestus.“
3) Artikli 17 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjon jälgib pidevalt liidu energiasüsteemi kokkupuudet Venemaa gaasitarnetega, eelkõige pädevatele asutustele artikli 14 lõike 6 punkti c kohaselt esitatud teabe alusel.
Komisjon hindab Venemaa gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise rakendamist vastavalt määrusele (EL) XX/2025 riikide, piirkondade ja liidu tasandil, võttes aluseks kõnealuse määruse artikli 11 kohased riiklikud mitmekesistamiskavad. Sellest hindamisest antakse aru gaasikoordineerimisrühmale.
Kolmandas lõigus osutatud hindamise järelduste põhjal avaldab komisjon iga-aastase aruande, milles antakse põhjalik ülevaade edusammudest, mida liikmesriigid on oma riiklike mitmekesistamiskavade rakendamisel teinud.
Asjakohasel juhul võib neljandas lõigus osutatud aruandele lisada komisjoni soovituse, milles määratakse kindlaks võimalikud tegevused ja meetmed, et tagada tarnete mitmekesistamine ja Venemaa gaasi impordi õigeaegne järkjärguline lõpetamine.
Asjaomased liikmesriigid ajakohastavad oma mitmekesistamiskava komisjoni soovitust arvesse võttes kolme kuu jooksul.“
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 14
Ametisaladus
1. Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib käesolevas artiklis sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
2. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigile isikutele, kes töötavad või on töötanud käesoleva määruse rakendamisega seotud ametiasutuste heaks, ja füüsilistele või juriidilistele isikutele, kellele asjaomased ametiasutused on oma ülesanded delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid.
3. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.
4. Kogu käesoleva määruse kohaselt asjaomaste asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamine on vajalik tulenevalt kohtumenetlusest.
Artikkel 15
Järelevalve ja läbivaatamine
Komisjon jälgib pidevalt liidu energiaturu arengut, eelkõige pidades silmas võimalikku sõltuvust gaasitarnetest ja muid varustuskindluse riske, mis on seotud Venemaa Föderatsioonist imporditava energiaga. Äkiliste ja oluliste muutuste korral, mis ohustavad tõsiselt ühe või mitme liikmesriigi varustuskindlust, võib komisjon lubada ühel või mitmel liikmesriigil käesoleva määruse II peatüki kohaldamine kas täielikult või osaliselt ajutiselt peatada. Komisjoni otsus võib sisaldada teatavaid tingimusi, eelkõige tagamaks, et igasugune peatamine piirdub rangelt ohu kõrvaldamisega.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg,
president
- (1) Vt üksikasjalikult komisjoni talituste 17. juuni 2025. aasta töödokument “Assessing the impact of measures to phase out Russian gas imports and improve the monitoring of potential energy dependencies” (Venemaa gaasiimpordi järkjärgulise kaotamise ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamise meetmete mõju hindamine) (edaspidi „Mõju hindamine“) (SWD(2025) 830 final), mis on lisatud käesoleva määruse ettepanekule, lk 1–15.
- (2) COM(2022) 230 final.
- (3) COM(2014) 330 final.
- (4) COM(2015) 80 final.
- (5) Vt üksikasjalikumalt „Mõju hindamine“, lk 36.
- (6) Vt näiteks komisjoni talituste töödokument „Implementing the REPower EU Action Plan: Investment Needs, Hydrogen Accelerator and Achieving the Bio-Methane Targets“ (SWD(2022) 230 final), mis on lisatud komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisele Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230 final, 18. mai.2022) ning ENTSOGi modelleerimine ( Security of Supply Simulation | ENTSOG ).
- (7) Milles võetakse arvesse võimalikke majanduslikke ja julgeolekuriske ning õiguslike kaalutluste analüüsi.
- (8) COM(2022) 230 final.
- (9) Versailles’ deklaratsioon , 10.–11. märts 2022.
- (10) COM(2025) 440 final.
- (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek teatavate Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditud toodete impordi suhtes kohaldatavate tollimaksude muutmise kohta, COM(2025) 34 final, 2025/0021 (COD).
- (12) JOIN(2024) 20 final.
- (13) COM(2024) 23 final.
- (14) COM(2024) 25 final.
- (15) COM(2024) 24 final.
- (16) COM(2024) 27 final.
- (17) COM(2024) 26 final.
- (18) ELT C …
- (19) ELT C …
- (20) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kava „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, COM(2022) 108 final, 8. märts 2022.
- (21) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Kava „REPowerEU““, COM(2022) 230 final, 18. mai 2022.
- (22) Vt komisjoni 24. mai 2018. aasta otsus C(2018) 3106 final, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39816 – eelneva turu gaasitarned Kesk- ja Ida-Euroopas), https://ec.europa.eu/competition/antitrust/cases/dec_docs/39816/39816_10148_3.pdf .
-
(23)
2003.–2005. aasta territoriaalseid piiranguid käsitlevate konkurentsijuhtumite uurimiste kohta vt:
ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_05_710
;
ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_03_1345
;
ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_05_195
;
Gazpromi teise juhtumi uurimise kohta vt komisjoni 24. mai 2018. aasta otsus C(2018) 3106 final, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102 ja EMP lepingu artiklis 54 sätestatud menetluse kohta (juhtum AT.39816 – eelneva turu gaasitarned Kesk- ja Ida-Euroopas). - (24) ACER „European gas market trends and price drivers 2023 - Market Monitoring Report“ (punkt 28).
- (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1938/oj).
- (26) Vt mõjuhinnang, lk 4.
- (27) Vt näiteks komisjoni talituste töödokument „Implementing the REPower EU Action Plan: Investment Needs, Hydrogen Accelerator and Achieving the Bio-Methane Targets“ (SWD(2022) 230 final), mis on lisatud komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisele Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230 final).
- (28) Vt mõjuhinnang, lk 35.
- (29) Vt mõjuhinnang, lk 15–36.
- (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 912/2014, millega kehtestatakse rahalise vastutuse kindlaksmääramise raamistik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtutes, mis on loodud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline on Euroopa Liit (ELT L 257, 28.8.2014, lk 121).
- (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).
- (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj).
- (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1938/oj).
- (34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1789, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturge ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1227/2011, (EL) 2017/1938, (EL) 2019/942 ja (EL) 2022/869 ja otsust (EL) 2017/684 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 715/2009 (ELT L, 2024/1789, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1789/oj ); ENTSOG, Security of Supply Simulation | ENTSOG .
- (35) Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 9.10.2009, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/119/oj).
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 17.6.2025
COM(2025) 828 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
ETTEPANEK: EUROOA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938
{SWD(2025) 830 final}
I LISA
1.Riiklike mitmekesistamiskavade vorm maagaasi puhul
See vorm on ette nähtud riigiasutustele, kes koostavad artikliga 11 ettenähtud mitmekesistamiskava. Kava peab hõlmama järgmist:
üldine teave
|
Kava ettevalmistamise eest vastutav asutus |
|
|
Gaasisüsteemi kirjeldus. Siin tuleb kirjeldada: i) gaasinõudlust; ii) tarnejaotust, milles on arvesse võetud sõltuvus Venemaa gaasitarnetest. |
|
peamine teave Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava gaasi impordi kohta liikmesriiki
|
Individuaalsete lepingute viitenumber samal kujul nagu importija on selle edastanud pädevatele asutustele ja komisjonile. |
|
|
Venemaa Föderatsiooni äriühingute poolt broneeritud LNG-terminalide teenused. |
|
|
Liikmesriiki tarnitavad lepingulised Venemaa gaasi kogused Märkida lepingu kohased paindlikkusmeetmed ja tarnekoht (ühenduspunkt, impordi koht, LNG-terminal vm). |
|
selliste meetmete kirjeldus, millega asendatakse Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditav maagaas.
3.1 Kirjeldus peab hõlmama järgmisi elemente:
|
Mitmekesistamise võimalused: i) alternatiivsed tarned; i) alternatiivsed tarneteed; iii) nõudluse koondamine. |
|
|
Kirjeldada meedet ja selle eesmärke, sealhulgas koguseid, mille import loodetakse järk-järgult lõpetada; mitmeetapilise meetme korral kirjeldada vaheetappe. |
|
|
Rakendamise ajakava |
|
|
Meetmete mõju energiasüsteemile, sealhulgas gaasivoogudele, taristu võimekusele, tariifidele jne. |
|
|
Mõju naaberliikmesriikidele |
tehnilised või regulatiivsed tõkked Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi asendamisel
|
Tehnilised ja regulatiivsed tõkked |
|
|
Võimalused tõkete ületamiseks ja ajakava |
|
|
Kategooria |
Mahtude asendamine impordi järkjärguliseks lõpetamiseks 1 |
|
Nõutav teave |
Selliste riiklikul tasandil kehtestatud ja kavandatud meetmete kirjeldus, millega asendatakse Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditud ülejäänud maagaasi kogused i) kogused, mille import kavatsetakse iga meetme abil järk-järgult lõpetada, ii) rakendamise ajakava (algus – lõpp), iii) alternatiivsete tarnete ja tarneteede võimalused. |
|
Torugaas |
|
|
LNG |
II LISA
2.Riiklike mitmekesistamiskavade vorm nafta puhul
See vorm on ette nähtud riigiasutustele, kes koostavad artikliga 12 ettenähtud üksikasjaliku mitmekesistamiskava. Kava peab hõlmama järgmist:
üldine teave
|
Kava ettevalmistamise eest vastutav asutus |
|
|
Naftasüsteemi kirjeldus Siin tuleb kirjeldada: i) naftanõudlust; ii) tarnejaotust, milles on arvesse võetud sõltuvus Venemaa gaasitarnetest. |
|
peamine teave Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta impordi kohta liikmesriiki
|
Liikmesriiki tarnitavad lepingulised Venemaa nafta kogused. Lisada lepinguliste kohustuste aegumiskuupäev. |
|
|
Eri sidusrühmade (müüja, importija ja ostja) andmed. |
selliste meetmete kirjeldus, millega asendatakse Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditav nafta.
Kirjeldus peab hõlmama järgmisi elemente:
|
Mitmekesistamise võimalused: i) alternatiivsed tarned; i) alternatiivsed tarneteed. |
|
|
Kirjeldada meedet ja selle eesmärke, sealhulgas koguseid, mille import loodetakse järk-järgult lõpetada; mitmeetapilise meetme korral kirjeldada vaheetappe. |
|
|
Rakendamise ajakava |
|
|
Meetmete mõju energiasüsteemile, sealhulgas naftavoogudele, taristu võimekusele, tariifidele jne. |
|
|
Mõju naaberliikmesriikidele |
tehnilised või regulatiivsed tõkked Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava nafta asendamisel
|
Tehnilised ja regulatiivsed tõkked |
|
|
Võimalused tõkete ületamiseks ja ajakava |
|
III LISA
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 3
1.3. Eesmärgid 3
1.3.1. Üldeesmärgid 3
1.3.2. Erieesmärgid 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju 3
1.3.4. Tulemusnäitajad 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid 6
2. HALDUSMEETMED 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 12
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele 29
4. Digimõõde 29
4.1. Diginõuded 30
4.2. Andmed 30
4.3. Digilahendused 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed 32
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Energiapoliitika, tollipoliitika, kaubanduspoliitika
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Käesoleva õigusakti ettepaneku peamine eesmärk on Venemaa energia impordi järkjärguline lõpetamine, eelkõige gaasi ja nafta impordi puhul, et vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada üleminekut puhastele energiaallikatele. Venemaa gaasi impordi järkjärguline lõpetamine peab lõpule jõudma 2027. aastaks.
Venemaa Föderatsioon on süstemaatiliselt osutunud ebausaldusväärseks partneriks, kes kasutab gaasitarneid relvana ja manipuleerib energiaturge näiteks võimekuse varumise teel maagaasi taristus, kahjustades sellega liidu olulisi rahvusvahelisi julgeolekuhuve. Seega kujutab allesjäänud Venemaa gaasiimport endast märkimisväärset riski liidu energiavarustuskindlusele ning see toob kaasa kahjulikud majanduslikud ja ühiskondlikud tagajärjed. Selles kontekstis ja võttes arvesse, et jätkuvad 23 miljardi euro suurused maksed aastas Venemaa energia impordi eest ohustavad liidu julgeolekut, on vaja võtta täiendavaid meetmeid kõnealuse impordi lõpetamiseks, tunnistades, et varustuskindlust ja turukaalutlusi silmas pidades peab Venemaa Föderatsioonist pärit energiatarnete täielik lõpetamine olema järkjärguline protsess.
1.3.2. Erieesmärgid
Kavandatud määruse eesmärk on aidata tõhusalt kõrvaldada liidu sõltuvusi ning avatust kaubandust ja energiajulgeolekut ähvardavatele märkimisväärsetele riskidele, mis tulenevad gaasi ja nafta impordist Venemaa Föderatsioonist. Kui praeguste allesjäänud sõltuvustega ei tegeleta, võivad need muuta liidu Venemaa Föderatsiooni võimalike ettearvamatute survemeetmete suhtes eriti haavatavaks.
Kavandatud määruse eesmärk on kindlalt järk-järgult lõpetada Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava torugaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) import, takistades sellega nende juurdepääsu liidu turule. Kavandatud määrusega kehtestatakse nii torugaasi kui ka veeldatud maagaasi impordi keeld Venemaa Föderatsioonist alates 1. jaanuarist 2026.
Selleks et kindlustada Venemaa maagaasi impordi keelu järgimine, keelatakse alates 1. jaanuarist 2026 Venemaa Föderatsiooni ettevõtjatele või Venemaa kontrolli all olevatele ettevõtjatele LNG terminali pikaajalised teenused ELis lepingute puhul, mis on sõlmitud või muudetud pärast 17. juunit 2025. Lepingute puhul, mis on sõlmitud enne seda kuupäeva, hakkab keeld kehtima alates 1. jaanuarist 2028. Sellega tehakse vastav impordivõimekus ELi LNG terminalides kättesaadavaks alternatiivsetele tarnijatele.
Venemaa gaasi impordikeelu tõhusaks rakendamiseks kehtestatakse kavandatud määrusega mehhanismid Venemaa gaasi tarnelepingute läbipaistvuse, järelevalve ja jälgitavuse suurendamiseks liidu turgudel. Sel eesmärgil kohustatakse Venemaa gaasi importijaid esitama tollile teabe, mis on vajalik, et oleks võimalik kohaldada piiranguid Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordi suhtes. Nende jõupingutuste toetamiseks peaks toll edendama teabevahetust reguleerivate asutuste, pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja komisjoniga.
Selleks et valmistuda koordineeritud viisil järk-järgult täielikuks Venemaa gaasi impordi lõpetamiseks 2028. aastal ja anda turule piisavalt aega sellega seotud muutuste ennetamiseks, ilma et see ohustaks gaasivarustuskindlust või mõjutaks märkimisväärselt energiahindu, kohustatakse kavandatud määrusega liikmesriike võtma ennetav roll ning töötama välja ja rakendama riiklikud mitmekesistamiskavad, mille sihiks on Venemaa maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine. Nendes kavades tuleb piiritleda täpsed meetmed ja seada vahe-eesmärgid Venemaa gaasi otsese või kaudse impordi järkjärguliseks kaotamiseks. Koos liikmesriikide tolliasutustega tehtava tõhusa koostööga võimaldab see laiaulatuslik andmekogum komisjonil täita olemasolevad lüngad Venemaa tarnelepingute üksikasju käsitlevas teabes. Riiklikud mitmekesistamiskavad võimaldavad komisjonil mitmekesistamismeetmeid koordineerida ja vajaduse korral nende kohta nõu anda. Komisjoni analüüs riiklike mitmekesistamiskavade kohta peaks kulmineeruma aruandega ja vajaduse korral soovitustega kogu ELi hõlmavate meetmete kohta, et kiirendada sõltuvuse vähendamist Venemaa gaasist.
Selleks et täita lüngad Venemaa tarnelepingute üksikasju käsitlevas teabes, nähakse kavandatud määrusega ette uus läbipaistvus- ja järelevalveraamistik, millega nõutakse Venemaalt pärit maagaasi importijatelt lepingute kohta üksikasjaliku teabe esitamist komisjonile ja riiklikele pädevatele asutustele. Komisjon peaks gaasivarustuskindluse jälgimisel liidus võtma arvesse ka tolli esitatud teavet impordi kohta ja liikmesriikide riiklikes mitmekesistamiskavades sisalduvat teavet.
Kavandatud määrusega kohustatakse liikmesriike koostama mitmekesistamiskavad ka Venemaa nafta impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. Selle kohustuse eesmärk on saada teavet ja koordineerida naftatarnete täielikku lõpetamist 2027. aasta lõpuks, nagu nähti ette Versailles’ deklaratsiooniga.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
See ühtne lähenemisviis tähendab laiaulatuslikku strateegiat, mille eesmärk on lõpetada energiasõltuvus Venemaa Föderatsioonist, kinnitades seeläbi liidu pühendumust sõltumatule ja vastupidavale energiasüsteemile. Üldisemalt on kavandatud määruse eesmärk suurendada liidu majandusjulgeolekut energiavarustuse valdkonnas.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Lisaks peaksid liikmesriigid 1. märtsiks 2026 välja töötama riiklikud mitmekesistamiskavad, milles on esitatud konkreetsed meetmed ja tähtajad Venemaa maagaasi- ja naftatarnete impordi lõpetamiseks kooskõlas kavandatud määrusega.
Liikmesriikide riiklikud mitmekesistamiskavad peaksid sisaldama i) kättesaadavat teavet Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi impordimahu kohta kehtivate tarnelepingute alusel ning vajaduse korral Venemaa Föderatsioonis asuvate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute poolt lepingu alusel broneeritud LNG terminali teenuste kohta; ii) selget riigi tasandil kehtestatud ja kavandatud meetmete kirjeldust Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi impordi järkjärguliseks lõpetamiseks, milles tuleks märkida koguste suurused, mille import kavatsetakse järk-järgult lõpetada, meetmete rakendamise vahe-eesmärgid ja nende täitmise ajakava ning kavandatud võimalused alternatiivsete tarnete ja tarneteede jaoks. Sellised meetmed võivad sisaldada ELi ühtse platvormi kasutamist, energiaettevõtjate mitmekesistamispüüdluste toetamise meetmeid, koostööd piirkondlikes rühmades, nagu Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm, maagaasi impordile elektrifitseerimisega pakutavate alternatiivide kindlakstegemist, energiatõhususe meetmeid, biogaasi, biometaani ja rohelise vesiniku tootmise hoogustamist, taastuvenergia kasutuselevõttu või nõudluse vabatahtliku vähendamise meetmeid; iii) võimalike tehniliste, lepinguliste või regulatiivsete tõkete tuvastamist Venemaa Föderatsioonist pärit või sealt otse või kaudselt eksporditava maagaasi asendamise väljaselgitamist ning võimalusi nende tõkete ületamiseks.
Lisaks peaksid tolliasutused ja riiklikud pädevad asutused jälgima Venemaa maagaasi impordi keelu rakendamist ja käesoleva määrusega sätestatud kohustuste täitmist. Nad peaksid vahetama kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas impordikeeld ja sellega seotud kohustused on täidetud, et nad saaksid hinnata võimalikke riske gaasikaubandusele ja varustuskindlusele.
Komisjon hindab saadud teabe põhjal kavandatud määruse rakendamist ja edusamme Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi impordi järkjärgulisel lõpetamisel. Selline hinnang tuleks avaldada iga-aastases aruandes.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 2
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Võttes arvesse, et alates 2022. aastast on enamik liikmesriike ja turuosalisi lõpetanud oma tarnesuhted Venemaa Föderatsiooniga, hõlmab kavandatud määrus alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatavat keeldu importida gaasi uute lepingute alusel, mis sõlmitakse pärast [17. juunit 2025].
1. märtsiks 2026 peaksid liikmesriigid koostama riiklikud mitmekesistamiskavad, milles on määratletud täpsed meetmed ja kehtestatud vahe-eesmärgid Venemaa Föderatsioonist tuleva gaasi otsese või kaudse impordi järkjärguliseks lõpetamiseks.
Need kavad peaksid aitama liikmesriikidel koordineeritud viisil valmistuda Venemaa gaasi impordi täielikuks järkjärguliseks lõpetamiseks 2028. aastal, et anda turule piisavalt aega sellega seotud muutuste ennetamiseks, ilma et see ohustaks gaasivarustuskindlust või mõjutaks märkimisväärselt energiahindu.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante): Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on avaldanud tõsist negatiivset mõju liidu majandusele. Kõnealune konflikt on tõsiselt häirinud ülemaailmseid tarneahelaid, toonud kaasa energiahindade olulise tõusu ja muutnud turud märkimisväärselt volatiilseks. Selle tagajärjel on liidu kaubandussuhted Venemaaga oluliselt halvenenud.
Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post): Vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris ning kooskõlas riigipeade ja valitsusjuhtide Versailles’ deklaratsiooniga käivitas komisjon 2022. aasta mais kava „REPowerEU“. Liit suutis vähendada Venemaalt pärit gaasi importi aastatel 2021–2023 üle 70 %, st 150 miljardilt kuupmeetrilt 43 miljardile kuupmeetrile, ning energiahinnad on 2022. aasta tipptasemega võrreldes märkimisväärselt langenud. Selles kontekstis ja võttes arvesse, et jätkuvad 15 miljardi euro suurused maksed aastas Venemaa gaasi impordi eest ohustavad liidu julgeolekut, on vaja võtta täiendavaid meetmeid kõnealuse impordi lõpetamiseks, tunnistades, et varustuskindlust ja turukaalutlusi silmas pidades peab Venemaa Föderatsioonist pärit energiatarnete täielik lõpetamine olema järkjärguline protsess.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Energiasektor on tugevalt mõjutada saanud, kuna Venemaa kasutas liidu toetumist tema energiaekspordile liitu survestamis- ja manipuleerimisvahendina. Toetumine Venemaa energiaimpordile tegi liidu ja liikmesriigid haavatavaks häirete ja hinnakõikumiste suhtes, millel on olnud ulatuslik mõju kogu majandusele. Kõrgenenud energiahinnad vähendasid ELi tööstuse konkurentsivõimet, kahjustades lõppkokkuvõttes liidu majanduse stabiilsust ja kasvuväljavaateid.
Venemaa on varem ohustanud liidu varustuskindlust, peatades ühepoolselt gaasivood Euroopasse 2006., 2009. ja 2014. aastal, vähendades 2021. aasta sügisel tahtlikult gaasivooge ja mahutite täitmistasemeid enne Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse, millele järgnes gaasivarustuse katkestus 2022. aastal.
Seepärast ei saa liit Venemaa Föderatsiooni ja selle energiaettevõtjaid enam pidada usaldusväärseteks kaubanduspartneriteks.
Venemaa poolt energia relvana kasutamise mõju ulatub energiavarustuskindlusest kaugemale ja kahjustas tõsiselt liidu majandust tervikuna. Energiahinnad oli kõige olulisem inflatsiooni põhjustaja, viies inflatsiooni tipptaseme 2022. aastal üle 10 %. Liidu energiasüsteem kannatas tõsiste tagajärgede all, mis ulatusid jaeturgudele ja lõpptarbijateni, kuna liidu majandus sõltub stabiilsest ja prognoositavast energiavarustusest.
Neil põhjustel on kavandatud määruse eesmärk aidata tõhusalt kõrvaldada liidu sõltuvusi ning avatust kaubandust ja energiajulgeolekut ähvardavatele märkimisväärsetele riskidele, mis tulenevad gaasi ja nafta impordist Venemaa Föderatsioonist. Kui praeguste allesjäänud sõltuvustega ei tegeleta, võivad need muuta liidu Venemaa Föderatsiooni võimalike ettearvamatute survemeetmete suhtes eriti haavatavaks.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega
Kavandatav õigusakt on täielikult kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, tunnistades Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase agressioonisõja negatiivset mõju, kuna see on toonud jälle sõja Euroopa pinnale ning sellel on olnud laastav mõju mitmes valdkonnas, sealhulgas energeetikas. Käesolevas ettepanekus tehakse ettepanek meetmete komplekti kohta, mis on vajalikud kasvava geopoliitilise ebastabiilsuse ja viimaste aastate jooksul kestnud kriisiolukordade lahendamiseks.
See on ka kooskõlas ilmse vajadusega suurendada märkimisväärselt investeeringuid pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks. Euroopa kaksikülemineku kiirendamine annab liidule võimaluse võtta strateegilistesse sektoritesse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute kaudu tagasi juhtpositsioon võtmetähtsusega sektorites, säilitades samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused ja seeläbi ühtekuuluvuse. See on oluline ka praeguste strateegiliste sõltuvuste ja demograafiliste muutuste taustal ning taskukohase energiahinna tagamiseks.
ELi eelarve on tähtsaim ELi vahend ühiste meetmete toetamiseks ELi tasandil, et tagada ühtse turu terviklikkus, mastaabisääst, tulemuslikkus, majanduslik lähenemine ja solidaarsus ning edastada selge poliitiline sõnum, et EL reageerib väljakutsetele ühtsena. Kõikidel eespool kirjeldatud põhjustel sobib käesolev õiguslik pakett suurepäraselt sellesse kindlasse ja hästitoimivasse raamistikku.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Kavandatud määruse jaoks on vaja eelarvelist tuge, kuna energeetika peadirektoraadil on vaja lisada töökohti, et jälgida määruse täitmist (sealhulgas teha võimalikke lähetusi välisriikidesse). Hinnanguliselt tuleks arvestada kolme lisatöökohaga (lepingulised töötajad, IV tegevusüksus), et oleks piisavalt võimekust täita jälgimise ja hindamise ülesandeid, mida käesolevas määruses ette nähakse. Oluline oleks arvestada võimalusega, et komisjoni töötajad reisivad välisriikidesse, et selgitada ja edendada käesoleva määruse sõnumit, tagades samas selle korraliku täitmise. Rahastamine peaks jääma praegusesse ELi eelarveraamistikku.
Lisaks nähakse kavandatud määrusega ette ACERi toetus Venemaa Föderatsioonist pärit gaasi järkjärgulise impordi lõpetamise hindamisel ja jälgimisel. Seetõttu antakse ACERile lisaülesanded, nimelt järelevalve Venemaa lepingute üle ning komisjoni ja riiklike ametiasutuste abistamine, milleks ta vajab täiendavat personali. Neid vahendeid saab katta ACERile algselt antud töötajate ümberpaigutamisega, täites talle turukorrektsioonimehhanismide määrusega antud ülesandeid (vt finantsselgitus, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse turukorrektsioonimehhanism kodanike ja majanduse kaitsmiseks ülemäära kõrgete hindade eest (COM(2022) 668 final)).
Võttes arvesse, et maagaasi nõuetekohase importimise jälgimine jätkub tõenäoliselt ka pärast 2027. aastat, ning võttes arvesse võimalust, et energeetika peadirektoraat peab tegelema kavandatud määrusest tulenevate kohtuvaidlustega, võib energeetika peadirektoraat kaaluda täiendavate personalikulude taotlemist pärast uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist.
1.6.
Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
hõlmab ajavahemikku 2025–2027
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
Märkused
Puuduvad.
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Kavandatud meede keskendub poliitikameetmetele, jälgimisele, aruandlusele, ning sellega ei ole ette nähtud tulude ega kulude haldamist, vaid on ette nähtud üksnes täiendava personali palkamine (lepingulised töötajad, IV tegevusüksus).
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Kõnealuste lepingutega seotud kulusid hallatakse vastavalt komisjoni sisemenetlustele.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Komisjon kontrollib põhjalikult töölepingute haldamist ja energeetika peadirektoraat järgib rangeid eetikastandardeid. Seadusandlik ettepanek ei hõlma tulude kogumist ega nõua täiendavat kontrollimehhanismi.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)
Üldine vearisk on eeldatavasti väga väike ja see on juba hõlmatud olemasoleva kontrollikeskkonnaga. Automaatseid kontrolle ei ole eeldatavasti vaja.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Seadusandlik ettepanek ei hõlma tulude kogumist energeetika peadirektoraadi poolt. Kulud on ette nähtud täiendava personali töölevõtmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027 lisaks asjaomaste komisjoni ametnike välislähetustele. Võimalikud taotlused täiendavate personalikulude saamiseks pärast 2027. aastat sõltuvad uue mitmeaastase finantsraamistiku eelarvevahendite kättesaadavusest.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ohtu peetakse väga väikeseks ja see kaetakse olemasolevate kontrollidega. Energeetika peadirektoraat vaatas 2020. aastal kooskõlas OLAFi suunistega läbi oma pettustevastase võitluse strateegia ja kavatseb seda 2026. aastal ajakohastada. Kohalik strateegia sisaldab asjakohaseid meetmeid, et tagada teadlikkuse suurendamine pettuste ennetamise kohta ja sihtotstarbelised riskihindamismeetmed, ning tagab tulemusliku ja tõhusa koostöö uurimisasutustega.
Organisatsiooni raamistik tagab välisaudiitorite (Euroopa Kontrollikoda) ja siseaudiitorite (IAS) juurdepääsuõiguse teabele, ruumidele ja töötajatele.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Rahaline osalus |
|||
|
Nr 2 – Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused
|
Liigendatud/Liigendamata 3 |
EFTA riigid 4 |
Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 5 |
Muud kolmandad riigid |
Muu sihtotstarbeline tulu |
|
|
06010102.01 6 |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Nr |
2 |
|
DG: ENER |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 7 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud |
|||||||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2a) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Maksed |
(2b) |
|
|
|
|
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 8 |
|||||||
|
Eelarverida 06010102.01 |
|
(3) |
|
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
DG ENER
|
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
|
7 |
„Halduskulud“ 9 |
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <…….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <…….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||||
|
Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
||||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
Maksed |
(5) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku (vajalikud vahendid) |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
= 5 + 6 |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
|
7 |
„Halduskulud“ 10 |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <…….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
DG: <…….> |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|||
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|||
|
DG <…….> KOKKU |
Assigneeringud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
Kulukohustused |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU |
Maksed |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,303 |
0,303 |
0,303 |
0,909 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
3.2.3.3. Assigneeringud kokku
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Personalikulud |
0,000 |
0,303 |
0,303 |
0,303 |
0,909 |
|
Muud halduskulud |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
Personali- ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 11
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (06 01 01 02 01) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
3 |
3 |
3 |
|
|
KOKKU |
0 |
3 |
3 |
3 |
|
3.2.4.3. Personalivajadus kokku
|
HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
|
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||
|
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) |
|||||
|
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Haldustoetuse eelarverida
|
- peakorteris |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
- ELi delegatsioonides |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
|
Muud eelarveread (06010102) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud |
0 |
3 |
3 |
3 |
|
|
KOKKU |
0 |
3 |
3 |
3 |
|
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
Komisjoni talituste olemasolev personal |
Erakorraline lisapersonal* |
|||
|
Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt |
Rahastatakse BA ridadelt |
Rahastatakse tasudest |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad |
ei kohaldata |
|||
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
3 Lepingulised töötajad |
|||
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
/ |
|
Koosseisuvälised töötajad |
Käesolev seadusandlik ettepanek sisaldab mitmeid võimalusi, mis nõuavad põhjalikke poliitilisi teadmisi ja märkimisväärset ajajaotust. Energeetika peadirektoraadis on praegu tööjõu puudus, mistõttu võib see, kui tööjõudu ei suurendata, mõjutada käesolevast õigusaktist tulenevaid järelevalve- ja jälgimisülesandeid. Kandidaadil peavad olema põhjalikud teadmised gaasi- ja/või naftaturu toimimise kohta ning lisaks peab ta tundma varustuskindluse sätteid ning gaasi-/naftaturu eeskirju. Kuna kõnealuse seadusandliku ettepaneku tugisambad on läbipaistvus, järelevalve ja aruandlus, peab kandidaat i) tagama sujuva teabevahetuse riiklike tolliasutuste, riiklike energiaasutuste ja komisjoni vahel; ii) osalema riiklike mitmekesistamiskavade hindamises, mis liikmesriigid on esitanud ettenähtud ajakava raames; kui liikmesriigid ei ole neid esitanud, peaks kandidaat suutma toetada liikmesriiki ambitsioonikama eesmärgi väljatöötamisel. Täiendavad ametikohad tuleks täita võimalikult kiiresti (hiljemalt alates 1. jaanuarist 2026) ning need peaksid olema täidetud kuni vähemalt gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise lõpliku tähtajani, s.o 31. detsembrini 2027. Võttes arvesse, et maagaasi nõuetekohaste imporditavade järelevalve jätkub tõenäoliselt ka pärast 2027. aastat, ning arvestades võimalust, et komisjon peab tegelema kavandatud määrusest tulenevate kohtuvaidlustega, võib komisjon pärast uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist kaaluda täiendavate personalikulude taotlemist. |
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Käesoleva ettepanekuga ei ole ette nähtud digitehnoloogiaga seotud investeeringuid.
|
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Aasta |
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU |
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
RUBRIIK 7 |
|||||
|
Institutsiooni tasandi IT-kulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIK 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|||||
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
|
|||||
|
KOKKU |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
Selleks et tagada kavandatud määruse täielik ja asjakohane rakendamine, taotleb energeetika peadirektoraat kolme täiendavat IV tegevusüksuse lepingulist töötajat täistööaja ekvivalendina (TTE), kes saavad oma tööülesandeid täitma asuda võimalikult kiiresti (hiljemalt 1. jaanuarist 2026) ja töötada kuni 31. detsembrini 2027.
Selleks on ette nähtud eelarverida POWER-CAENER (E.06010102.01), kuna käesolev määrus on täielikult kooskõlas REPowerEU eesmärkidega.
Neil täistööajale taandatud töötajatel peavad olema poliitilised teadmised gaasi- ja naftaturgude valdkonnas ning nende ülesanne on hinnata ja jälgida kõnealuse määruse rakendamist ning anda sellest aru. Lisaks peaks käesolev eelarvetaotlus võimaldama komisjoni eri tasandi ametnike lähetusi liikmesriikidesse, et pidada arutelusid riiklike ametiasutuste ja/või ettevõtjatega, keda käesolev õigusakt mõjutab.
Võttes arvesse, et maagaasi nõuetekohaste imporditavade järelevalve jätkub tõenäoliselt ka pärast 2027. aastat, ning arvestades võimalust, et komisjon peab tegelema kavandatud määrusest tulenevate kohtuvaidlustega, võib komisjon pärast uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist kaaluda täiendavate personalikulude taotlemist.
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Kokku |
|
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
|||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
muudele tuludele
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 12 |
|||
|
Aasta 2024 |
Aasta 2025 |
Aasta 2026 |
Aasta 2027 |
||
|
Artikkel …. |
|||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[…]
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
[…]
4. Digimõõde
4.1. Diginõuded
|
Leiti, et kavandatud määruse digitaalne olulisus on väike. Viidatakse kahele peamisele aspektile kavandatud õigusakti tekstis. Esiteks, komisjon, võttes eeskuju mehhanismist, mida kasutatakse hädaolukorra lahendamise kavades ning varustuskindluse määruse raames ette nähtud ennetavates tegevuskavades, nõuab, et liikmesriigid esitaksid oma riiklikud mitmekesistamiskavad Venemaa maagaasi ja nafta järkjärguliseks impordi lõpetamiseks, kasutades etteantud vormi, ning teavitaksid sellest ametliku e-kirjavahetuse teel. Kui komisjon on kavad kätte saanud, teatab ta sellest suuliselt gaasikoordineerimisrühmale ja avaldab need komisjoni veebisaidil. Teiseks tuleks kavandatud määrusega ette näha tõhus raamistik liitu imporditava maagaasi tegeliku päritolu ja ekspordikoha kindlaksmääramiseks. Maagaasi importijad peaksid seetõttu olema kohustatud esitama tollile kogu teabe, mis on vajalik liitu imporditud maagaasi päritolu ja ekspordikoha kindlakstegemiseks ning otsustamaks, kas imporditud gaasi suhtes kohaldatakse erandit, mis võimaldab importida Venemaa maagaasi pärast. Toll peaks tegema koostööd reguleerivate asutuste ja pädevate asutustega, et rakendada käesoleva määruse sätteid ja vahetada asjakohast teavet. Võttes arvesse, et riiklikest mitmekesistamiskavadest teavitatakse ametliku e-kirjavahetuse teel ning et tollil, reguleerivatel asutustel ja pädevatel asutustel peaksid juba olemas olema vajalikud vahendid ja andmebaasid, et tagada asjakohase teabe vahetamine, ei näe energeetika peadirektoraat ette mõju komisjoni IT-maastikule ega uut investeerimislaenu komisjoni IT-teenistustele. |
4.2. Andmed
|
Lüngad teadmistes Venemaa tarnelepingute üksikasjade kohta vähendavad liidu suutlikkust hinnata gaasivarustuskindlust. Seepärast nähakse kavandatud määrusega ette uus läbipaistvus- ja järelevalveraamistik, mille kohaselt peavad Venemaalt pärit gaasi importijad esitama komisjonile ja teistele pädevatele asutustele lepingu kohta üksikasjalikku teavet. See teave peaks sisaldama vähemalt järgmist: gaasitarnelepingu sõlmimise kuupäev; gaasitarnelepingu kestus; lepingulised gaasikogused, sealhulgas kõik paindlikkuse suurendamise või vähendamise õigused; gaasitarnelepingu poolte andmed, sealhulgas gaasi ostva ELi ettevõtja EORI (ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber) number; gaasi tootja ja vajaduse korral tootjariik, kus gaasi edasi töödeldi; veeldatud maagaasi impordi puhul esimene laadimissadam; tarnekohad, sealhulgas võimalik paindlikkus seoses tarnekohaga; kõik gaasitarnelepingu muudatused, näidates ära muudatuse sisu ja kuupäeva, välja arvatud muudatused, mis on seotud üksnes gaasi hinnaga. Liikmesriikide riiklikud mitmekesistamiskavad täiendavad neid andmeid. Tõhusas koostöös tolli ja muude järelevalves osalevate asutustega, kes võivad nõuda üksikasjalikumat teavet, võimaldab see põhjalik andmekogum komisjonil hinnata liidu kokkupuudet Venemaa gaasiga ja järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise strateegiate tõhusust. |
4.3. Digilahendused
|
Selle õigusakti jaoks ei ole loodud konkreetset digilahendust. Vahetatud teave viitab riiklikes mitmekesistamiskavades sisalduvale teabele (kogused, lepingu üksikasjad, partnerid, tarnelogistika ja tingimused, v.a hinnateave), mis edastatakse komisjonile ametliku e-kirjavahetuse teel ja seejärel gaasikoordineerimisrühmale enne selle avaldamist komisjoni veebisaidil. Teabevahetuseks tolli, reguleerivate asutuste ja pädevate asutustega peaks neil asutustel olema vajalikud vahendid ja andmebaasid, et oleks tagatud vajaduse korral asjakohase teabe vahetamine riiklike asutuste ja eri liikmesriikide asutuste vahel. Toll peaks teavitama reguleerivaid asutusi, riiklikku pädevat asutust, ACERit ja komisjoni kord kuus Venemaa gaasi impordi olukorda puudutavatest põhiaspektidest (nt pikaajaliste või lühiajaliste lepingute alusel imporditud kogused, sisenemispunktid või lepingupartnerid). |
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
|
Maagaasi importijad peaksid seetõttu olema kohustatud esitama tollile kogu teabe, mis on vajalik liitu imporditud maagaasi päritolu ja ekspordikoha kindlakstegemiseks. Võttes arvesse nõutud teabe keerukust, peaks tollil olema õigus küsida importijatelt vajaduse korral üksikasjalikku teavet lepingu kohta, sealhulgas kogu tarnelepingut, välja arvatud hinnateavet, et mõista teatavate klauslite konteksti või viiteid muudele sätetele. Toll peaks tegema koostööd reguleerivate asutuste ja pädevate asutustega, et rakendada kavandatud määruse sätteid ja vahetada asjakohast teavet, eelkõige seoses selliste erandite hindamisega, mis võimaldavad Venemaa maagaasi importi pärast [1. jaanuari 2026]. Tollil, reguleerivatel asutustel ja pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud vahendid ja andmebaasid, et tagada vajaduse korral asjakohase teabe vahetamine riigiasutuste ja eri liikmesriikide asutuste vahel. Toll peaks teavitama reguleerivaid asutusi, riiklikku pädevat asutust, ACERit ja komisjoni kord kuus Venemaa gaasi impordi olukorda puudutavatest põhiaspektidest (nt pikaajaliste või lühiajaliste lepingute alusel imporditud kogused, sisenemispunktid või lepingupartnerid). |
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
|
Käesolev seadusandlik ettepanek tugineb olemasolevatele teavitamis-, järelevalve- ja aruandlusmehhanismidele: liikmesriigid edastavad oma mitmekesistamiskavad komisjonile e-posti teel ja komisjon esitab aruande gaasikoordineerimisrühmale, enne kui ta kava oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks teeb; tolliga toimuva teabevahetuse korral tugineb seadusandlik protsess olemasolevatele mehhanismidele ja andmebaasidele, mis on tolliasutustele juba kättesaadavad. |
NB: Kui komisjoni esialgne ettepanek seadusandlike läbirääkimiste käigus märkimisväärselt muutub, tuleks kaaluda vajaduse korral finants- ja digiselgituses sätestatud teabe ajakohastamist mis tahes finants- ja/või digiaspektide kohta, et toetada läbirääkimiste protsessi ja luua selgus kõigi asjaosaliste jaoks.
LISA
FINANTS- JA DIGISELGITUSE juurde
Ettepaneku/algatuse nimetus:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist ja võimalike energiasõltuvuste jälgimise parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938
1.VAJALIKUKS PEETAV PERSONALI ARV JA PERSONALIKULUD
2.MUUD HALDUSKULUD
3.HALDUSKULUD KOKKU
4.KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID
4.1.Personalikulud
4.2.Muud halduskulud
1.Vajalikuks peetavad personalikulud
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
1.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
1.1.1 DG ENER
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2021–2027 KOKKU |
||||||
|
RUBRIIK 7 13 |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||||||||
|
20 01 02 01 - Peakorterites ja esindustes |
Administraatorid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
Assistendid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
20 01 02 03 - Liidu delegatsioonides |
Administraatorid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
Assistendid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
|||||||||||
|
20 02 01 ja 20 02 02 – Koosseisuvälised töötajad – Peakorterites ja esindustes |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
20 02 03 - Koosseisuvälised töötajad - Liidu delegatsioonides |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
Kohalikud töötajad |
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
0,000 |
|
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Noored eksperdid |
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
0,000 |
|
|
Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Personalikulud kokku – RUBRIIK 7 |
0 |
0,000 |
0 |
0,000 |
0 |
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
2021–2027 KOKKU |
|||||||
|
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
TTE |
Assigneeringud |
||
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
||||||||||||
|
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) |
Administraatorid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Assistendid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) |
Administraatorid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Assistendid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Muud eelarveread (täpsustage) |
Administraatorid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Assistendid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Koosseisuvälised töötajad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koosseisuväliste töötajate kulud tegevusassigneeringutest |
Peakorterites |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,909 |
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Liidu delegatsioonides |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Kohalikud töötajad |
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
0,000 |
||
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Noored eksperdid |
|
|
|
|
|
|
|
|
0 |
0,000 |
||
|
01 01 01 02 (kaudne teadustegevus) |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
01 01 01 12 (otsene teadustegevus) |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
|
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Muud personaliga seotud eelarveread (täpsustage) |
Lepingulised töötajad |
|
0,000 |
|
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0 |
0,000 |
|||
|
Riikide lähetatud eksperdid |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
|
0,000 |
0 |
0,000 |
||
|
Personalikulud kokku – RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
0 |
0,000 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,909 |
||
|
Personalikulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) |
0 |
0,000 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,303 |
3 |
0,909 |
||
2.Muud halduskulud
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
2.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
2.1.1 DG ENER
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Peakorterites või ELi territooriumil: |
|||||
|
20 01 06 01 - Lähetused ja esinduskulud |
|
0,000 |
|||
|
20 02 06 02 - Konverentside ja koosolekute kulud |
|
|
|
|
0,000 |
|
20 02 06 03 - Komiteed |
|
|
|
|
0,000 |
|
20 02 06 04 - Uuringud ja konsultatsioonid |
|
|
|
|
0,000 |
|
20 04 – Institutsiooni tasandi IT-kulud 14 |
|
|
|
|
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Liidu delegatsioonides |
|||||
|
20 01 07 01 - Lähetused, konverentsid ja esinduskulud |
|
|
|
|
0,000 |
|
20 02 07 02 - Personali täiendusõpe |
|
|
|
|
0,000 |
|
20 03 05 – Infrastruktuur ja logistika |
|
|
|
|
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) |
|
|
|
|
0,000 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 muude assigneeringute vahesumma |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad) tegevusassigneeringutest (endised BA read) |
|||||
|
- Peakorterites |
|
|
|
|
0,000 |
|
- Liidu delegatsioonides |
|
|
|
|
0,000 |
|
Muud uuringute jaoks ettenähtud halduskulud |
|
|
|
|
0,000 |
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele 15 |
|
|
|
|
0,000 |
|
Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele 16 |
|
|
|
|
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (06010102) |
|
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävate muude assigneeringute vahesumma |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
2.2.3. Kokku
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Peakorterites või ELi territooriumil: |
|||||
|
20 01 06 01 - Lähetused ja esinduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 02 06 02 - Konverentside ja koosolekute kulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 02 06 03 - Komiteed |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 02 06 04 - Uuringud ja konsultatsioonid |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 04 – Institutsiooni tasandi IT-kulud 17 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Liidu delegatsioonides |
|||||
|
20 01 07 01 - Lähetused, konverentsid ja esinduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 02 07 02 - Personali täiendusõpe |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
20 03 05 – Infrastruktuur ja logistika |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 muude assigneeringute vahesumma |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad) tegevusassigneeringutest (endised BA read) |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
- Peakorterites |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
- Liidu delegatsioonides |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud uuringute jaoks ettenähtud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele 18 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Ettevõtjatega seotud IT-kulud rakenduskavadele 19 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Muud personaliga mitteseotud eelarveread (06010102) |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävate muude assigneeringute vahesumma |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Muud halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid) |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
3.Halduskulud kokku (kõik mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid)
3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
3.1.1. DG ENER
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
KOKKUVÕTE |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Rubriik 7 - Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriik 7 – Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriik 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriigist 7 välja jäävad kulud - Personalikulud |
0,000 |
0,303 |
0,303 |
0,303 |
0,909 |
|
Rubriigist 7 välja jäävad kulud - Muud halduskulud |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Muud rubriigid kokku |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
1.3. KOKKU
|
KOKKUVÕTE |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU
|
|
Rubriik 7 - Personalikulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriik 7 – Muud halduskulud |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriik 7 kokku |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
0,000 |
|
Rubriigist 7 välja jäävad kulud - Personalikulud |
0,000 |
0,303 |
0,303 |
0,303 |
0,909 |
|
Rubriigist 7 välja jäävad kulud - Muud halduskulud |
0,000 |
0,015 |
0,015 |
0,015 |
0,045 |
|
Muud rubriigid kokku |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
|
RUBRIIKI 7 kuuluvad ja RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud KOKKU |
0,000 |
0,318 |
0,318 |
0,318 |
0,954 |
4.Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid
4.1.Personalikulud
Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud)
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
|
Organisatsioonisiseselt ümberpaigutatud |
Erakorraline lisapersonal |
||||
|
Rakendavate direktoraatide siseselt* |
Erandkorras komisjoni ümberpaigutamisreservist pärast üldjuhatuse suunist* |
Rahastatakse rubriigist 7*** või teadusuuringute eelarveridadelt |
Rahastatakse BA ridadelt |
Rahastatakse tasudest |
|
|
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad |
ei kohaldata |
||||
|
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
3 Lepingulised töötajad, IV tegevusüksus Rahastatakse eelarverealt 06010102 |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 |
|
NB! Keskmised kulud iga töötajate liigi puhul peakorteris on kättesaadavad veebisaidil BUDGpedia: |
|
□ Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
□ Koosseisuvälised töötajad |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|
□ Ainult ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest |
|
Koosseisuvälised töötajad Kavandatud määrus sisaldab mitmeid võimalusi, mis nõuavad põhjalikke poliitilisi teadmisi ja märkimisväärset ajajaotust. Energeetika peadirektoraadis on praegu tööjõu puudus, mistõttu võib see, kui tööjõudu ei suurendata, mõjutada käesolevast õigusaktist tulenevaid järelevalve- ja jälgimisülesandeid. Kandidaadil peavad olema põhjalikud teadmised gaasi- ja/või naftaturu toimimise kohta ning lisaks peab ta tundma varustuskindluse sätteid ning gaasi-/naftaturu eeskirju. Kuna kõnealuse seadusandliku ettepaneku tugisambad on läbipaistvus, järelevalve ja aruandlus, peab kandidaat i) tagama sujuva teabevahetuse riiklike tolliasutuste, riiklike energiaasutuste ja komisjoni vahel; ii) osalema riiklike mitmekesistamiskavade hindamises, mis liikmesriigid on esitanud ettenähtud ajakava raames; kui liikmesriigid ei ole neid esitanud, peaks kandidaat suutma toetada liikmesriiki ambitsioonikama eesmärgi väljatöötamisel. Täiendavad ametikohad tuleks täita võimalikult kiiresti (hiljemalt alates 1. jaanuarist 2026) ning need peaksid olema täidetud kuni vähemalt gaasi impordi järkjärgulise lõpetamise lõpliku tähtajani, s.o 31. detsembrini 2027. Võttes arvesse, et maagaasi nõuetekohaste imporditavade järelevalve jätkub tõenäoliselt ka pärast 2027. aastat, ning arvestades võimalust, et komisjon peab tegelema kavandatud määrusest tulenevate kohtuvaidlustega, võib komisjon pärast uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist kaaluda täiendavate personalikulude taotlemist. |
4.2.Muud halduskulud
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud |
|
Osa taotletud eelarvest peaks katma võimalikud lähetused, mida tehakse käesoleva seadusandliku ettepaneku rakendusmeetmetena. Komisjoni ametnikel võidakse paluda minna välismaale, et edendada ja selgitada käesolevas määruses kavandatud meetmeid ning pidada arutelusid ELi liikmesriikide reguleerivate asutustega, et tagada kõnealuse määruse sujuv ja kiire rakendamine. Energeetika peadirektoraat taotleb eelarvetaotlust summas 15 000 eurot aastas, mis tähendab 5 000 eurot täistööajale taandatud töötaja kohta, mis vastab viiele lähetusele ELi liikmesriikidesse. |
- (1) Sellised meetmed võivad sisaldada määruse (EL) 2024/1789 artikli 42 kohast ELi nõudluse koondamise platvormi kasutamist, energiaettevõtjate mitmekesistamispüüdluste toetamise meetmeid, koostööd piirkondlikes rühmades, nagu Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm, maagaasi impordile elektrifitseerimisega pakutavate alternatiivide kindlakstegemist, energiatõhususe meetmeid, biogaasi, biometaani ja rohelise vesiniku tootmise hoogustamist, taastuvenergia kasutuselevõttu või nõudluse vabatahtliku vähendamise meetmeid;
- (2) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
- (3) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
- (4) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
- (5) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
- (6) Ootab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi kinnitust
- (7) Personalikulud 2025. aastaks olenevad sellest, kas käesolev ettepanek võetakse õigeks ajaks vastu või mitte
- (8) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
- (9) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel..
- (10) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel..
- (11) Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik Teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on Teie koguvajadus.
- (12) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
- (13) Komisjoni arvutused lisatööjõu kohta pärast 2027. aastat.
- (14) Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
- (15) Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
- (16) See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020).
- (17) Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
- (18) Vaja on informaatika peadirektoraadi IT-investeeringute rühma arvamust (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020, lk 7).
- (19) See punkt hõlmab kohalikke haldussüsteeme ja makseid ettevõtjate IT-süsteemide kaasrahastamiseks (vt IT rahastamise suunised, C(2020) 6126 final, 10.9.2020).