KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

TOOTEOHUTUSE JA TURUJÄRELEVALVE PAKETT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek tarbijatele mõeldud toodete ohutuse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek toodete turujärelevalve kohta

1.           Probleemikirjelduse, subsidiaarsuse ja eesmärkide kokkuvõte

1.1.        Poliitiline taust

Ohutute ja nõuetele vastavate toodete vaba liikumine on üks Euroopa Liidu nurgakivisid. See põhimõte on ühtse turu oluline alustugi ning see võimaldab tarbijatel ja ettevõtjatel osta tooteid teisest liikmesriigist või neid sinna müüa.

Mõjuhinnangus käsitletakse tööstuslikult toodetud toiduks mittekasutatavaid tooteid, mille suhtes kohaldatakse ELi konkreetsete tootekategooriate ühtlustamiseeskirju või tarbijatele mõeldud toodete kohta kehtivat direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (üldise tooteohutuse direktiiv). Nimetatud ELi eeskirjadega on kehtestatud tooteohutusnõuded suure hulga toodete jaoks, ülejäänud tooted aga on hõlmatud ELi asutamislepingu vaba liikumist käsitlevate sätete ja vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

Tõhus turujärelevalve peaks võimaldama tuvastada ohtlikud või muul viisil kahjulikud tooted, neid kinni pidada või turult kõrvaldada ning karistada kohusetundetuid või isegi kuritegelikke ettevõtjaid. Samuti peaks sellel olema jõuline ennetav mõju. Ühtsel turul, kus kaubad vabalt ringlevad, peaks turujärelevalve olema väga hästi koordineeritud ning reageerima ülikiiresti ja laiaulatuslikult.

Kahjuks on turujärelevalve liidu õigusraamistiku arengust maha jäänud. Viimase kümne aasta jooksul on suuri edusamme tehtud: rakendatud on üldise tooteohutuse direktiiv, mis tuli üle võtta 15. jaanuariks 2004, ning 1. jaanuaril 2010 hakati kohaldama määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega. Need õigusaktid koos turujärelevalve eeskirjadega teatavates valdkonnaspetsiifilistes liidu ühtlustamisõigusaktides moodustavad tänasel päeval kõigi tarbijatele mõeldud toodete (nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata) ja kõigi ühtlustatud toodete (nii tarbijatele kui ka professionaalsetele kasutajatele ette nähtud toodete) turujärelevalve õigusliku aluse ELis. Turujärelevalve eeskirjad on siiski killustatud ja jagunevad erinevate liidu õigusaktide alla (määrus (EÜ) nr 765/2008, üldise tooteohutuse direktiiv ja valdkonnaspetsiifilised liidu ühtlustamise õigusaktid), mis tekitab segadust nii ettevõtjates kui ka riigiasutustes.

Liidu tooteohutuse ja nõuetele vastavuse eeskirjade üldine struktuur

Tooted || Tarbijad || Professionaalsed kasutajad

Ühtlustatud || Valdkonnaspetsiifilised direktiivid ja määrused ning üldise tooteohutuse direktiiv || Valdkonnaspetsiifilised direktiivid ja määrused

Ühtlustamata || Üldise tooteohutuse direktiiv || Vastastikuse tunnustamise määruse kohased riiklikud tooteohutuseeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 34–36

Käesolev algatus on komisjoni poolt 2012. aastal vastuvõetud Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas[1] ja ühtse turu aktis II[2] üks olulisemaid meetmeid

1.2.        Probleemi määratlus – ohtlikud ja nõuetele mittevastavad tooted ühtsel turul

Kaupade siseturg on tohutu. 2010. aastal oli tarbijatele mõeldud ühtlustatud ja ühtlustamata kaupade käive ELi siseturul ligi üks triljon eurot. Ühtlustatud valdkondade (nii tarbijatele kui ka professionaalsetele kasutajatele mõeldud kaubad) väärtust EL 27s hinnatakse mitte väiksemaks kui 2,1 triljonit eurot.

ELi siseturg peaks olema selline koht, kus ohutud tooted ringlevad vabalt. Vaba liikumise põhimõtte edukaks rakendamiseks tooteohutuse valdkonnas on vaja, et toodete ohutuse hindamine (ja sellest tulenev otsus, kas toode võib jääda turule või mitte) peab toimuma kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Ohutute toodete vaba ringlust tuleks soodustada ning ohtlikud tooted avastada ja ELi ühtselt turult kõrvaldada.

1.2.1.     Probleem nr 1: raskused ELi tooteohutusnõuete täitmisega

ELi tooteohutusnõuete täitmine on ettevõtjate jaoks tihti raske, kuna ühtlustamata valdkonna nõuded üldiselt ei ühildu ühtlustatud valdkonna nõuetega. Lisaks on ühtlustamata valdkonna nõuded sageli ebamäärased ja neil puudub võrdlusbaas ohu hindamiseks, samas kui ühtlustatud valdkonnas kahjustavad õiguskindlust tooteohutuse erinevad ja kattuvad kihid.

Ohtlikud ja nõuetele mittevastavad tooted kujutavad ohtu tarbijatele ja teistele kasutajatele, samuti on neil oluline majanduslik mõju: nad tekitavad ebaausat konkurentsi. Eeskirju mittejärgivad ettevõtjad hoiavad nõuetega vastavusse viimise kulude pealt märkimisväärselt kokku. Seetõttu saavad nad müüa oma tooteid madalama hinnaga kui seadust täitvad ettevõtjad. Neis sektorites, kus madala hinnaga importtooted pakuvad tõsist konkurentsi, on Euroopa tööstus halvemas olukorras. Seega on olukord selline, et seadusekuulekad ettevõtjad saavad „karistada”, kuna nõuete täitmine asetab nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Kaubanduse üha suurema globaliseerumise tingimustes on ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete probleem üha tihedamalt seotud kolmandatest riikidest imporditud toodetega (kuid mitte ainult).

1.2.2.     Probleem nr 2: ühtsel turul ringlevate toodete turujärelevalve on killustatud

Hoolimata ohutusstandardite ja muude toodete suhtes kohaldatavate nõuete (nt keskkonnanõuded) laiaulatuslikust ühtlustamisest kogu liidus ning asjaolust, et paljusid tooteid turustatakse korrapäraselt mitmes liikmesriigis, on ühtne turg reguleeritud 27 erineva õiguskaitsesüsteemiga.

Peamine põhjus, miks turul on märkimisväärne kogus nõuetele mittevastavaid tooteid, on selles, et turujärelevalve Euroopa Liidus ei ole tulemuslik. ELi ühtse turu vähese mõjuga ja ebatõhusa turujärelevalve peamised põhjused on järgmised: eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste nõrk koordineeritus, ELi tooteohutusalase teabevahetuse puudulik toimimine ning ELi tooteohutusalaste meetmete ebajärjekindel täitmisele pööramine.

Kui on vaja piiriüleseid meetmeid, peavad turujärelevalveasutused toetuma teiste liikmesriikide kolleegidele, kuid vastupidiselt muudele valdkondadele, nagu näiteks tarbijakaitsealase koostöö määrus või teenuste direktiiv, puuduvad turujärelevalveasutustel tooteohutuse valdkonnas tulemuslikud piiriülesed täitemenetlused. Seetõttu lähevad märkimisväärsed ressursid raisku ja oluline sünergia jääb kasutamata.

1.3.        Euroopa Liidu õigus võtta meetmeid

Toodete ühtne turg on Euroopa Liidule oluline saavutus. Riiklike takistuste kõrvaldamine tarbekaupade ja muude kaupade puhul annab kahjuks palju võimalusi vähem kohusetundlikele kauplejatele, kes ei täida tarbijaohutuse eeskirju või kes keelduvad täitmast tooteid käsitlevaid ELi õigusakte. Seetõttu on ELil õigus võtta meetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kohaselt, et tagada tarbekaupade ühtse turu laitmatu toimimine ja suurendada piiriülese turujärelevalve tõhusust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõige 1 ja artikli 169 lõige 1 täiendavad seda õigust võtta meetmeid. Esimeses nimetatud artiklis kinnitatakse, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Teises aga sätestatakse, et tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve.

Hoolimata ELi ühtsest turust jääb tooteohutusnõuete kehtestamine liikmesriikide vastutusalasse. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtavad ohtlike toodete suhtes meetmeid liikmesriigid, kuid turujärelevalve toimimine ja korraldus erineb liikmesriigiti märgatavalt.

Erinevused turujärelevalve korralduses riigi tasandil põhjustavad probleeme, eriti olukorras, kus piirikontroll on praktiliselt kadunud. Selleks, et tagada ainult ohutute ja nõuetele vastavate toodete turul ringlemine, sõltub iga liikmesriik oma naabrite turujärelevalvest. Seetõttu võib ühe liikmesriigi halb turujärelevalvekorraldus tõsiselt nõrgestada teise liikmesriigi tööd. Seetõttu on ELi meetmed selles küsimuses õigustatud.

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Üldised poliitilised eesmärgid

Käesoleva algatusega püütakse ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete vähendamisega turul parandada siseturu toimimist ja saavutada tarbijate ja teiste tootekasutajate kõrgetasemeline kaitse.

1.4.2.     Konkreetsed poliitilised eesmärgid

· ELi tooteohutusnõuete konsolideerimine ja tugevdamine;

· turujärelevalvemeetmete parem koordineerimine ja suurem mõjusus ELi ühtsel kaupade turul;

· ELi õigusraamistiku lihtsustamine.

1.4.3.     Tegevpoliitika eesmärgid

· ELi tooteohutusnõuete konsolideerimine ja tugevdamine;

· tarbijatele mõeldud ühtlustamata toodete ohutusnõuete hägususe vähendamine;

· ELi koostöömehhanismide tugevdamine;

· ELi tooteohutusmenetluste omavahelise sidususe suurendamine;

· kogu ELi hõlmavate tooteohutusmeetmete mõjusamaks muutmine.

2.           Poliitikavalikud

Komisjon määras poliitikavalikud kindlaks tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega. Mõned poliitikavalikud jäeti siiski juba algetapil välja, nagu teenuste ohutuse reguleerimine, tooteohutusnõuete vastuvõtmine ühtlustamata professionaalsete toodete jaoks[3], konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine interneti teel müüdavate toodete jaoks ning kõikide tarbijatele mõeldud toodete ohutuse nõude tühistamine.

2.1.        Konkreetne poliitiline eesmärk nr 1: ELi tooteohutuseeskirjade konsolideerimine ja tugevdamine

2.1.1.     Tegevpoliitika eesmärk: ELi tooteohutusnõuete järjepidevuse tagamine

Valik 1.A – lähtestsenaarium: säilitada erinevused tarbijatele mõeldud toodete ohutusnõuete ja ühtlustatud toodete ohutusnõuete vahel.

Valik 1.B – viia tarbijatele mõeldud toodete ohutusnõuded vastavusse ühtlustatud toodete ohutusnõuetega.

Valik 1.C – määratleda tarbijatele mõeldud toodete ohutusnõuded leebemalt kui ühtlustatud toodete ohutusnõuded.

Valik 1.D – määratleda tarbijatele mõeldud toodete ohutusnõuded rangemalt kui ühtlustatud toodete ohutusnõuded.

2.1.2.     Tegevpoliitika eesmärk: tarbijatele mõeldud ühtlustamata toodete ohutusnõuete hägususe vähendamine

Valik 2.A – lähtestsenaarium: tarbijatele mõeldud ühtlustamata toodetele kehtivad standardimiseelsed menetlused, mis ei ole vastavuses Euroopa uue standardimiskorraga.

Valik 2.B – sihtotstarbeliste ohutusnõuete otsene kohaldatavus.

Valik 2.C – tühistada mittesiduvate sihtotstarbeliste ohutusnõuete ametlik vastuvõtmine (ühtlustamine uue Euroopa standardimiskorraga).

Valik 2.D – kiirmenetlus juba kehtivate Euroopa standardite vastuvõtmiseks ilma volitusteta.

2.2.        Konkreetne poliitiline eesmärk nr 2: turujärelevalvemeetmete parem koordineerimine ja suurem mõjusus ELi ühtsel kaupade turul

2.2.1.     Tegevpoliitika eesmärk: ELi koostöömehhanismide tugevdamine

Valik 3.A – lähtestsenaarium: säilitada praegune olukord, mis põhineb enamasti vabatahtlikul turujärelevalve koordineerimisel.

Valik 3.B – koordineerida piiriüleseid täitemeetmeid, mis tulenevad praktilisest turujärelevalvest.

Valik 3.C – täielikult ratsionaliseerida turujärelevalvetoimingute koordineerimine.

Valik 3.D – tsentraliseerida ELi turujärelevalve toiduks mittekasutatavate toodete valdkonnas (ELi turujärelevalve amet).

2.2.2.     Tegevpoliitika eesmärgid: ELi tooteohutusmenetluste omavahelise sidususe suurendamine

Valik 4.A – lähtestsenaarium: säilitada RAPEXi menetluse ja kaitsemeetmete menetluse kaudu tulevad paralleelsed teated.

Valik 4.B – lihtsustada RAPEXi menetlust.

Valik 4.C – lihtsustada RAPEXi menetlust ja viia see vastavusse kaitsemeetmete menetlusega.

2.2.3.     Tegevpoliitika eesmärgid: kogu ELi hõlmavate tooteohutusmeetmete mõjusamaks muutmine

Valik 5.A – lähtestsenaarium: säilitada kogu ELi hõlmavate meetmete kaudne kohaldamine ainult üheks aastaks.

Valik 5.B – laiendada kogu ELi hõlmavad tooteohutusmeetmed tarbijatele mitte ettenähtud ühtlustatud toodetele.

Valik 5.C – muuta kogu ELi hõlmavad tooteohutusmeetmed otseselt kohaldatavateks.

Valik 5.D – kõrvaldada kogu ELi hõlmavate tooteohutusmeetmete piiratud kehtivus.

Valik 5.E – valikute 5.B, 5.C ja 5.D kombinatsioon.

2.3.        Konkreetne poliitiline eesmärk nr 3: ELi õigusraamistiku lihtsustamine

Eesmärk lihtsustada tooteohutuse ja turujärelevalvega seotud õigusraamistikku täiendab kahte esimest konkreetset poliitilist eesmärki. Lihtsustamine seisneb järgmises: 1) ühendada eri õigusaktides sisalduvad turujärelevalve eeskirjad ühtseks horisontaalseks turujärelevalve määruseks; 2) muuta läbivaadatud üldise tooteohutuse direktiiv määruseks ning 3) tühistada direktiiv 87/357/EMÜ ja viia selles sisalduv põhimõte, et toitu imiteerivad tooted ei tohi ohustada tarbijate tervist ja ohutust, üle uude määrusesse tarbijatele mõeldud toodete ohutuse kohta, millega asendatakse üldise tooteohutuse direktiiv.

3.           Mõjuanalüüs ja kavandatavate poliitikavalikute võrdlus

Kuna puudub usaldusväärne statistika ja puuduvad isegi hinnangud ohtlike ja ühtlustamata tarbijatele mõeldud toodete ja nõuetele mittevastavate ühtlustatud toodete hulga kohta, siis on valikute hindamine peamiselt kvalitatiivne.

3.1.        Konkreetne poliitiline eesmärk nr 1: ELi tooteohutuseeskirjade konsolideerimine ja tugevdamine

3.1.1.     Tegevpoliitika eesmärgid: ELi tooteohutusnõuete järjepidevuse tagamine

Selleks et pakkuda tarbijatele ja teistele kasutajatele ühtlaselt kõrgetasemelist kaitset ohtlike toodete eest kogu ELis ning hoida ära takistused ELi siseturul, peavad ELi tooteohutuseeskirjad olema selged ja erinevates tootevaldkondades ühetaolised.

Valikute võrdlus lähtestsenaariumiga

Valikud Teemad || Valik 1.B || Valik 1.C || Valik 1.D

Tarbijate ohutus || ++ || - || ++

Õigusselgus ja ‑kindlus || ++ || + || -

Turujärelevalve mõjusus ja tõhusus || ++ || -- || +

Ettevõtjate kulude muutuste võrdlus lähtestsenaariumiga

Valikud Kulu liik || Valik 1.B || Valik 1.C || Valik 1.D

Teabeotsimiskulud/õigusabikulud || Vähenevad || Vähenevad veidi || 0

Tootmiskulud || 0* || 0 || Suurenevad

*tõusevad veidi, v.a väga väikese rühma tootjate jaoks

Eelistatud valikuvõimalus: valik 1.B – viia tarbijatele mõeldud toodete ohutusnõuded vastavusse ühtlustatud toodete ohutusnõuetega.

3.1.2.     Tegevpoliitika eesmärgid: tarbijatele mõeldud ühtlustamata toodete ohutusnõuete hägususe vähendamine

Tooteohutusnõuete hägususe vähendamisele suunatud poliitikavalikuid hinnatakse vastavalt sellele, kui lihtsalt nad võivad viia Euroopa standardite väljaarendamiseni üldiste tooteohutuseeskirjade raames, kui sidusad on menetlused uue standardimismääruse (EL) nr 1025/2012 üldise korraga ning kui suured on avaliku halduse kulud.

Õigeaegsuse ja vähenenud halduskoormuse seisukohalt on valikud 2.C ja 2.D mõlemad paremad kui valik 2.B. Valikute 2.C ja 2.D vahel annab standardite väljatöötamise taotluse menetluste sidususe kriteerium eelised valikule 2.C valiku 2.D ees.

Valikute võrdlus eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidega

Valikud Kriteeriumid || Valik 2.B || Valik 2.C || Valik 2.D

Kiirus || - || + || ++

Sidusus || - || + || -

Kulud ametiasutustele (sh riiklikud ametiasutused ja EL) || Ei muutu || Vähenevad || Vähenevad

Eelistatud valikuvõimalus: valik 2.C – tühistada mittesiduvate sihtotstarbeliste ohutusnõuete ametlik vastuvõtmine (ühtlustamine uue Euroopa standardimiskorraga).

3.2.        Konkreetne poliitiline eesmärk nr 2: turujärelevalvemeetmete parem koordineerimine ja suurem mõjusus ELi ühtsel kaupade turul

3.2.1.     Tegevpoliitika eesmärgid: ELi koostöömehhanismide tugevdamine

Eri poliitikavalikute mõju hinnatakse ja võrreldakse vastavalt turujärelevalve mõjususe ja tõhususe kriteeriumidele kooskõlas olemasolevate ressurssidega ja eesmärgiga tagada ühtlane turujärelevalve ELi ühtsel turul.

Erinevalt valikutest 3.B ja 3.C, mille puhul püütakse rohkem ära teha samade summadega, tooks valik 3.D ELi ühtsele turule ja tarbijakaitsele rohkem kasu, kuid see nõuaks olulisi investeeringuid, et rajada ELi turujärelevalve tsentraliseeritud raamistik toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse valdkonnas. Kuid isegi valiku 3.D korral saaks ainult teatavad toimingud viia ELi tsentraliseeritud tasandile (näiteks süsteemne kontroll, liikmesriikide turujärelevalveasutuste toimimise vastastikune kontroll, kontrolliasutuste ja riiklike RAPEXi kontaktpunktide vahelise koordineerimise jälgimine). Turujärelevalve põhilised toimingud, nagu tootjate, importijate ja levitajate kohapealne kontroll, toodete katsetamine, riskihindamine ja riskiohjamine, jääksid aga, vastupidi, riiklikule tasandile.

Seega tundub valik 3.C olevat kõige sobivam, et täita eesmärk saavutada sidus ja ühtlane raamistik ELi ühtse turu detsentraliseeritud turujärelevalve jaoks. Eeliste poolest ületab see valiku 3.B, kuid jääb alla valikule 3.D. Kulude poolest on see võrdne valikuga 3.B, kuid parem kui valik 3.D.

Valikute võrdlus lähtestsenaariumiga

Valikud Teemad || Valik 3.B || Valik 3.C || Valik 3.D

Tarbijate/kasutajate ohutus || + || ++ || ++

Nõudeid täitvate ettevõtjate konkurentsivõime || + || ++ || ++

Turujärelevalve mõjusus || + || ++ || +++

Turujärelevalve tõhusus || + || ++ || +

Täitemeetmete ühtlustamise võimalikkus siseturul || + || ++ || +++

Riigiasutuste kulude muutuste võrdlus lähtestsenaariumiga

Valikud Kulu liik || Valik 3.B || Valik 3.C || Valik 3.D

Riiklike turujärelevalveasutuste kulud || Suurenevad veidi || Suurenevad veidi || Suurenevad

ELi kulud || Suurenevad veidi || Suurenevad veidi || Suurenevad palju

Eelistatud valikuvõimalus: valik 3.C – ratsionaliseerida detsentraliseeritud turujärelevalve koordineerimine ELi ühtsel turul.

3.2.2.     Tegevpoliitika eesmärgid: ELi tooteohutusmenetluste omavahelise sidususe suurendamine

Neid valikuid hinnatakse ja võrreldakse selle alusel, kui efektiivselt toimub ohtlike toodete jälgimine ja kui tõhusalt on korraldatud ELi teatamismenetlused liikmesriikide ja komisjoni jaoks.

Valik 4.A ei kõrvaldaks ega leevendaks puudujääke kehtivates ELi teatamismenetlustes ning seetõttu see ei ole eesmärgi saavutamiseks sobiv. Valikud 4.B ja 4.C pakuvad mõlemad tõhusaid vahendeid ohtlike toodete jälgimiseks ELi siseturul, kuna mõlema valiku korral muutuksid RAPEXi teadete edastamise tingimused lihtsamaks ja saavutataks paremini toimiv hoiatamise kord ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete puhul. Valik 4.C tundub olevat parem kui valik 4.C, kuna selle eeliseks on mitmete menetluste vastavusseviimine, mis teeb need menetlused veelgi kasutajasõbralikumaks.

Muutuste võrdlus lähtestsenaariumiga riigiasutuste puhul

Valikud Kriteeriumid || Valik 4.B || Valik 4.C

Ohtlike toodete jälgimise efektiivsus || Suureneb || Suureneb

Riiklike turujärelevalveasutuste kulud || Alanevad veidi || Vähenevad

ELi kulud || 0 || Vähenevad

Eelistatud valikuvõimalus: valik 4.C – lihtsustada RAPEXi menetlust ja viia see vastavusse kaitsemeetmete menetlusega.

3.2.3.     Tegevpoliitika eesmärgid: kogu ELi hõlmavate tooteohutusmeetmete tõhustamine

Selleks, et täita eesmärk muuta ELi tasandi meetmed ohtlike toodete vastu mõjusamaks, eriti olukordades, kus liikmesriikide üksikud meetmed ei anna järjekindlat tulemust, peavad ELi tooteohutusmeetmed olema õigeaegsed ja ettearvatavad ning riiklikud turujärelevalveasutused peavad neid rakendama tulemuslikult.

Kõige parem viis ohutusküsimustega tegelemiseks, mis on ühtaegu mõjus ja ettearvatav, on muuta ELi tooteohutusmeetmed otseselt kohaldatavateks ja kombineerida see võimalusega võtta need meetmed vastu kas iga üksiku juhtumi alusel kindlaksmääratud ajavahemikuks või ilma kehtivuspiiranguteta. ELi tooteohutusmeetmed võiks teha otseselt kohaldatavateks, nii et turujärelevalveasutused saaksid võtta täitemeetmeid ilma täiendavate viivitusteta või selgusetuseta, mis on seotud igas liikmesriigis nende meetmete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisega.

Valikute 5.B, 5.C ja 5.D võrdlus eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidega

Valikud Kriteeriumid || Valik 5.B || Valik 5.C || Valik 5.D || Valik 5.E

Kiirus || 0 || + || + || ++

Ettearvatavus || 0 || 0 || + || ++

Tõhus kohaldamine || + || ++ || 0 || +++

Eelistatud valikuvõimalus: valik 5.E – valikute 5.B, 5.C ja 5.D kombinatsioon.

4.           Õigusaktide vorm

Tehakse ettepanek, et valitud valikud kajastuksid kahes eri õigusaktis.

Probleem nr 1 lahendataks tarbijatele mõeldud toodete ohutuse määruse vastuvõtmisega, millega asendatakse üldise tooteohutuse direktiiv ning milles säiliks üldine nõue, et kõik tarbijatele mõeldud tooted peavad olema ohutud, ning seoses ettevõtjate kohustustega ühtlustataks see määrus otsuse nr 768/2008/EÜ I lisa vastavate sätetega[4]. Probleemi nr 2 saaks lahendada uue määrusega toodete turujärelevalve kohta, mis oleks toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalves peamine õigusakt. ELi siseturu õigusaktide sätted turujärelevalve kohta, mis on praegu hajutatud mitme valdkonnaspetsiifilise ELi õigusakti, määruse (EÜ) nr 765/2008 ja üldise tooteohutuse direktiivi vahel, asendataks kõnealuse uue määruse sätetega.

Kuna määrust kohaldatakse kõigis liikmesriikides otse, saavutataks sellega tarbijatele mõeldud toodete ohutuse ja turujärelevalve eeskirjade väga suur ühtlustatus. Määrusega tarbijatele mõeldud toodete ohutuse kohta pandaks ettevõtjatele kohustused, mis oleksid otseselt täitmisele pööratavad (luues sellega võrdsed võimalused), ja antaks turujärelevalveasutustele volitused koheseks tegutsemiseks ohtlike tarbekaupade või nõuete täitmatajätmise korral, ilma et oleks vaja neid eeskirju riiklikesse õigusaktidesse üle võtta.

5.           Järelevalve ja hindamine

Lisaks õigusaktide hindamisele viis aastat pärast nende jõustumist jälgitakse ELi tooteohutuseeskirjade rakendamist asjakohase teabe kogumise teel järgmistest allikatest: i) tarbija ohutusega seotud Eurobaromeetri uuringud, ii) GRAS-RAPEXi teabesüsteem, iii) üldine abistav infosüsteem (ICSMS) ning iv) õigusnormide täitmisega seotud näitajate seire, mille käigus uuritakse turujärelevalve teatavaid parameetreid liikmesriikides.

Eurobaromeetri uuringutega saab mõõta, kuidas tarbijad ja ettevõtjad tajuvad turul olevate toodete ohutust. See on oluline selleks, et hinnata, kas praegune algatus on kaasa aidanud tarbijatele mõeldud toodete ohutustaseme tõusmisele ja suurendanud tarbijate usaldust turu ja õigusraamistiku vastu.

Tulevaste õigusaktide panust selliste kulude vähendamisse, mis ettevõtjatel tekivad seoses nõuete täitmisega, ning kasu, mis saavutatakse tänu õiglasematele konkurentsitingimustele ja nõudeid mittetäitvate turuosaliste kõrvaldamisele, saab hinnata sihtotstarbeliste uuringute teel, mida teevad eelkõige tööstusharud.

Lõpetuseks: turujärelevalveasutuste paremat koordineeritust ja tulemuslikkust ühtsel turul saab näidata õigusnormide täitmisega seotud näitajate seire abil ning andmete abil, mida edastatakse ja vahetatakse uute õigusaktide alusel edasiarendatavate IT-süsteemide kaudu.

[1]               COM(2012)225 (final).

[2]               COM(2012)573 (final).

[3]               Professionaalsed tooted on tooted, mida kasutavad ainult professionaalid, mitte tavatarbijad, nagu näiteks tööstusmasinad, toorained või pooltooted.

[4]               Artiklid R1–R7.