Eureka 02023R2859-20240725 Sign in

02023R2859 — ET — 25.07.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2859,

13. detsember 2023,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 2859 20.12.2023, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1760,   13. juuni 2024,

  L 1760

1

5.7.2024



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2859,

13. detsember 2023,

millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Euroopa ühtne juurdepääsupunkt

1.  

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) loob hiljemalt 10. juuliks 2027 sellise Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) ja korraldab selle tegevust, mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu järgmisele teabele:

a) 

teave, mis avalikustatakse vastavalt lisas loetletud liidu seadusandlikele aktidele või muudele õiguslikult siduvatele liidu õigusaktidele, millega nähakse ette keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu;

b) 

teave, mille liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus otsustab teha ESAPi kaudu vabatahtlikult juurdepääsetavaks kooskõlas artikli 3 lõikega 1 ning millele on osutatud lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides või muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides, millega sätestatakse keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavet ei esitata kogumisasutusele eesmärgiga teha see ESAPile juurdepääsetavaks enne kuupäeva, mil hakatakse kohaldama nõuet esitada kõnealune teave vastavalt lisas loetletud liidu seadusandlikele aktidele või muudele õiguslikult siduvatele liidu õigusaktidele, millega sätestatakse keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.
3.  
Kogumisasutused, mis on liidu institutsioonid, organid või asutused, võivad teha ESAPile kättesaadavaks varasema teabe alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama nõuet esitada teave ESAPile, nagu on sätestatud lisas loetletud liidu seadusandlikes aktides või muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides, millega nähakse ette keskne elektrooniline juurdepääs teabele ESAPi kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„üksus“ – füüsiline või juriidiline isik, kes

a) 

on kohustatud esitama artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teabe kogumisasutusele või

b) 

esitab teabe kogumisasutusele vabatahtlikult vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile b, et see teave tehtaks ESAPi kaudu juurdepääsetavaks;

2) 

„kogumisasutus“ – liidu organ või asutus või liikmesriigi organ, asutus või register, mis on sellisena määratud vastavalt artikli 1 lõike 1 punkti a kohastele liidu seadusandlikele aktidele või mille on sellisena määranud liikmesriik vastavalt artikli 3 lõikele 2;

3) 

„andmete väljavõttu võimaldav vorming“ – avatud vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 14, mida laialdaselt kasutatakse või mis on õigusaktidega nõutud ning mis võimaldab teha andmetest masinaga väljavõtteid ja on inimloetav;

4) 

„masinloetav vorming“ – masinloetav vorming, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 punktis 13;

5) 

„kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel, nagu on määratletud määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 27;

6) 

„rakendusliides“ – funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum masinatevaheliseks sideks ja sujuvaks andmevahetuseks;

7) 

„metaandmed“ – struktureeritud teave, mis hõlbustab teabeallika otsimist, kasutamist või haldamist, sealhulgas selle teabe allika kirjeldamise, selgitamise või asukoha kindlaksmääramise kaudu;

8) 

„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1;

9) 

„varasem teave“ – artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud teave, mis on avalikustatud kõige varem viis aastat enne kuupäeva, mil hakati kohaldama nõuet esitada see teave ESAPile;

10) 

„ühiskomitee“ – määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 54, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklis 54 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 54 osutatud komitee.

Artikkel 3

Teabe vabatahtlik esitamine

1.  
Alates 10. jaanuarist 2030 võib üksus esitada artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud teabe üksuse registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAPi kaudu juurdepääsetavaks.

Kõnealuse teabe esitamisel kogumisasutusele peab üksus tegema järgmist:

a) 

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, milles täpsustatakse, et teave tehakse ESAPi kaudu juurdepääsetavaks vabatahtlikult;

b) 

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, milles täpsustatakse, kas teave sisaldab isikuandmeid;

c) 

tagama, et teabele on lisatud metaandmed, mis on vajalikud artikli 7 lõikes 3 osutatud ESAPi otsingufunktsiooni toimimiseks;

d) 

kasutama teabe esitamisel andmete väljavõttu võimaldavat vormingut;

e) 

tagama, et esitatud teave kuulub artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse;

f) 

tagama, et teabele ei lisata isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmed on nõutavad liidu või riigisisese õigusega või moodustavad üksuse majandustegevust käsitleva teabe vajaliku osa.

2.  
Hiljemalt 9. jaanuariks 2030 määrab iga liikmesriik vähemalt ühe kogumisasutuse, kes kogub vabatahtlikult esitatavat teavet, ja teavitab sellest ESMAt.
3.  

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks kõik järgmised üksikasjad:

a) 

metaandmed, mis lisatakse lõike 1 kohaselt esitatavale teabele;

b) 

asjakohasel juhul spetsiifilised vormingud või mallid, mida kasutatakse teabe esitamiseks vastavalt lõikele 1.

4.  
Lõikes 3 osutatud rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid, eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

Euroopa järelevalveasutused esitavad rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. jaanuariks 2028.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Euroopa järelevalveasutused võtavad ühiskomitee kaudu vastu üksustele ette nähtud suunised, et tagada õigete metaandmete esitamine ja vabatahtlikult esitatavasse teabesse isikuandmete lisamise tingimuste täitmine.

5.  
Kui lõikes 1 osutatud teave sisaldab isikuandmeid, tagavad üksused, et kõnealuseid andmeid töödeldakse ühel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõikes 1 loetletud töötlemise seaduslikest alustest. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.

Artikkel 4

Kogumisasutuste loetelu

ESMA avaldab kogumisasutuste loetelu koos iga kogumisasutuse ühtse ressursilokaatoriga artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud veebiportaalis.

ESMA tagab, et loetelu ajakohastatakse ja teavitab komisjoni kõigist selle muudatustest.

Artikkel 5

Kogumisasutuste ülesanded ja üksuste kohustused

1.  

Kogumisasutus teeb järgmist:

a) 

kogub üksuste esitatud teavet;

b) 

säilitab üksuste esitatud või kogumisasutuste endi loodud teavet ning tugineb teabe säilitamiseks olemasolevatele menetlustele ja taristule, kui see on asjakohane;

c) 

kontrollib üksuste esitatud teavet tehniliselt automaatselt, et teha kindlaks, kas see vastab järgmistele nõuetele:

i) 

see on esitatud andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või asjakohasel juhul masinloetavas vormingus, mis on kindlaks määratud mis tahes artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikus aktis, mille kohaselt teave esitatakse;

ii) 

käesoleva artikli lõike 10 punkti e ja asjakohasel juhul artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kindlaks määratud teabe metaandmed on kättesaadavad ja täielikud;

iii) 

sellega on kaasas kvalifitseeritud e-tempel, kui see on nõutav;

d) 

ei kehtesta ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamise ja taaskasutamise suhtes muid tingimusi kui need, mis vastavad artiklis 9 osutatud avatud standardlitsentsides sätestatud tingimustele;

e) 

rakendab rakendusliidest ja esitab ESAPile tasuta ja ettenähtud tähtaja jooksul teabe, selle teabe metaandmed ja kvalifitseeritud e-templi, kui see on nõutav;

f) 

osutab teavet esitavatele üksustele abi seoses vähemalt esitamise, tagasilükkamise ja uuesti esitamise protsessiga, niivõrd kui see kuulub kogumisasutuse tehnilisesse pädevusse;

g) 

tagab, et artikli 1 lõikes 1 osutatud teave jääb ESAPile kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks, kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti g kohaldamisel ning kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 võtavad kogumisasutused asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et kui esitatud teabele lisatud metaandmed viitavad isikuandmetele, ei säilitata seda teavet ESAPile kättesaadavaks tegemise eesmärgil ega tehta ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.

2.  
Kogumisasutused võivad üksuste esitatud teabe tagasi lükata, kui nad teevad kindlaks, et teave on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe ulatust.

Kogumisasutused eemaldavad ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe, mis nende hinnangul on ilmselgelt sobimatu, kuritahtlik või väljaspool artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe ulatust.

3.  
Kogumisasutused lükkavad üksuste esitatud teabe tagasi, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud automaatse valideerimise käigus selgub, et teave ei vasta kõnealuses punktis sätestatud nõuetele, või asjakohasel juhul artikli 10 lõike 2 kohaselt saadud teadete alusel.
4.  
Kogumisasutused teavitavad üksusi teabe tagasilükkamisest või eemaldamisest ja selle põhjustest mõistliku aja jooksul.
5.  
Kui kogumisasutus lükkab üksuse poolt artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt esitatud teabe tagasi või eemaldab selle, parandab see üksus teabe ja esitab selle põhjendamatu viivituseta uuesti. Kogumisasutus teavitab ESMAt, kui teave lükatakse tagasi, eemaldatakse või asendatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

Üksused võivad otsustada esitada teavet ainult üks kord ja ainult ühele kogumisasutusele. Teabe uuesti esitamise korral tuleb see esitada koos asjakohaste kaasnevate metaandmetega samale kogumisasutusele, kellele esitati esialgne teave.

6.  
Üksused vastutavad selle eest, et kogumisasutustele esitatav teave on selle esitamise keeles täielik ja täpne, ning samuti sellega kaasnevate asjakohaste metaandmete eest. Eelkõige vastutavad üksused selle kindlakstegemise eest, kas kogumisasutusele esitatav teave sisaldab isikuandmeid, ja kaasnevate asjakohaste metaandmete eest, mis näitavad, kas teave sisaldab isikuandmeid.
7.  
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva teabe puhul ei kasuta kogumisasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/9/EÜ ( 1 ) artikli 7 lõikes 1 osutatud andmebaasi tegija õigust ega muud intellektuaalomandi õigust viisil, mis takistaks või piiraks andmebaasi sisu kasutamist ja taaskasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9.
8.  
Kogumisasutus võib delegeerida lõike 1 punktides a, b, c, e, f ja g ning lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesanded juriidilisele isikule, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, või liidu organile või asutusele (edaspidi „volitatud isik“). Ülesannete delegeerimine toimub kirjaliku lepingu vormis, milles täpsustatakse delegeeritavad ülesanded ja nende täitmise tingimused (edaspidi „delegeerimisleping“).

Delegeerimislepingus kindlaks määratud tingimustega tagatakse, et

a) 

volitatud isikul ei ole huvide konflikti;

b) 

volitatud isik ei kasuta saadud teavet nõuetevastaselt või konkurentsivastasel viisil või muul eesmärgil kui see, mis on sätestatud delegeerimislepingus;

c) 

volitatud isik tagab teabe kaitse vastavalt artiklile 6 seoses delegeeritud ülesannetega;

d) 

volitatud isik teavitab kogumisasutust korrapäraselt delegeeritud ülesannete üldisest täitmisest;

e) 

volitatud isik teavitab kogumisasutust põhjendamatu viivituseta delegeeritud ülesande täitmata jätmisest.

Kogumisasutus vastutab kõigi ülesannete eest, mille ta delegeerib, sealhulgas ESMA-le kogu sellise teabe kättesaadavaks tegemise eest, mida ESMA vajab seoses delegeeritud ülesandega.

Kogumisasutuse vastutust ei mõjuta asjaolu, et kogumisasutus on delegeerinud ülesanded kolmandale isikule. Kogumisasutus ei delegeeri oma ülesandeid sellisel määral, et teda ei saa enam käsitada kogumisasutusena.

Kogumisasutus tagab, et ülesannete delegeerimist teostatakse kulutõhusal viisil ning et delegeerimist kasutatakse nii palju kui võimalik selleks, et võimaldada olemasolevate kogumismenetluste ja -taristu jätkuvat kohaldamist ESAPi eesmärkidel.

Kogumisasutus teavitab ESMAt igast tema poolt sõlmitavast delegeerimislepingust.

9.  
Kogumisasutused tagavad üksuste poolt ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse. Kõnealuste tasemete tagamiseks võivad liikmesriigid lubada kogumisasutustel nõuda, et üksuste poolt ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemiseks esitatud teabega oleks kaasas kvalifitseeritud e-tempel.
10.  

Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmised üksikasjad:

a) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud tehnilise automaatse valideerimise kord igat liiki teabe puhul, mille üksused on esitanud;

b) 

käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva artikli lõikes 9 osutatud kvalifitseeritud e-templi omadused;

c) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud avatud standardlitsentsid;

d) 

käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt rakendatava rakendusliidese omadused;

e) 

artikli 7 lõikes 3 osutatud ESAPi otsingufunktsiooni jaoks vajalike metaandmete, käesoleva artikli lõikes 6 osutatud metaandmete ja mis tahes muude ESAPi toimimiseks vajalike metaandmete omadused;

f) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud tähtajad;

g) 

käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud andmete väljavõttu võimaldavate ja masinloetavate vormingutena aktsepteeritavate vormingute soovituslik loetelu ja omadused.

11.  
Lõikes 10 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse asjakohastes valdkondlikes liidu seadusandlikes aktides sisalduvaid kehtivaid standardeid, eelkõige otseselt VKEdele välja töötatud standardeid.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. septembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

12.  

Kogumisasutus, mis on liidu institutsioon, organ või asutus, kes teeb vastavalt artikli 1 lõikele 3 ESAPile kättesaadavaks varasema teabe, teeb järgmist:

a) 

koostab selle teabe andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;

b) 

lisab sellele teabele metaandmed, millega täpsustatakse järgmist:

i) 

üksuse nimed;

ii) 

teabe liik vastavalt artikli 7 lõike 4 punktile c;

iii) 

kui see on olemas, üksuse juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks tehtud vastavalt artikli 7 lõike 4 punktile b;

c) 

täpsustab, et tegemist on varasema teabega.

Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist g ei tehta varasemat teavet ESAPi kaudu juurdepääsetavaks kauem kui viis aastat.

Artikkel 6

Küberturvalisus

ESMA kehtestab ESAPi jaoks mõjusa ja proportsionaalse infoturbepoliitika ning tagab ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe asjakohasel tasemel autentsuse, kättesaadavuse, tervikluse ja salgamatuse ning isikuandmete kaitse. ESMA võib ESAPi infoturbepoliitika ja küberturvalisuse olukorra korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelisi ja liidu küberturvalisuse arengusuundumusi ja viimaseid sündmusi.

Artikkel 7

ESAPi funktsioonid

1.  

ESMA tagab, et ESAPil on vähemalt järgmised funktsioonid:

a) 

kasutusmugava kasutajaliidesega veebiportaal, milles võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsuvajadusi, et tagada ESAPi kaudu juurdepääs teabele kõigis liidu ametlikes keeltes;

b) 

rakendusliides, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu teabele ESAPi kaudu;

c) 

otsingufunktsioon kõigis liidu ametlikes keeltes;

d) 

infovaataja;

e) 

masintõlketeenus võetud teabe jaoks;

f) 

allalaadimisteenus, sealhulgas suurte andmehulkade allalaadimiseks;

g) 

teavitusteenus, millega teavitatakse kasutajaid ESAPisse lisatud uuest teabest;

h) 

artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt vabatahtlikult esitatud teabe esitamine sellisel viisil, et

i) 

seda saab selgelt eristada artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuslikult esitatud teabest;

ii) 

kui see on kohaldatav, teavitatakse kasutajaid sellest, et teave ei pruugi vastata kõigile artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt kohustuslikult esitatavale teabele seatud nõuetele ning et seda aja jooksul tingimata ei ajakohastata.

2.  
ESMA tagab, et ESAP pakub lõike 1 punktides e ja g osutatud funktsioone hiljemalt 10. juuliks 2028. ESMA tagab, et ESAP pakub lõike 1 punktis h osutatud funktsioone hiljemalt 9. jaanuariks 2030.
3.  

Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud otsingufunktsioon võimaldab otsingut järgmiste metaandmete alusel:

a) 

teabe esitanud üksuse ja selle füüsilise või juriidilise isiku nimed, kellega teave on seotud;

b) 

teabe esitanud üksuse ja selle juriidilise isiku juriidilise isiku tunnus, kellega teave on seotud, kui see on olemas;

c) 

üksuse esitatud teabe liik, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 1, ja täpsustus, kas selline teave esitati kohustuslikus korras vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile a või vabatahtlikult vastavalt kõnealuse lõike punktile b;

d) 

kuupäev ja kellaaeg, mil üksus kogumisasutusele teabe esitas;

e) 

kuupäev või ajavahemik, mille kohta teave esitatakse;

f) 

teavet esitanud üksuse ja selle juriidilise isiku suuruse kategooria, kellega teave on seotud;

g) 

riik, kus asub selle juriidilise isiku registrijärgne asukoht, kellega teave on seotud;

h) 

selle füüsilise või juriidilise isiku majandustegevuse sektor(id), kellega teave on seotud;

i) 

teabe kogumise eest vastutav kogumisasutus;

j) 

keel, milles teave esitati.

4.  

Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmised üksikasjad:

a) 

lõike 1 punktis b osutatud rakendusliidese omadused;

b) 

lõike 3 punktis b osutatud juriidilise isiku tunnus;

c) 

teabe liik, nagu on osutatud lõike 3 punktis c;

d) 

lõike 3 punktis f osutatud üksuste suuruse kategooriad;

e) 

lõike 3 punktis h osutatud majandustegevuse sektorite kirjeldus.

Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 10. septembriks 2024.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 8

Juurdepääs teabele ESAPi kaudu

1.  
Läbipaistvuse ja liidu kapitaliturgude sujuva toimimise edendamiseks tagab ESMA, et ESAPi kaudu võimaldatakse juurdepääs teabele ilma diskrimineerimiseta ning et kasutajatel on ESAPi kaudu teabele otsene ja kohene tasuta juurdepääs.
2.  
ESMA nõuab siiski tasu teatavate teenuste eest, millega kaasnevad suured hooldus- ja tugikulud või mis hõlmavad suures mahus teabe otsimist ja allalaadimist. Need tasud ei tohi ületada asjaomaste teenuste osutamisel ESMA-le tekkivaid otseseid kulusid. Nende teenuste eest kogutud tasud eraldatakse ESAPi üldiseks toimimiseks.
3.  
ESMA võib nõuda, et nende teenuste kasutajad, mille eest ESMA võtab tasu, nagu on osutatud lõikes 2, täidaksid digitaalse deklaratsiooni.
4.  

Olenemata lõikest 2 võimaldab ESMA järgmistele üksustele otsest ja kohest tasuta juurdepääsu teabele ESAPi kaudu määral, mis on kõnealustele üksustele vajalik nende vastavate ülesannete, volituste ja kohustuste täitmiseks:

a) 

liidu institutsioon, organ või asutus;

b) 

pädev asutus, mille liikmesriik on määranud liidu seadusandlike aktide alusel;

c) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 ( 2 ) artiklis 4 määratletud Euroopa statistikasüsteemi liige;

d) 

Euroopa Keskpankade Süsteemi liige;

e) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 3 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;

f) 

liikmesriigi valitsusasutus, organ või asutus;

g) 

haridus- ja koolitusasutused, mille ainus eesmärk on teadustegevus, akadeemilised ringkonnad, uudisteorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, kui juurdepääs teabele on nende ülesannete täitmiseks vajalik;

h) 

üksused, kes esitavad teavet ja kasutavad ESAPis sisalduvat teavet oma regulatiivsete kohustuste täitmiseks.

5.  
Lõike 2 kohaldamisel töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks selliste teatavate teenuste laad ja ulatus, mille eest võib tasu võtta, ning sellega seotud tasude struktuur.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

6.  
ESMA avaldab ESAPi veebisaidil tasude struktuuri, asjakohasel juhul mahu künnised ja tasu määrad ja teeb need kergesti juurdepääsetavaks. ESMA vaatab mahu künnised ja tasu määrad igal aastal läbi.

Artikkel 9

ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine

1.  
ESMA ega kogumisasutused ei vastuta üksuste poolt kogumisasutustele esitatud ja ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabele juurdepääsu, selle kasutamise ega taaskasutamise eest.
2.  
ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud isikuandmeid kasutatakse ja taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Taaskasutatavaid isikuandmeid ei säilitata kauem kui vajalik ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud liidu seadusandlikes aktides on sätestatud teisiti.
3.  

ESMA tagab, et ESAPi kaudu juurdepääsetava teabe kasutamine ja taaskasutamine ei sõltu ühestki tingimusest, välja arvatud juhul, kui need tingimused vastavad järgmistele nõuetele:

a) 

need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad;

b) 

need on põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga;

c) 

asjakohasel juhul, mis oleneb teabe liigist, vastavad need tingimustele, mis on sätestatud avatud standardlitsentsides direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 2 lõike 5 tähenduses ning võimaldavad kõigil seda teavet vabalt kasutada, muuta ja jagada mis tahes eesmärgil.

4.  
Üksused, kes esitavad oma teabe avaldamiseks, ei piira ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe kasutamist ja taaskasutamist regulatiivsetel ja mitteärilistel eesmärkidel sui generis õiguse alusel, millele on osutatud direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1.

Artikkel 10

Teabe kvaliteet

1.  
ESMA teeb automaatseid valideerimisi, et kontrollida, kas kogu kogumisasutuste poolt ESAPile esitatud teave vastab artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele.

Kui kogumisasutuse esitatud teabe esitas üksus, võib ESMA teha automaatseid valideerimisi valimi alusel. Sellised automaatsed valideerimised ei tohi erineda kogumisasutuste poolt artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt tehtavatest valideerimistest.

2.  
ESMA rakendab asjakohaseid tehnilisi protsesse, et teavitada kogumisasutust automaatselt juhtudel, kui esitatud teave ei vasta artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele. Kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, vastutavad teabe eest üksused. Kogumisasutus teavitab teabe tagasilükkamise korral üksust ja esitab tagasilükkamise põhjused vastavalt artikli 5 lõikele 4.
3.  
ESMA võib täiendavalt kontrollida andmete kvaliteeti, terviklust ja päritolutõendeid. Nende kontrollide tulemuste põhjal võib ESMA teavitada kogumisasutusi tuvastatud puudustest ja peatada teabe ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tegemise.

Artikkel 11

ESMA ülesanded

1.  

ESMA teeb tihedas koostöös EBA ja EIOPAga järgmist:

a) 

tagab, et kogumisasutuste esitatud teave tehakse pärast seda, kui üksused on selle esitanud, ESAPi kaudu põhjendamatu viivituseta juurdepääsetavaks;

b) 

pakub kogumisasutustele tugiteenuseid;

c) 

tagab, et ESAP on igas kuus juurdepääsetav vähemalt 97 % ajast, mille alla ei kuulu korraline hooldus, sisu uuendused ja lehekülgede ajakohastamine, mille puhul tuleb kasutajaid selgelt teavitada ESAPi pakutavate teenuste katkemise tõenäolisest kestusest;

d) 

konsulteerib asjakohasel juhul kogumisasutustega, et käsitleda ühiseid küsimusi ja ühiseid käitumispõhimõtteid ning eelkõige arutada

i) 

ESAPi igapäevase haldamise küsimusi;

ii) 

kvaliteedipoliitika ning asjakohasel juhul ESMA ja kogumisasutuste vaheliste teenustaseme kokkulepete väljatöötamist ja rakendamist;

iii) 

ESAPi rahastamistingimusi, sealhulgas olukordi, mil võib tasusid nõuda ja kuidas neid tasusid arvutatakse;

iv) 

küberturvalisusega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid ohtusid;

v) 

ESAPi rakendamist ja toimimist seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 5 lõikele 8;

e) 

jälgib ESAPi rakendamist ja toimimist ning esitab selle kohta komisjonile igal aastal aruande, nagu on kindlaks määratud artiklis 12.

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab ESMA asjakohasel juhul ajutise töökonna, rühma või komitee loomise kaudu konsulteerimise ekspertide ja asjaomaste sidusrühmadega, et saada nõu ja tuge ESAPi tehnilisel rakendamisel. Lisaks võib ESMA konsulteerida määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.
3.  
Välja arvatud juhul, kui see on vajalik kogumisasutuste esitatud teabele juurdepääsu hõlbustamiseks ja käesoleva määruse nõuete rakendamiseks, ei talleta ESMA isikuandmeid sisaldavat teavet, välja arvatud automaatseks, vahepealseks ja ajutiseks töötlemiseks. ESMA võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et ESAPi kaudu töödeldakse isikuandmeid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ning et isikuandmeid sisaldavat teavet ei säilitata ega tehta kättesaadavaks kauem, kui on sätestatud artikli 5 lõike 1 punktis g.
4.  
ESMA tagab, et isikuandmete töötlemine on kooskõlas liidu institutsioonides, organites ja asutustes töödeldavate isikuandmete kaitse õigusraamistikuga.

Artikkel 12

ESAPi rakendamise ja toimimise jälgimine

1.  
ESMA jälgib tihedas koostöös EBA ja EIOPAga ESAPi toimimist vähemalt lõikes 2 sätestatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel ning avaldab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ESAPi toimimise kohta aastaaruande.
2.  

Lõikes 1 osutatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad on järgmised:

a) 

külastajate, otsingute ja allalaadimiste arv;

b) 

vaadatud ja allalaaditud teabe liigid protsentides;

c) 

artikli 8 lõikes 2 osutatud tasud ja ESMA nõutud summad;

d) 

vaatamise või allalaadimiseni viivate otsingute osakaal teabe liigi ja juurdepääsu kaupa;

e) 

ESAPi kaudu juurdepääsetava masinloetava teabe hulk ja osakaal ning masinloetavate vaatamiste ja allalaadimiste arv ja osakaal;

f) 

artikli 10 lõikes 2 osutatud automaatse valideerimise alusel esitatud teadete osakaal;

g) 

mis tahes oluline rike või intsident, mis mõjutab ESAPi toimimist või üldist tööd;

h) 

hinnang ESAPis sisalduva teabe juurdepääsetavuse, kvaliteedi, kasutatavuse, usaldusväärsuse ja õigeaegsuse kohta;

i) 

hinnang selle kohta, kas ESAP täidab oma eesmärke, võttes arvesse selle kasutamise arengut ja teabevooge liidus;

j) 

lõppkasutaja rahulolu hinnang;

k) 

võrdlus kolmandate riikide sarnaste süsteemidega.

3.  
Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande esitamist konsulteerib ESMA käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt moodustatud ajutise töökonna, rühma või komiteega ning võib konsulteerida määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade koguga.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1.  
Komisjon esitab tihedas koostöös ESMAga ja võttes arvesse artiklis 12 osutatud aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 10. jaanuariks 2029 aruande ESAPi rakendamise, toimimise ja tulemuslikkuse kohta.
2.  

Lõikes 1 osutatud aruandes käsitletakse järgmist:

a) 

tehnilised probleemid, millega üksused ja kogumisasutused ESAPi rakendamisel kokku puutuvad;

b) 

ESAPi jaoks teabe kogumise ja edastamise süsteemi tulemuslikkus;

c) 

ESAPi tegevuskerksus IKT-riskide suhtes ja ESAPi kaudu juurdepääsetavaks tehtud teabe usaldusväärsus, sealhulgas kvalifitseeritud e-templite abil;

d) 

üksuste ja kogumisasutuste kantud kulud, sealhulgas hinnang selle kohta, kas kogumisasutused, mis on pädevad asutused, on oma järelevalvetasusid ESAPiga seotud kulude tõttu suurendanud;

e) 

kulud, mida ESMA on kandnud ESAPi tegevuse korraldajana, ja ESAPi rahastamiskava;

f) 

ESAPi mõju avalikule juurdepääsule üksuste poolt esitatavale teabele finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas;

g) 

ESAPi mõju üksuste nähtavusele piiriüleste investorite jaoks, sealhulgas VKEde nähtavusele;

h) 

ESAPi mõju liidu eraõiguslike andmepakkujate turupositsioonile;

i) 

ESAPi koostalitlusvõime sarnaste ülemaailmsete platvormidega;

j) 

ESAPi rakendamine ja toimimine seoses ülesannete delegeerimisega vastavalt artikli 5 lõikele 8.

3.  
Võttes arvesse lisaväärtust, tehnilisi probleeme ja eeldatavaid kulusid, peab lõikes 1 osutatud aruanne sisaldama kulude-tulude analüüsi seoses sellise käesoleva määruse kohaldamisalasse võimaliku asjakohase teabe lisamisega tulevikus, mis ei ole aruande koostamise ajal ESAPi kaudu veel juurdepääsetav, mistõttu tekib andmelünk.

Aruanne sisaldab ka soovitusi ESAPi edasise arendamise kohta.

4.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud liidu seadusandlikke akte, et lükata edasi sellise teabe lisamine ESAPisse, mille esitamist ESAPile artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt veel ei nõuta või mille esitamine ei ole lubatud, maksimaalselt 36 kuu võrra, kui komisjon jõuab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandes järeldusele, et on tõendeid tõsiste ja ulatuslike raskuste kohta seoses käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b loetletud elementidega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liidu seadusandlike aktide hulka kuuluvad järgmised seadusandlikud aktid:

— 
määrus (EL) nr 575/2013 (artikkel 434b);
— 
määrus (EL) nr 537/2014 (artikkel 13a);
— 
määrus (EL) nr 600/2014 (artikkel 23a);
— 
määrus (EL) 2015/760 (artikkel 25a);
— 
määrus (EL) 2015/2365 (artikkel 32a);
— 
määrus (EL) 2017/1131 (artikkel 37a);
— 
määrus (EL) 2019/2033 (artikkel 46a);
— 
määrus (EL) 2023/1114 (artikkel 110a);
— 
määrus (EL) 2023/2631 (artikkel 15a);
— 
direktiiv 2002/87/EÜ (artikkel 30b);
— 
direktiiv 2004/25/EÜ (artikkel 16a);
— 
direktiiv 2006/43/EÜ (artikkel 20a);
— 
direktiiv 2007/36/EÜ (artikkel 14c);
— 
direktiiv 2009/138/EÜ (artikkel 304b);
— 
direktiiv 2011/61/EL (artikkel 69b);
— 
direktiiv 2013/36/EL (artikkel 116a);
— 
direktiiv 2014/59/EL (artikkel 128a);
— 
direktiiv 2014/65/EL (artikkel 87a);
— 
direktiiv (EL) 2016/97 (artikkel 40a);
— 
direktiiv (EL) 2016/2341 (artikkel 63a);
— 
direktiiv (EL) 2019/2034 (artikkel 44a);
— 
direktiiv (EL) 2019/2162 (artikkel 29a).

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 13 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 12 kuuks alates artikli 13 lõikes 1 osutatud aruande avaldamisest.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISA

Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punkti a kohaste liidu seadusandlike aktide loetelu

A OSA —   MÄÄRUSED

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).

15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40).

19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj).

B OSA –   DIREKTIIVID

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ, ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 1060/2009/EL ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).

▼M1

17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2024.aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).